Pension kui pärandvara
Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandvaraga. Pensionifondide osakute pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi ning pärijate ringi kohta mingeid piirangud ega erisusi pole.
See tähendab, et kui inimest enam siin ilmas ei ole, saavad pärijad pensionifondi osakud oma pensionikontole või soovi korral rahas välja võtta ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. See annab kindlustunde, et kasutamata jäänud pensionisammastesse kogutud raha saab pärandada ja sellest tõuseb kasu lähedastele¹.
Alljärgnevalt panime kirja oluliseima, mida pensionivara omanikuna silmas pidada.
1. Seadusega määratud pärimine
Nii II kui ka III samba näol on tegemist pärandvaraga sõltumata sellest, kas pensionikoguja sureb kogumise või juba pensioni väljamaksete tegemise ajal. Kui pensionikoguja sureb ega ole määranud endale pärijat, siis määratakse pärijad seaduse alusel. Pensioniosakud päranduvad testamendi või pärimislepingu puudumisel automaatselt lahkunu järglastele ja abikaasale, järglaste puudumisel aga tema vanematele, õdedele-vendadele ja abikaasale ning selleks pole pensionivara omanikul vaja oma vara pärandamiseks esitada eelnevalt ühtegi avaldust.
2. Testamendiga ja pärimislepinguga määratud pärimine
Pärandaja soovi korral on testamendi või pärimislepinguga võimalik määrata oma pensionivara pärijaks keegi teine kui seadusega määratud pärijad ja selleks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Pärandaja saab täpselt paika panna mida, kui palju ja kellele soovib jätta. Oma kogunenud pensionivara saab soovi korral osaliselt või täies ulatuses jätta ka heategevuseks või juriidilisele isikule.
- Testament
Testamenti ehk korraldust oma surma puhuks, saab pärimisseaduse alusel vormistada, kas notari juures või kodus, kus testamendi tegija allkirjastab selle vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul. Kui notariaalne testament kehtib seni, kuni seda ei muudeta või ei tühistata, siis kodune testament kehtib üksnes kuus kuud. Seetõttu on koduse testamendi tegemisel väga oluline märkida testamendile ka testamendi allkirjastamise kuupäev. - Pärimisleping
Pärimisleping on pärija ning pärandaja vaheline kokkulepe, millega pärija, kas loobub oma pärimisõigusest või määratakse pärijaks ja seda ei saa pärandaja iseseisvalt ühepoolselt muuta. Seetõttu on see väga siduv korraldus oma surma puhuks ning peab olema notariaalselt tõestatud.
3. Pärijad
Teise või kolmanda samba pensioniosakute pärimiseks tuleb pärijatel pöörduda enda valitud notari poole, kes väljastab pärijatele pärimisõigust tõendava pärimistunnistuse. Antud protsess võib võtta mõned nädalad.
Kui notar on pärimistunnistuse väljastanud, siis selleks, et kanda osakud üle oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks rahas, peavad pärijad esitama pärimisavalduse. Selleks tuleb pärijal ja mitme pärija korral kõikidel pärijatel üheaegselt, minna füüsiliselt kohale fondivalitseja kontorisse. Kõik pärijad peavad esitama fondivalitseja poolt nõutud dokumendid. Soovitav on eelnevalt uurida fondivalitsejalt järele, millised dokumendid on nõutud ning kuidas toimub pärimise protseduur koha peal. .
Kui pärija(te)l on mõnes pangas ka muud päritavat vara peale pensionifondide, on kõige mugavam esitada pensioniosakute pärimisavaldused samas pangas, nii saab pärija(d) esitada mitu avaldust korraga.
- Üks pärija
Ühe pärija puhul on toimingud lihtsad ja peale pärimistunnistuse notariaalset kinnitamist saab pöörduda fondivalitseja juurde või pangakontorisse pärimisavaldust esitama.
Füüsilisest isikust pärija saab pärimisavalduse alusel kanda päritud osakud üle oma pensionikontole või rahas välja võtta. Rahas pärandi väljamaksed pärijatele maksustatakse kehtiva tulumaksumääraga. On võimalik ka päritud osakutest ühe osa kandmine oma pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas sama pärimisavalduse alusel.
- Mitu pärijat
Kuna pensionifondi osak ei või kuuluda samaaegselt mitmele isikule, siis mitme pärija puhul peavad pärijad sõlmima kokkuleppe pärandvara hulka kuuluvate osakute jagamiseks ning selle kirjalikult ja allkirjadega kinnitama. Osakute jagamise kokkuleppe saab sõlmida pensionifondi valitseja või notari juures. Kokkuleppe sõlmimisel peavad kohal viibima kõik pärijad. Pärimistunnistuse ja avalduse esitamiseks, et kanda osakud oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks rahas, peavad kõik pärijad üheaegselt minema füüsiliselt kohale fondivalitseja juurde või või täitma vastava protseduuri endale sobivale pensionikonto haldaja või panga juures. - Alaealine või piiratud teovõimega inimesest pärija
Pärijast lapsele võib avada pensionikonto ja lasta päritud osakud kanda lapse pensionikontole ilma kohtu nõusolekuta (perekonnaseaduse § 188), kuid lapse nimel pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ehk rahas välja maksmiseks on vaja eelnevat kohtu nõusolekut.
Kui lapsel varasemalt pensionikonto puudub, siis saab seaduslik esindaja selle avada sobiva III samba pakkuja juures. Kui III samba valikuavaldust saab teha alaealisele kuni 18a ainult koos eestkostjaga, siis II samba puhul saab seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik ise.
Alaealise poolt päritud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ehk müügi näol on tegemist väärtpaberite võõrandamisega ning alaealise nimel väärtpaberite võõrandamiseks on vajalik kohtu eelnev nõusolek. Lapse või eestkostetava varaga tehingute tegemine toimub selleks ettenähtud tingimustel ja kohtu poolt väljastatud loal.
Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab avalduse tema seaduslik esindaja. - Juriidilisest isikust pärija
Pärimise korral saab juriidiline isik päritud osakud välja võtta ainult rahas. Väljamaksetelt automaatselt tulumaksu kinni ei peeta. Maksudeklaratsiooni peab esitama ning tulumaksu tasuma juriidiline isik ise.
Pärijatel tuleb esitada sobivasse pangakontorisse vastav avaldus ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Kui pärijaid on mitu, siis ka pärandvara jagamise kokkulepe.
4. Maksustamine
Pärandi vastuvõtmisel iseenesest maksukohustust ei teki. Osakute ülekandmine pärija pensionikontole on tulumaksuvaba. Kui pärijal otsustab kas II või III samba puhul liita need enda vastavate sammastega, on need tema II või III sambas ning sealt edaspidi tehtavad väljamaksed maksustatakse vastavalt, kas II või III samba reeglite alusel.
Kui pärija otsustab osakud rahas välja võtta (seaduse sõnastuses tagasi võtta), tehakse talle osakute eest rahaline väljamakse, millelt peetakse kinni tulumaks vastavalt kehtivale tulumaksu määrale nii II kui III samba väljamaksete puhul.
Pensionikeskus teeb pärijale väljamakse (füüsilise isiku puhul peab kinni tulumaksu) või kannab osakud pärija pensionikontole peale fondivalitseja esitatud dokumentide jõudmist Pensionikeskusesse, mis võib aega võtta kuni 10 päeva.
5. Olulised tähelepanekud
-
- Kui 10 aasta jooksul pärast pensioni II samba varade pärimist ei ole pärija antud varade vastu huvi tundnud ning päritud osakuid, kas enda pensionikontole edasi kandnud või rahas välja võtnud, ei ole kahjuks enam võimalik päritud pensionivarasid kätte saada.
- II samba vara väljamaksmise juures on piirang, et rahas saab pärida osakuid ühe aasta jooksul notariaalse pärimistunnistuse väljaandmisest. Erandina ei kehti see piirang pärijatele, kes ei ole kunagi II sambaga liitunud. Sel juhul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul. III samba puhul see piirang ei rakendu.
- Pensionivara omaniku pankroti korral saab kohtutäitur nõuda ka pärast võlgnikust osakuomaniku surma täitemenetluse korras tema pärandvara hulka kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. ehk nõuda, et pensionifondi osakuid kasutatakse pärandajalt üles jäänud kohustuste katmiseks.
- Kui pensionikogujal puuduvad sugulased ja ta pole teinud testamenti ega pärimislepingut, siis tühistatakse talle kuulunud osakud, raha jääb pensionifondi ja jaotub kõigi teiste osakuomanike vahel.
- Kui pärandajal oli tehtud volikiri oma pensioni- või finantsvaraga tehingute tegemiseks lähedastele või usaldusväärsele inimesele, siis pärandaja surmaga kaotab see kehtivuse.
Vajalikud toimingud, kui on päritud Tuleva fondi pensioniosakuid või Tuleva liikmekapitali
Tuleva pensionifondide osakute pärimise korral ja juhul kui päritakse ühtlasi ka pangas olev finantsvara, siis pärijatele on kõige mugavam teha kõik vajalikud avaldused korraga selles pangas kohapeal, kus asub päritud finantsvara.
Juhul kui muud finantsvara peale Tuleva pensionifondiosakute või liikmekapitali ei pärita, siis teostatakse vajalikud toimingud Tuleva kontoris kohapeal, eelnevalt kokkulepitud ajal.
- Tuleva pensionifondiosakute pärimistoiminguteks kontoris, on pärijatel vaja kaasa võtta järgmised dokumendid:
- kõikide pärijate isikut tõendav dokument;
- notari poolt (digi)allkirjastatud pärimistunnistuse ärakiri;
- mitme pärija puhul pärandvara jagamise kokkulepe, mis võib kas olla notari poolt kinnitatud või kõikide pärijate poolt digiallkirjastatud, v.a juhul, kui kokkuleppega jagatava pärandvara hulka kuulub mh kinnisasi või kui kasvõi üks pärijatest on piiratud teovõimega (nt alla 18-aastane);
- alaealise pärija puhul peab kokkulepe olema notari poolt tõestatud.
- Tuleva esindaja teeb järgmised toimingud:
- Kutsub kõik pärimistunnistuses mainitud isikud Tuleva kontorisse samaaegselt kohale.
- Tuvastab kõikide pärijate isikud isikut tõendava dokumendi abil ning viibides isikutega samas ruumis.
- Juhul, kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise kokkulepet ning ükski pärijatest pole piiratud teovõimega, palub pärijatel selle kohapeal vormistada ning kõikidel pärijatel allkirjastada. Tuleva kontoris vormistatakse pärandvara kokkulepe ainult pensionifondi osakute (ja Tuleva liikmekapitali) pärimise kohta.
- Kontrollib pärimistunnistust ning aitab täita pärijal pärimisavalduse, mille pärija kinnitab oma allkirjaga. Seejärel sisetab Tuleva esindaja avalduse Pensionikeskuse EPIS keskkonda.
- Kui pärijaid on mitu, siis täidetakse eraldi pärimisavaldus iga pärija kohta eraldi vastavalt pärimistunnistel märgitule.
- Tuleva Liikmekapitali pärimine toimub vastavalt ühistu põhikirjale².
Tekkis küsimusi?
Helista tel 644 5100 või saada oma küsimus [email protected],
Pensionisambaid ja nendega seotud tehinguid puudutavate küsimustega saab täiendavat infot telefonil 640 8886 või e-kirja teel [email protected].
¹ Erandiks on siinkohal väljamaksed kindlustuslepingust. Kui lahkunu oli pensioni väljamaksete saamiseks sõlminud tähtajalise kindlustuslepingu, siis sõltub pensionivara pärimine sellest, kas oli määratud soodustatud isik või mitte. Pensioni väljamaksete puhul läbi kindlustuslepingu on võimalik täiendava tasu eest lisada tingimus, millega surma korral makstakse pensioni edasi lepingus nimetatud soodustatud isikule. Kui soodustatud isikut pole lepingus määratud, jääb väljamaksmata vara kindlustusseltsile. Kui pärandaja oli sõlminud kindlustuslepingu, tuleb garantiiperioodi ja soodustatud isiku kohta info saamiseks pöörduda kindlustusseltsi poole.
²
- Ühistu liikmelisus lõpeb liikme surma päeval.
- Liikmelisuse lõppemisel ei tagasta liikme liitumistasu ega sissemakseid, vaid Ühistu maksab liikmelisuse lõppemisel liikme surma korral liikme pärija(te)le, rahalise hüvitisena selle osa varast, mille liige oleks saanud, kui Ühistu oleks lõpetatud liikmelisuse lõppemisel päeval (edaspidi Lahkumishüvitis).
- Lahkumishüvitise saamiseks tuleb pärijal saata e-mailile [email protected] järgmised dokumendid:
- Digiallkirjastatud avaldus
- Notari poolt digiallkirjastatud notariaalne pärimistunnistus
- Juhul, kui pärijaid on mitu, tuleb saata ka pärandvara jagamise kokkulepe, mis peab olema kas notariaalselt kinnitatud või kõikide pärijate poolt digiallkirjastatud, v.a juhul, kui kokkuleppega jagatava pärandvara hulka kuulub mh kinnisasi või kui kasvõi üks pärijatest on piiratud teovõimega (nt alla 18-aastane), millisel juhul peab kokkulepe olema notariaalselt tõestatud.
- Juhul, kui pärijaks on alaealine, siis esitada ka panga tõend, kinnitamaks arvelduskonto numbri õigsust.
Ühistu maksab Lahkumishüvitise välja ühe aasta jooksul, arvates liikmelisuse lõppemisest.
