Kuidas saad sina hajutada oma pensionivara riske (ja kuidas ei saa)?

Jaga sõbraga:

Kuigi pankade müügiesindajad võivad vihjata vastupidisele, ei aita teise samba vara jagamine soodsa kuluga indeksifondi ja kõrge vahendustasuga pangafondi vahel hajutada sinu pensionikonto riske. Mis aitab?

Tuleval on kindel põhimõte: me ei püüa kunagi kedagi poes nurka surudes või telefoni teel nuiates oma fondi meelitada. Teeme hoopis keerulisena näivad finantstõed oma blogis nii lihtsaks kui oskame, et igaüks saaks teadliku valikuga luua head eeldused oma vara kasvuks.  Liikmete ja teiste klientidega vestlustes püüame aru saada, mis on kasutajate jaoks suurimad takistused pensionisambasse targalt raha kogumisel.

Väike osa Tulevas pensionit koguvatest inimestest on küll toonud kaasaegsesse, soodsa tasuga fondi tulevased teise samba sissemaksed, aga pole veel pangafondist üle toonud juba varem kogutud pensionivara. Sellelt varalt maksavad nad ka tulevikus kõrget valitsemistasu.

Mida näitab tagasiside?

1. Osa inimesi oli lihtsalt unustanud juba kogunenud fondiosakud Tulevasse tuua. Et vahetada seni kogutud vana fondi osakud uue fondi vastu, peab netipangas või pensionikeskuses märkama teha mitte ühe, vaid kaks valikut. Et midagi kusagil kahe silma vahele ei jääks, tasub samm-sammult jälgida meie juhendit: saad kõik kenasti paari minutiga tehtud.

2. Teine osa inimesi arvas, et fondivahetus maksab raha või võtab palju aega. See pole tõsi. Rahandusministeerium võttis Tuleva ettepanekut kuulda ja keelas selle aasta algusest fondivalitsejatel võtta lisaks muudele tasudele veel kõrget väljumistasu fondist lahkumise eest. Nüüd on osakute üleviimine ühest fondist teise kõigile Eesti inimestele tasuta ja võtab juhendit kasutades mõne minuti.

Mida teha ja mida mitte teha, kui soovid riske hajutada?

3. Kolmas osa inimestest on jätnud osa oma teise samba varast vanasse fondi, sest püüab nii riske hajutada. Enamik neist on tunnistanud, et hajutamise idee on nad saanud pankade müügiinimestelt. Selle kohta arvan ma järgmist:

Veel aasta tagasi ei soovitanud pankade tellerid ja müügiesindajad kaubanduskeskustes kunagi erinevate pensionifondide vahel “riske hajutada”. Tundub, et Tuleva sünniga on see muutunud tavaliseks praktikaks, mille abil püütakse inimesi siiski meelitada kasvõi osa varast kõrge tasuga fondi edasi tiksuma jätta.

Riskide hajutamine on investeerimises väga tähtis. Sama tähtis on aru saada, milliseid riske ja miks on vaja maandada ning kuidas seda teha saab.

Äririsk: kas fondivalitseja võib minna pankrotti?

Eesti seadused kaitsevad meid kõiki väga hästi pensionifondi valitseja äririskide eest: viimase kümne aasta jooksul on mitu fondivalitsejat tegevuse lõpetanud ja paljud fondi kliendid pole seda tõenäoliselt märganudki (nt ERGO, Danske). Kui näiteks Tuleva peaks mingil põhjusel kunagi uksed kinni panema, annab finantsinspektsioon koostöös meie depoopangaga (Swedbank) investorite varad lihtsalt järgmisele fondivalitsejale hoolitsemiseks üle ja mitte midagi hullu ei juhtu. Sinu vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud: pensionikogujate igakuised sissemaksed lähevad muide otse maksuametist depoopanka ja sealt edasi maailma väärtpaberiturgudele. Kui aga mõne fondivalitseja juhtkond peaks hakkama saama millegi kuritahtlikuga, hüvitab investoritele kahju riiklik tagatisfond.

Seega, kõigis Eesti pensionifondides on sinu vara fondivalitseja äririskide vastu hästi kaitstud – lisaks vara erinevate fondide vahel jagada pole tarvis.

Kõigis Eesti pensionifondides on sinu vara fondivalitseja äririskide vastu hästi kaitstud – lisaks vara erinevate fondide vahel jagada pole tarvis.

Tururisk: mis kaitseks aktsiahindade kõikumiste eest?

Eesti seadused on sellised, et ükski pensionifond ei saa investeerida liiga suurt osa varast ainult ühte tüüpi väärtpaberitesse või ühe-kahe ettevõtte aktsiatesse. Kõigis Eesti pensionifondides on vara maailmaturu sadade instrumentide vahel väga hästi hajutatud – üksikute ettevõtetega seotud spetsiifiliste riskide maandamiseks pole sul eraldi samme ette võtta tarvis. Samal ajal on meie raha kõigis pensionifondides avatud tururiskile – siin aga vara jagamine erinevate fondivalitsejate progressiivsete või agressiivsete fondide vahel ei aita.

Kes soovib teise samba vara tururiski vähendada, saab seda teha ühel viisil: pannes osa oma pensionikontole kogunenud varast konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib ainult võlakirjadesse. Mina isiklikult ei kavatse seda kindlasti teha enne 55ndat eluaastat. Kuni mul on veel pensionini aega, ei muretse ma turgude kõikumiste pärast, sest püüdes hoida oma vara väärtust väga stabiilsena, kaotaksin pikas plaanis tõenäoliselt tootluses.

Kui sa siiski tunned, et turgude lühiajalised kõikumised põhjustavad sulle väga suurt ärevust, võib konservatiivse strateegiaga fond olla sinu jaoks. Sellise fondi puhul on madalad kulud eriti olulised – konservatiivsed fondid suudavad tänaste intressimäärade juures paraku vaevu oma valitsemistasu ära katta (või jäävad sellele isegi alla). Kaalu Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi või ka Swedbank K1 fondi, millel on samuti mõistlikult madal valitsemistasu.

Enamikule pensionikogujatest, kellel kogutud vara kasutamiseni jäänud veel vähemalt kümme aastat, sobib siiski kõige paremini madalate kuludega agressiivse strateegiaga indeksifond, kus sinu kasuks töötab kõige efektiivsemalt lihtne ja elegantne riskide maandamise tööriist: dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine.

Sellised fondid on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, LHV Pensionifond Indeks, SEB Energiline Pensionifond Indeks ja Swedbanki K90-99.  

Kokkuvõtteks: mida peaks siis riskide hajutamiseks tegema?

Kui sul on pensionini aega veel vähemalt kümme aastat, on mõistlik valida mainitud neljast aktsiafondist sobiv ning suunata seni kogunenud pensionivara ja ka tulevased maksed sinna. Edasi varu kannatust ja lase ostude ajas hajutamise strateegial teha oma töö.

Kui pensioniiga hakkab lähenema, võiks viia vara järk-järgult üle ühte kahest mainitud võlakirjafondist. Kui sinu pensionivara kasutamise aeg langeb kokku turgude madalseisuga, on sinu risk sel juhul väiksem kui oled raha eelnevalt võlakirjafondi liigutanud. Riskidest loe lähemalt indeksifondidega seonduvat selgitava artikliseeria 4. peatükis

Pensionifondi vahetamine ise on netipangas tasuta ja võtab paar minutit. Tuleva sündis kodanikualgatusena – meie eesmärgiks on, et võimalikult palju Eesti inimesi leiaks tee kaasaegsesse, madalate kuludega fondi. Eestis on sellised fondid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, LHV Pensionifond Indeks, SEB Energiline Pensionifond Indeks ja Swedbanki K90-99. Loe siit, miks pangad neid sulle ei soovita ja kuhu kulub valitsemistasu vanades, kõrge tasuga fondides. Seejärel tee ise teadlik valik: loe, millal peaks fondi vahetama ja millal mitte.

Juhend

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.