Tuleva ühistu eesmärk on kasvatada liikmete vara. Kõigepealt loome koos madalate kuludega pensionifondi.

5 põhjust miks liituda täna

  • Osaled uut tüüpi investeerimisettevõtte loomises
  • Tänu sinule sünnivad õiglaste tasudega pensionifondid
  • Räägid koos teiste liikmetega kaasa Tuleva juhtimises
  • Saad tulu: lisaks II samba tootlusele teenid pensioniboonust
  • Saad võimaluse panustada Tuleva fondivalitseja algkapitali
Täida liitumisavaldus

Tänaseks on liitunud juba 1891 inimest

Kuidas me tulemuseni jõuame?

  • 01

    Leiame 3000 inimest, kes on valmis ise oma pensionivara üle otsustama

  • 02

    Kogume algkapitali ja asutame koos oma pensioni-fondivalitseja

  • 03

    Käivitame õiglaste teenustasudega Tuleva II samba pensionifondid

  • 04_02

    Meie pensionivara teenib tulu meile, mitte pangale

Olen Tuleva asutajate seas, sest advokaadina näen siin põnevat uuenduslikkust ja kodanikuna laiemat kasu Eestile.
Kirsti Pent, asutaja
Usun, et Tuleva tulek lõpetab Eesti pensionifondides ebaõiglaste vahendustasude võtmise, kuid ma usun ka, et Tulevast saab platvorm, mis muudab Eesti finantsteenuseid palju laiemalt.
Taavet Hinrikus, asutaja
Nüüd on pall kõigi meie käes. Tuleva liikmed üheskoos suudavad süsteemi muuta.
Jaak Roosaare, asutaja

Uuri, kuidas pensionikalkulaator töötab!

Miks Annika on üks Tuleva asutajatest?

Ühel päeval arvutas Annika kokku, et ta on iga 1000 pensionifondi kogutud euro pealt maksnud pankadele 108 eurot teenustasu, aga tulu on ta ise selle raha pealt teeninud vaid 77 eurot. Lähemalt uurides avastas ta, et Eesti praegused pensionifondid võtavad suuri teenustasusid, kuid samas on nende tootlus OECD riikide kehvemate seas.

Tõenäoliselt põleb samamoodi ka sinu pensioniraha. Kas see on vältimatu? Ei ole.

Mis oleks, kui paneksime oma pensioniraha hävimisele koos piiri? Mis oleks, kui looksime pensionifondi, kus teenustasude üle otsustavad ühistu liikmed ise? Mis oleks, kui see ühistu jagaks Sinuga tänapäevaseid finantsteadmisi?

Koos on kõik võimalik!

 

Täida liitumisavaldus

Jälgi meid Facebookis!

Kas sa pole veel kindel, kas liituda ja sul tekkis veel küsimusi? Võta meiega ühendust!

Kuidas saada liikmeks?

Liikmeks võib saada täisealine, kehtiva kriminaalkaristuseta inimene, kes  teeb või hakkab tegema makseid II või III pensionisambasse.

Liikmeks astudes tuleb tasuda ühekordne liitumistasu 100 eurot. See on sinu panus meie ühise pensionifondivalitseja käivitamisega seotud kulude katteks.

Pärast avalduse täitmist:

  • Kohe: kasuta pangalinki, et maksta liitumistasu, ja kinnita oma e-posti aadress, vajutades lingile sinu postkasti saabunud e-kirjas.
  • 7 päeva jooksul: juhatus vaatab avalduse läbi ja saadab sulle liikmetunnistuse.
  • 30 päeva jooksul: saad teha sissemakseid algkapitali

Aasta jooksul: plaanime luua meie ühised Tuleva pensionifondid, kuhu saad suunata oma II samba. Juhatus annab sulle tehtud töö kohta regulaarselt ülevaateid.

Liikmeks astumise avaldus

Loe lisaks meie blogist

1. peatükk: Miks Warren Buffett soovitab oma pärijatel panna raha indeksifondi?

By |september 26th, 2016|

Seeriast "Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Indeksifondid ja pikaajalise investeerimise ABC" Tõnu Pekk Oled kuulnud efektiivsete turgude hüpoteesist? Ära muretse, see pole midagi üle jõu kä [...]

1. peatükk: Miks Warren Buffett soovitab oma pärijatel panna raha indeksifondi? kommenteerimine on välja lülitatud

Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Sissejuhatus

By |september 26th, 2016|

Indeksifondid ja pikaajalise investeerimise ABC Tõnu Pekk Indeksifondid ja passiivne investeerimine. Need kaks omavahel seotud väljendit on aluseks investeerimisstrateegiale, mis maailmas kiiresti pop [...]

Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Sissejuhatus kommenteerimine on välja lülitatud

Rain Rannu: süsteem ei muutu, kui me ise seda ei muuda

By |september 19th, 2016|

Rain Rannu on ettevõtja, investor ja filmitegija. Ta on edukate tehnoloogiafirmade Mobi ja Fortumo asutaja ning Tuleva asutajaliige. Annika Uudelepp vestles Rainiga Tuleva potentsiaalist, eelseisvates [...]

Rain Rannu: süsteem ei muutu, kui me ise seda ei muuda kommenteerimine on välja lülitatud

Mida teha pensioni teise sambaga?

By |september 16th, 2016|

Tõnu Pekk Arvutades kokku, kui palju pensioni teise samba tootlus on selle loomisest saadik alla jäänud maailmaturu keskmisele, selgub, et igaüks meist on kaotanud keskmiselt umbes 1000 eurot. See on [...]

Mida teha pensioni teise sambaga? kommenteerimine on välja lülitatud

Asutajaliikmed

Annika Uudelepp
Annika Uudelepp
Daniel Vaarik
Daniel Vaarik
Priit Lepasepp
Priit Lepasepp
Tõnu Pekk
Tõnu Pekk
Henrik Karmo
Henrik Karmo
Taavi Lepmets
Taavi Lepmets
Indrek Kasela
Indrek Kasela
Taavet Hindrikus
Taavet Hindrikus
Kristo Käärmann
Kristo Käärmann
Loit Linnupõld
Loit Linnupõld
Veljo Otsason
Veljo Otsason
Rain Rannu
Rain Rannu
Sandor Liive
Sandor Liive
Heikko Mäe
Heikko Mäe
Gerd Laub
Gerd Laub
Triinu Tombak
Triinu Tombak
Kadi Lambot
Kadi Lambot
Kirsti Pent
Kirsti Pent
Mall Hellam
Mall Hellam
Allan Kaldoja
Allan Kaldoja
Indrek Neivelt
Indrek Neivelt
Jaak Roosaare
Jaak Roosaare

Vastused korduma kippuvatele küsimustele

Mis on Tuleva?

Tuleva on Eesti esimene pensionikogujate ühistu. Me ühendame inimesi, kes ei taha enam pankadele oma pensionifondide pealt ebaõiglaselt kõrgeid teenustasusid maksta ja panevad jõud kokku, et teha oma II samba pensionifondid. Kui see on tehtud, plaanime tulevikus teha ka III samba fondi ja võibolla muid pikaajalisi investeerimistooteid veel. Kuna Tuleva fondivalitseja omanikud on ühtlasi ka fondivalitseja kliendid, on omanikul ja kliendil ühine eesmärk: läbipaistev juhtimine ja parem tootlus tänu madalatele kuludele.

Miks Tuleva väidab, et pensionifondide teenustasud on ebaõiglaselt kõrged?

Eestis pensionifondide teenustasud on dokumenteeritud näiteks OECD poolt. Teenustasud ületavad paljudel juhtudel isegi teenitud tulu, mis pealegi on üks halvemaid OECD riikide seas (OECD raport lk 13).

Milles Tuleva pensionifondi teenus tulevikus üldse seisneb?

Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad tegeleda investeerimisega järjest efektiivsemalt. Tuleva valib indeksipõhise passiivse investeerimisstrateegia: see tähendab, et paigutame raha kindlaks määratud reeglite alusel maailma aktsiaturu- ja võlakirjafondidesse. Me ei püüa spekuleerida ja turu käitumist ette ennustada. Selline madalate kuludega ja läbipaistev lähenemine on andnud maailmas pikaajaliselt parimaid tulemusi, ületades 90% aktiivselt juhitud fondide tootlusi. Mineviku põhjal ei saa muidugi tulevikku ennustada, aga oleme veendunud, et selline strateegia on meie pensionikogujatele mõistlik valik.

Kas teenustasusid veel odavamaks ei saa?

Tahame neid veel odavamaks – selle eeldus on fondi mahu kasv ja ka regulatsiooni lihtsustamine. Praegu on teenustasu alandamise alampiir 0,5% ja praegused fondid on sellest veel väga kaugel. Meie alustamegi juba 0,55% protsendise teenustasuga.

Kuidas saan olla kindel, et praegu lubatud 0,55% teenustasu hiljem tõusma ei hakka?

Ühistu liikmena otsustad teenustasusid sina koos teiste ühistu liikmetega ning kuna madalad teenustasud on liikmete huvides, siis on raske ette kujutada, miks peaksime neid tahtma ebaõiglaselt suureks tõsta. Võid vaadata ka videot, kus Tõnu selgitab Tuleva teenustasude kujunemist.

Miks on vaja kokku saada vähemalt 3000 liiget?

Asutajad on välja arvutanud, et kui 3000 tüüpilise II samba pensionikontoga inimest ühendaks oma pensionivarad, siis selline pensionifond saavutaks paari aastaga 50 miljoni euro suuruse mahu. Pensionifondi teenustasu saaks seetõttu kohe algusest peale olla piisavalt madal. Arvame, et 0,55% on madal, arvestades, et 0,25% kulub kokku depoopanga, EVK ja tagatisfondi kuludeks.

Tuleva liikmete arvul ülempiiri pole ning loodame, et kasvame oluliselt suuremaks kui 3000 liiget.

Kuidas kavatsete jõuda 3000 liikmeni?

Usume, et meie idee pakub inimestele huvi algusest peale, sest liikmed saavad võimaluse investeerida Tuleva fondivalitseja algkapitali. Nad saavad ühise võimaluse muuta Eesti pensioniturgu selliselt, et ka nende endi pensionikogumise tasud kahanevad praegusega võrreldes oluliselt.

Kas Tuleva liikmeks saavad tulla ka need inimesed, kes pole ühinenud Eesti pensionisüsteemi II sambaga?

Jah, Tuleva liikmeks saavad täna astuda kõik, sõltumata sellest, kas neil on juba olemas pensionikonto või ei. Kuna Tuleva eesmärgiks on siiski ühendada pensionit koguvaid inimesi, siis me eeldame, et liikmed toovad Tulevasse üle oma II samba kui neil see olemas on, või avavad III samba niipea kui Tuleval III samba fondid loodud on. Me kontrollime seda esimest korda kahe aasta möödudes.

Milleks kasutab Tuleva minu ühekordset 100 euro suurust liitumistasu?

100 euro suuruse liitumistasu maksavad ühekordselt kõik Tulevaga liituvad inimesed. See summa kulub pensionivalitseja asutamise ettevalmistamiseks. Usume, et saame selle summa sees kaetud juriidlised kulud, koostatud materjalid ning korraldatud üritused, mis on vajalikud algkapitali kogumiseks ja 3000 liikme kutsumiseks.

Mis on pensioniboonus ja kes seda saab?

Pensioniboonus on ühistu liikmele makstav dividend, millega premeeritakse kõiki ühistu liikmeid, kes hoiavad oma pensionivara ühistu pensionifondis. Pensioniboonus ei tohi olla väiksem kui 0,05% aastas pensionifondivalitseja poolt hallatavate pensionifondide mahust. Seega on pensioniboonus ühistulise pensionifondivalitseja oluline osa, mille kaudu liikmed jagavad omavahel fondivalitseja teenitud tulu. See seab liikmed eelisseisu võrreldes nende inimestega, kes otsustavad valida Tuleva pensionifondi, aga kes ühistu liikmeks ei astu.

Kas kõik Tuleva Pensionifondi kliendid peavad olema ka Tuleva ühistu liikmed?

Fondiga ühinemiseks ei pea olema ühistu liige. Aga arvame, et Tuleva pensionifondiga liitujatel on nii oma otsustusõiguse rakendamiseks kui ka majanduslikult kõige mõistlikum astuda Tuleva ühistu liikmeks ja saada seega pensionifondivalitseja kaasomanikuks.

Miks ühistu liige ei saa ühistust välja astuda esimese viie aasta jooksul alates liikmeks saamisest?

Meie viie aasta nõue ühistu liikmesusele on seatud selleks, et kogutud kapital pensionifondivalitseja miinimumnõude täidaks. See nõue on seaduslik ning kaitseb ühistut ja tema liikmeid.

Lähen kohe pensionile, kas tasub liituda?

Loodame järgmise aasta alguseks pensionifondid registreeritud saada ja siis saab kohe ka nendesse oma pensionivara üle tuua. Väljamaksete tegemine on võimalik kohe fondi registreerimise hetkest. Kui Teie II sambasse kogutud summa on alla 8375 euro siis toimuvad väljamaksed Teie soovitud aastate jooksul otse fondist. Kui Teil on kogunenud rohkem kui 8375 siis on Teil mõttekas oodata pensioni väljavõtmisega kuni Tuleva kas oma kindlustusseltsi loob (see võtab paar aastat) või meil õnnestub seadusemuudatus läbi suruda, mis võimaldaks ka suuremat summat otse fondist regulaarsete maksetena välja võtta.

Kas ma saan oma pensionimaksed juba täna üle tuua?

Kahjuks mitte. Kõigepealt on meil vaja luua Tuleva Pensionifondid AS (pensionifondivalitseja) ja pensionifond. Kui pensionifond vastab seaduses sätestatud tingimustele, siis on võimalik kõigil pensionikonto omanikel oma pensionivara üle tuua või suunata oma pensionimaksed Tuleva pensionifondi. Kui kõik sujub plaanipäraselt saame pensionifondivalitseja registreeritud 2017. aasta esimeses pooles.

Mis iseloomustab Tuleva pensionifondi investeerimisstrateegiat?

Tuleva pensionifond investeerib raha indeksifondi põhimõttel ehk passiivselt. Paigutame raha kindlaks määratud reeglite alusel maailma aktsiaturu- ja võlakirjafondidesse. Me ei püüa spekuleerida ja turu käitumist ette ennustada. Selline madalate kuludega ja läbipaistev lähenemine on andnud maailmas pikaajaliselt parimaid tulemusi, ületades 90% aktiivselt juhitud fondide tootlusi. Mineviku põhjal ei saa muidugi tulevikku ennustada, aga oleme veendunud, et selline strateegia on meie pensionikogujatele mõistlik valik.

Mis on indeksifond ja miks see on parem kui käsitsi tehtud investeerimisportfell?

Indeksifondi halduskulud on oluliselt odavamad kui „käsitsi juhitud“ fondil, sest indeksifondi haldamiseks on tarvis vähem kõrgepalgalisi inimesi ning paljud otsused sünnivad automaatselt, varem kokku lepitud põhimõtete alusel. Indeksifond teeb täpselt seda, mida ta on oma tingimustes lubanud – investeerib kogu raha sellesse indeksisse, mida ta järgib. Viimase 10 aasta jooksul on 90% käsitsi juhitud fondidest madalate kuludega indeksifondidele alla jäänud.

Mida teeb inimene, kes Tulevas vastutab investeerimise eest?

Tema valmistab ette tehnilised lahendused, mille abil pensionifondide raha jõuab indeksifondidesse. Praktiliselt tähendab see, et avame konto, valime välja allfondid, mis ostavad ja hoiavad maailma kõikide suuremate turul noteeritud ettevõtete aktsiaid ja valitsuste võlakirju, lepime nende fondidega kokku, kuidas see raha jõuab fondi, ja saame fondist aruandeid. Tänapäeva investeerimismaailmas on see protsess üliodav, töökindel ja automatiseeritud.

Milliseid investeerimisotsuseid Tulevas üldse tehakse?

Tuleva ei tee igapäevaseid investeerimisotsuseid. Ideaalses maailmas tähendaks see seda, et Tuleva jagab pensionifondi raha algoritmide abil laiali kõikide maailma firmade aktsiate vahel vastavalt nende suurusele ehk turukapitalisatsioonile. Umbes nii, et suurkorporatsioonidesse nagu Apple kõige rohkem ja natuke ka kohalikku pagariärisse. Kahjuks aga ei ole algoritmil (ega ka aktiivsel portfellihalduril) võimalik osta kõikide olemasolevate firmade aktsiaid, sest kõigiga lihtsalt börsil ei kaubelda. Seega saab osta ainult börsil noteeritud aktsiaid. Ja ka siis peab investeerimisportfelli mõnevõrra piirama, sest mõningate väga väikeste firmade või väga kaugete ja eksootiliste börside aktsiate ostmine on liiga kallis või vähe automatiseerimist võimaldav.

Kes hakkab seadma piiranguid investeerimisportfelli koosseisu kohta?

Aeg-ajalt on vaja kokkulepitud reegleid kohendada, ning selleks on Tuleval oma fondihaldur ja investeerimiskomitee. Nende põhiülesanne ongi valvata, et raha paigutamiseks on antud kõige mõistlikumad piirangud. Piiranguid seatakse lähtuvalt kahest kriteeriumist: et suurendada ostetavate ettevõtete arvu ning et vähendada nende ostmise kulusid. Ehk siis püüame hajutada Tuleva liikmete raha võimalikult suure hulga ettevõtete aktsiate vahel võimalikult odavalt.

Palju Tuleva fond teenima hakkab?

Tuleva pensionifond hakkab teenima maailmaturul pakutavat keskmist tootlust, kui teenustasud on maha arvatud. Valides Tuleva pensionifondi, valid sa „keskmise“, aga see on kindel keskmine ja kulude mahaarvamise järel siiski parem kui 90% teisi fonde. Ainuke aus viis väikesel Eesti fondil osa saada maailma kõigi turgude tootlusest, on meie arvates passiivne investeerimine. Meil ei ole mingeid eeliseid teha investeerimisotsuseid, aga piisava hajutatusega saavutame kindla keskmise.

Kelle vahel jagatakse fondivalitseja teenitud kasum?

Loodava Tuleva Pensionifondid ASi kasum makstakse välja Tuleva ühistule, mille liikmeks täna astuda saab. Ühistu jagab kasumit kahel viisil: kõigepealt läheb summa, mis võrdub 0,05%ga fondivalitseja hallatavate pensionifondide mahust, jagamisele ühistu liikmete vahel vastavalt nende Tuleva pensionifondis hoitavate vahendite suurusele (põhikirjas „pensioniboonus“). Seejärel jaotub ülejäänud kasum Tuleva ühistu liikmete vahel proportsionaalselt nende panusega Tuleva pensionifondivalitseja algkapitali (põhikirjas „pensionikapital“). Ühistu maksab dividendi kord viie aasta järel. Esimest korda makstakse dividendi aastal 2022.

Kas Tuleva fond saab investeerida ühistu liikmetega seotud ettevõtetesse?

Ei, Tuleva pensionifond investeerib ainult globaalselt indeksifondide kaudu. Seega ei saa olla muret, et keegi Tulevast omaenda ettevõttesse teiste liikmete pensioniraha paneb.

Mida te arvate investeerimisest Eestisse?

Meie esimese fondi fookus ei ole Eestis, kuid kui ühistu nii otsustab, on võimalik luua uusi fonde ja tooteid, millel on väga konkreetne fookus (näiteks teatud geograafiline ala või teatud tehnoloogia).

Mida arvate globaalsest olukorrast X, riskist Y, rändekriisist, Brexitist jne?

Jälgime maailmas toimuvat, kuid me elame ebamäärasel ajal ja me ei saa väita, et me teaksime kellestki paremini, mis saama hakkab. Saame lubada seda, et teeme endast kõik oleneva, et meil oleks täna läbipaistvam teenus ja madalamad tasud.

Mis saab, kui maailmas peaks tulema uus finantskriis ja kõik kukub kokku?

Seda meie muidugi ära hoida ei saa. Aga usume, et Tuleva madalad kulud, läbipaistvus ning pidev teadmiste jagamine liikmete vahel annavad isegi siin pensionikogujatele mõned eelised.

Miks on vaja kokku saada 3 miljoni euro suurune pensionikapital (algkapital)?

Kogume algkapitali meie ühise Tuleva fondivalitseja loomiseks. Kehtiv investeerimisfondide seadus nõuab, et kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja aktsiakapital oleks vähemalt kolm miljonit eurot. Kapitali ei kasutata tegevuskulude katteks, vaid see investeeritakse Tuleva pensionifondi.

Miks kogub Tuleva algkapitali liikmetelt?

Kogume algkapitali ainult liikmetelt, et liikmed ise saaksid oma fondivalitseja tegevusest kasu teenida. Võiksime muidugi hoopis kaasata riskikapitali, aga sellel oleks kaks fundamentaalset miinust. Esiteks, Tulevast peab saama pikaajalisele, stabiilsele tulule keskenduv investeerimisettevõte. Riskikapital võib survestada keskenduma lühiajalistele ja riskantsetele kasvutaktikatele. Teiseks, ole veendunud, et tuleviku ärimudel on selline, kus omanike ja klientide huvid on algusest peale ühendatud. Teisisõnu, liikmed jagavad omanikutulu.

Kas ühistu liikmetel on kohustus panustada ka algkapitali?

Ei, liikmed ei ole kohustatud panustama, aga soovi korral on esimesel 3000 liikmel võimalus panustada ka algkapitali. Algkapitali on juba panustanud kõik ühistu asutajad (üldjuhul 5000–10 000 euro ulatuses).

Kas juriidiline isik võib teha sissemakseid?

Ei või – Tuleva võib kapitali sissemakseid vastu võtta ainult liikmetelt ja need saavad olla ainult eraisikud.

Mida rahapaigutus algkapitali mulle juurde annab?

Algkapital on sisuliselt võimendus pensionifondile. Sa teenid lisaks II samba tootlusele ja pensioniboonusele tulu veel kahel moel: saad investeerimistootlust ja osaled tegevuskasumi jagamises.

1. Iga algkapitali paigutatud euro hakkab tulu teenima Tuleva indeksipõhises pensionifondis. See on investeerimistootlus.

2. Kui Tuleva fondivalitseja teenib kasumit, jagab ühistu selle proportsionaalselt kapitali panustanud liikmete vahel. Tänase äriplaani eelduste järgi tekib tegevuskasum siis, kui Tuleva fondide maht ületab 35 miljonit eurot.

Kui aktsiaturud teenivad aastas keskmiselt 5% ja Tuleva fondide maht jõuab viie aastaga 100 miljoni euroni, peaks panustatud kapital selle aja jooksul kasvama ligikaudu kolmandiku võrra. Teisisõnu: kui sinu panus algkapitali on näiteks 5000 eurot, siis viie tegevusaastaga on sul 6700 eurot. Kui fondide maht kasvab ja teenitud kasum hakkab omakorda teenima, on võimendus järjest suurem.

Millistel tingimustel saab algkapitali panustada?

Kõik liikmed saavad algkapitali panustada võrdsetel alustel. Seega, kui kõik 3000 liiget peaks soovima algkapitali moodustamisel (mida põhikirjas nimetame „pensionikapitaliks“) osaleda vähemalt 1000 euroga, jagunebki kapital ja tegevuskasum võrdselt kõigi liikmete vahel. Kogu algkapital paigutatakse pensionifondivalitseja aktsiakapitali ning pensionifondivalitseja omakorda paneb selle loodavatesse pensionifondidesse. Algkapitali ei kasutata asutamiskulude katteks, need kaetakse liitumistasude arvelt.

Milliste piirangute ja riskidega pean algkapitali panustades arvestama?

Esiteks: pane raha algkapitali, kui soovid pikaajalist tulu. Esimene võimalus raha välja võtta tekib fondivalitseja viienda tegevusaasta lõpus. See on nii, sest Tuleva fondivalitseja peab tagama, et seaduslik miinimumkapitali nõue oleks täidetud ka algusaastatel.

Teiseks, iga rahapaigutusega kaasneb investeerimisrisk. Tuleva pensionikapital investeeritakse kapitalituru indeksil põhinevatesse fondidesse. Toon näite: kõige laiem aktsiaturu indeks on MSCI All Country World Index. Viimase 15 aasta jooksul tervikuna on selle väärtus kasvanud, aga näiteks 2008. aasta kriisi ajal langes aastaga ligi 40%.

Mis saab, kui algkapitali koguneb rohkem kui tarvis?

Sellisel juhul maksame kõigile panustanud inimestele proportsionaalselt algkapitali ülejäägi tagasi.

Rahandusministeerium on ette valmistanud investeerimisfondide seaduse eelnõu, milles on Tuleva enda poolt toetatud ettepanek tuua pensionifondi valitsejalt nõutav algkapital 1 miljoni euro peale. Miks üldse enam algkapitali koguda, seda on ju tänaseks rohkem kui miljon?

Tervitame väga Rahandusministeeriumi sammu. Täna ei saa me aga spekuleerida sellega, millal ja millisel kujul see eelnõu vastu võetakse. Lähtume hetkel kehtivast seadusest ning sel moel saame ka kindlad olla, et meie plaan töötab ka võimalike ootamatute eelnõu muudatuste korral. Juhul, kui eelnõu tõesti sellise algkapitali määraga vastu võetakse, maksame algkapitali panustanud inimestele ülejäägi tagasi.

Miks on liikmetel panustamiseks ainult 30 päeva alates liitumisest?

Tuleva nõukogu on praegu kehtestanud korra, et kõik liitujad saavad 30 päeva oma algkapitali panuse tegemiseks. Selle põhjuseks on vajadus tegutseda kiiresti, kuid ühtlasi tahame ka seda, et kõigil liikmetel oleks otsustamiseks võrdsed võimalused. Seega on liitumise ajast sõltuvalt meie liikmetel sellised võimalused panustamiseks:

enne 1. juulit 2016 Tulevaga liitunutel oli panustamiseks aega 1. augustini 2016
18. juuliks liikmetunnistuse saanud inimestel on aega otsustada 18. augustini
hiljem liitunud saavad algkapitali raha paigutada 30 päeva jooksul liitumistunnistuse saamisest.

Muidugi võib juhtuda olukord, et me ei saa kogu vajaminevat kapitali sellisel viisil kokku ja siis pöördume liikmete poole uue ringiga. Kuivõrd panustamine on olnud populaarne, me seda võimalust hetkel väga kõrgeks ei hinda.

Kas algkapitali panustada saab ka mitmes osas?

Jah. Võid rahulikult täna panustada omale sobiva miinimumi ja hiljem võimaluse korral juurde maksta. Juurdemaksmine on võimalik 60 päeva jooksul pärast esimest rahaülekannet. Palume makse selgitusse sellisel juhul panna ka lõppsumma, et üldjoontes eelolevatest laekumistest ettekujutust saada. Lõppsumma pole siduv: võid teha esimese makse ära ja võimalusel juurde panna. Peaasi, et kokku tuleks vähemalt 1000 eurot ning esimene makse laekuks 30 päeva jooksul sellest hetkest, mil liikmetunnistuse kätte said.

Kui mul tekib soov juba makstud algkapitalile juurde maksta, kas saan seda siis teha?

Jah, saab küll.

Mis saab kui 3000 liikmega ei saa algkapitali raha kokku?

Juhul kui 3000 liiget ei suuda koguda kokku 3 miljonit eurot, võib Tuleva juhatus teha otsuse avada teine rahastamisring, kus liikmetel on võimalik taas panustada. Teise rahastamisringi tingimused lepitakse kokku vastavalt puuduolevale summale.

Mis saab minu rahast, kui Tuleva ei jõuagi pensionifondi valitseja asutamiseni?

Kui mingil põhjusel osutub võimatuks Tuleva pensionifondi valitsejat asutada, maksame algkapitali raha liikmetele tagasi 2017. aasta teisel poolaastal.

Mis samme on vaja astuda, et Tuleva ühistust saaks Tuleva pensionifond?

Tuleva ühistu valmistab ette Tuleva Pensionifondid ASi asutamise ja taotleb fondivalitseja tegevusloa Finantsinspektsioonilt. Fondivalitseja omakorda loob pensionifondi, millega saavad pensionikogujad liituda. Kokkuvõttes on vaja kokku saada 3 miljonit algkapitali aktsiaseltsi loomiseks ning ette valmistada hulk protseduure ja dokumente, et luba taotleda. Kui luba saadud, saame pensionifondi avada.

Miks on vaja eraldi luua pensionifondivalitseja aktsiaselts?

Pensionifondivalitseja peab vastavalt investeerimisfondide seadusele olema aktsiaselts.

Kuidas on omavahel seotud Tuleva ühistu ja Tuleva Pensionifondid AS?

Tuleva Pensionifondid ASi 100% omanik on Tulundusühistu Tuleva.

Millal saab valmis esimene Tuleva pensionifond?

Sõltume sellest, kui kiiresti saame kokku vajaliku hulga liitujaid ja algkapitali, samuti sõltume Finantsinspektsiooni otsustest. Seetõttu ei saa me lubada täpseid kuupäevi, kuid saame lubada, et tegutseme võimalikult kiiresti. Peame realistlikuks, et Tuleva esimene pensionifond avaneb pensionikogumiseks 2017. aasta esimesel poolel.