[MUSTAND] Mida sinu pensionifond tegelikult ostab?

Andmeallikad:

Indeksfondid (Tuleva, Swedbank, Luminor): Indeksfondid investeerivad läbi ETF-ide (börsil kaubeldavad fondid). Vaatame iga ETF-i sisse — millised aktsiad seal on ja kui palju — ning arvutame välja, kui suur osa sinu rahast läheb igasse aktsiasse. Näiteks kui fond paneb 50% MSCI World ETF-i ja see ETF hoiab 5% Apple’it, siis sinu rahast läheb Apple’isse 2,5%.

Aktiivfondid (LHV Ettevõtlik): Fond avaldab igakuise investeeringute aruande (PDF). Sealt loeme välja kõik investeeringud: aktsiad, erakapitalifondid, kinnisvarafondid, võlakirjad ja ETF-id. Erakapitali- ja kinnisvarafondide sisse me vaadata ei saa — näitame ainult fondi nime ja osakaalu.

Graafikute metoodika:

Kui palju fondid kattuvad? (Venni diagramm): Loeme kokku, mitu investeeringut on ainult ühes fondis ja mitu on mõlemas. Kattuvus rahaliselt näitab, mitu protsenti fondi rahast on paigutatud samadesse investeeringutesse. See protsent võib olla kahel fondil erinev, sest ühised investeeringud võivad moodustada erineva osa kummagi fondi portfellist. Näiteks kui Fond A paneb 90% raha aktsiatesse ja Fond B ainult 50% (ja ülejäänu võlakirjadesse), siis kattuvad aktsiad moodustavad Fondi A rahast 90%, aga Fondi B rahast ainult 50%.

Aktsia kaalud võrrelduna (hajuvusdiagramm): Iga punkt on üks investeering. X-telg näitab selle osakaalu esimeses fondis, Y-telg teises. Diagonaalil olevad punktid tähendavad identset kaalu mõlemas fondis. r (korrelatsioon) näitab, kui sarnaselt on kaalud jaotunud: r > 0.9 tähendab väga sarnast, r < 0.3 väga erinevat portfelli.

Portfelli struktuur (sunburst): Sisemine ring näitab varaklasse (aktsiad, võlakirjad, erakapital, kinnisvara jne), välimine ring üksikuid investeeringuid. Iga aktsia on näidatud ühe segmendina koos oma täisportfelli kaaluga (nt Nvidia 5,26%).