Tulundusühistu Tuleva

Tuleva on ühistuline varahaldusettevõte, mille eesmärgiks on kasvatada oma liikmete vara, luues meile endile paremaid tingimusi vähehaaval säästetud raha pikaajaliseks investeerimiseks. Olulisim erinevus aktsiaseltsist on, et igal liikmel on otsuste tegemisel üks võrdne hääl ja ka kasumit jagatakse vastavalt liikme panusele ühistu majandustegevusse. Loe lähemalt, kuidas ühistu liikmena Tulevast enim kasu saad.

Tulundusühistu Tuleva põhikiri

1. Nimi ja asukoht

   1. Tulundusühistu nimi on Tulundusühistu Tuleva (edaspidi Ühistu).
   2. Ühistu asukoht on Tallinn, Harjumaa.
   3. Ühistu on asutatud määramata tähtajaks.
   4. Ühistu on piiratud vastutusega tulundusühistu.

2. Majandusaasta

   1. Ühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

3. Eesmärk ja tegevus

   1. Ühistu eesmärk on koguda Ühistu liikmetele pensionivara.
   2. Ühistu tegevused eesmärgi elluviimiseks on järgmised:
      1. asutada Eesti Vabariiki II ja III samba pensionifondivalitseja(d) ning pensioniväljamaksete teenust osutav elukindlustusselts, mille tegevuses saavad Ühistu liikmed arusaadavate reeglite järgi osaleda ning mille majandustegevusest oleks kasu eelkõige Ühistu liikmetest pensionikogujatele ja pensioniväljamaksete saajatele;
      2. aidata teavitustegevusega kaasa sellele, et pensionikogumine oleks Eesti Vabariigis läbipaistev ja ühiskonnas laialt aktsepteeritud ja arusaadav tegevus;
      3. harida Ühistu liikmeid pensionikogumise valdkonnas;
      4. sooritada muid toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud Ühistu eesmärgi saavutamiseks.
   3. Põhitegevuse kõrval võib Ühistu oma eesmärkide saavutamiseks üllitada väljaandeid ja asutada ettevõtteid.

4. Liikmed

   1. Liikmeks vastuvõtmine toimub taotleja kirjaliku avalduse alusel, mille juhatus vaatab läbi ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Juhatusel on õigus nõuda taotlejalt lisainformatsiooni.
   2. Ühistu liige peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
      1. ta on vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes omab pensionikontot kohustusliku kogumisepensioni kogumiseks või väärtpaberikontot täiendava kogumispensioni kogumiseks;
      2. ta on suunanud oma kohustusliku või vabatahtliku kogumispensioni makse Ühistule kuuluva fondivalitseja pensionifondi, välja arvatud perioodil, mil Ühistule kuuluval fondivalitsejal ei ole ühtegi registreeritud kohustuslikku või vabatahtlikku pensionifondi;
      3. tal ei ole kehtivat karistust kuriteo eest; ja
      4. ta peab olema tasunud Ühistu põhikirjas sätestatud suuruses ja korras liitumistasu enne, kui juhatus otsustab tema liikmeks vastuvõtmise üle.
   3. Liikmeks vastuvõtmise kuupäevaks loetakse juhatuse otsuse tegemise kuupäev.
   4. Juhatus võib keelduda liikmeks vastuvõtmisest järgmistel alustel:
      1. liikmeks astuja ei vasta Ühistu põhikirjaga sätestatud tingimustele;
      2. liikmeks astuja on varem Ühistust välja arvatud põhikirja rikkumise tõttu; või
      3. Ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete majanduslike huvide kaitsmist.
   5. Ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse tegemisel saadab juhatus isikule tema vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakirja.

5. Ühistu liikmete õigused

   1. 1. Ühistu liikmel on õigus:
         1. tutvuda Ühistu põhikirjaga, liikmete nimekirjaga, samuti üldkoosoleku, juhatuse ning nõukogu otsustega tööajal Ühistu asukohas;
         2. võtta osa üldkoosolekust kas isiklikult või volitatud esindaja kaudu;
         3. saada üldkoosoleku protokolli ärakiri ja selle väljavõte;
         4. saada teavet Ühistu tegevuse tulemuste kohta;
         5. saada juhatuselt teavet kõigis üldkoosoleku päevakorda võetud küsimustes;
         6. saada kirjalikke teateid üldkoosolekute toimumise aja, koha ja päevakorra kohta, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib üldkoosoleku kutse edastada e- postiga või päevalehes ja Ühistu veebilehel avaldamise teel;
         7. valida ja olla valitud Ühistu juhtimis- ja kontrolliorganistesse;
         8. osaleda Ühistu kasumi jaotamisel vastavalt põhikirjas sätestatule;
         9. osaleda Ühistu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel vastavalt liikme panusele pensionikapitali;
         10. tarbida Ühistu poolt osutatavaid teenuseid;
         11. võtta osa Ühistu tegevusest;
         12. osaleda Ühistu korraldatavatel üritustel;
         13. astuda Ühistust välja.

6. Ühistu liikmete kohustused

   1. Liikmed on kohustatud:
      1. täitma tulundusühistuseadusest ja Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi, samuti Ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke ning Ühistu põhikirjaga kooskõlas olevaid otsuseid;
      2. tasuma Ühistu põhikirjas sätestatud suuruses ja korras liitumistasu;
      3. tasuma muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt üldkoosoleku otsustele;
      4. hoidma Ühistu ärisaladust.

7. Ühistu liikmelisuse lõppemine

   1. Ühistu liikmelisus lõppeb liikme Ühistust väljaastumise, väljaarvamise või surmaga. Ühistu liige ei või anda oma liikmelisust üle teisele isikule.
   2. Liige võib Ühistust igal ajal välja astuda, esitades juhatusele kirjaliku avalduse. Kui avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne jooksva Ühistu majandusaasta lõppemist, lõpeb Ühistu liikmelisus jooksva majandusaasta lõppemisel. Liikmel ei ole õigust Ühistust välja astuda viie (5) aasta jooksul arvates liikmeks saamisest.
   3. Liige arvatakse Ühistust välja juhatuse otsusega, mis jõustub selle langetamise päeval:
      1. kui liige ei vasta Ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele;
      2. kui liige ei täida põhikirjast tulenevaid kohustusi, üldkoosoleku või teiste juhtorganite otsuseid;
      3. kui liige kahjustab oma tegevusega Ühistu majanduslikke huve ja/või mainet.
   4. Liikme Ühistust väljaarvamisel juhatuse otsusega on juhatus kohustatud väljaarvatud liiget mainitud otsusest hiljemalt kahe nädala jooksul kirjalikult teavitama ning väljaarvatud liikmel on seadusest tulenev õigus juhatuse otsus edasi kaevata.
   5. Ühistu liikmelisus lõppeb liikme surma päeval.
   6. Liikmelisuse lõppemisel ei tagasta liikmele liitumistasu ega sissemakseid, vaid Ühistu maksab endisele liikmele või liikmelisuse lõppemisel punkti seitse viis (7.5.) alusel liikme pärija(te)le, rahalise hüvitisena selle osa varast, mille liige oleks saanud, kui Ühistu oleks lõpetatud liikmelisuse lõppemisel päeval (edaspidi Lahkumishüvitis). Lahkumishüvitise arvutamisel lähtutakse Ühistu raamatupidamislikust väärtusest, mis leitakse vastavalt IFRS standardile. Lahkumishüvitise määramisel ei arvestata reservkapitali. Ühistu maksab Lahkumishüvitise välja ühe aasta jooksul arvates liikmelisuse lõppemisest.
   7. Kui liikmelisuse lõppemisel põhjustab liige Ühistule varalist kahju (mh Ühistu maksejõuetuse), võib Ühistu nõuda mõistlikku hüvitist. Nimetatud hüvitise suuruse kehtestab juhatus, kuid käesolevas punktis nimetatud kahjuhüvitis ei tohi ületada Ühistu põhikirja punktis seitse kuus (7.6.) nimetatud Lahkumishüvitise suurust.

8. Osamaks ja kapitalid

   1. Ühistu osakapital moodustub asutajaliikmeks asutamisel tasutud osamaksudest. Ühistu osakapitali miinimumsuuruseks on kaks tuhat viissada (2 500) eurot.
   2. Ühistu netovara vähenemisel alla poole osakapitalist võib Ühistu üldkoosolek otsusega kehtestada liikmetele lisaosamaksu tasumise kohustuse või vähendada osakapitali kuni Ühistu põhikirja punktis kaheksa üks (8.1.) sätestatud miinimumsuuruseni.
   3. Ühistu osakapital asutamisel on kolm tuhat kolmsada (3 300) eurot. Osamaksu suurus asutamisel on ükssada viiskümmend (150) eurot. Asutamisel tasumisele kuuluv osamaks tasutakse Ühistu stardikontole pärast asutamislepingu sõlmimist ja seda liikmelisuse lõppemisel ei tagastata.
   4. Ühistu liikme liitumistasu suuruseks on vähemalt viiskümmend (50) eurot ja seda liikmelisuse lõppemisel ei tagastata. Nõukogu võib oma otsusega liitumistasu suurendada.
   5. Liitumistasu võib tasuda üksnes rahas.
   6. Liitumistasu tuleb tasuda Ühistu arvelduskontole enne või vahetult pärast liikmeks astumise avalduse esitamist juhatusele.
   7. Liikmete täiendavatest sissemaksetest moodustatakse pensionikapital, see on kapital, mida Ühistu kasutab Ühistu põhikirja punktis kolm kaks üks (3.2.1.) nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Esmajärgus kasutab Ühistu pensionikapitali sissemakseid üksnes Ühistule kuuluva pensionifondi valitseja kapitali sissemakseks. Pensionikapitali sissemakse suuruse ja tasumise korra kehtestab nõukogu.
   8. Ühistu üldkoosoleku otsusega võib moodustada ka teisi Ühistu tegevusvaldkondadele ja eesmärkidele vastavaid pensionikapitale.
   9. Ühistu võib oma eesmärkide täitmiseks vastu võtta annetusi.

9. Kasumi jaotamine

   1. Ühistu kasum arvutatakse IFRS raamatupidamisstandardi järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsuse alusel.
   2. Kasumi jaotamine toimub pärast iga viieaastase perioodi möödumist. Esimest korda võib Ühistu otsustada dividendide maksmise 2022. aastal majandusaastatel 2017-2021 kogunenud kasumi osas.
   3. Liikmetele tehakse väljamakseid (dividend) eelmiste majandusaastate kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.
   4. Liikmele makstakse dividendi vastavalt liikme sissemakse proportsioonile pensionikapitalis ja liikme pensioniboonuse väärtusele. Osakapitali, liitumistasu ja reservkapitali arvesse ei võeta.
   5. Pensioniboonuse arvutamise ja maksmise korra kehtestab Ühistu nõukogu ja arvestust pensioniboonuste suuruse kohta peab Ühistu juhatus. Pensioniboonus ei tohi olla väiksem kui null koma null viis protsenti (0,05%) aastas ja pensioniboonus arvestatakse Ühistufondivalitseja poolt Ühistu liikme II samba ja/või III samba sissemaksetelt teenitud kasumilt.
   6. Ühistul on seaduses sätestatud suuruses reservkapital. Reservkapitali kasutatakse üldkoosoleku otsuse alusel kahjumi katmiseks, kui kahjumit ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

10. Vastutus

    1. Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
    2. Liikmed Ühistu kohustuste eest ei vastuta.
    3. Juhatuse või nõukogu liige vastutab seaduse või Ühistu põhikirja rikkumise eest ning tema kohustuste täitmata jätmisega Ühistule või võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
    4. Juhatuse ja/või nõukogu liikmed vastutavad vastavalt juhatuse ja/või nõukogu pädevusse kuuluvate otsuste tagajärjel Ühistule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
    5. Juhatuse või nõukogu liikme vabastab vastutusest tema eriarvamus, mis on kantud otsuse protokolli, või tema puudumine otsuse vastuvõtnud juhatuse või nõukogu koosolekult.

11. Ühistu üldkoosolek

    1. Ühistu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühistu liikmed.
    2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
       1. Ühistu eesmärgi muutmine;
       2. põhikirja muutmine;
       3. nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
       4. nõukogu liikmete arvu ja nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
       5. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine või kahjumi katmine;
       6. pensionikapitalide moodustamine;
       7. ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
       8. revidendi ja/või audiitori valimine ja tagasikutsumine;
       9. nõukogu liikmega tehingute tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine ning tehingus Ühistu esindaja määramine;
       10. nõukogu liikme või Ühistu liikme vastu nõude esitamine ning selles nõudes Ühistu esindaja määramine;
       11. liikmeks vastuvõtmisest keeldumise ja liikme väljaarvamise otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine;
       12. liikmetele lisakohustuste määramine. Liikmetele lisakohustuste määramise poolt peab olema vähemalt kolm neljandikku (3/4) Ühistu liikmetest;
       13. muud küsimused, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või nõukogu pädevusse.
    3. Üldkoosoleku kokkukutsumisele ja korraldusele kohaldatakse seaduses sätestatud nõudeid.
    4. Üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl. Üldkoosolekul võib Ühistu liiget esindada teine isik, keda liige on selleks kirjalikult volitanud. Üks isik saab esindada maksimaalselt üht Ühistu liiget.
    5. Üldkoosolek võtab oma otsused vastu lihthäälteenamusega, kui põhikirjas ei ole otsuse vastuvõtmisele kehtestatud lisakriteeriumeid.
    6. Kui Ühistul on üle kahesaja (200) liikme, on Ühistul õigus teha seaduses ettenähtud korras otsus üldkoosolekut kokku kutsumata.
    7. Järgmiste otsuste vastuvõtmiseks on vajalik ühe kahendiku (1/2) Ühistu asutajaliikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud asutajaliikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult:
       1. Ühistu põhikirja muutmine;
       2. Ühistu eesmärgi muutmine;
       3. Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.

12. Nõukogu

    1. Ühistul on nõukogu. Nõukogus on kolm (3) kuni kakskümmend (20) liiget.
    2. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt neljaks (4) aastaks. Nõukogu esimehe valib nõukogu oma liikmete seast. Ühistu liikmed on kokku leppinud, et seni kuni Ühistu liikmeteks on asutajaliikmed (Asutajad), valitakse Ühistu nõukogu liikmed järgmise korra kohaselt: igal Asutajal on õigus seada üles nõukogu liikme kandidaat ja esimesena valivad ainult Asutajad üldkoosolekul viiskümmend protsenti (50%) nõukogu liikmetest ning teisena on kõigil Ühistu liikmetel õigus nõukogu liikme kandidaate üles seada ja valida ülejäänud viiskümmend protsenti (50%) nõukogu liikmetest. Asutajate poolt valitud nõukogu liikme tagasikutsumise otsustamisel on õigus hääletada üksnes Asutajatel ja selle otsuse poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku (2/3) Asutajatest.
    3. Nõukogu planeerib Ühistu tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele korraldusi Ühistu tegevuse korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik tehingute tegemiseks, mis on Ühistule strateegilise tähendusega ja igapäevasest tegevusest suurema tähtsusega.
    4. Nõukogu pädevuses on:
       1. pensionikapitali sissemaksete suuruse ja korra kehtestamine;
       2. pensioniboonuse arvestamise ja maksmise korra kehtestamine;
       3. osaluse omandamine ja 1õpetamine teistes ühingutes või tütarettevõtte asutamine või 1õpetamine või muu ühenduse liikmeks astumise otsustamine;
       4. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse 1õpetamine;
       5. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
       6. majandusaasta eelarve kinnitamine;
       7. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;
       8. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
       9. investeerimisstrateegia, sh Ühistule kuuluva pensionifondi valitseja investeerimisstrateegia, kinnitamine;
       10. muude Ühistu igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute üle otsustamine.
    5. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Ühistu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ja Ühistu tegevuse vastavust seadustele, Ühistu põhikirjale ja Ühistu juhtimisorganite otsustele.
    6. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks (1) kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teatades koosoleku kokkukutsumisest ja päevakorrast ette vähemalt kolm (3) päeva.
    7. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks kolmandiku (2/3) nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogul on õigus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras, kui sellega on nõus üle poole nõukogu liikmetest.
    8. Nõukogu liikmed ei või üldkoosoleku nõusolekuta olla mõne teise sarnase eesmärgiga või tegevusalaga äriühingu osanikuks, aktsionäriks või juhtorgani liikmeks. Nõukogu liige peab hoidma Ühistu ärisaladust.

13. Juhatus

    1. Ühistul on juhatus, mis juhib ja esindab Ühistut. Ühistu nimel on esindusõigus kahel (2) juhatuse liikmel koos (ühine esindusõigus).
    2. Juhatus koosneb ühest (1) kuni viiest (5) liikmest, kes valitakse nõukogu poolt neljaks (4) aastaks. Nõukogu määrab juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe ja kehtestab juhatuse liikmete tasustamise korra.
    3. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd.
    4. Oma tegevuses peab juhatus kinni pidama Ühistu põhikirjast, samuti üldkoosoleku ja nõukogu otsustest.
    5. Juhatus peab koosolekuid vastavalt vajadusele. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees enda või juhatuse liikmete algatusel.
    6. Juhatus võib otsuseid vastu võtta, kui otsuse langetamisel annavad oma hääle kõik juhatuse liikmed. Juhatuse otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega.
    7. Juhatuse ülesanded on järgmised:
       1. Ühistu esindamine suhetes teiste isikutega;
       2. Ühistu majandusaasta aruande ja eelarve koostamine ja selle esitamine nõukogule kinnitamiseks;
       3. Ühistu vara ja rahaliste vahendite kasutamise kontrollimine ning raamatupidamise korraldamine;
       4. Ühistu nimel lepingute sõlmimine;
       5. Ühistu sisemist tegevust reglementeerivate eeskirjade ja juhendite kinnitamine;
       6. üldkoosoleku kokkukutsumine;
       7. muud seadusest või põhikirjast tulenevad või üldkoosoleku või nõukogu otsusega ettenähtud ülesanded.

14. Revident

    1. Ühistu üldkoosolek peab järelevalve teostamisel Ühistu tegevuse üle määrama revidendi või audiitorkontrolli.
    2. Juhatus tagab revidendi ja audiitori juurdepääsu Ühistu dokumentatsioonile ja raamatupidamisele.

Põhikiri on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 09.05.2016.a.