Algas algkapitali kogumine! 26.08 hommikuks on koos 1 593 059 eurot 3 miljonisest eesmärgist

53%

Loe lähemalt, kuidas panustada!

Uuri, kuidas pensionikalkulaator töötab!

Eesti esimene pensioniühistu Tuleva

Hea pensionikoguja!

Ühel päeval arvutas Annika kokku, et ta on iga 1000 pensionifondi kogutud euro pealt maksnud pankadele 108 eurot teenustasu, aga tulu on ta ise selle raha pealt teeninud vaid 77 eurot. Lähemalt uurides avastas ta, et Eesti praegused pensionifondid võtavad suuri teenustasusid, kuid samas on nende tootlus OECD riikide kehvemate seas.

Tõenäoliselt põleb samamoodi ka sinu pensioniraha. Kas see on vältimatu? Ei ole. 

Idee luua parem pensionikogumise teenus sündis korraga mitme inimese peas ning 2016. aasta kevadel asutasime koos 22 inimesega Tuleva ühistu, mille eesmärk on luua pensionikogujate huvides tegutsev väheste kuludega ja läbipaistev pensionifond. 

Mis siis, kui paneksime oma pensioniraha hävimisele koos piiri? Mis siis, kui looksime pensionifondi, kus teenustasude üle otsustavad ühistu liikmed ise? Mis siis, kui see ühistu jagaks Sinuga tänapäevaseid finantsteadmisi?

Koostöös on see võimalik.

Sul on sõnaõigus!

Ühinen!
Tuleva saab heaks näiteks sellest, kuidas inimestel on võimalik halvasti korraldatud teenused üle võtta ning ise palju paremini teha.
Loit Linnupõld
Olen Tuleva asutaja väga lihtsal põhjusel: tegelen vigade parandusega.
Olin pensionireformi alguses Hansapanga juht ja sellist tulemust, nagu tänaseks on välja kukkunud, me ei tahtnud kindlasti. Täna oleme olukorras, kus ainult fondihaldurid on teeninud vastavalt ootustele. See ei ole lihtsalt õiglane.
Indrek Neivelt
Iga kord, kui ma pangakontoris käin, üritatakse mulle miskipärast müüa just pensionisammast. Miks? Ülikõrgeid haldustasusid põhjendatakse varade aktiivse juhtimisega, samas paradoksaalsel kombel jääb kõigi suurte pankade pensionifondide tootlus alla samas proportsioonis aktsia- ja võlakirjafondide tootlusele. Tuleva on reaalne, käegakatsutav võimalus seda muuta.
Rain Rannu
Kui näen, et saan kodanikuna kaasa aidata mõne ühiskonnas olulise probleemi lahendamisele, panen ise käe külge ega jää ootama, et ehk keegi kunagi teeb.
Annika Uudelepp

Ühine Tuleva ühistuga!

Miks ühineda?

Tuleva ühistu liikmena osaled Eestis ainulaadse varahaldusettevõtte loomises, mis tegutseb inimeste huvides. Esimese sammuna paneme tööle II samba pensionifondid, kus on tasakaalus madalad teenustasud ja stabiilsele pikaajalisele kasvule keskenduv investeerimisstrateegia.
Liikmeks astudes

  • aitad kaasa suurele muutusele Eesti pensionisüsteemis.
  • saad kutseid ainult liikmetele mõeldud seminaridele. Siiani on seminaridel esinenud näiteks Tuleva algataja Tõnu Pekk, Transferwise-i asutaja Taavet Hinrikus, kommunikatsiooniguru Daniel Vaarik ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.
  • kui Tuleva pensionifond käivitub ja suunad sellesse oma pensionimaksed, hakkad saama omanikutulu.
  • osaled otsustamises: sul on hääl Tuleva ühistu üldkoosolekul.
  • esimesel 3000 liikmel on soovi korral võimalus oma pensionitulu võimendada, osaledes ka ühistule kuuluva pensionifondi valitseja algkapitali loomisel samadel tingimustel asutajatega.

Tuleva ühistu liikmeks saad astuda, kui teed või hakkad tulevikus tegema makseid II või III pensionisambasse ja kui sul pole kehtivat kriminaalkaristust. Liikmeks astudes tuleb tasuda ühekordne liitumistasu 100 eurot. See on sinu panus meie ühise pensionifondi käivitamisega seotud kulude katteks alates liikmehaldusest kuni vajalike tegevuslubade taotlemiseni.

Ühistu liikmeks astumise avaldus

Mis juhtub pärast avalduse täitmist?

  • Kanna üle ühekordne liitumistasu (nupu pangalingile leiad, kui oled avalduse täitnud) ja kinnita oma e-maili õigsus, vajutades lingile postkasti saabunud
    e-mailis.
  • Juhatus vaatab avalduse läbi kuni 7 päeva jooksul ja saadab sulle liikmetunnistuse.
  • Tuleva liikmena osaled uue pensionifondivalitseja loomises. Praegu ei saa sa oma pensioni sissemakseid Tuleva pensionifondi suunata – selle nimel ühiselt tegutsemegi, et see peagi teoks saaks. Juhatus saadab sulle regulaarseid ülevaateid tehtud töö ja plaanide kohta.

Milleks liitumistasu kasutatakse?

Liitumistasudega katame pensionifondi käivitamisega seotud otsesed kulud. Pensionifondi käivitamiseks on vajalik: 

  • Koguda 3000 liiget, see tähendab mitmesugust teavitustööd.
  • Liikmehaldus – liikmete vastuvõtmine, arvestuse pidamine, liikmetega suhtlemine.
  • Veebilehe ja teiste infokanalite arendustöö.
  • Koguda fondivalitseja asutamiseks seadusega nõutud algkapitali 3 miljonit eurot.
  • Ette valmistada Finantsinspektsioonile fondivalitseja tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid (mitmesugused protseduuride kirjeldused).
  • Läbirääkimised indeksfondidega, et saada parimad tingimused Tuleva ühistu pensionikogujate raha paigutamiseks.

Küsi lisa

Kas sul tekkis veel küsimusi? Võta meiega ühendust

Mis on Tuleva?

Mis on Tuleva?

Tuleva on tulundusühistu, mis koondab oma liikmeid pensionivara kogumiseks parimatel tingimustel. Selleks loome ka pensionifondi. Pensionifondi loomiseks asutame fondivalitseja aktsiaseltsi, mille 100% aktsiate omanik on Tulundusühistu Tuleva ehk kõik ühistu liikmed.

Miks te Tuleva asutasite?

Eestis on ebaõiglased pensionifondide teenustasud, mis ületavad paljudel juhtudel isegi teenitud tulu, mis pealegi on üks halvemaid OECD riikide seas (OECD raport lk 13). Ehitame üles läbipaistva ja madalate kuludega pensionikogumise organisatsiooni, kuhu me hea meelega ka ise oma raha ja aega investeerime.

Mida te lubate pensionikogujatele?

Lubame väga kindlalt läbipaistvust ja madalaid kulusid. Meie filosoofia on aga selline, et me ei spekuleeri kaugema tuleviku üle ning seetõttu ei loobi ka lubadusi selle osas, milliseks kellegi pensionipõlv kujuneb. Lähtume ideest, et madalam teenustasu jätab iga stsenaariumi korral rohkem raha pensionikogujale kui kõrge teenustasu.

Milles Tuleva pensionifondi teenus tulevikus üldse seisneb?

Investeerime pensionikogujate raha kogu maailma aktsiatesse ja kogu Euroopa võlakirjadesse vastavalt nende osakaalule turul ehk indeksifondi. See võimaldab hoida meil teenustasud madalad ja kulud läbipaistvad. Kui te vaatate ajalugu, siis 90% maailma fondidest, mida fondijuht juhib käsitsi, jäävad turuindeksile alla.

Kas teenustasusid veel odavamaks ei saa?

Muidugi tahame neid veel odavamaks – selle eeldus on fondi mahu kasv ja ka regulatsiooni lihtsustamine. Praegu on teenustasu alandamise alampiir 0,5% ja praegused fondid on sellest veel väga kaugel. Aga meie alustamegi 0,55%-lt.

Kuidas saan olla kindel, et praegu lubatud 0,55% teenustasu hiljem tõusma ei hakka?

Ühistu liikmena otsustad teenustasusid sina koos teiste ühistu liikmetega ning kuna madalad teenustasud on liikmete huvides, siis on raske ette kujutada, miks peaksime neid tahtma ebaõiglaselt suureks tõsta.

Miks on vaja kokku saada vähemalt 3000 liiget?

Asutajad on välja arvutanud, et kui 3000 tüüpilise II samba pensionikontoga inimest ühendaks oma pensionivarad, siis selline pensionifond saavutaks paari aastaga 50 miljoni euro suuruse mahu. Pensionifondi teenustasu saaks seetõttu kohe algusest peale olla piisavalt madal (arvame, et 0,55% on madal, millest 0,25% kulub kokku depoopanga, EVK ja tagatisfondi kuludeks).

Kuidas kavatsete jõuda 3000 liikmeni?

Usume, et meie pakkumine pakub inimestele huvi, sest liikmed saavad võimaluse investeerida Tuleva pensionifondivalitseja algkapitali. Nad saavad ühise võimaluse muuta Eesti pensioniturgu selliselt, et ka nende endi pensionikogumise tasud kahanevad praegusega võrreldes oluliselt. Näiteks on plaanis korraldada seminare ja loenguid, kus asutajad jagavad oma kogemusi ja analüüse ning kust loodame ka väga huvitavat diskussiooni liikmete endi vahel. Meie juures ei jää teadmised paari analüütiku arvutisse.

Miks ei saa ühistuga liituda need, kel pole Eestis pensionikontot?

Sest tegemist on ühistuga, mille eesmärk on koguda oma liikmetele pensionivara. Kel pole II samba pensionifondi, sellele ei saa ka koguda. Kui aga ühistu otsustab avada III pensionisamba või mõne muu toote, siis on võimalik laiemal ringil liikmeks saada.

Mida liige pensionikapitali panustamise eest saab?

Liige, kes on panustanud Tuleva pensionikapitali, saab õiguse dividendimaksetele. Tuleva ühistu omab 100% Tuleva Pensionifondid ASi (pensionifondivalitseja), kes maksab oma võimete piires ühistule dividendi. Ühistu omakorda maksab dividendi pensionikapitali panustanud liikmetele. Pensionikapitali mittepanustanud liikmed dividenditulu ei saa, kuid neil on võimalik saada pensioniboonust.

Mis on pensioniboonus ja kes seda saab?

Pensioniboonus on ühistu liikmele makstav dividend, millega premeeritakse kõiki ühistu liikmeid, kes hoiavad oma pensionivara ühistu pensionifondis. Pensioniboonus ei tohi olla väiksem kui 0,05% aastas pensionifondivalitseja poolt hallatavate pensionifondide mahust. Seega on pensioniboonus ühistulise pensionifondivalitseja oluline osa, mille kaudu liikmed jagavad omavahel fondivalitseja teenitud tulu. See seab liikmed eelisseisu võrreldes nende inimestega, kes otsustavad valida Tuleva pensionifondi, aga kes ühistu liikmeks ei astu.

Mida saavad pensionikapitali mittepanustanud liikmed, kes tulevikus toovad oma pensionimaksed Tuleva pensionifondi üle?

Selline liige saab osa pensioniboonusest. See tähendab, et Tuleva premeerib oma liikmeid, kes hoiavad oma II samba pensionivara Tuleva pensionifondis.

Kas kõik Tuleva Pensionifondi kliendid peavad olema ka Tuleva ühistu liikmed?

Fondiga ühinemiseks ei pea olema ühistu liige. Aga meie, asutajad, arvame, et Tuleva pensionifondiga liitujatel on nii oma otsustusõiguse rakendamiseks kui ka majanduslikult ikka kõige mõistlikum astuda Tuleva ühistu liikmeks ja saada seega pensionifondivalitseja kaasomanikuks.

Miks ühistu liige ei saa ühistust välja astuda esimese viie aasta jooksul alates liikmeks saamisest?

Meie viie aasta nõue ühistu liikmesusele on seatud selleks, et kogutud kapital pensionifondivalitseja miinimumnõude täidaks. See nõue on seaduslik ning kaitseb ühistut ja tema liikmeid.

Kas ma saan oma pensionimaksed juba täna üle tuua?

Kahjuks mitte. Kõigepealt on meil vaja luua Tuleva Pensionifondid AS (pensionifondivalitseja) ja pensionifond. Kui pensionifond vastab seaduses sätestatud tingimustele, siis on võimalik kõigil pensionikonto omanikel oma pensionivara üle tuua või suunata oma pensionimaksed Tuleva pensionifondi.

Mis iseloomustab Tuleva pensionifondi investeerimisstrateegiat?

Tuleva pensionifond investeerib raha indeksifondi põhimõttel ehk passiivselt.

Mis on indeksifond ja miks see on parem kui käsitsi tehtud investeerimisportfell?

Indeksifondi halduskulud on oluliselt odavamad kui „käsitsi juhitud“ fondil. Indeksifond teeb täpselt seda, mida ta on oma tingimustes lubanud – investeerib kogu raha sellesse indeksisse, mida ta järgib. Viimase 10 aasta jooksul on 90% käsitsi juhitud fondidest madalate kuludega indeksifondidele alla jäänud.

Mida teeb inimene, kes Tulevas vastutab investeerimise eest?

Tema valmistab ette tehnilised lahendused, mille abil pensionifondide raha jõuab indeksifondidesse. Praktiliselt tähendab see, et avame konto, valime välja allfondid, mis ostavad ja hoiavad maailma kõikide suuremate turul noteeritud ettevõtete aktsiaid ja valitsuste võlakirju, lepime nende fondidega kokku, kuidas see raha jõuab fondi, ja saame fondist aruandeid. Tänapäeva investeerimismaailmas on see protsess üliodav, töökindel ja automatiseeritud.

Mida need robotid ikkagi teevad? Äkki on kellelgi targem robot kui Tuleval?

„Robotite“ all mõeldakse seda, et tänapäeva finantsmaailmas on tehnoloogia arenedes tekkinud võimalus jagada iga investori euro tuhande ettevõtte aktsia vahel nii, et see on ka piisavalt odav. Kui vanasti pidi selliseks raha paigutamiseks tundma maaklereid, kes lausa füüsiliselt koos käisid, siis täna tehakse enamik tehinguid arvutite ehk robotite poolt. Arvutid täidavad odavalt ja kohusetundlikult korraldust hoida etteantud tingimustel investori portfelli.

Milliseid investeerimisotsuseid Tulevas üldse tehakse?

Tuleva ei tee igapäevaseid investeerimisotsuseid. Ideaalses maailmas tähendaks see seda, et Tuleva jagab pensionifondi raha algoritmide abil laiali kõikide maailma firmade aktsiate vahel vastavalt nende suurusele ehk turukapitalisatsioonile. Umbes nii, et suurkorporatsioonidesse nagu Apple kõige rohkem ja natuke ka kohalikku pagariärisse. Kahjuks aga ei ole algoritmil (ega ka aktiivsel portfellihalduril) võimalik osta kõikide olemasolevate firmade aktsiaid, sest kõigiga lihtsalt börsil ei kaubelda. Seega saab osta ainult börsil noteeritud aktsiaid. Ja ka siis peab investeerimisportfelli mõnevõrra piirama, sest mõningate väga väikeste firmade või väga kaugete ja eksootiliste börside aktsiate ostmine on liiga kallis või vähe automatiseerimist võimaldav.

Mis see tähendab, et igapäevaseid investeerimisotsuseid ei tehta?

Igapäevane investeerimine käib automaatselt ja Tuleva pensionifond on kogu aeg täies mahus investeeritud. Kui teised fondihaldurid vaevavad oma pead igal hommikul sellega, kas täna osta või müüa, siis Tuleval pole vaja seda teha. Seega on Tuleva liikmete pensioniraha kogu aeg vastavalt etteantud tingimustele investeeritud ega seisa kusagil pangakontol niisama.

Millest Tuleva investeerimisportfell koosnema hakkab?

Suurem osa maailma majandustegevusest kuulub avalikult kaubeldavatele firmadele. Seega hakkab Tuleva portfell olema hajutatud tuhandete aktsiate vahel. Statistiliselt ei ole väga suurt vahet, milliseid aktsiaid täpselt omatakse, sest nii pikas perspektiivis, nagu pensioniks raha kogutakse, jõuavad ka uued firmad börsile ja Tuleva portfelli ning muudatustele jalgu jäänud firmad hääbuvad.

Kes hakkab seadma piiranguid investeerimisportfelli koosseisu kohta?

Aeg-ajalt on vaja algoritmidele antud suuniseid kohendada, ning selleks on Tuleval oma fondihaldur ja investeerimiskomitee. Nende põhiülesanne ongi valvata, et raha paigutamiseks on antud kõige mõistlikumad piirangud. Piiranguid seatakse lähtuvalt kahest kriteeriumist: et suurendada ostetavate ettevõtete arvu ning et vähendada nende ostmise kulusid. Ehk siis püüame hajutada Tuleva liikmete raha võimalikult suure hulga ettevõtete aktsiate vahel võimalikult odavalt.

Palju Tuleva fond teenima hakkab?

Tuleva pensionifond hakkab teenima maailmaturul pakutavat keskmist tootlust, kui teenustasud on maha arvatud. Tõepoolest, valides Tuleva pensionifondi, valid sa „keskmise“, aga see on kindel keskmine ja kulude mahaarvamise järel siiski parem kui 90% teisi fonde. Ainuke aus viis väikesel Eesti fondil osa saada maailma kõigi turgude tootlusest on meie arvates passiivne investeerimine. Meil ei ole mingeid eeliseid teha investeerimisotsuseid, aga piisava hajutatusega saavutame kindla keskmise. Me ei püüa tulevikku ennustada ega kedagi üle kavaldada ning me julgeme seda tunnistada ja vastavalt käituda.

Kelle vahel jagatakse fondivalitseja teenitud kasum?

Loodava Tuleva Pensionifondid ASi kasum makstakse välja Tuleva ühistule, mille liikmeks täna astuda saab. Ühistu jagab kasumit kahel viisil: kõigepealt läheb summa, mis võrdub 0,05%ga fondivalitseja hallatavate pensionifondide mahust, jagamisele ühistu liikmete vahel vastavalt nende Tuleva pensionifondis hoitavate vahendite suurusele (põhikirjas „pensioniboonus“). Seejärel jaotub ülejäänud kasum Tuleva ühistu liikmete vahel proportsionaalselt nende panusega Tuleva pensionifondivalitseja algkapitali (põhikirjas „pensionikapital“). Ühistu maksab dividendi kord viie aasta järel. Esimest korda makstakse dividendi aastal 2022.

Kas Tuleva fond saab investeerida ühistu liikmetega seotud ettevõtetesse?

Ei, Tuleva pensionifond investeerib ainult globaalselt indeksifondide kaudu. Seega ei saa olla muret, et keegi Tulevast omaenda ettevõttesse teiste liikmete pensioniraha paneb.

Mida te arvate investeerimisest Eestisse?

Meie esimese fondi fookus ei ole Eestis, kuid kui ühistu nii otsustab, on võimalik luua uusi fonde ja tooteid, millel on väga konkreetne fookus (näiteks teatud geograafiline ala või teatud tehnoloogia).

Mida arvate globaalsest olukorrast X, riskist Y, rändekriisist, Brexitist jne?

Muidugi jälgime maailmas toimuvat, kuid me elame ebamäärasel ajal ja me ei saa väita, et me teaksime kellestki paremini, mis saama hakkab. Saame lubada seda, et teeme endast kõik oleneva, et meil oleks täna läbipaistvam teenus ja madalamad tasud.

Aga kui maailmas peaks tulema uus finantskriis ja kõik kukub kokku?

Seda meie muidugi ära hoida ei saa. Aga usume, et Tuleva madalad kulud, läbipaistvus ning pidev teadmiste jagamine liikmete vahel annavad isegi siin pensionikogujatele mõned eelised.

Miks on vaja kokku saada 3 miljoni euro suurune pensionikapital (algkapital)?

Just nii suure algkapitali nõue tuleneb investeerimisfondide seadusest ja ilma selleta ei ole võimalik pensionifondivalitsejat luua. Seega vajame 3 miljonit, et täita vajalikud nõuded Tuleva Pensionifondid ASi tegevusloa taotlemiseks ja pensionifondi registreerimiseks.

Kuidas kavatsete algkapitali 3 miljonit kokku saada?

Veel enne, kui oleme õieti alustanud, on meil koos ligi 200 000 eurot. Seega tundub, et lootust on. Edasisel summa kasvatamisel toetume võimalikult palju ühisrahastusele, kuid vajadusel kaasame ka suuremaid investoreid. Muide, esimesed 3000 liiget saavad lisaks võimaluse algkapitali investeerida.

Kas ühistu liikmetel on kohustus panustada ka algkapitali?

Ei ole kohustatud, aga soovi korral on esimesel 3000 liikmel võimalus panustada ka algkapitali. Algkapitali on juba panustanud kõik ühistu asutajad (üldjuhul 5000–10 000 euro ulatuses).

Mis tingimustel saab algkapitali panustada?

Kõik liikmed saavad algkapitali panustada võrdsetel alustel. Seega, kui kõik 3000 liiget peaks soovima algkapitali moodustamisel (mida põhikirjas nimetame „pensionikapitaliks“) osaleda vähemalt 1000 euroga, jagunebki kapital ja tegevuskasum võrdselt kõigi liikmete vahel. Kogu algkapital paigutatakse pensionifondivalitseja aktsiakapitali ning pensionifondivalitseja omakorda paneb selle loodavatesse pensionifondidesse. Algkapitali ei kasutata asutamiskulude katteks, need kaetakse liitumistasude arvelt.

Mis samme on vaja astuda, et Tuleva ühistust saaks Tuleva pensionifond?

Tuleva ühistu valmistab ette Tuleva Pensionifondid ASi asutamise ja taotleb fondivalitseja tegevusloa Finantsinspektsioonilt. Fondivalitseja omakorda loob pensionifondi, millega saavad pensionikogujad liituda. Kokkuvõttes on vaja kokku saada 3 miljonit algkapitali aktsiaseltsi loomiseks ning ette valmistada hulk protseduure ja dokumente, et luba taotleda. Kui luba saadud, saame pensionifondi avada.

Miks on vaja eraldi luua pensionifondivalitseja aktsiaselts?

Pensionifondivalitseja peab vastavalt investeerimisfondide seadusele olema aktsiaselts.

Kuidas on omavahel seotud Tuleva ühistu ja Tuleva Pensionifondid AS?

Tuleva Pensionifondid ASi 100% omanik on Tulundusühistu Tuleva.

Millal saab valmis esimene Tuleva pensionifond?

Sõltume sellest, kui kiiresti saame kokku vajaliku hulga liitujaid ja algkapitali, samuti sõltume Finantsinspektsiooni otsustest. Seetõttu ei saa me lubada täpseid kuupäevi, kuid saame lubada, et tegutseme võimalikult kiiresti. Peame realistlikuks, et Tuleva esimene pensionifond avaneb pensionikogumiseks 2017. aasta esimesel poolel.

Tuleva asutajaliikmed

Annika Uudelepp
Daniel Vaarik
Priit Lepasepp
Tõnu Pekk
Henrik Karmo
Taavi Lepmets
Indrek Kasela
Taavet Hinrikus
Kristo Käärmann
Loit Linnupõld
Veljo Otsason
Rain Rannu
Sandor Liive
Heikko Mäe
Gerd Laub
Triinu Tombak
Kadi Lambot
Kirsti Pent
Mall Hellam
Allan Kaldoja
Indrek Neivelt
Jaak Roosaare