Too II sammas Tulevasse ja tee Tuleva edulugu enda omaks! Et koos meiega pensioni koguda, ei pea sa olema Tuleva liige.

Kuidas Tuleva saab sulle kasulik olla?

  • Too pensionivara Tuleva madalate kuludega fondi. Nii hoiad raha kokku isegi siis, kui sa veel pole Tuleva liige.
  • Astu Tuleva ühistu liikmeks – siis oled ise oma pensionifondivalitseja omanikeringis. Liikmed teenivad pensioniboonust, räägivad kaasa Tuleva arengus ja jagavad omavahel rahatarkust.
Täida liitumisavaldus

Tänaseks on liitunud juba 3365 inimest

Kuidas Tuleva sündis?

  • 01

    Aprill – oktoober 2016: Üle 3000 inimese lõid Tuleva ühistu, et hakata koos parematel tingimustel raha koguma

  • 02

    Juuni 2016 – jaanuar 2017: Kogusime algkapitali ja asutasime koos oma pensionifondivalitseja

  • 03

    Märts 2017: Käivitasime õiglaste teenustasudega Tuleva II samba pensionifondid

  • 04_02

    Täna: meie pensionivara teenib tulu meile, mitte pangale

Olen Tuleva asutajate seas, sest advokaadina näen siin põnevat uuenduslikkust ja kodanikuna laiemat kasu Eestile.
Kirsti Pent, asutaja
Usun, et Tuleva tulek lõpetab Eesti pensionifondides ebaõiglaste vahendustasude võtmise, kuid ma usun ka, et Tulevast saab platvorm, mis muudab Eesti finantsteenuseid palju laiemalt.
Taavet Hinrikus, asutaja
Nüüd on pall kõigi meie käes. Tuleva liikmed üheskoos suudavad süsteemi muuta.
Jaak Roosaare, asutaja

Uuri, kuidas pensionikalkulaator töötab!

Miks Annika on üks Tuleva asutajatest?

Ühel päeval arvutas Annika kokku, et ta on iga 1000 pensionifondi kogutud euro pealt maksnud pankadele 108 eurot teenustasu, aga tulu on ta ise selle raha pealt teeninud vaid 77 eurot. Lähemalt uurides avastas ta, et Eesti praegused pensionifondid võtavad suuri teenustasusid, kuid samas on nende tootlus OECD riikide kehvemate seas.

Tõenäoliselt põleb samamoodi ka sinu pensioniraha. Kas see on vältimatu? Ei ole.

Mis oleks, kui paneksime oma pensioniraha hävimisele koos piiri? Mis oleks, kui looksime pensionifondi, kus teenustasude üle otsustavad ühistu liikmed ise? Mis oleks, kui see ühistu jagaks Sinuga tänapäevaseid finantsteadmisi?

Koos on kõik võimalik!

 

Täida liitumisavaldus

Jälgi meid Facebookis!

Sul on küsimusi? Võta meiega ühendust!

 Soovin olla kursis Tuleva tegemistega

Kuidas saada Tuleva liikmeks?

Tuleva liikmeks võib astuda täisealine, kehtiva kriminaalkaristuseta inimene, kes teeb või hakkab tegema makseid II või III pensionisambasse.

Liikmeks astudes tuleb tasuda ühekordne liitumistasu 100 eurot, millega toetad meie ühise ettevõtte arendust.

Pärast avalduse täitmist:

  • Kohe: kasuta pangalinki, et maksta liitumistasu, ja kinnita oma e-posti aadress, vajutades lingile sinu postkasti saabunud e-kirjas.
  • 7 päeva jooksul: juhatus vaatab avalduse läbi ja saadab sulle liikmetunnistuse. Saadame ka juhendi, kuidas oma II samba vara Tuleva pensionifondi üle tuua.

Liikmeks astumise avaldus

Loe lisaks meie blogist

3 asja, mida fondivalitsejate aastaaruanded räägivad sinu raha käekäigust

By |mai 15th, 2017|

Kui palju teenis meie pensionifondidesse paigutatud raha eelmisel aastal meile ja kui palju pankadele? Swedbanki, SEB, Nordea ja LHV fondivalitsejate aastaaruandeid analüüsis Tuleva asutaja Tõnu Pekk. [...]

3 asja, mida fondivalitsejate aastaaruanded räägivad sinu raha käekäigust kommenteerimine on välja lülitatud

5 lahendust, mis aitaksid inimestel teha pensioniks paremaid valikuid

By |mai 8th, 2017|

* Kiire? Hüppa otse lahendustele. Kui Eesti soovib innustada meid pensioniks rohkem säästma, tuleks peatada juba riigikokku jõudnud pensionisüsteemi peenhäälestus, mis muudab valikud inimeste jaoks ve [...]

5 lahendust, mis aitaksid inimestel teha pensioniks paremaid valikuid kommenteerimine on välja lülitatud

Boonuspeatükk: Kas indeksifondid ohustavad maailma väärtpaberiturgude tervist?

By |aprill 29th, 2017|

* See artikkel on neile, kellel on sügavam huvi väärtpaberiturgude teooria vastu. Kui sa tahad lihtsalt otsustada, milline pensionifond sulle sobib, võid kohe lõppu hüpata. Sobiv helitaust lugemiseks [...]

Boonuspeatükk: Kas indeksifondid ohustavad maailma väärtpaberiturgude tervist? kommenteerimine on välja lülitatud

Tõnu päevik: kuidas sündis Eesti esimene inimeste pensionifond

By |aprill 26th, 2017|

Natuke üle aasta tagasi, 12. aprillil 2016 maksid 22 inimest igaüks 150 eurot ja panid notari juures allkirja Tuleva Tulundusühistu asutamislepingule. Kutsusime veel 3000 Eesti inimest kampa. Uskusime [...]

Tõnu päevik: kuidas sündis Eesti esimene inimeste pensionifond kommenteerimine on välja lülitatud

Asutajaliikmed

Annika Uudelepp
Annika Uudelepp
Daniel Vaarik
Daniel Vaarik
Priit Lepasepp
Priit Lepasepp
Tõnu Pekk
Tõnu Pekk
Henrik Karmo
Henrik Karmo
Taavi Lepmets
Taavi Lepmets
Indrek Kasela
Indrek Kasela
Taavet Hinrikus
Taavet Hinrikus
Kristo Käärmann
Kristo Käärmann
Loit Linnupõld
Loit Linnupõld
Veljo Otsason
Veljo Otsason
Rain Rannu
Rain Rannu
Sandor Liive
Sandor Liive
Heikko Mäe
Heikko Mäe
Gerd Laub
Gerd Laub
Triinu Tombak
Triinu Tombak
Kadi Lambot
Kadi Lambot
Kirsti Pent
Kirsti Pent
Mall Hellam
Mall Hellam
Allan Kaldoja
Allan Kaldoja
Indrek Neivelt
Indrek Neivelt
Jaak Roosaare
Jaak Roosaare

Vastused korduma kippuvatele küsimustele

Mis on Tuleva?

Tulundusühistu Tuleva on liikmetele kuuluv varahaldusettevõte. Tuleva eesmärgiks on kasvatada liikmete vara, luues paremaid võimalusi säästude pikaajaliseks investeerimiseks.

Miks Tuleva loodi?

Tuleva asutasid 2016. aasta kevadel 22 inimest, kes polnud rahul pankade pensionifondide kõrgete teenustasudega ja madalate tootlustega.

Asutajate suur idee oli tegelikult lihtne:

  • Kutsume endaga ühinema algatuseks veel 3000 ärksat inimest. Kui umbes nii palju inimesi oma pensionivara kokku paneb, saame vabaneda vahemeestest, kes meie vara kasvule kaasa ei aita, aga kulutavad raha turundusele ja muudele tegevustele, mis meile väärtust ei loo.
  • Teeme ise paremad pensionifondid, et panna koos oma vara parematel tingimustel tulu teenima. Alustame teise samba fondidest. Hiljem teeme ka Tuleva kolmanda samba fondid ja muud pikaajalise investeerimise tooted.

Loe ka näiteks asutajaliikmete Indrek Kasela, Daniel Vaariku, Rain Rannu, Annika Uudelepa ja Jaak Roosaare mõtteid, miks nad sellist algatust tähtsaks pidasid.

Miks Tuleva tegutseb tulundusühistuna?

Tulundusühistu on üks ettevõtlusvorm.

Kõige olulisem erinevus teistest levinumatest ettevõtlusvormidest (näiteks aktsiaselts, osaühing) on see, et tulundusühistus on otsuste tegemisel igal liikmel üks hääl sõltumata sellest, kui suur on tema varade maht. Tuleva asutajad leidsid, et just selline tegevusvorm on paljusid inimesi ühendavale ettevõttele kõige sobivam, sest igal inimesel on õigus oma varade juhtimises kaasa rääkida.

Tulundusühistu ei ole mittetulundusühistu.

Mis on Tuleva eesmärk?

Tuleva ühistu põhikirjaline eesmärk on kasvatada oma liikmete vara, tehes meile kõigile kättesaadavaks paremad pikaajalise investeerimise tooted, alustades teise ja kolmanda samba pensionifondidega.

Seda saavutame kahel moel: esiteks loome ise paremaid investeerimistooteid. Teiseks seisame liikmete huvide eest, et Eesti pensionisüsteem tervikuna muutuks pensionikogujale soodsamaks.

Kuidas Tuleva on üles ehitatud?

Tuleva tulundusühistu liikmed ehk omanikud on pensionikogujad ise. Liikmed valivad ühistu nõukogu, kes omakorda kinnitab ametisse juhatuse.  Igal Tuleva liikmel on ühistu üldkoosolekul üks hääl. Tuleva pensionifonde hakkab valitsema Tuleva tulundusühistule kuuluv aktsiaselts Tuleva Fondid.

Mille poolest erineb Tuleva teistest pensionifondidest?

Kõik täna Eestis tegutsevad pensionifondid kuuluvad pankadele. Pankade eesmärgiks on teenida kasumit omanikele. Mida kõrgemat teenustasu pank klientidelt võtab, seda suuremat kasumit teenivad omanikud.

Kõige tähtsam erinevus on, et Tuleva omanikud on kliendid ise ja Tuleva eesmärgiks on nende inimeste ehk oma liikmete vara kasvatamine. Kui teenustasud ületavad kulusid ja Tuleva teenib kasumit, jaotame selle omavahel vastavalt sellele, kui suur on iga liikme kapitaliosalus.

Teine oluline erinevus on see, et ühistus on igal liikmel üks hääl. Otsustusõigus ei sõltu kapitaliosaluse suurusest. Igal inimesel on õigus oma pensionivara üle otsustada, sõltumata sellest, kui palju tal vara on.

Tuleval ei ole suuromanikke ja väikeomanikke. Ainult liikmed saavad panustada Tuleva Fondide aktsiaseltsi algkapitali ja maksimumpanus on 10 000 eurot. Sedasi tagame, et liikmete kapitalipanus jaotuks ühtlaselt.

Mida mulle Tuleva liikmestaatus annab?

Tuleva liikmena on sul järgmised eelised:

  1. Teenid pensioniboonust selle eest, et hoiad oma pensionivara Tuleva pensionifondis. Pensioniboonus on 0,05% sinu pensionivara mahust. Seda jagatakse kord aastas ja see suurendab sinu osalust pensionikapitalis, mille alusel jaotatakse fondivalitseja kasumit.
  2. Osaled Tuleva Fondid ASi tegevuskasumi jagamises vastavalt oma pensionikapitali osale.
  3. Sul on üks hääl Tuleva üldkoosolekul.
  4. Sul on õigus kandideerida Tulundusühistu Tuleva juht- ja kontrolliorganitesse.
  5. Sul on õigus osaleda Tuleva liikmetele mõeldud sündmustel ja seminaridel.
  6. Saad osaleda Tuleva arendamises oma ideede, oskuste ja teadmistega.

Kas saan Tuleva liikmeks astuda, kui ma pole pensioni teise sambaga ühinenud?

Jah, saad. Aga:

  • Tuleva ühistu on loodud eelkõige inimestele, kes koguvad või plaanivad koguda raha teise või kolmandasse pensionisambasse ja kes plaanivad tulevikus tuua oma pensionivara Tuleva fondidesse.
  • Kui sa ei plaani pensioni teise või kolmandasse sambasse raha koguda või sa ei plaani seda teha Tuleva fondides, on Tuleva juhatusel õigus sind edaspidi liikmete seast välja arvata, sest ühistu on mõeldud inimestele, kes tahavad koos oma pensionivara kasvatada.

Seega on Tuleva liikmeks astumine sulle kasulik ja mõistlik eelkõige siis, kui kogud või plaanid koguda raha teise või kolmandasse pensionisambasse. Aga liikmeks on astunud ka inimesi, kes oma liitumisega tahavad Tuleva õnnestumisele kaasa aidata.

Kas kõik Tuleva pensionifondide kliendid peavad astuma Tuleva ühistu liikmeks?

Tuleva pensionifondis vara kogumiseks ei pea olema ühistu liige. Aga Tuleva pensionifondiga liitujatel on mõistlik ja majanduslikult kasulik astuda ühistu liikmeks – liikmena teenid pensioniboonust ja saad osaleda otsustamises.

Kas ma saan oma pensionimaksed juba täna üle tuua?

Jah, saad! Vaata meie fondide kohta infot Fondide lehelt.

Kes on Tuleva Fondid AS omanik?

Tuleva Fondid AS omanik on Tuleva Tulundusühistu. Tuleva Tulundusühistu liikmed ehk omanikud omakorda on Eesti inimesed erinevatelt elualadelt, kes tulid kokku selleks, et ehitada iseendale parem pensionifond. Ühistu liikmete arv kasvab pidevalt. Tuleva ühistu liikmed on ise pensionikogujad ja meie pensionifondid tegutsevad seega just pensionikogujate, mitte eemalseisvate omanike tulu nimel.

Kes reguleerib/ kontrollib Tuleva fondide tegevust?

Tuleval on Finantsinspektsioonilt saadud tegevusluba kohustuslike kogumispensionifondide valitsemiseks ja Tuleva fondid on samuti Finantsinspektsioonis registreeritud. Tuleva fondide sisemine ja välimine kontroll toimib täpselt samamoodi nagu kõikidel teistel fondidel. Isegi kui Tuleva fondivalitseja peaks pankrotti minema, on inimeste II samba vara ikkagi kaitstud. Sellisel juhul võtavad vastavalt seadusele Tuleva fondide valitsemise üle meie depoopank Swedbank ja Finantsinspektsioon, kelle ülesanne oleks siis leida fondidele uus valitseja. Pensionifondides olevat raha ei saa mitte keegi kunagi kasutada näiteks fondivalitseja võlgade katteks või pankrotivaraks. Samuti ei ole isegi tehniliselt võimalik, et näiteks keegi Tuleva töötaja pensionifondis oleva raha “ära varastaks”: fondi vara on depoopanga arvel, mitte Tuleva arvel.  Täpsemalt saad investorkaitsest lugeda Pensionikeskuse leheküljelt: https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/investorkaitse/jarelevalve/

Kuidas investeeritakse fondide raha?

Tuleva investeerimisstrateegia on lihtne ja selge – investeerime fondide raha madalate tasudega laiapõhjalistesse maailmaturu indekseid järgivatesse fondidesse. Täpsemalt saad tutvuda fondide sisuga ja investeerimisstrateegiaga fondide lehel.

Kuidas erinevad Tuleva fondid teistest pensionifondidest?

Esimene ja kõige suurem esinevus seisneb selles, et Tuleva fondide omanikud on pensionikogujad ise. See tähendab, et teenime raha endale, mitte pankadele. Võid olla kindel, et Tuleva fondide tingimused on alati sellised, nagu liikmetele kõige parem on. Teiseks on Tuleval väga konkreetne passiivne investeerimisstrateegia, mis on ajalooliselt aktsiaturgudel kõige mõistlikum olnud. See tähendab, et sõltumata turuolukorrast investeeritakse püsivalt paika pandud strateegia järgi erinevatesse indekseid jälgivatesse fondidesse.

Millise pensionifondi peaksin mina endale valima?

Iga inimene peaks tegema oma pensionifondi valiku sõltuvalt sellest, milline on tema vanus ja riskiprofiil. Tuleva fondide valikus on kaks erinevat fondi, üks neist aktsiatesse investeeriv agressiivne fond ja teine võlakirjadesse investeeriv konservatiivne fond. Agressiivne fond on sobiv pigem neile pensionikogujatele, kellel on pensioni välja võtmiseni veel aega ning nad tunnevad ennast riski võttes mugavalt. Konservatiivne fond on sobiv pigem neile pensionikogujatele, kellel on pensioni väljavõtmisaeg juba lähedal ning nad ei soovi oma pensionivaraga riske võtta.

Kust/kuidas saan infot selle kohta, kuidas fondidel läheb?

Tuleva fondide tulemusi on võimalik jälgida igapäevaselt nii pensionikeskuse lehel kui ka Tuleva fondide lehel.

Kas saan tuua raha Tuleva fondidesse ka siis, kui ma liige pole?

Jah, muidugi! Tuleva pensionifondid on avatud kõigile, kes teevad sissemakseid II sambasse ja soovivad pensioniks koguda soodsal ja jätkusuutlikul viisil. Loe siit, kuidas fondi vahetada.

Mis on Tuleva fondide valitsemistasu?

Tuleva fondide valitsemistasu on 0,34%.

Mis vahe on valitsemistasul ja kogukulumääral?

Valitsemistasu on see summa, mis kulub fondivalitsejal fondi tegevuse juhtimisele – see sisaldab erinevaid järelvalvetasusid, jooksvaid fondijuhi kulusid jms. Sellele lisaks on aga kulutused, mis on seotud erinevate allfondide teenustasudega, kuhu pensionifondid oma raha paigutavad.

Tuleva fondide valitsemistasu on 0,34% ja kogukulumäär kuni 0,5%. See on oluliselt madalam kui Eesti keskmine. Kui palju madalam, seda me täpselt ei teagi, sest enamik teisi fondivalitsejaid täna oma kogukulumäära ei avalda. Järgmisest aastast sunnib riik ka nendel kogukulumäära kõigile teatavaks tegema.

 Milline on Tuleva fondide investeerimisstrateegia?

Esimesena loome passiivse, indeksipõhise investeerimisstrateegiaga teise samba pensionifondid. See tähendab, et paigutame raha kindlaks määratud reeglite alusel ühtlaselt maailma aktsiatesse ja võlakirjadesse. Selline madalate kuludega ja läbipaistev investeerimine on andnud maailmas pikaajaliselt parimaid tulemusi (vt näiteks SPIVA raport, S&P 2015). Mineviku põhjal ei saa muidugi tulevikku ennustada, aga oleme veendunud, et selline strateegia on meie pensionikogujatele mõistlik valik.

Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel investeerimisstrateegial?

Kujuta ette fondijuhti, kes pidevalt oma väärtpaberiportfelli käekäiku jälgib ja püüab ennustada, mis turul järgmisena juhtub. Tema eesmärk on olla kõigist teistest investoritest kavalam: osta põhjast ja müüa tipust. See ongi aktiivne juhtimine. Selline töö on aja- ja teadmismahukas ja toob kaasa suuremad kauplemiskulud. Üksikutel eranditel on see hästi õnnestunud ja nad on saavutanud turgude keskmisest palju parema tulemuse. Enamus aktiivselt juhitud fonde jääb turgude keskmisele alla. Kõik Eesti pensionifondid on seni jäänud turu keskmisele alla.

Passiivse strateegia puhul toimuvad igapäevased investeerimisotsused automaatselt, etteantud investeerimispõhimõtete järgi. Erinevalt aktiivsetest kauplejatest ei püüa passiivsed investorid turust targemad olla. Passiivne investor usub, et turg kasvab, kui selleks piisavalt aega anda. Seega ei ole passiivse investeerimise mõte teenida lühiajaliselt kõrget tootlust, vaid kasvatada vara järjepidevalt pika aja jooksul.

Enamik passiivseid investoreid eelistavad hästi hajutatud  investeerimisportfelli ehk jagavad riskid võimalikult paljude aktsiate vahel. Nii tagavad nad turu keskmise lähedase tootluse, isegi kui mõnda sektorit või piirkonda tabab kriis.  

Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele on selline investeerimisstrateegia odav, töökindel ja läbipaistev. See on tähtis, sest mida madalamad kulud, seda kõrgem tootlus (analüüsikeskuse Morningstar analüüs, 2016).

Mis on indeksifond?

Väärtpaberiindeks on lihtsalt üks kujuteldav väärtpaberiportfell ehk nimekiri, mis sisaldab väärtpaberite nimesid ja osakaale. Indeksifond on selline fond, mis paigutab raha nendesse väärtpaberitesse, mis on indeksi-nimekirjas, just selles osakaalus nagu see nimekiri ette näeb.

Loe indeksifondidest lähemalt siin.

Mida te arvate investeerimisest Eestisse?

Tuleva seisukoht on, et inimestel peaks olema õigus ise otsustada, kas ja millise osa oma pensionivarast nad soovivad paigutada Eestisse. On häid põhjuseid, miks eelistada maailma väärtpaberiturge, ja on häid põhjuseid, miks investeerida kodu lähedale.

Ühest küljest, keskmise Eesti inimese vara on tahes või tahtmata avatud meie majandusruumi riskidele. Tasakaaluks võib olla mõistlik paigutada pensioni teine sammas tulu teenima maailma väärtpaberiturgudele. Teisest küljest, mida paremini läheb Eesti majandusel, seda paremini elavad tõenäoliselt tulevikus meie pensionärid.
Täna ei investeeri ükski pensionifond märkimisväärset osa rahast Eesti majandusse. Et tulevikus saaksime käivitada Eesti fookusega fondid, mis saavad seada eesmärgiks hea tootluse hajutatud riskidega, peaks muutma seadust. Kui seadus tulevikus seda soodustab ja meie liikmed nii otsustavad, lisab Tuleva edaspidi oma valikusse ka Eesti investeerimisfookusega pensionifondi. Kõigepealt käivitame madalate kuludega passiivselt juhitud indeksil põhinevad pensionifondid. Sellised pensionifondid, mille kohta on maailmas tõestus, et need pakuvad just keskmisele pensionikogujale kõige paremat tootlust. Loe lähemalt siit.

Mis on II sammas?

Eesti pensionisüsteem on kolmesambaline.
I sammas – selle suurus sõltub eelkõige sinu töötatud aastatest
II sammas – selle suurus sõltub eelkõige sinu palgast kogutud rahast
III sammas – sinna saad vabatahtlikult ise raha juurde koguda

Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension ongi osa sinu tuleviku pensionist. Teise sambasse kogud sa raha igakuiselt väikeste summadena oma palgast. Ise panustad sa II sambasse 2% oma brutopalgast, ning riik lisab sinna juurde 4%.

Kui palju on II sambas inimeste raha?

Praeguse seisuga on eesti pensionikogujate raha teise samba fondides kokku juba üle kolme miljardi euro. See tähendab, et teise samba fondid on väga oluline osa eestlaste säästudest! See summa kasvab igakuiselt. Just seetõttu lõigi Tuleva II samba fondi, mis oleks madalate tasudega ning aitaks eesti pensionikogujaid kõige rohkem.

Mida saan mina ise II samba kohta otsustada?

Kõige olulisem otsus, mida sina saad teha, on valida endale pensionifond, kus soovid raha koguda. Sinu pensionifondi tulemustest sõltub see, kui palju sinu raha jõuab enne pensionile minekut kasvada. Pensionifondi valikul on seega tähtsad nii pensionifondi eest makstavad valitsemistasud kui pensionifondi tootlus. Mida paremas pensionifondis sinu raha on, seda kõrgem on sinu tuleviku pension.

Kuidas saan teise samba fondi vahetada?

Kogunenud pensionivara üle toomiseks on aastas kolm tähtaega – 31. Märts, 31. Juuli ja 30. November. Siis toimub osakute vahendus ühe kalendrikuu pärast. Oma igakuiseid laekuvaid makseid saad ümber vahetada igal hetkel.

Olen kuulnud, et pensioni teise sambasse koguneb niikuinii liiga vähe raha, et sellest ära elada. Kas poleks mõtet see unustada ja keskenduda oma varanduse kasvatamisele muudel viisidel?

II sambasse kogumine ei välista kuidagi teisi vara kasvatamise viise ja igal juhul on mõistlik täiendavalt koguda näiteks III sambasse. Pensioni esimesest ja teisest sambast kindlasti ei piisa, et pensionieas jõukalt elada, aga sellest peaks piisama, et toime tulla. Seega on II sambal tähtis roll selles, et pensionieas mitte vaesuses elada. Kuna II sambast ei saa loobuda, on meie arvates igal juhul mõttekas sinna vara koguda targalt.
Teise samba pensionifondides on tänaseks ligi 690 000 Eesti inimese raha. See raha on aastate jooksul teeninud üle 600 miljoni euro võrra vähem võrreldes maailmaturgude keskmisega. See tähendab, et keskmiselt on igaüks meist juba praeguseks kaotanud 900 eurot. Kas sa oleksid nõus lihtsalt “unustama”, kui keegi sinu rahakotist 900 eurot ära võtab?

Enne kui otsustad, millisesse pensionifondi oma II samba osakud ja tulevased sissemaksed suunata, tutvu kindlasti olulise infoga. Meie pensionifondide tingimused on siin, võrdluseks leiad kõigi Eesti pensionifondide info pensionikeskusest. Palun pane tähele, et Tuleva ühistu, Tuleva fondivalitseja ega Tuleva töötajad ei anna sinule investeerimisnõu ega saakski anda, sest me ei ole taotlenud Investeerimisnõustamise tegevusluba. Anname alati endast parima, et jagada sinuga ausalt ja arusaadavalt infot, mida arvesse võttes saad ise otsustada. Kui sul on küsimusi, võta meiega ühendust või konsulteeri erapooletute asjatundjatega Pensionikeskusese infotelefonil või Finantsinspektsiooni rahatarkuse lehel.