Vanust 18 - 55? Sulle on mõeldud
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond.

Selle fondi on juba valinud 4337 inimest - nende seas ka Tuleva asutajad ja enamik liikmeid.
Kui oled üle 55-aastane, kaalu meie võlakirjafondi.
Pensionifondi vahetus on sulle tasuta ja võtab netipangas 5 minutit.


Milline Tuleva pensionifond valida?

Kui oled alla 55-aastane, on sulle mõeldud

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Kõige madalamate kuludega aktsiafond Eestis:
valitsemistasu 0,34% ja kogukulu 0,5%

  • Suurem osa rahast investeeritakse aktsiatesse: suurem võimalik tulu ja risk
  • Sobib sulle, kui tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised


Kui oled üle 55-aastane, võib sulle paremini sobida

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Madalad kulud: valitsemistasu 0,34% ja kogukulu 0,5%

  • Raha on maailma valitsuste ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjades: väiksem risk, väiksem võimalik tulu
  • Sobib sulle, kui sul on pensionini jäänud vaid mõni aasta või oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma


Kas meie raha on Tulevas ikka sama hästi kaitstud kui panga pensionifondis?

JAH!

Umbrella

Finantsinspektsioon

andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.

Safe

Swedbank

on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.

Lifesaver

Riiklik tagatisfond

kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.

Miks kulud loevad?

Growth

Madalad kulud loovad parimad eeldused kasvuks

Mida madalamad on pensionifondi kulud, seda paremad on eeldused selleks, et sinu vara kasvaks pensioniks võimalikult palju. Seda ei avastanud meie Tulevas, vaid maailma juhtivad majandusteadlased.

Enamik fondivalitsejate kulutusi pole õigustatud

Analüüsides investeerimisfondide tulemusi terve maailma väärtpaberiturgude ajaloo vältel, on nad leidnud kainestava tõsiasja - enamik kulutusi, millega fondivalitsejad kõrgeid valitsemistasusid õigustavad, ei loo tegelikult meile, pensionikogujatele väärtust.

Fees

Managers

Fondijuhid pole suutnud turu keskmist lüüa

Suurem osa pankade pensionifondivalitsejate valitsemistasudest läheb emapankade tuluks ning turundus- ja müügikuludeks. Osa läheb ka fondijuhi ja analüütikute ja teiste töötajate palkadeks. Paraku näitab nii Eesti pensionifondide säratu minevik kui ka maailma kogemus, et fondijuhtide katsed turust targemad olla toovad pensionikogujale hoopis turu keskmisest halvema tulemuse.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

  • ISIN: EE3600109435
  • Valuuta: EUR
  • Moodustamise kuupäev: 27. märts 2017
  • Fondi maht: 27 694 457 EUR
  • NAV: 0,62790 EUR
  • Puhasväärtuse muutus: 0%
  • Valitsemistasu: 0,34%
  • Väljalasketasu ja tagasivõtmistasu: 0%
  • Fondivalitseja osalus fondis: 2 400 000 osakut
  • Riskiprofiil: agressiivne
  • Võrdlusindeks: 73% MSCI ACWI (EUR) ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate Index (EUR)

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

  • ISIN: EE3600109443
  • Valuuta: EUR
  • Moodustamise kuupäev: 27. märts 2017
  • Fondi maht: 1 761 630 EUR
  • NAV: 0,63015 EUR
  • Puhasväärtuse muutus: 0%
  • Valitsemistasu: 0,34%
  • Väljalasketasu ja tagasivõtmistasu: 0%
  • Fondivalitseja osalus fondis: 306 250 osakut
  • Riskiprofiil: konservatiivne
  • Võrdlusindeks: 50% Bloomberg Barclays Global Aggregate Index (EUR) ja 50% Bloomberg Barclays Euro Aggregate Bond Index (EUR)

Kes juhib Tuleva fonde?

Tõnu Pekk <br>fondijuht

Tõnu Pekk
fondijuht

“Lähtun Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle’i põhimõttest: hoia pensionivara madalate kuludega fondis ja “ära piilu”, ehk keskendu lõppeesmärgile ja ära kuluta raha ega aega lühiajaliste kõikumiste pärast muretsemisele. Ootasin kaua, et keegi ka Eestis sellise fondi teeks. Lõpuks tuli ise teha.”

Tõnu on investeerimisalal tegutsenud üle 20 aasta. Enne Tuleva asutamist juhtis ta oma kaasosalusega investeerimisettevõtet Karu Capital. Varem on Tõnu muuhulgas vedanud Euroopa Rekonstruktsiooni- ning Arengupangas Ida-Euroopa finantssektori arendusprojekte ning töötanud Hansapangas investeerimispanganduse juhina. Tõnu sai finantsteaduste magistriks London Business School-is ja omandas finantsteaduste bakalaureuse kraadi Tartu Ülikoolis.

Loit Linnupõld

Loit Linnupõld

Tuleva Fondid AS
Nõukogu
Nõukogu esimees
Heikko Mäe

Heikko Mäe

Tuleva Fondid AS
Nõukogu
Siseaudiitor
Annika Uudelepp

Annika Uudelepp

Tuleva Fondid AS
Nõukogu
Nõukogu liige
Priit Lepasepp

Priit Lepasepp

Tuleva Fondid AS
Juhatus
Vastavus- ja riskikontroll

Tuleva Fondid AS on TÜ Tuleva ainuomandis olev varahaldusfirma, mis tegutseb Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel.

Tuleva fondide depositoorium on Swedbank AS.

Vastused korduma kippuvatele küsimustele

Esiteks, Tuleva pensionifondide valitseja kuulub inimestele, kes ka ise neis oma tuleviku jaoks raha koguvad. See tähendab, et omanike poolt on alati surve hoida kulud võimalikult madalal. Nii jääb meile, pensionikogujatele, rohkem raha pensioniks. Vanade fondivalitsejate eesmärgiks on teenida pensionikogujate pealt võimalikult palju valitsemistasu, sest nende omanikud – pangad, soovivad teenida võimalikult suurt kasumit.

Teiseks, Tuleva tõi Eestisse kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Täna läheb maailmas enamus rahast just sellistesse pensionifondidesse, sest ajalugu on tõestanud, et mida madalamad kulud, seda parem pikaajaline tootlus. Pankade müügimehed ja tellerid meile seda ei ütle, sest nende tööandjatele on kasulikum, kui inimesed jätkavad pensioni kogumist vanades, kõrge valitsemistasuga fondides.


Meie Tulevas usume passiivsesse investeerimisse. See tähendab lihtsalt, et jagad oma raha maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel. Nii on riskid kenasti hajutatud. Edasi on tarvis eelkõige kannatust, et kursil püsida ja mitte kuulata pangatellerite hirmutusi ega müügimeeste meelitusi. Investeerimisfonde, mis investeerivad passiivselt, nimetatakse indeksifondideks.

Kunagi oli see radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale rahanduseksperdile elutööks: näiteks Burton MalkielJack Bogle ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe. Tänaseks on maailma juhtivate majandusteadlaste uuringud ja väärtpaberiturgude ajalugu näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.

  1. Tuleva pensionifondid keskenduvad pikaajalisele tootlusele ja ei muretse lühiajaliste kõikumiste pärast. Lühiajalise riski maandamine oleks kulukas ja vähendaks meie, pensionikogujate võimalust saavutada pensioniks võimalikult hea tootlus oma varale.
  2. Tuleva ei tegele ennustamisega ega püüa turgu üle kavaldada, vaid investeerib faktide põhjal. Pensionikogujate raha hajutatakse maailma edukaimate ettevõtete aktsiate vahel, sest see on tõestatult toonud valdavale osale maailma investoritest parima tulemuse.
  3. Tuleva hoiab kulud väga madalal ja panustab ainult pensionikogujatele väärtust loovatele tegevustele, sest mida kõrgem pensionifondi valitsemistasu, seda vähem raha koguneb meile pensioniks. Tuleva ei kuluta raha kallitele reklaamikampaaniatele, lühiajaliste riskide maandamisele ega müügimeeste armeedele.

Jah. Et sinu raha oleks turvaliselt hoitud, tagavad lisaks Tuleva oma sisereeglitele ja riskihalduse protseduuridele kolm asja:

  • Finantsinspektsioon andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.
  • Swedbank on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.
  • Riiklik tagatisfond kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.

Kui sul on pensionieani jäänud rohkem kümme aastat, siis me soovitame järgida kogumisel kahte põhimõtet:

  1. Kogu pensioni maksimaalse oodatava tootlusega varaklassis. Meie pensionikogujale on suurima oodatava tootlusega varaklass aktsiad. Seega, kogu raha maksimaalse aktsiate osakaaluga ehk agressiivses fondis.
  2. Kogu pensioni punktile 1 vastavate fondide seas võimalikult madalate kuludega fondis. Ajalooline statistika näitab, et fondi kulumäär on kõige parem ennustaja pikaajalise tootluse osas. Mida kõrgem kulu, seda madalam tootlus ja vastupidi.

Kui sul on jäänud pensionini vähem kui kümme aastat, oleks sul mõistlik kaaluda võlakirjafondi, mille oodatav pikaajaline tulu on küll väiksem, aga mille osakute väärtus kõigub samuti vähem.


  • Kui sa oled alla 55-aastane, on  sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond.
  • Kui sa oled üle 55 aastane, võib sulle paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond.

Loe lähemalt


Ei. See ei ole hea idee. Maailmas on seda küsimust palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus ja müüma siis, kui turud on põhjas.

Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – ka mitte professionaalsetel investoritel. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.

Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.


Tee omale selgeks pikaajalise kogumise põhitõed ja otsusta, milline on sinu strateegia. Pensionifondi tuleks vahetada kohe kui selgub, et sinu fondi investeerimisstrateegia on vastuolus sinu pikaajalise kogumise põhimõtetega. Meie (ja enamik eksperte, näiteks investeerimisguru Warren Buffett) soovitame järgida pensioniks kogumisel kahte põhimõtet:

  1. Kui sul on pensionini vähemalt 10 aastat, investeeri maksimaalse oodatava tootlusega varaklassi. Meie pensionikogujale on suurima oodatava tootlusega varaklass aktsiad. Seega, kogu raha maksimaalse aktsiate osakaaluga ehk agressiivse strateegiaga pensionifondis. Kui sinu fond ei hoia sinu raha võimalikult suures ulatuses aktsiates, vaheta fondi.
  2. Kogu pensioni võimalikult madalate kuludega fondis, sest mida madalamad kulud, seda paremad eeldused on, et sulle koguneb pensioniks rohkem raha. Vaheta fondi, kui sinu pensionifondi valitsemistasu pole sulle sobiva strateegiaga fondidest Eesti soodsaimate seas.

Kindlasti ei tohiks fondi vahetada sellepärast, et panga müügimees haaras sul kaubanduskeskuses varrukast või et sa ei jaksanud aja kokkuhoiu mõttes pealetükkivale pangatellerile vastu vaielda.


Kõige paremini kaitsed ennast siis, kui sa ei teegi midagi, vaid püsid kindlalt madalate kuludega fondis läbi turgude tõusude ja languste.

Maailma suurima fondivalitseja Vanguard-i asutaja Jack Bogle soovitab: “Pane raha madalate kuludega indeksifondi ja ära piilu.” Maailma üks edukamaid investoreid Warren Buffet soovitab: “Indeksifondis tuleb püsida nii headel kui halbadel aegadel, eriti halbadel. Kui turgudel on madalseis ja sa näed ajalehtedes hirmutavaid pealkirju, võib tekkida kiusatus pidurit tõmmata, aga sel ajal on eriti tähtis järjekindlalt indeksifondis jätkata.”

Miks?

Turud on tsüklilised – tõusule järgneb alati langus ja langusele tõus. Vähemalt minevikus on alati nii olnud. Pensioni kogudes oled sa pikaajaline investor. Minevik pole tuleviku garantiiks, aga vähemalt seni on ajalugu näidanud, et pikaajaline investor ei pea turgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema.

Vaata asjale niipidi: maailmaturgude langus tuleb. See on kindel. Ja kindel on ka see, et mitte keegi ei tea, millal see juhtub. Kui selles kahtled, siis vaata, kas leiad fondijuhi või analüütiku, kes ennustas täpselt ette nii 2000. aasta alguse, 2007. aasta sügise kui ka 2011. aasta suvise maailma aktsiaturgude languse ja kes languste vahelistel tõusuperioodidel soovitas aktsiaid osta? Sellised inimesi ei ole – ühed kaotasid raha, sest olid liiga optimistlikud; teistel jäi tulu teenimata, sest nad olid liiga pessimistlikud. Kõigi Eesti pensionifondide tulemused on jäänud seni turu keskmisele alla, sest fondijuhid on olnud mõnikord liiga julged või teinekord liiga ettevaatlikud.

Kui suudad hoiduda kiusatusest lühiajaliste kõikumiste põhjal otsuseid teha ja kõrvale põigelda sind peibutavate müügimeeste ja manitsevate pangatellerite eest, saavutad maailmaturu keskmise tootluse. Pika aja vältel on see igal ajaloo perioodil osutunud paremaks kui valdava osa fondijuhtide turu ajastamisega saadud tulemused.


Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.

Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha konservatiivse strateegiaga fondi – näiteks Tuleva Maailma Võlakirjade Fondi või Swedbank K1 fondi.

See võib olla otstarbekas juhul, kui sul on pensionini jäänud vaid loetud aastad. Võlakirjafondi valimist võid kaaluda ka juhul, kui sa oled väga tundliku närvikavaga inimene ja turgude lühiajalised kõikumised valmistavad sulle elu häirivaid kannatusi. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid poe ja riski vähendada ilma ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.

Fondide tulemusi saad võrrelda Pensionikeskuse leheküljel – selleks ei pea investeerima mitmesse fondi.


Kui valid Tuleva pensionifondi, saad Tuleva kliendiks. Kui astud ka Tuleva liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks. Tuleva on nimelt ühistuline ettevõte, mille omanikud on Tuleva liikmed. Meie käivitasime Tuleva fondivalitseja, mis juhib Tuleva pensionifonde. Kõik Eesti inimesed võivad saada Tuleva pensionifondi kliendiks – selleks ei pea liikmeks astuma.

Et valida Tuleva pensionifond, ei pea sa midagi maksma – hakkad hoopis kohe tänu madalale valitsemistasule raha kokku hoidma. Fondivahetus on tasuta ja võtab netipangas 5 minutit.

Et saada Tuleva liikmeks, tuleb maksta liitumistasu (100 eur). Liitumistasu on maksnud kõik Tuleva liikmed – see on iga omaniku panus meie ühise ettevõtte arenduskulude katteks. Liitumistasu on ühekordne – edasi midagi maksta pole vaja.


Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, jättes kõrvale nii palju vahemehi ja lisakulusid kui võimalik – mida rohkem meid on, seda soodsam on meil tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele koos investeerida.

1. Tuleva liikmeks astudes toetad meie ühiste eesmärkide teostamist:

Esiteks, me plaanime tulevikus teha ka parema vabatahtliku pensionifondi ja luua muid võimalusi pikaajaliseks investeerimiseks, et koos oma tuleviku jaoks raha koguda.

Teiseks, me võitleme selle eest, et Eesti pensionisüsteem saaks tulevikus kasulikum eelkõige meile, Eesti inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele. Teeme koostööd rahandusministeeriumi, riigikogu rahanduskomisjoni ja Uue eakuse rahvakoguga, et aidata teha paremaid seadusi.

2. Liikmed saavad omanikutulu

Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II samba vara toonud Tuleva pensionifondidesse. Boonus kantakse liikme isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab tema osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu. Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud. Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 100 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.


Jah. Kui sa ei ole täna veel otsustanud, kas tahad Tuleva liikmeks saada, võid lihtsalt valida Tuleva pensionifondi. See on tasuta ja võtab netipangas vähem kui 5 minutit. Kui soovid, võid hiljem liikmeks astuda. Kui ei soovi, siis seda kohustust kellelgi pole. (Tulevikus liitumistasu tõuseb, aga oma fondide klientidele anname sellest aegsasti teada).


Ei. Kui sa ei ole juba netipangas fondi vahetanud, saad pärast liikmeks astumist kohe Tuleva veebikoju ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logida ja suunata oma II samba Tuleva pensionifondi. Kui oled otsuse teinud, võtab kõik kokku 5 minutit.


Tundub uskumatu, aga tõsiasi on, et keskmiselt ainult veerand pankade fondide valitsemistasust läheb pensionifondi vara eest hoolitsemisele. Ülejäänud raha maksavad pankade fondivalitsejad emafirmale müügikulude katteks ja kasumiks (viide). Need kulutused meile, pensionikogujatele, väärtust ei loo. Kui need kulud miinimumi viia, siis ei olegi tegelikult raske nii palju soodsamate kuludega fondi teha.

Tuleva alustas 3000 inimese pensionivara valitsemisega. Iga pensionifondi valitsemisel on püsikulud, mis fondi mahu kasvades proportsionaalselt kahanevad. Seega, mida rohkem inimesi toob oma vara Tuleva pensionifondi, seda odavamalt saame oma vara eest hoolitseda. Teisisõnu: kui Tuleva fondid kasvavad, langeb valitsemistasu veelgi.

Kui sul jäi midagi pensionifondi valikuga seoses arusaamatuks, võta julgelt ühendust Tuleva fondijuht Tõnuga või Tuleva kogukonnajuht Kristiga: helista 644 5100 või kirjuta tuleva@tuleva.ee. Pensioniks kogumine on sinu tuleviku jaoks üks tähtsamaid asju ja pensionisüsteem on kahjuks päris keeruliseks tehtud – ära kõhkle küsimast.

Kui sul on küsimusi Tuleva laiemate eesmärkide, ühistu toimimise või liikmeks saamise kohta, vaata siia.


Küsi Kristilt!