Fondide võrdlus

Kõik II samba fondid ühes tabelis

Fonde saab ausalt võrrelda ainult samal ja võimalikult pikal ajavahemikul. Tabelis on kõigi fondide tootlus arvutatud samal perioodil ja aastapõhiselt. Lisaks näed tasusid: tootlust ei tea keegi ette, aga tasu võetakse igal aastal.

Järgmine fondivahetuse tähtaeg on 31. juulil kell 23:59.

Tabel näitab fondide varasemat tootlust. Mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus.
Roheliselt märgitud tootlus = möödunud 5 aasta tootlus maailmaturu tasemel või sellest kuni 1 protsendipunkti võrra madalam. Täpsema metoodika leiad lehe lõpust.
Tasud tabelis on eurodes aastas iga fondis oleva 10 000 € kohta. Roheline tasu = alla 0,5% aastas ehk alla 50 €, punane = 0,5% või rohkem. Tasu võetakse fondi varast igal aastal, sõltumata tootlusest. Tasud ei sisalda tulemustasu, mida mõni aktiivne fond võib lisaks võtta. Need fondid on tabelis märgitud.
Kõigi fondide tootlused 2, 3 ja 5 aasta kohta leiad lehe lõpust.

Mille poolest Tuleva erineb?

Ülalolev tabel on koostatud avalike andmete põhjal ja numbrid räägivad enda eest. Aga üks erinevus ei paista üheltki tabelirealt välja: kellele fondivalitseja kuulub.

  • Tuleva kuulub kogujatele endile. Fondivalitseja omanik on ühistu, mille liikmed on kogujad ise. Pangafondi valitsemistasu on panga tulu. Tuleva tasu üle otsustavad needsamad inimesed, kes seda maksavad.
  • Tasud on langenud järjepidevalt. Mida rohkem on meid, Tulevas kogujaid, seda väiksemad on kulud ühe koguja kohta. Meil pole põhjust iseendalt küsida rohkem, kui kulude katteks vaja.
  • Liikmetele on kogumine veel kasulikum. Me maksame osa oma tasust iseendale tagasi – iga Tuleva liige teenib igal aastal liikmeboonust 0,05% Tulevasse kogutud vara väärtusest. Aga koguda saad ka ilma liikmeks astumata.

Vali madala tasuga indeksfond

Esita fondi vahetamise avaldus hiljemalt 31. juulil kell 23:59. Nii jõuad uues fondis kogumist alustada juba sellel aastal.

Vaatan oma II samba üle

  • Üle 85 000 inimese kogub Tulevas
  • Vahetamine on tasuta ja võtab paar minutit

Korduma kippuvad küsimused

Miks tasub vaadata eelkõige indeksfonde?

Indeksfond ostab kogu turgu kindlate reeglite järgi ja hoiab kulud madalal. Aktiivselt juhitud fond üritab turgu üle kavaldada. See õnnestub püsivalt väga vähestel, aga kõrgemat tasu maksad kindlasti.

Tabelis on see näha: viimasel viiel aastal on madala tasuga indeksfondide tootlus olnud valdavalt kõrgem kui kõrge tasuga aktiivselt juhitud fondide oma. Loe, miks vähestel fondijuhtidel on oskuseid indeksfonde püsivalt ületada →

Miks on tasud nii tähtsad, kui vahe on ainult mõni protsent?

Sest tasu võetakse igal aastal kogu sinu varalt ja see kuhjub aastakümnetega suureks summaks. Kui kaks fondi teenivad ühesugust tootlust, aga üks võtab 0,3% ja teine 1,5% aastas, võib vahe aastakümnete jooksul kasvada kümnete tuhandete eurodeni.

Rusikareegel: kui II samba fondi jooksvad tasud on üle 0,5% aastas ehk üle 50 € iga 10 000 € kohta, maksad liiga palju.

Mille poolest indeksfondid üksteisest erinevad?

Kõik Eesti indeksfondid on madala tasuga, aga nad ei osta sama asja:

  • Tuleva järgib MSCI ACWI indeksit: kogu maailma turg (arenenud ja arenevad riigid) ettevõtete turuväärtuse järgi, ~2500 ettevõtet.
  • LHV Indeks katab samuti kogu maailma, aga kaalub riike SKP, mitte turuväärtuse järgi. Seetõttu on arenevate turgude osakaal palju suurem kui maailmaturul tervikuna.
  • Swedbanki indeksfondid ostavad ainult arenenud riikide aktsiaid (arenevad turud puuduvad) ja teevad seda otse, optimeeritud ~300 aktsia valikuga.
  • SEB ja Luminori indeksfondid katavad kogu maailma turu mitme indeksfondi kombinatsiooniga (SEB ESG‑variantidega); kumbki ei järgi ühte nimetatud võrdlusindeksit.
Kas mitme fondi vahel jagamine hajutab riski?

Üldiselt mitte. Sinu riski hajutab see, mitme ettevõtte ja riigi vahel on raha jagatud, mitte fondide arv. Üks kogu maailma turgu ostev indeksfond hajutab su raha tuhandete ettevõtete vahel laiemalt kui ükski fondijuhi valitud aktsiaportfell.

Fondivalitseja pankroti eest oled kaitstud sõltumata fondist: fondi vara hoitakse valitsejast lahus depoopangas. Tagatisfond hüvitab teatud ulatuses kahju, mis tekib, kui fondivalitseja rikub reegleid; turukõikumiste eest see ei kaitse.

Ainus sisuline riskivalik on aktsiate ja võlakirjade vahekord. Võlakirjafond võib sobida siis, kui plaanid lähiaastatel kogu II samba korraga välja võtta: riski vähendades loobud osast eeldatavast tootlusest. Kui võtad raha välja igakuise fondipensionina, püsib ülejäänud vara seni investeerituna. Loe, kuidas pensionivara riske päriselt hajutada →

Kas fondi osaku hind on alati täpne?

Börsil kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade hind on iga päev turul teada. Osa fonde investeerib aga ka börsivälistesse varadesse: erakapitalifondidesse, kinnisvarasse ja metsa. Selliste varade hind ei kujune turul, vaid hindamiste põhjal, mida uuendatakse harva.

Seetõttu võib börsiväliste varadega fondi osaku hind turuhinnast erineda ja tootlus näida ühtlasem, kui see turul kaubeldes oleks. Võrdlustabel seda vahet ei näita: fondi kirjeldusest näed, kas fond investeerib börsivälistesse varadesse.

Kust andmed pärinevad?

Fondide osakute puhasväärtused (NAV) ja tasud pärinevad Pensionikeskuse avalikust statistikast. Tootluse arvutame ise, et kõigil fondidel oleks sama periood. Nii ei sõltu võrdlus sellest, kui pikk on iga fondi ajalugu.

Fondide võrdlusindeksid ja hajutatuse kirjeldused pärinevad fondide prospektidest ja põhiteabedokumentidest.

Kuidas fondi vahetada ja mis see maksab?

II samba fondi vahetamine on tasuta, sõltumata sellest, kus praegu kogud. Avalduse saad esitada Tuleva lehel või oma internetipangas; sisse saad logida Smart‑ID, mobiil‑ID või ID‑kaardi abil. Vahetus jõustub kolm korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril.

Vaatan oma II samba üle

Metoodika. Tootlus on protsentides aastas, tasud (jooksvad tasud) eurodes aastas iga fondis oleva 10 000 € kohta, maht miljonites eurodes. Tootlus on arvutatud osaku puhasväärtuse (NAV) muutusest, aastapõhisena ja kõigil fondidel samal 5-aastasel perioodil (kui mõne fondi NAV avaldatakse mõnepäevase viivitusega, võib perioodi lõpp sellevõrra erineda); „—“ = tootlust ei saa selle perioodi kohta arvutada, sest fond on liiga noor või andmeid napib. Sama metoodikaga on arvutatud 2 ja 3 aasta tootlused allpool tabelis „Fondide keskmine tootlus 2, 3 ja 5 aasta kohta“.

Periood. Ülemine tabel näitab tootlust kõige pikema viiega jaguva perioodi (5, 10, 15 … aastat) kohta, mille tootlust saab arvutada vähemalt kolmveerandil tabeli fondidest. Praegu annab reegel 5 aastat, sest enamik indeksfonde alustas 2016.–2017. aastal. Periood lõpeb viimase avaldatud NAV-iga. Kõigi fondide tootlused 2, 3 ja 5 aasta kohta leiad lehe lõpust.

Roheline tootlus = fondi tootlus on möödunud perioodil olnud maailmaturu tasemel või sellest kuni 1 protsendipunkti võrra madalam. Maailmaturu tase = MSCI ACWI netotootluse indeks eurodes (dividendid reinvesteeritud, pärast kinnipeetavaid makse): 5 aasta kohta ~11,8%, 3 aasta kohta ~18,8% ja 2 aasta kohta ~15,4% aastas, seisuga 10.07.2026. Märgistus kirjeldab ainult möödunud perioodi. Tasud: roheline = alla 50 € aastas 10 000 € kohta ehk alla 0,5%, punane = 50 € ehk 0,5% või rohkem.

Börsiväliste varade (erakapital, kinnisvara, mets) hind ei kujune turul, vaid hindamiste põhjal: see võib turuhinnast erineda ja selliseid varasid hoidva fondi tootlus näida ühtlasem kui börsil kaubeldavate varade oma.

Mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus. See leht ei ole investeerimisnõustamine.

Fondide keskmine tootlus 2, 3 ja 5 aasta kohta

Fond 2 a
% aastas		 3 a
% aastas		 5 a
% aastas