Tuleva on kodanikualgatusena sündinud kasvav ühistuline ettevõte, millel on täna 3578 omanikku ehk liiget.

Kui sulle Tuleva eesmärgid meeldivad, tahad toetada nende saavutamist ja omanikuna kasu saada kõigest, mida Tuleva edaspidi ette võtab, kutsume ka sind Tuleva liikmeks astuma.

Astu liikmeks ja vali Tuleva pensionifond

  • Kogud pensioni meie ühises madalate kuludega pensionifondis
  • Liikmele on valitsemistasu soodsam — kõigest 0,29%
  • Toetad Tuleva arengut ja aitad teha Eesti pensionisüsteemi paremaks
100€
ühekordne liitumistasu
Astu liikmeks

Vali lihtsalt Tuleva pensionifond

  • Kogud pensioni madalate kuludega pensionifondis, mille omanikud hoolivad sinu, mitte panga vara kasvust.
  • Keskmisest kolm korda soodsam valitsemistasu — 0,34%
TASUTA
ja võtab vaid 5 minutit
Tutvu fondidega Fondivahetuse juhend

Miks Tuleva sündis ja mis on meie eesmärgid?

Me kõik vajame ühel päeval pensionit. Mida varem sellele mõtled, seda parem on sinu elu tulevikus.

Aga pension on surmigav teema ja investeerimine keeruline.

Igavus ja keerukus on põimunud kilbiks, mille varjus on Eesti pankade pensionifondid aastaid võtnud kõrgeid valitsemistasusid, aga meie raha kasv neis on olnud kidur. 2016. aastal olid Eesti pankade pensionifondid OECD riikide kehvimad.

Tuleva sündis kodanikualgatusena ja on tänaseks arenenud Eesti põnevaimaks sotsiaalseks ettevõtteks.

Idea

Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva omanikud on pensionikogujad ise, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid.

Me väärime paremat

Tuleva sündis 22 asutaja initsiatiivil, kes otsustasid, et me väärime paremat. Nad asutasid ühistu, kus igal liikmel on võrdne otsustusõigus.

Founders
Members

Koos oleme tugevamad

Asutajatega on juba ühinenud 3578 inimest. Kutsume ka sind Tuleva liikmeks. Koos loome omale paremad võimalused oma tuleviku jaoks raha kogumiseks.

Teenime tulu endale, mitte pangale

Üksi poleks see kellelgi võimalik. Aga koos saame tänu tarkadele tehnoloogiatele ahnetest vahemeestest vabaneda ja kasvatada oma, mitte panga vara.

Global Index
Rocket

Algus on tehtud

Esimese sammuna käivitasime kaasaegsed, madalate kuludega II samba pensioniifondid. Koos Tuleva asutajate ja liikmetega saavad Tuleva fondides pensioni koguda kõik Eesti inimesed.

Meil on veel palju ideid

Edaspidi teeme ka vabatahtliku pensionifondi ja loome muid paremaid pikaajalise investeerimise võimalusi oma säästude kasvatamiseks.

Vacation

See pole kõik

Pensionikogujaid ühendava organisatsioonina aitab Tuleva teha Eesti seadused paremaks, et pensionisüsteem oleks kasulik eelkõige inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele.

Tehtud
Fondivalitsejad ei tohi võtta inimestelt pensionifondi vahetamise eest kõrget tasu.
Osaliselt tehtud
Pensionifondide konkurentsi tuleb soodustada, et inimestel oleks rohkem valikuid.
Töös
II sambasse kogutud raha kasutamiseks tuleb luua targemad ja soodsamad võimalused.
Töös
Avame II samba vabatahtlikeks sissemakseteks, et pensioniks kogumine oleks lihtsam ja soodsam.
Töös
Loome Rootsi eeskujul Eesti inimestele pensioni dashboard’i, mis annab selge ülevaate meie vara käekäigust.
Töös
Loome inimestele võimaluse küsida nõu erapooletult asjatundjalt ja nõuame fondivalitsejate müügiesindajatelt kutseeksamit.

Liitu Tulevaga

  • Mina viisin oma pensioni üle kuna Tuleva tekitab minus tunde, et mina olengi riik!
    Mona Mägi Soomer
  • Esiteks mulle sobib ühis(tuline) tegevus. Teiseks sest usun Tuleva inimesi ajavat õiget asja. Kolmandaks soovin, et minu pensionisambast läheks vähem teenustasudeks.
    Marja Vaba
  • Tuleva tiim on väga tugev ja mitmekülgne.
    Taavi Liivandi

Asutajaliikmed

Tuleva Tulundusühistu asutasid 22 Eesti ettevõtjat, rahanduseksperti ja ühiskonnategelast, kes leidsid, et Eesti inimesed väärivad paremat tulevikku.

Indrek Neivelt
Tuleva asutaja

II sammas: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Indrek Neivelt oli üks esimesi, kellele Tõnu Pekk paremate pensionifondite loomise ideest rääkis. Indrek kuulas algul Tõnu viisakalt ära ja ütles, et nojah, eks ta ole; kahjuks endal pole aega appi tulla.

Natukese aja pärast kiikas Indrek siiski huvi pärast internetipangas oma pensionikontole. See, mida ta seal nägi, oli talle shokk. Ta helistas Tõnule ja nad otsustasid tegutsema asuda.

Annika Uudelepp
Tuleva asutaja

II sammas: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Ühel päeval arvutas Annika kokku, et ta on iga 1000 pensionifondi kogutud euro pealt maksnud pangale 108 eurot teenustasu, aga ise tulu teeninud vaid 77 eurot.

Lähemalt uurides avastas ta, et sama ebaõiglaselt on pangad käitunud sadade tuhandete inimeste rahaga. Annikale oli selge, et midagi tuleb ette võtta.

Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus
Tuleva asutaja

II sammas: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Maailma üks edukaimad idufirmasid Transferwise sündis samasugusest frustratsioonist nagu Tulevagi. Transferwise-i võitleb varjatud tasude vastu, mida pangad võtavad rahavahetuse ja rahvusvaheliste maksete eest. Tuleva võitleb kõrgete valitsemistasude ja pensionifondide varjatud kulude vastu, et meie, Eesti inimesed, saaksime raha koguda endale, mitte pankadele.

Oli loomulik, et Kristo ja Taavet tahtsid toetada pensionisüsteemi paremaks muutmist ja olla osalised Eesti inimestele endile kuuluva idufirma üles ehitamisel.

  • Tõnu Pekk

    Tõnu Pekk

    Tõnu Pekk on 20-aastase kogemusega investor. Tõnu omab rahvusvahelist kogemust finantssektorist, on vedanud arendusprojekte ning juhtinud investeeringuid. Praegu on ta Tuleva fondijuht.

  • Priit Lepasepp

    Priit Lepasepp

    Priit Lepasepp on nõunik Nelja Energia AS-is. Priit tegeleb igapäevaselt sellega, et aidata suurendada taastuvenergia tootmist. Lisaks on ta ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.

  • Indrek Neivelt

    Indrek Neivelt

    Indrek Neivelt on Pocopay asutaja. Indrek on olnud juhtivrollis Hansapangas ja teistes suurtes finantsinstitutsioonides ning kasutab nüüd oma teadmisi paremate ja lihtsamate makselahenduste loomiseks.

  • Daniel Vaarik

    Daniel Vaarik

    Daniel on pühendanud oma karjääri sellele, et inimesteni jõuaksid paremad ja selgemad sõnumid, mille põhjal olulisi otsuseid teha. Täna tegutseb ta partnerina sõnumiagentuuris Akkadian.

  • Kristo Käärmann

    Kristo Käärmann

    Kristo Käärmann on Transferwise'i asutaja. Olles näinud ebaefektiivsust finantssektoris aitab Kristo teha revolutsiooni raha liikumises, tehes valuutavahetust üle maailma lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks.

  • Mall Hellam

    Mall Hellam

    Mall Hellam juhib Avatud Eesti Fondi. Mall keskendub oma tegevuses sellele, et Eesti oleks rohkem avatud ja salliv, et ühiskonnas toimuks sisuline debatt oluliste küsimuste üle ning et meil oleks tõeliselt tugev kodanikuühiskond.

  • Kirsti Pent

    Kirsti Pent

    Kirsti Pent on partner FORT advokaadibüroos. Kirsti on spetsialiseerunud finantsvaldkonna regulatsioonidele, aidates kliente selgete ja korrektsete lahendustega finantstehingutes ning on ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.

  • Indrek Kasela

    Indrek Kasela

    Indrek Kasela on ettevõtja ja investor. Indrek omab pikaajalist ettevõtluskogemust suurettevõtetest ning on lisaks sellele tegus ka kultuurivaldkonna arendamises.

  • Annika Uudelepp

    Annika Uudelepp

    Annika Uudelepp on kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert mõttekojas Praxis. Annika on pikaajaliselt juhtinud tähelepanu murekohtadele Eesti ühiskonnas ning aidanud neile lahendusi leida.

  • Henrik Karmo

    Henrik Karmo

    Henrik Karmo tegutseb igapäevaselt investorina. Henrikul on laiapõhjaline kogemus erinevate investeerimisettevõtete üles ehitamisel ja investeerimisstrateegiate loomisel.

  • Taavi Lepmets

    Taavi Lepmets

    Taavi Lepmets tegutseb investorina. Taavi on on omandanud kogemusi varajases faasis tehnoloogia investeeringute tegemisel alates eelmisest sajandist, ning üritab selles vallas uusi elamusi otsida ka tänapäeval.

  • Taavet Hinrikus

    Taavet Hinrikus

    Taavet Hinrikus on Transferwise'i asutaja. Taavet usub lihtsatesse, selgetesse ja läbipaistvatesse lahendustesse, ning aitab igapäevaselt muuta raha liikumist ja valuutavahetust kõikidele paremaks ja mugavamaks.

  • Loit Linnupõld

    Loit Linnupõld

    Loit Linnupõld on Crowdestate'i asutaja. Loit on pikaajalise kogemusega finantssektoris ning aitab läbi ühisrahastuse viia kokku investoreid ning kinnisvaraarendajaid, et selle läbi arendada eesti investorkultuuri ja arendada ligipääsu kapitalile.

  • Veljo Otsason

    Veljo Otsason

    Veljo Otsason on Fortumo ja Mobi kaasasutaja ning ingelinvestor rohkem kui 15 ettevõttes. Veljo kireks on uued tehnoloogilised lahendused, ning tema ettevõtted aitavad luua paremaid mobiilseid teenuseid, nii maksesüsteeme kui autentimist.

  • Rain Rannu

    Rain Rannu

    Rain Rannu on tehnoloogiaettevõtja ja investor, Fortumo ja Mobi asutaja. Raini kireks on ettevõtlus ja uute ideede välja töötamine, talle meeldivad projektid, mida ilma temata ei oleks.

  • Sandor Liive

    Sandor Liive

    Sandor Liive kirg on energiasektoris. Sandor on pikaajaliselt juhtinud Eesti Energiat ning tegeleb uute lahenduste toomisega energiasektorisse.

  • Heikko Mäe

    Heikko Mäe

    Heikko Mäe on audiitor. Tema kireks on, et asjad saaksid tehtud õigesti ja täpselt. Oma kogemusi ja teadmisi kasutab Heikko olles Tuleva fondide siseaudiitoriks.

  • Gerd Laub

    Gerd Laub

    Gerd Laub on Funderbeami juriidiline nõustaja. Gerdi taust on õiguse valdkonnas, ta on spetsialiseerunud finantsettevõtete nõustamisele ning aitab lahendada keerukaid probleeme finantstehnoloogia vallas.

  • Triinu Tombak

    Triinu Tombak

    Triinu Tombak tegeleb finants- ja ärinõustamisega. Praegusel hetkel võib teda leida AS-i Harju Elekter nõukogust ning mõttekoja Praxis nõukogust.

  • Kadi Lambot

    Kadi Lambot

    Kadi Lambot on arst, kes on olnud mitmete suurettevõtete juht. Kadi usub, et meditsiinisüsteem vajab terviklikke ning kliendisõbralikke lahendusi ning töötab selle nimel olles Vähiliidu, Terve Eesti SA, Tartu Ülikooli SA nõukogu liige.

  • Allan Kaldoja

    Allan Kaldoja

    Allan Kaldoja tegeleb ettevõtlusega. Allani kireks on kodanikuühenduste arendamine, olles aidanud käivitada nõukogu esimehena SA Vaba Lava.

  • Jaak Roosaare

    Jaak Roosaare

    Jaak Roosaare on investor ja Rikkaks Saamise Õpiku autor. Jaak pühendab oma aega sellele, et arendada eestlaste finantsteadlikkust, et inimesed teeksid paremaid finantsotsuseid ja läbi selle saaksid nautida paremat elu.

Vastused korduma kippuvatele küsimustele

Mis on Tuleva?

Tuleva on ühistuline varahaldusettevõte, mille eesmärgiks on kasvatada oma liikmete vara, luues meile endile paremaid tingimusi vähehaaval säästetud raha pikaajaliseks investeerimiseks.

Esimese sammuna käivitasime Tuleva II samba pensionifondid. Edasi teeme oma liikmete jaoks täiendava vabatahtliku pensionifondi ja tulevikus otsime ka muid jätkusuutlikke ja tulusaid võimalusi pikaajaliseks investeerimiseks. Samal ajal aitame teha Eesti seadused paremaks, et pensionisüsteem oleks kasulik eelkõige inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele.

Miks on Tuleva just ühistu, mitte näiteks aktsiaselts?

Tulundusühistu on ettevõtlusvorm nagu ka näiteks aktsiaselts. Kõige olulisem erinevus on, et tulundusühistus on otsuste tegemisel igal liikmel täpselt üks hääl – aktsiaseltsis on suuraktsionäri hääl suurema kaaluga kui väikeaktsionäri hääl. Tulundusühistu liikmelisusega ei saa kaubelda – kellelgi pole võimalik osalusi kokku ostes ettevõtte üle kontrolli saavutada.   

Ühistu jagab kasumit vastavalt liikme panusele ühistu majandustegevusse, mitte selle alusel, kes kui palju aktsiaid omab.

Tuleva asutajad leidsid, et just selline tegevusvorm on paljusid inimesi ühendavale ettevõttele kõige sobivam. Meil pole eemalseisvaid investoreid, vaid me kasvatame ise oma vara koos. Ja meil kõigil on õigus oma varade juhtimises kaasa rääkida, sõltumata sissetuleku suurusest või sellest, kui palju me oleme juba jõudnud säästa.

Milline on Tulundusühistu Tuleva juhtimisstruktuur?

Tuleva tulundusühistu liikmed ehk omanikud on pensionikogujad ise. Liikmed valivad ühistu nõukogu, kes omakorda kinnitab ametisse juhatuse.  Igal Tuleva liikmel on ühistu üldkoosolekul üks hääl.

Tuleval on ka üks tütarettevõte – meie pensionifonde valitsev aktsiaselts Tuleva Fondid.

Kas Tuleva taotleb kasumit ja kuidas seda jaotatakse?

Jah. Meie eesmärk on teenida liikmetele tulu.

Kui Tuleva ühistu teenib kasumit, jagame selle liikmete vahel nagu ühistu põhikiri ette näeb ehk nagu liikmed on omavahel kokku leppinud.

Kõigepealt saab iga liige teenitud liikmeboonuse. Ülejäänud kasum jaotatakse vastavalt liikmete osale ühistu omakapitalis (liikmekapital). Liikmeboonust võiks seega võrrelda eelisaktsia dividendiga – seda makstakse kõigile liikmetele vastavalt sellele, kui palju vara on iga liige toonud Tuleva pensionifondi. Liikme osa Tuleva omakapitalis sõltub sellest, kui palju liige panustas Tuleva algkapitali ja kui palju tal on eelmiste perioodide jooksul kogunenud liikmeboonust, mida pole välja makstud.

Tuleva asutajad saavad kasumist osa täpselt samadel põhimõtetel kõigi teiste Tuleva liikmetega.

Miks me sind Tuleva liikmeks kutsume?

Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, jättes kõrvale nii palju vahemehi ja lisakulusid kui võimalik – mida rohkem meid on, seda soodsam on meil tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele koos investeerida.

1. Tuleva liikmeks astudes toetad meie ühiste eesmärkide teostamist:

Esiteks, me plaanime tulevikus teha ka parema vabatahtliku pensionifondi ja luua muid võimalusi pikaajaliseks investeerimiseks, et koos oma tuleviku jaoks raha koguda.

Teiseks, me võitleme selle eest, et Eesti pensionisüsteem saaks tulevikus kasulikum eelkõige meile, Eesti inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele. Teeme koostööd rahandusministeeriumi, riigikogu rahanduskomisjoni ja Uue eakuse rahvakoguga, et aidata teha paremaid seadusi.  

2. Liikmed saavad omanikutulu

Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II samba vara toonud Tuleva pensionifondidesse. Boonus kantakse liikme isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab tema osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu. Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud. Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 100 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.

Mis on liikmeboonus ja kuidas seda arvestatakse?

Liikmeboonus on omanikutulu, mida ühistu arvestab kasumi osana igal aastal kõigile liikmetele, kes on oma II samba vara toonud Tuleva pensionifondidesse. Liikmeboonus kantakse igal aastal sinu liikmekapitali kontole, sellega kasvab sinu osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu.

Aasta lõppedes

  1. arvutame, kui palju oli igal Tuleva liikmel möödunud aasta jooksul keskmiselt Tuleva pensionifondide osakuid,
  2. korrutame selle 0,05%-ga ja kanname tulemuseks saadud summa tema liikmekapitali kontole.
  3. Iga viie 5 aasta tagant otsustavad Tuleva liikmed üldkoosolekul, kas maksta kapitalikontodele kogunenud kasum välja või hoida see edasi investeerituna.

Mis saab minu ühistusse kogunenud varast, kui ma ei soovi enam Tuleva liige olla?

Kui Tuleva liige soovib ühistust lahkuda, makstakse kogunenud liikmekapital talle välja.

Mis saab minu ühistusse kogunenud varast, kui ma suren?

Kui Tuleva liige sureb, makstakse kogunenud liikmekapital tema pärijatele.

Miks on Tuleva fondivalitseja eraldi ettevõte?

Eesti seadused ei luba täna tulundusühistuna tegutseval ettevõttel investeerimisfonde valitseda (head põhjust selliseks piiranguks tegelikult pole). Sellepärast asutasime aktsiaseltsi Tuleva Fondid AS, mis kuulub 100%-liselt Tulundusühistule Tuleva.  Tuleva Fondid AS valitseb Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi.

Ma kogun või plaanin koguda II sambasse Tuleva pensionifondis. Kas ma peaksin astuma ka Tuleva liikmeks?

Tuleva fondides pensioni kogumiseks ei pea olema Tuleva liige, aga liikmeks astudes saad Tulevast kõige rohkem kasu. Tuleva liikmena pole sa ainult oma pensionifondi klient, vaid ka kaasomanik.

Meie, Tuleva liikmed

  • saame igal aastal osa oma ühiste pensionifondide valitsemistasust liikmeboonusena endale, teenides nii vähehaaval lisa oma pensionile,
  • toetame Eesti seaduste paremaks muutmist, et need oleksid kasulikud inimestele, mitte ainult pankadele ja kindlustusseltsidele,
  • otsustame koos Tuleva arengu üle: meist igaühel on ühistu üldkoosolekul üks hääl.

Mis on Tuleva liikmete põhikirjalised õigused ja kohustused?

Igal ühistu liikmel on õigus

  • tutvuda Tuleva põhikirja ja teiste oluliste dokumentidega ning saada teavet ühistu tegevuse tulemuste ja plaanide kohta,
  • osaleda üldkoosolekul ja muudel Tuleva üritustel,
  • valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida,
  • osaleda Tuleva kasumi jaotamisel vastavalt põhikirjas kokku lepitule,
  • kasutada Tuleva teenuseid ja osaleda liikmete infovahetuses (näiteks e-mailitsi ja Tuleva liikmete kinnises facebook-i grupis),
  • astuda ühistust välja (5 aasta möödumisel liikmeks astumisest),
  • pärandada surma korral ühistusse kogunenud vara.

Tuleva liige kohustub

  • täitma seadusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke ja ühistu põhikirjaga kooskõlas olevaid otsuseid,
  • tasuma ühekordse liitumistasu,
  • hoidma Tuleva ärisaladust,
  • tasuma muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt üldkoosoleku otsustele.*

* Sellise otsuse võimalus on ette nähtud vähetõenäoliseks juhuks, kui ühistul peaks tekkima ootamatu lisakapitali vajadus. Kui liige sel juhul keeldub üldkoosoleku otsusega kokku lepitud sihtotstarbelise makse tegemisest, arvatakse ta lihtsalt ühistust välja.

Kõik Tuleva liikmed maksavad ühekordse liitumistasu 100 eurot. Milleks me seda raha kasutame?

Liitumistasusid kasutame meie ühise ettevõtte arenduseks ja liikmete huvide eest seismiseks. Esimeste liikmete tasudest tegime vajalikud kulutused, et koguda Tuleva algkapital, tutvustada Tulevat laiemale avalikkusele ning ette valmistada kõik vajalik meie ühise fondivalitseja käivitamiseks ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotluseks. Edasi katame liikmetasudest kulud järgmisteks tegevusteks:

  • Liikmehaldus ja -teavitus,
  • Tuleva veebilehe, blogi ja teiste infokanalite arendus,
  • Ettepanekute väljatöötamine ja mõjuanalüüsid Eesti pensionisüsteemi paremaks muutmiseks, koostöö rahandusministeeriumi ja teiste riigiasutustega,
  • Tuleva IT-süsteemide arendus,
  • Vabatahtliku pensionifondi ja muude pikaajalise investeerimise toodete analüüs ja ettevalmistus.

Kas ma saan Tuleva liikmeks astuda, kui ma ei kogu pensioni II sambasse või ei soovi seda teha Tuleva pensionifondis?

Põhimõtteliselt küll – meil on liikmeid, kes toetavad Tuleva eesmärke ja soovisid nende saavutamisele liitumistasu makstes kaasa aidata.

Tuleva ühistu liidab siiski eelkõige neid inimesi, kes soovivad koos oma tuleviku jaoks raha koguda, sest me suudame pankadest vahemehi kõrvale jättes seda ise efektiivsemalt teha.

Seega, täna saad sa Tulevast kasu, kui tood oma pensionivara Tuleva II samba pensionifondi. Tulevikus plaanime käivitada ka Tuleva vabatahtliku pensionifondi ja muid pikaajalise investeerimise tooteid.

Kui sa ei plaani pensioni teise või kolmandasse sambasse raha koguda või sa ei plaani seda teha Tuleva fondides, on Tuleva juhatusel õigus sind vajadusel liikmete seast välja arvata. Selline võimalus tagab, et valdav osa Tuleva liikmeteks ehk omanikest oleks alati ise Tuleva investeerimisfondide kliendid – nii ei teeni omanikud tulu klientide pealt, vaid koos nendega.

Mis erinevus on Tuleva pensionifondi valimisel ja Tuleva liikmeks astumisel?

Kui valid Tuleva pensionifondi, saad Tuleva kliendiks. Kui astud ka Tuleva liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks. Tuleva on nimelt ühistuline ettevõte, mille omanikud on Tuleva liikmed. Meie käivitasime Tuleva fondivalitseja, mis juhib Tuleva pensionifonde. Kõik Eesti inimesed võivad saada Tuleva pensionifondi kliendiks – selleks ei pea liikmeks astuma.

Et valida Tuleva pensionifond, ei pea sa midagi maksma – hakkad hoopis kohe tänu madalale valitsemistasule raha kokku hoidma. Fondivahetus on tasuta ja võtab netipangas 5 minutit.

Et saada Tuleva liikmeks, tuleb maksta liitumistasu (100 eur). Liitumistasu on maksnud kõik Tuleva liikmed – see on iga omaniku panus meie ühise ettevõtte arenduskulude katteks. Liitumistasu on ühekordne – edasi midagi maksta pole vaja.

Kui ma astun Tuleva liikmeks, kas minu II sammas suundub siis automaatselt Tuleva pensionifondi?

Ei. Kui sa ei ole juba netipangas fondi vahetanud, saad pärast liikmeks astumist kohe Tuleva veebikoju ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logida ja suunata oma II samba Tuleva pensionifondi. Kui oled otsuse teinud, võtab kõik kokku 5 minutit.

Vastused küsimustele Tuleva pensionifondide kohta leiad siit.

Mille poolest erinevad Tuleva pensionifondid teistest Eesti II samba pensionifondidest?

Esiteks, Tuleva pensionifondide valitseja kuulub inimestele, kes ka ise neis oma tuleviku jaoks raha koguvad. See tähendab, et omanike poolt on alati surve hoida kulud võimalikult madalal. Nii jääb meile, pensionikogujatele, rohkem raha pensioniks. Vanade fondivalitsejate eesmärgiks on teenida pensionikogujate pealt võimalikult palju valitsemistasu, sest nende omanikud – pangad, soovivad teenida võimalikult suurt kasumit.

Teiseks, Tuleva tõi Eestisse kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Täna läheb maailmas enamus rahast just sellistesse pensionifondidesse, sest ajalugu on tõestanud, et mida madalamad kulud, seda parem pikaajaline tootlus. Pankade müügimehed ja tellerid meile seda ei ütle, sest nende tööandjatele on kasulikum, kui inimesed jätkavad pensioni kogumist vanades, kõrge valitsemistasuga fondides.

Millised on Tuleva pensionifondide investeerimispõhimõtted?

Meie Tulevas usume passiivsesse investeerimisse. See tähendab lihtsalt, et jagad oma raha maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel. Nii on riskid kenasti hajutatud. Edasi on tarvis eelkõige kannatust, et kursil püsida ja mitte kuulata pangatellerite hirmutusi ega müügimeeste meelitusi. Investeerimisfonde, mis investeerivad passiivselt, nimetatakse indeksifondideks.

Kunagi oli see radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale rahanduseksperdile elutööks: näiteks Burton MalkielJack Bogle ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe.  Tänaseks on maailma juhtivate majandusteadlaste uuringud ja väärtpaberiturgude ajalugu näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.

  1. Tuleva pensionifondid keskenduvad pikaajalisele tootlusele ja ei muretse lühiajaliste kõikumiste pärast. Lühiajalise riski maandamine oleks kulukas ja vähendaks meie, pensionikogujate võimalust saavutada pensioniks võimalikult hea tootlus oma varale.
  2. Tuleva ei tegele ennustamisega ega püüa turgu üle kavaldada, vaid investeerib faktide põhjal. Pensionikogujate raha hajutatakse maailma edukaimate ettevõtete aktsiate vahel, sest see on tõestatult toonud valdavale osale maailma investoritest parima tulemuse.
  3. Tuleva hoiab kulud väga madalal ja panustab ainult pensionikogujatele väärtust loovatele tegevustele, sest mida kõrgem pensionifondi valitsemistasu, seda vähem raha koguneb meile pensioniks. Tuleva ei kuluta raha kallitele reklaamikampaaniatele, lühiajaliste riskide maandamisele ega müügimeeste armeedele.

Kas minu raha on Tuleva pensionifondis sama turvaliselt kaitstud kui panga pensionifondis?

Jah. Et sinu raha oleks turvaliselt hoitud, tagavad lisaks Tuleva oma sisereeglitele ja riskihalduse protseduuridele kolm asja:

  • Finantsinspektsioon andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.
  • Swedbank on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.
  • Riiklik tagatisfond kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.

Millele ma pean pensionifondi valides tähelepanu pöörama?

Kui sul on pensionieani jäänud rohkem kümme aastat, siis me soovitame järgida kogumisel kahte põhimõtet:

  1. Kogu pensioni maksimaalse oodatava tootlusega varaklassis. Meie pensionikogujale on suurima oodatava tootlusega varaklass aktsiad. Seega, kogu raha maksimaalse aktsiate osakaaluga ehk agressiivses fondis.
  2. Kogu pensioni punktile 1 vastavate fondide seas võimalikult madalate kuludega fondis. Ajalooline statistika näitab, et fondi kulumäär on kõige parem ennustaja pikaajalise tootluse osas. Mida kõrgem kulu, seda madalam tootlus ja vastupidi.

Kui sul on jäänud pensionini vähem kui kümme aastat, oleks sul mõistlik kaaluda võlakirjafondi, mille oodatav pikaajaline tulu on küll väiksem, aga mille osakute väärtus kõigub samuti vähem.

Milline Tuleva pensionifond sobib mulle?

  • Kui sa oled alla 55-aastane, on  sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond.
  • Kui sa oled üle 55 aastane, võib sulle paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond.

Loe lähemalt

Kui minu pensionifondi osaku väärtus on viimasel ajal langenud, kas ma peaksin siis fondi vahetama?

Ei. See ei ole hea idee. Maailmas on seda küsimust palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus ja müüma siis, kui turud on põhjas.

Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – ka mitte professionaalsetel investoritel. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.

Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.

Millal tuleks pensionifondi vahetada?

Tee omale selgeks pikaajalise kogumise põhitõed ja otsusta, milline on sinu strateegia. Pensionifondi tuleks vahetada kohe kui selgub, et sinu fondi investeerimisstrateegia on vastuolus sinu pikaajalise kogumise põhimõtetega. Meie (ja enamik eksperte, näiteks investeerimisguru Warren Buffett) soovitame järgida pensioniks kogumisel kahte põhimõtet:

  1. Kui sul on pensionini vähemalt 10 aastat, investeeri maksimaalse oodatava tootlusega varaklassi. Meie pensionikogujale on suurima oodatava tootlusega varaklass aktsiad. Seega, kogu raha maksimaalse aktsiate osakaaluga ehk agressiivse strateegiaga pensionifondis. Kui sinu fond ei hoia sinu raha võimalikult suures ulatuses aktsiates, vaheta fondi.
  2. Kogu pensioni võimalikult madalate kuludega fondis, sest mida madalamad kulud, seda paremad eeldused on, et sulle koguneb pensioniks rohkem raha. Vaheta fondi, kui sinu pensionifondi valitsemistasu pole sulle sobiva strateegiaga fondidest Eesti soodsaimate seas.

Kindlasti ei tohiks fondi vahetada sellepärast, et panga müügimees haaras sul kaubanduskeskuses varrukast või et sa ei jaksanud aja kokkuhoiu mõttes pealetükkivale pangatellerile vastu vaielda.

Kuidas ma saan oma pensionivara kaitsta majanduskriisi ja/ või väärtpaberiturgude languse eest?

Kõige paremini kaitsed ennast siis, kui sa ei teegi midagi, vaid püsid kindlalt madalate kuludega fondis läbi turgude tõusude ja languste.

Maailma suurima fondivalitseja Vanguard-i asutaja Jack Bogle soovitab: “Pane raha madalate kuludega indeksifondi ja ära piilu.” Maailma üks edukamaid investoreid Warren Buffet soovitab: “Indeksifondis tuleb püsida nii headel kui halbadel aegadel, eriti halbadel. Kui turgudel on madalseis ja sa näed ajalehtedes hirmutavaid pealkirju, võib tekkida kiusatus pidurit tõmmata, aga sel ajal on eriti tähtis järjekindlalt indeksifondis jätkata.”

Miks?

Turud on tsüklilised – tõusule järgneb alati langus ja langusele tõus. Vähemalt minevikus on alati nii olnud. Pensioni kogudes oled sa pikaajaline investor. Minevik pole tuleviku garantiiks, aga vähemalt seni on ajalugu näidanud, et pikaajaline investor ei pea turgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema.

Vaata asjale niipidi: maailmaturgude langus tuleb. See on kindel. Ja kindel on ka see, et mitte keegi ei tea, millal see juhtub. Kui selles kahtled, siis vaata, kas leiad fondijuhi või analüütiku, kes ennustas täpselt ette nii 2000. aasta alguse, 2007. aasta sügise kui ka 2011. aasta suvise maailma aktsiaturgude languse ja kes languste vahelistel tõusuperioodidel soovitas aktsiaid osta? Sellised inimesi ei ole – ühed kaotasid raha, sest olid liiga optimistlikud; teistel jäi tulu teenimata, sest nad olid liiga pessimistlikud. Kõigi Eesti pensionifondide tulemused on jäänud seni turu keskmisele alla, sest fondijuhid on olnud mõnikord liiga julged või teinekord liiga ettevaatlikud.

Kui suudad hoiduda kiusatusest lühiajaliste kõikumiste põhjal otsuseid teha ja kõrvale põigelda sind peibutavate müügimeeste ja manitsevate pangatellerite eest, saavutad maailmaturu keskmise tootluse. Pika aja vältel on see igal ajaloo perioodil osutunud paremaks kui valdava osa fondijuhtide turu ajastamisega saadud tulemused.

Kas oleks mõistlik jagada II samba vara erinevate fondivalitsejate või erinevate pensionifondide vahel, et riskid oleks paremini hajutatud ja saaksin tulemusi võrrelda?

Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.

Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha konservatiivse strateegiaga fondi – näiteks Tuleva Maailma Võlakirjade Fondi või Swedbank K1 fondi.

See võib olla otstarbekas juhul, kui sul on pensionini jäänud vaid loetud aastad. Võlakirjafondi valimist võid kaaluda ka juhul, kui sa oled väga tundliku närvikavaga inimene ja turgude lühiajalised kõikumised valmistavad sulle elu häirivaid kannatusi. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid poe ja riski vähendada ilma ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.

Fondide tulemusi saad võrrelda Pensionikeskuse leheküljel – selleks ei pea investeerima mitmesse fondi.

Mis erinevus on Tuleva pensionifondi valimisel ja Tuleva liikmeks astumisel?

Kui valid Tuleva pensionifondi, saad Tuleva kliendiks. Kui astud ka Tuleva liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks. Tuleva on nimelt ühistuline ettevõte, mille omanikud on Tuleva liikmed. Meie käivitasime Tuleva fondivalitseja, mis juhib Tuleva pensionifonde. Kõik Eesti inimesed võivad saada Tuleva pensionifondi kliendiks – selleks ei pea liikmeks astuma.

Et valida Tuleva pensionifond, ei pea sa midagi maksma – hakkad hoopis kohe tänu madalale valitsemistasule raha kokku hoidma. Fondivahetus on tasuta ja võtab netipangas 5 minutit.

Et saada Tuleva liikmeks, tuleb maksta liitumistasu (100 eur). Liitumistasu on maksnud kõik Tuleva liikmed – see on iga omaniku panus meie ühise ettevõtte arenduskulude katteks. Liitumistasu on ühekordne – edasi midagi maksta pole vaja.

Miks me kutsume oma pensionifondide kliente Tuleva liikmeks astuma?

Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, jättes kõrvale nii palju vahemehi ja lisakulusid kui võimalik – mida rohkem meid on, seda soodsam on meil tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele koos investeerida.

1. Tuleva liikmeks astudes toetad meie ühiste eesmärkide teostamist:

Esiteks, me plaanime tulevikus teha ka parema vabatahtliku pensionifondi ja luua muid võimalusi pikaajaliseks investeerimiseks, et koos oma tuleviku jaoks raha koguda.

Teiseks, me võitleme selle eest, et Eesti pensionisüsteem saaks tulevikus kasulikum eelkõige meile, Eesti inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele. Teeme koostööd rahandusministeeriumi, riigikogu rahanduskomisjoni ja Uue eakuse rahvakoguga, et aidata teha paremaid seadusi.  

2. Liikmed saavad omanikutulu

Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II samba vara toonud Tuleva pensionifondidesse. Boonus kantakse liikme isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab tema osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu. Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud. Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 100 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.

Kui ma valin täna Tuleva pensionifondi, kas saan siis hiljem soovi korral ka ühistu liikmeks astuda?

Jah. Kui sa ei ole täna veel otsustanud, kas tahad Tuleva liikmeks saada, võid lihtsalt valida Tuleva pensionifondi. See on tasuta ja võtab netipangas vähem kui 5 minutit. Kui soovid, võid hiljem liikmeks astuda. Kui ei soovi, siis seda kohustust kellelgi pole. (Tulevikus liitumistasu tõuseb, aga oma fondide klientidele anname sellest aegsasti teada).

Kui ma astun Tuleva liikmeks, kas minu II sammas suundub siis automaatselt Tuleva pensionifondi?

Ei. Kui sa ei ole juba netipangas fondi vahetanud, saad pärast liikmeks astumist kohe Tuleva veebikoju ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logida ja suunata oma II samba Tuleva pensionifondi. Kui oled otsuse teinud, võtab kõik kokku 5 minutit.

Miks Tuleva sai teha vanadest pankade fondidest nii palju soodsamad fondid?

Tundub uskumatu, aga tõsiasi on, et keskmiselt ainult veerand pankade fondide valitsemistasust läheb pensionifondi vara eest hoolitsemisele. Ülejäänud raha maksavad pankade fondivalitsejad emafirmale müügikulude katteks ja kasumiks (viide). Need kulutused meile, pensionikogujatele, väärtust ei loo. Kui need kulud miinimumi viia, siis ei olegi tegelikult raske nii palju soodsamate kuludega fondi teha.

Tuleva alustas 3000 inimese pensionivara valitsemisega. Iga pensionifondi valitsemisel on püsikulud, mis fondi mahu kasvades proportsionaalselt kahanevad. Seega, mida rohkem inimesi toob oma vara Tuleva pensionifondi, seda odavamalt saame oma vara eest hoolitseda. Teisisõnu: kui Tuleva fondid kasvavad, langeb valitsemistasu veelgi.

Kui sul jäi midagi pensionifondi valikuga seoses arusaamatuks, võta julgelt ühendust Tuleva fondijuht Tõnuga või Tuleva kogukonnajuht Kristiga: helista 644 5100 või kirjuta tuleva@tuleva.ee. Pensioniks kogumine on sinu tuleviku jaoks üks tähtsamaid asju ja pensionisüsteem on kahjuks päris keeruliseks tehtud – ära kõhkle küsimast.

Kui sul on küsimusi Tuleva laiemate eesmärkide, ühistu toimimise või liikmeks saamise kohta, vaata siia.

Mis on II sammas?

Eesti pensionisüsteem on kolmesambaline.

I sammas – selle suurus sõltub eelkõige sinu töötatud aastatest

II sammas – selle suurus sõltub eelkõige sinu palgast kogutud rahast

III sammas – sinna saad vabatahtlikult ise raha juurde koguda

Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension ongi osa sinu tuleviku pensionist. Teise sambasse kogud sa raha igakuiselt väikeste summadena oma palgast. Ise panustad sa II sambasse 2% oma brutopalgast, ning riik lisab sinna juurde 4%.

Kui palju on II sambas inimeste raha?

Praeguse seisuga on eesti pensionikogujate raha teise samba fondides kokku juba üle kolme miljardi euro. See tähendab, et teise samba fondid on väga oluline osa eestlaste säästudest! See summa kasvab igakuiselt. Just seetõttu lõigi Tuleva II samba fondi, mis oleks madalate tasudega ning aitaks eesti pensionikogujaid kõige rohkem.

Mida saan mina ise II samba kohta otsustada?

Kõige olulisem otsus, mida sina saad teha, on valida endale pensionifond, kus soovid raha koguda. Sinu pensionifondi tulemustest sõltub see, kui palju sinu raha jõuab enne pensionile minekut kasvada. Pensionifondi valikul on seega tähtsad nii pensionifondi eest makstavad valitsemistasud kui pensionifondi tootlus. Mida paremas pensionifondis sinu raha on, seda kõrgem on sinu tuleviku pension.

Kuidas saan teise samba fondi vahetada?

Kogunenud pensionivara üle toomiseks on aastas kolm tähtaega – 31. Märts, 31. Juuli ja 30. November. Siis toimub osakute vahendus ühe kalendrikuu pärast. Oma igakuiseid laekuvaid makseid saad ümber vahetada igal hetkel.

Olen kuulnud, et pensioni teise sambasse koguneb niikuinii liiga vähe raha, et sellest ära elada. Kas poleks mõtet see unustada ja keskenduda oma varanduse kasvatamisele muudel viisidel?

II sambasse kogumine ei välista kuidagi teisi vara kasvatamise viise ja igal juhul on mõistlik täiendavalt koguda näiteks III sambasse. Pensioni esimesest ja teisest sambast kindlasti ei piisa, et pensionieas jõukalt elada, aga sellest peaks piisama, et toime tulla. Seega on II sambal tähtis roll selles, et pensionieas mitte vaesuses elada. Kuna II sambast ei saa loobuda, on meie arvates igal juhul mõttekas sinna vara koguda targalt.

Teise samba pensionifondides on tänaseks ligi 690 000 Eesti inimese raha. See raha on aastate jooksul teeninud üle 600 miljoni euro võrra vähem võrreldes maailmaturgude keskmisega. See tähendab, et keskmiselt on igaüks meist juba praeguseks kaotanud 900 eurot. Kas sa oleksid nõus lihtsalt “unustama”, kui keegi sinu rahakotist 900 eurot ära võtab?

Küsi Kristilt!