Tuleva ühistu eesmärk on kasvatada liikmete vara. Kõigepealt loome koos madalate kuludega pensionifondi.

5 põhjust miks liituda täna

  • Osaled uut tüüpi investeerimisettevõtte loomises
  • Tänu sinule sünnivad õiglaste tasudega pensionifondid
  • Räägid koos teiste liikmetega kaasa Tuleva juhtimises
  • Saad tulu: lisaks II samba tootlusele teenid pensioniboonust
  • Sa ei pea üksi endale selgeks tegema pensionikogumise ja investeerimise üksikasju – selleks ongi Tuleva.
Täida liitumisavaldus

Tänaseks on liitunud juba 3242 inimest

Kuidas me tulemuseni jõuame?

  • 01

    Leiame 3000 inimest, kes on valmis ise oma pensionivara üle otsustama → TEHTUD!

  • 02

    Kogume algkapitali ja asutame koos oma pensioni-fondivalitseja → TEHTUD!

  • 03

    Käivitame õiglaste teenustasudega Tuleva II samba pensionifondid

  • 04_02

    Meie pensionivara teenib tulu meile, mitte pangale

Olen Tuleva asutajate seas, sest advokaadina näen siin põnevat uuenduslikkust ja kodanikuna laiemat kasu Eestile.
Kirsti Pent, asutaja
Usun, et Tuleva tulek lõpetab Eesti pensionifondides ebaõiglaste vahendustasude võtmise, kuid ma usun ka, et Tulevast saab platvorm, mis muudab Eesti finantsteenuseid palju laiemalt.
Taavet Hinrikus, asutaja
Nüüd on pall kõigi meie käes. Tuleva liikmed üheskoos suudavad süsteemi muuta.
Jaak Roosaare, asutaja

Uuri, kuidas pensionikalkulaator töötab!

Miks Annika on üks Tuleva asutajatest?

Ühel päeval arvutas Annika kokku, et ta on iga 1000 pensionifondi kogutud euro pealt maksnud pankadele 108 eurot teenustasu, aga tulu on ta ise selle raha pealt teeninud vaid 77 eurot. Lähemalt uurides avastas ta, et Eesti praegused pensionifondid võtavad suuri teenustasusid, kuid samas on nende tootlus OECD riikide kehvemate seas.

Tõenäoliselt põleb samamoodi ka sinu pensioniraha. Kas see on vältimatu? Ei ole.

Mis oleks, kui paneksime oma pensioniraha hävimisele koos piiri? Mis oleks, kui looksime pensionifondi, kus teenustasude üle otsustavad ühistu liikmed ise? Mis oleks, kui see ühistu jagaks Sinuga tänapäevaseid finantsteadmisi?

Koos on kõik võimalik!

 

Täida liitumisavaldus

Jälgi meid Facebookis!

Kas sa pole veel kindel, kas liituda ja sul tekkis veel küsimusi? Võta meiega ühendust!

Kuidas saada liikmeks?

Liikmeks võib saada täisealine, kehtiva kriminaalkaristuseta inimene, kes  teeb või hakkab tegema makseid II või III pensionisambasse.

Liikmeks astudes tuleb tasuda ühekordne liitumistasu 100 eurot. See on sinu panus meie ühise pensionifondivalitseja käivitamisega seotud kulude katteks.

Pärast avalduse täitmist:

  • Kohe: kasuta pangalinki, et maksta liitumistasu, ja kinnita oma e-posti aadress, vajutades lingile sinu postkasti saabunud e-kirjas.
  • 7 päeva jooksul: juhatus vaatab avalduse läbi ja saadab sulle liikmetunnistuse.

2017. aasta kevad-suvel plaanime avada meie ühised Tuleva pensionifondid, kuhu saad suunata oma II samba. Juhatus annab sulle tehtud töö kohta regulaarselt ülevaateid.

Liikmeks astumise avaldus

Loe lisaks meie blogist

Tuleva teine sprint: vajame veel kahte arendajat

By |veebruar 15th, 2017|

Teeme fondid, mis teenivad tulu inimestele, mitte pankadele! KES: Esimese sprindi tiim + kaks uut arendajat MILLAL: 6. - 11. märtsil KUS: Tuleva kontoris Tallinnas: Telliskivi tn 60 TASU TÖÖ EEST: 288 [...]

Tuleva teine sprint: vajame veel kahte arendajat kommenteerimine on välja lülitatud

Tuleva liikmed panustasid oma fondivalitseja algkapitaliks kokku üle kolme ja poole miljoni euro

By |jaanuar 31st, 2017|

Teade Tuleva algkapitali kogumisest kujunes Eesti suurim ühisrahastusprojekt. 1726 tulundusühistu Tuleva liiget panustas kokku 3,513 miljonit eurot pensionikogujatele endile kuuluva fondivalitseja loo [...]

Tuleva liikmed panustasid oma fondivalitseja algkapitaliks kokku üle kolme ja poole miljoni euro kommenteerimine on välja lülitatud

Mida põnevat leidus rahandusministeeriumi vastuses Tuleva kirjale?

By |jaanuar 24th, 2017|

Eelmisel nädalal sai Tuleva rahandusministeeriumi poolt vastuse meie kirjale, milles juhtisime tähelepanu olulistele mõttekohtadele kogumispensionide seaduses. Meil on hea meel, et rahandusministeeriu [...]

Mida põnevat leidus rahandusministeeriumi vastuses Tuleva kirjale? kommenteerimine on välja lülitatud

Kogumispensionide seadust muutes tuleb selgemalt arvestada inimeste huve

By |jaanuar 3rd, 2017|

Eesti esimene pensionikogujate ühistu Tuleva kutsub Rahandusministeeriumi kogumispensionide seaduse muutmist eesmärgistatult arutama. Hetkel töös olev seaduse muutmise eelnõu ei lahenda probleeme ega [...]

Kogumispensionide seadust muutes tuleb selgemalt arvestada inimeste huve kommenteerimine on välja lülitatud

Asutajaliikmed

Annika Uudelepp
Annika Uudelepp
Daniel Vaarik
Daniel Vaarik
Priit Lepasepp
Priit Lepasepp
Tõnu Pekk
Tõnu Pekk
Henrik Karmo
Henrik Karmo
Taavi Lepmets
Taavi Lepmets
Indrek Kasela
Indrek Kasela
Taavet Hinrikus
Taavet Hinrikus
Kristo Käärmann
Kristo Käärmann
Loit Linnupõld
Loit Linnupõld
Veljo Otsason
Veljo Otsason
Rain Rannu
Rain Rannu
Sandor Liive
Sandor Liive
Heikko Mäe
Heikko Mäe
Gerd Laub
Gerd Laub
Triinu Tombak
Triinu Tombak
Kadi Lambot
Kadi Lambot
Kirsti Pent
Kirsti Pent
Mall Hellam
Mall Hellam
Allan Kaldoja
Allan Kaldoja
Indrek Neivelt
Indrek Neivelt
Jaak Roosaare
Jaak Roosaare

Vastused korduma kippuvatele küsimustele


Mis on Tuleva?

Tulundusühistu Tuleva on liikmetele kuuluv varahaldusettevõte. Tuleva eesmärgiks on kasvatada liikmete vara, luues paremaid võimalusi säästude pikaajaliseks investeerimiseks.

Miks Tuleva loodi?

Tuleva asutasid 2016. aasta kevadel 22 inimest, kes polnud rahul pankade pensionifondide kõrgete teenustasudega ja madalate tootlustega.

Asutajate suur idee oli tegelikult lihtne:

  • Kutsume endaga ühinema algatuseks veel 3000 ärksat inimest. Kui umbes nii palju inimesi oma pensionivara kokku paneb, saame vabaneda vahemeestest, kes meie vara kasvule kaasa ei aita, aga kulutavad raha turundusele ja muudele tegevustele, mis meile väärtust ei loo.
  • Teeme ise paremad pensionifondid, et panna koos oma vara parematel tingimustel tulu teenima. Alustame teise samba fondidest. Hiljem teeme ka Tuleva kolmanda samba fondid ja muud pikaajalise investeerimise tooted.

Loe ka näiteks asutajaliikmete Indrek Kasela, Daniel Vaariku, Rain Rannu, Annika Uudelepa ja Jaak Roosaare mõtteid, miks nad sellist algatust tähtsaks pidasid.

Miks Tuleva tegutseb tulundusühistuna?

Tulundusühistu on üks ettevõtlusvorm.

Kõige olulisem erinevus teistest levinumatest ettevõtlusvormidest (näiteks aktsiaselts, osaühing) on see, et tulundusühistus on otsuste tegemisel igal liikmel üks hääl sõltumata sellest, kui suur on tema varade maht. Tuleva asutajad leidsid, et just selline tegevusvorm on paljusid inimesi ühendavale ettevõttele kõige sobivam, sest igal inimesel on õigus oma varade juhtimises kaasa rääkida.

Tulundusühistu ei ole mittetulundusühistu.

Mis on Tuleva eesmärk?

Tuleva ühistu põhikirjaline eesmärk on kasvatada oma liikmete vara, tehes meile kõigile kättesaadavaks paremad pikaajalise investeerimise tooted, alustades teise ja kolmanda samba pensionifondidega.

Seda saavutame kahel moel: esiteks loome ise paremaid investeerimistooteid. Teiseks seisame liikmete huvide eest, et Eesti pensionisüsteem tervikuna muutuks pensionikogujale soodsamaks.

Olen kuulnud, et pensioni teise sambasse koguneb niikuinii liiga vähe raha, et sellest ära elada. Kas poleks mõtet see unustada ja keskenduda oma varanduse kasvatamisele muudel viisidel?

II sambasse kogumine ei välista kuidagi teisi vara kasvatamise viise ja igal juhul on mõistlik täiendavalt koguda näiteks III sambasse. Pensioni esimesest ja teisest sambast kindlasti ei piisa, et pensionieas jõukalt elada, aga sellest peaks piisama, et toime tulla. Seega on II sambal tähtis roll selles, et pensionieas mitte  vaesuses elada. Kuna II sambast ei saa loobuda, on meie arvates igal juhul mõttekas sinna vara koguda targalt.

Teise samba pensionifondides on tänaseks ligi 690 000 Eesti inimese raha. See raha on aastate jooksul teeninud üle 600 miljoni euro võrra vähem võrreldes maailmaturgude keskmisega. See tähendab, et keskmiselt on igaüks meist juba praeguseks kaotanud 900 eurot. Kas sa oleksid nõus lihtsalt “unustama”, kui keegi sinu rahakotist 900 eurot ära võtab?


Kuidas Tuleva on üles ehitatud?

Tuleva tulundusühistu liikmed ehk omanikud on pensionikogujad ise. Liikmed valivad ühistu nõukogu, kes omakorda kinnitab ametisse juhatuse.  Igal Tuleva liikmel on ühistu üldkoosolekul üks hääl. Tuleva pensionifonde hakkab valitsema Tuleva tulundusühistule kuuluv aktsiaselts Tuleva Fondid.

Mille poolest erineb Tuleva teistest pensionifondidest?

Kõik täna Eestis tegutsevad pensionifondid kuuluvad pankadele. Pankade eesmärgiks on teenida kasumit omanikele. Mida kõrgemat teenustasu pank klientidelt võtab, seda suuremat kasumit teenivad omanikud.

Kõige tähtsam erinevus on, et Tuleva omanikud on kliendid ise ja Tuleva eesmärgiks on nende inimeste ehk oma liikmete vara kasvatamine. Kui teenustasud ületavad kulusid ja Tuleva teenib kasumit, jaotame selle omavahel vastavalt sellele, kui suur on iga liikme kapitaliosalus.

Teine oluline erinevus on see, et ühistus on igal liikmel üks hääl. Otsustusõigus ei sõltu kapitaliosaluse suurusest. Igal inimesel on õigus oma pensionivara üle otsustada, sõltumata sellest, kui palju tal vara on.

Tuleval ei ole suuromanikke ja väikeomanikke. Ainult liikmed saavad panustada Tuleva Fondide aktsiaseltsi algkapitali ja maksimumpanus on 10 000 eurot. Sedasi tagame, et liikmete kapitalipanus jaotuks ühtlaselt.

Mida mulle Tuleva liikmestaatus annab?

Tuleva liikmena on sul järgmised eelised:

  1. Teenid pensioniboonust selle eest, et hoiad oma pensionivara Tuleva pensionifondis. Pensioniboonus on 0,05% sinu pensionivara mahust. Seda jagatakse kord aastas ja see suurendab sinu osalust pensionikapitalis, mille alusel jaotatakse fondivalitseja kasumit.
  2. Osaled Tuleva Fondid ASi tegevuskasumi jagamises vastavalt oma pensionikapitali osale.
  3. Sul on üks hääl Tuleva üldkoosolekul.
  4. Sul on õigus kandideerida Tulundusühistu Tuleva juht- ja kontrolliorganitesse.
  5. Sul on õigus osaleda Tuleva liikmetele mõeldud sündmustel ja seminaridel.
  6. Saad osaleda Tuleva arendamises oma ideede, oskuste ja teadmistega.

Kas saan Tuleva liikmeks astuda, kui ma pole pensioni teise sambaga ühinenud?

Jah, saad. Aga:

  • Tuleva ühistu on loodud eelkõige inimestele, kes koguvad või plaanivad koguda raha teise või kolmandasse pensionisambasse ja kes plaanivad tulevikus tuua oma pensionivara Tuleva fondidesse.
  • Kui sa ei plaani pensioni teise või kolmandasse sambasse raha koguda või sa ei plaani seda teha Tuleva fondides, on Tuleva juhatusel õigus sind edaspidi liikmete seast välja arvata, sest ühistu on mõeldud inimestele, kes tahavad koos oma pensionivara kasvatada.

Seega on Tuleva liikmeks astumine sulle kasulik ja mõistlik eelkõige siis, kui kogud või plaanid koguda raha teise või kolmandasse pensionisambasse. Aga liikmeks on astunud ka inimesi, kes oma liitumisega tahavad Tuleva õnnestumisele kaasa aidata.

Kas kõik Tuleva pensionifondide kliendid peavad astuma Tuleva ühistu liikmeks?

Tuleva pensionifondis vara kogumiseks ei pea olema ühistu liige. Aga Tuleva pensionifondiga liitujatel on mõistlik ja majanduslikult kasulik astuda ühistu liikmeks – liikmena teenid pensioniboonust ja saad osaleda otsustamises.

Kas ma saan oma pensionimaksed juba täna üle tuua?

Veel mitte. Vaata meie tegevusplaani ülejärgmises alamosas “Milline on Tuleva tegevusplaan?”.


Milline on Tuleva fondide investeerimisstrateegia?

Esimesena loome passiivse, indeksipõhise investeerimisstrateegiaga teise samba pensionifondid. See tähendab, et paigutame raha kindlaks määratud reeglite alusel ühtlaselt maailma aktsiatesse ja võlakirjadesse. Selline madalate kuludega ja läbipaistev investeerimine on andnud maailmas pikaajaliselt parimaid tulemusi (vt näiteks SPIVA raport, S&P 2015). Mineviku põhjal ei saa muidugi tulevikku ennustada, aga oleme veendunud, et selline strateegia on meie pensionikogujatele mõistlik valik.

Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel investeerimisstrateegial?

Kujuta ette fondijuhti, kes pidevalt oma väärtpaberiportfelli käekäiku jälgib ja püüab ennustada, mis turul järgmisena juhtub. Tema eesmärk on olla kõigist teistest investoritest kavalam: osta põhjast ja müüa tipust. See ongi aktiivne juhtimine. Selline töö on aja- ja teadmismahukas ja toob kaasa suuremad kauplemiskulud. Üksikutel eranditel on see hästi õnnestunud ja nad on saavutanud turgude keskmisest palju parema tulemuse. Enamus aktiivselt juhitud fonde jääb turgude keskmisele alla. Kõik Eesti pensionifondid on seni jäänud turu keskmisele alla.

Passiivse strateegia puhul toimuvad igapäevased investeerimisotsused automaatselt, etteantud investeerimispõhimõtete järgi. Erinevalt aktiivsetest kauplejatest ei püüa passiivsed investorid turust targemad olla. Passiivne investor usub, et turg kasvab, kui selleks piisavalt aega anda. Seega ei ole passiivse investeerimise mõte teenida lühiajaliselt kõrget tootlust, vaid kasvatada vara järjepidevalt pika aja jooksul.

Enamik passiivseid investoreid eelistavad hästi hajutatud  investeerimisportfelli ehk jagavad riskid võimalikult paljude aktsiate vahel. Nii tagavad nad turu keskmise lähedase tootluse, isegi kui mõnda sektorit või piirkonda tabab kriis.  

Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele on selline investeerimisstrateegia odav, töökindel ja läbipaistev. See on tähtis, sest mida madalamad kulud, seda kõrgem tootlus (analüüsikeskuse Morningstar analüüs, 2016).

Mis on indeksifond?

Väärtpaberiindeks on lihtsalt üks kujuteldav väärtpaberiportfell ehk nimekiri, mis sisaldab väärtpaberite nimesid ja osakaale. Indeksifond on selline fond, mis paigutab raha nendesse väärtpaberitesse, mis on indeksi-nimekirjas, just selles osakaalus nagu see nimekiri ette näeb.

Loe indeksifondidest lähemalt siin.

Mida te arvate investeerimisest Eestisse?

Tuleva seisukoht on, et inimestel peaks olema õigus ise otsustada, kas ja millise osa oma pensionivarast nad soovivad paigutada Eestisse. On häid põhjuseid, miks eelistada maailma väärtpaberiturge, ja on häid põhjuseid, miks investeerida kodu lähedale.

Ühest küljest, keskmise Eesti inimese vara on tahes või tahtmata avatud meie majandusruumi riskidele. Tasakaaluks võib olla mõistlik paigutada pensioni teine sammas tulu teenima maailma väärtpaberiturgudele. Teisest küljest, mida paremini läheb Eesti majandusel, seda paremini elavad tõenäoliselt tulevikus meie pensionärid.
Täna ei investeeri ükski pensionifond märkimisväärset osa rahast Eesti majandusse. Et tulevikus saaksime käivitada Eesti fookusega fondid, mis saavad seada eesmärgiks hea tootluse hajutatud riskidega, peaks muutma seadust. Kui seadus tulevikus seda soodustab ja meie liikmed nii otsustavad, lisab Tuleva edaspidi oma valikusse ka Eesti investeerimisfookusega pensionifondi. Kõigepealt käivitame madalate kuludega passiivselt juhitud indeksil põhinevad pensionifondid. Sellised pensionifondid, mille kohta on maailmas tõestus, et need pakuvad just keskmisele pensionikogujale kõige paremat tootlust. Loe lähemalt siit.

I samm: leiame 3000 inimest, kes tahavad koguda pensionivara endale, mitte pangale (TEHTUD!)

Umbes nii palju inimesi peab oma pensionivara kokku panema, et meie oma pensionifondid oleks jätkusuutlikud. See tähendab, et saame madalate teenustasude juures katta tegevuskulud. Arvame, et Tuleva kasvab palju suuremaks, kuid esimesed 3000 inimest on sisuliselt need, kes teevad Tuleva pensionifondide käivitumise võimalikuks. Tuleva 3000. liige astus liikmeks 31. oktoobril 2016.

II samm: kogume 3 miljonit eurot algkapitali ja asutame Tuleva fondivalitseja (TEHTUD!)

Kehtiv seadus nõuab, et pensionifondi valitseja peab olema aktsiaselts, mille aktsiakapital on vähemalt 3 miljonit eurot. Septembris 2016 asutasime aktsiaseltsi Tuleva Fondid, mille omanik on Tuleva ühistu – ehk siis meie, Tuleva liikmed ise. Algkapitali said panustada esimesed 3000 liiget, kes liitusid hiljemalt 31.10.2016. Algkapitalist saab lähemalt lugeda siin.

III samm: käivitame õiglaste tasudega Tuleva pensionifondid

Taotleme Finantsinspektsioonilt Tuleva fondivalitsejale loa teise samba pensionifondide käivitamiseks. Lepime kokku pensionifondide investeerimisreeglid. Tegevusloa menetlus võib kesta kuni kuus kuud. Loodame, et Tuleva pensionifondid käivituvad 2017. aasta kevadel.  

IV samm: kasvatame oma vara Tuleva pensionifondides

Niipea kui Tuleva pensionifondid on käivitunud, toome oma teise samba pensionivara Tuleva pensionifondidesse. Tuleva liikmena on sinu enda otsustada, kas soovid Tuleva fondidesse tuua ka oma seni kogunenud pensionivara või ainult uued teise samba maksed.

V samm: loome veel pikaajalise investeerimise tooteid, mis aitavad Tuleva liikmete vara kasvatada
Kui teise samba fondid on käivitunud, plaanime luua ka kolmanda samba pensionifondi ning edaspidi muid investeerimistooteid, mis loovad liikmetele väärtust.