Tuleva pensionifondid: kuhu me investeerime ja milline fond sobib sulle?

2016. aasta kevadel andsid 22 inimest üksteisele lubaduse: aitame teha pensioni kogumise Eesti inimestele soodsamaks. Nad asutasid Tuleva. 

Paremate pensionifondide sünni tegid võimalikuks 3000 Tuleva liiget, kes asutajatega esimestel kuudel kampa lõid. Tänaseks on unistus tõeks saanud. Tuleva kaasaegsetes, madalate kuludega pensionifondides kogub pensioni juba 4700 ärksat inimest (uuendatud august 2017).

Kui sa käid Eestis tööl, on pensioni II sammas sulle tõenäoliselt kohustuslik (1). Vali täna madalate kuludega fond, sest mida vähem maksad fondivalitsejale tasudeks, seda rohkem jääb sulle pensioniks. Vali Tuleva fond, sest mida rohkem inimesi Tulevas koos pensioni kogub, seda soodsamalt saame seda teha. 

KUI SUL ON VAID MINUT AEGA, 

siis ütlen järgmist:

Tuleva on sulle kasulik. Tuleva pensionifondid on Eesti soodsaimad:  kogukulumäär on kuni 0,5%, mille sees on valitsemistasu on 0,34%.

Tuleva on sama turvaline kui panga fond. Tuleva klientidel on loomulikult kõik õigused ja tagatised, mis pankade pensionifondide klientidelgi. Meid valvab Finantsinspektsioon, iga meie tehingu kinnitab depoopank Swedbank ja riiklik tagatisfond kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu. Lähemalt pensionikeskus.ee.

Kui sul on vanust 18 – 55 aastat, on sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond. Selles fondis kogub pensionit enamik Tuleva asutajatest ja liikmetest.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond on hästi konservatiivne fond ja sobib inimestele, kellel on pensionini jäänud vaid mõni aasta, või kes ei talu lühiajalisi kõikumisi ja on kaotuse vältimiseks nõus kõrgema tootluse võimalusest loobuma.

Pensioni ületoomine Tulevasse võtab paar mitut – juhend selleks on siin:

LÄHEMALT: MIS ON TULEVA FONDIDE SEES?

Tuleva fondid on madalate kuludega ja investeerivad selgete reeglite alusel maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse ja maailma valitsuste võlakirjadesse. Me ei püüa turgu üle kavaldada, vaid lihtsalt hajutame riskid nii ruumis kui ajas. Kui turud on tõusmas, kasvab sinu investeerimisportfelli väärtus, samas uued fondiosakud, mida sa oma igakuise sissemakse eest saad, maksavad sulle rohkem. Kui turud on languses, ostad kompensatsiooniks uusi osakuid odavamalt.

Seda nimetatakse passiivseks investeerimisstrateegiaks. Maailma majandusteadlased peavad seda pensionikogujatele kõige mõistlikumaks. Miks? Sest kaheksal kuni üheksal juhul kümnest on passiivne investeerimisstrateegia andnud investoritele pika aja vältel paremaid tulemusi kui aktiivne fondijuhtimine (2).

Kõige rohkem saad Tulevast kasu, kui tood üle kõik seni kogunenud pensionifondi(de) osakud ja suunad ümber ka tulevased maksed. Keegi ei tea, millise fondi tootlus sinu elu jooksul kõige paremaks kujuneb, aga võid kindel olla, et säästad teenustasudelt nii palju kui võimalik. Ja need säästud omakorda jõuavad sulle pika aja vältel tulu teenida. Mina tõin juba kogu oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi – sama teeb minu teada ülejäänud Tuleva tiim ja asutajaliikmed.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Sellesse fondi laekunud rahast investeerime 73% aktsiatesse ja 27% võlakirjadesse. Miks mitte 75% aktsiatesse? 75% on seaduse mõistes “hard limit” – sellest ei tohi kunagi üle minna. Aktsiate hinnad kõiguvad ja 2% on puhver, mis tagab, et me kunagi seadusega lubatud piirist üle ei läheks. Niipea, kui aktsiate osakaal ületab 74%, müüb fondijuht aktsiafondide osakuid, et osakaal oleks jälle 73%.  aktsiapirukas 

Kaks kolmandikku fondi varast jaotame võrdselt kolme arenenud maailma aktsiaturu indeksit järgiva fondi vahel. Miks kolm sisuliselt samasugust fondi? Seadus lubab pensionifondidel paigutada ühte indeksifondi maksimaalselt 30% vahenditest.

Niisiis investeerime:

22% BlackRock Developed World ex-Tobacco Index Sub-Fund

22% BlackRock Developed World Index Sub-Fund

22% BGIF BlackRock World Equity Index Fund

Võid linkidel klõpsates lugeda nende fondide kohta lähemalt ja vaadata, kuidas neil seni läinud on.

Üks fondidest on “ex-Tobacco”. See tähendab, et fond ei investeeri tubaka- ja relvatootjate aktsiatesse. See fond on meie valikus, sest meile kättesaadavate madalate kuludega indeksifondide valikus ei olnud rohkem meie nõudmistele vastavaid kogu arenenud maailma indeksisse investeerivaid fonde. (Näiteks seadsime nõudmised, et fondi osakute ostmise ja hoidmisega ei tohi kaasneda liigseid kulusid, et need oleksid noteeritud eurodes jne). On huvitav järgida, kas südametunnistusega investeerides tootlus kannatab. Viimased paar aastat on ex-tobacco fond teistele fondidele tootluses napilt kaotanud. Kas see väike erinevus on südametunnistuse hind või kulu madalama riski eest?

Ülejäänud osa meie fondi aktsiainvesteeringust on paigutadud arengumaade aktsiaturugu järgivasse indeksifondi:

7% BlackRock Emerging Markets Index Sub-Fund

Miks see osa eraldi on? Millegipärast on nii, et kogu maailma indeksit järgiva fondi haldustasu on kõrgem kui tema komponentide summa. Kõige suurem erinevus on just suurte turgude (arenenud riigid) ja väikeste turgude (enamasti arengumaad) fondide vahel.

Fondi võlakirja osa on investeeritud BlackRock Global Government Bond Index Fund`i. Meie mudelportfell näeb ette, et fond paigutab võlakirjade osa maailma võlakirjaturge kajastava indeksit – Bloomberg Barclays Global Aggregate – järgivatesse fondidesse. Sellest indeksist moodustavad valitsuse võlakirjad 55%.

Me ei ole hetkel leidnud oma nõudmistele vastavat maailma kõigi võlaturgude indeksit katvat fondi. Õnneks on valitsuse võlakirjad piisavalt hea etalon kogu maailma võlakirjaturule ja nende tulemused on väga lähedased kogu maailma võlakirjaturu tootlusele. Teisiti ei saaksi olla, sest just valitsuse võlakirjad määravad suures osas ära, kuidas käitub ülejäänud võlakirjaturg. Kui Tuleva fondid kasvavad, avaneb meile kindlasti paremaid võimalusi osta ka laiema-põhjalisi võlakirjafonde. Täna on valitsuse võlakirjade fond piisavalt hea.

Võlakirjade juures on oluline, et meie valitud fond on küll noteeritud eurodes, aga tema koosseisus on ligikaudu üks kolmandik USA valituse dollari- , üks kolmandik euroala valitsuste euro- ja veerand Jaapani valituse jeeni- võlakirju. Seega, kui euro jeeni ja dollari vastu tugevneb, siis selle fondi osakute väärtus väheneb. Ja vastupidi.

Põhimõtteliselt oleks Tulevale kättesaadavad ka fondid, mis valuutariski ära katavad. Me ei tee seda, sest valuutakursside kõikumine ei ole pensionikoguja vaenlane. Ajalooliselt ei ole ole keskmine pikajaline säästja midagi võitnud ega kaotanud sellest, et ta valuutariski ära maandab. Kui valuutariski maandamine oleks tasuta, võiks seda ju teha. Paraku ei ole midagi tasuta ja riski maandamine maksab investorile raha. Nagu muude kuludegagi – kui see pensionikogujale väärtust ei loo, siis me seda ei tee.

Vali Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Tuleva teine pensionifond on konservatiivne ja ei investeeri üldse aktsiatesse. Seadus nõuab, et iga pensionfondivalitseja peab pakkuma muuhulgas ka sellist fondi, mis võimaldaks pensioniks raha koguda nendel, kes ei saa endale parema tootluse võimaluse nimel lubada, et nende pensionfondi osakute väärtus kõiguks. See fond on sulle hea valik näiteks siis, kui sa oled jõudnud pensioniea lähedale ja plaanid esimesel võimalusel kogunenud raha välja võtta (st. muuta selle igakuiseks pensioniks.)

Lisaks on ka inimesi, keda teeb väga närviliseks, kui nende investeeringute väärtus kõigub. Muide, kui sa oled nende hulgas, siis tuleta meelde, et pensioniks väikeste summade kaupa kogudes on sinu ostud ilusasti hajutatud ja sa ei pea lühiajaliste kõikumiste pärast muretsema. Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle soovitab siin järgmist: “don’t peek” ehk “ära piilu” pidevalt oma pensionikonto seisu. Aga kui sa ei suuda ennast tagasi hoida, siis võib võlakirjafond olla sinu jaoks, sest investoril pole suuremat vaenlast kui turu langusperioodil paanikasse sattunud investor ise.  

Tuleva maailma võlakirjafond investeerib pool rahast maailma võlakirjaindeksisse (Bloomberg Barclays Global Aggregate) ja teise poole eurodes nomineeritud võlakirjade indeksisse (Bloomberg Barlays Euro Aggregate Bond). Miks just nii?

Ühest küljest on risk väiksem, kui raha jaotada erinevates valuutades nomineeritud võlakirjade vahel. Seda teeb globaalne indeks. Teisest küljest mõjutavad lühiajalised valuutade kõikumised globaalse võlakirjaturu indeksit järgivate fondide hindu eurodes. Valuutariski maandamiseks tuleks raha investeerida eurodes nomineeritud võlakirjade indeksifondi.

Me kasutame siin kõige lihtsamat riski maandamise strateegiat: kui pole võimalik otsustada, kumb strateegia on parem, siis vali pool ja pool.

Ma arvan, et Tuleva võlakirjafond on algul väga väike. See mõjub kuludele. Seetõttu alustame väga lihtsa portfelliga, mis koosneb ainult neljast fondist, igaühes veerand meie fondi varast. vkpirukas

Eurodes nomineeritud võlakirjade indeksi järgimiseks kasutame kahte fondi:

25% BGIF Euro Aggregate Bond Index Fund

25% BlackRock Euro Government Bond Index Fund

Nii on meie fond üldisest indeksist veidi konservatiivsem, kuna valitsuse võlakirjade osakaal on suurem.

Maailma võlakirjaturu indeksi jälgimiseks kasutame:

25% BlackRock Global Government Bond Index Fund

25% BlackRock Euro Credit Bond Index Fund

See teine fond investeerib maailma ettevõtete eurodes denomineeritud võlakirjadesse ja on seetõttu rohkem euroala poole kaldu. Kui meie fond kasvab, tekivad meile kindlasti võimalused täpsemini jäljendada maailmaturgu ilma liiga suurte kuludeta.

TULEVA PENSIONIFONDID ON EESTI SOODSAIMAD

Meie fondide kulumäär on kuni 0,5% aastas. Miks see number erineb fondi valitsemistasust, mis Tuleva pensionifondidel on 0,34%?

Nii nagu auto ostmisel tuleb mõelda, palju auto üleval pidamine maksma läheb, tasub ka fondi valides tähelepanu pöörata lisaks ostuhinnale kõigile muudele kuludele, mis sina investorina kinni maksad.

Pensionifond paigutab raha edasi teistesse fondidesse, kes võtavad omakorda valitsemistasu. Fondi varaga tehtud tehingute eest tuleb maksta maakleritasusid. Need muud kulud võivad pankade pensionifondides süüa sama palju sinu rahast kui valitsemistasu.

Sisuliselt näitab kogukulumäär, kui palju on meie pensionifondi tootlus väiksem meie järgitavate indeksite tootlusest (pärast maksude mahaarvamist). Mida väiksem on kogukulumäär, seda suurem on meie pensionifondi investorite tulu.

Lihtsamalt öeldes, mida väiksem kulu, seda suurem pension.

Meie aktsiafondi kulumäär on kuni 40% madalam kui täna turul saadaolevate indeksifondide oma (3). Olen veendunud, et meie aktsiafond on vähemalt kolm korda madalama kuluga kui Swedbank K4, LHV XL, SEB Energiline ja Nordea A Pluss pensionifond. (Kui ma eksin, siis parandagu mind nende fondide juhid. Kahjuks pole vanad pensionifondid veel investoritele kõikide kulude suurust avaldanud – seadus sunnib neid selleks alles järgmisest aastast.)

Tuleva liikmete jaoks on Tuleva pensionifondid veelgi soodsamad. Liikmed saavad igal aastal pensioniboonust 0,05% oma pensionivarast. Niisiis on nende jaoks fondide kulumäär alla 0,45% (0,5 – 0,05).

Meie võlakirjafond on tõenäoselt sarnase kulumääraga kui turu teine kõige soodsam fond – Swedbank K1. (Tõenäoliselt, sest Swedbank ei avalda veel oma fondide kulumäära). Teistest võlakirjafondidest oleme 30 – 50% soodsamad.

Võlakirjafondide puhul on kulumäär eriti tähtis, sest tulu on nende puhul piiratud. Tüüpilise Eesti konservatiivse pensionifondi portfellis olevate võlakirjade keskmine tulumäär on pärast maksude mahaarvamist 1,5% aastas. Kui selle fondi kulumäär on 1%, siis maksate peaaegu kogu tulu pangale.

Mina tõin juba kogu oma II samba pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. Vahetasin Tuleva fondi osakute vastu kõik seni kogunenud pensionifondiosakud ja suunasin oma tulevased maksed samuti Tulevasse. Sama tegi Tuleva Community Manager Kristi Saare, kes veab ka naisinvestorite klubi, ja ka enamus Tuleva asutajaliikmed, välja arvatud kaks, kes valisid meie võlakirjafondi, ja kolm, kellel teist sammast polegi.

Siin on veelkord juhend fondivahetuseks.

Head pensionikogumist!
Tõnu Pekk, Tuleva asutaja ja fondijuht
tuleva@tuleva.ee
53 044 744


(1) Kui sündisid enne 1983, said 2010. aasta oktoobrini  valida, kas kogud II sambasse või mitte.

(2) S&P andmetel on 91% USA aktsiafondidest viimase viie aasta jooksul alla jäänud indeksile. Vaata ka detailsemat raportit võrdlusaandmetega eurodes denomineeritud fondide kohta.

(3) Minu arvutuste järgi on LHV/Swedbanki/ SEB indeksifondide kulumäärad vastavalt 0,77% (alates 1. juulist 0,/ 0,81%/ 0,73%. SEB on kinnitanud, et minu hinnang vastab tegelikkusele, teised ei ole veel oma numbrit avaldanud.

Tutvu meie fondide tingimustega siin ja küsi vajadusel asjatundjalt nõu.

Küsi Kristilt!
Liitu Tulevaga Too pension üle