Pressiteade, 22.03.2017

Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.

Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!

Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.

Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.

“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.

“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.

Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.

“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”

Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.

Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. Peatselt käivitab Tuleva Eesti esimesed inimeste endi algatusel loodud teise samba pensionifondid.

Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:

Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale

19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem:

Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.

Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!

Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.

Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.

“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.

“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.

Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.

“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”

Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.

Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. (1)

Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:

Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale

19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem:

_________________

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

Teeme fondid, mis teenivad tulu inimestele, mitte pankadele!

KES: Esimese sprindi tiim + kaks uut arendajat
MILLAL: 6. – 11. märtsil
KUS: Tuleva kontoris Tallinnas: Telliskivi tn 60
TASU TÖÖ EEST: 2880€ (koos kõigi maksudega – arve, töövõtuleping või Tuleva pensionikapital)

Tuleva esimesel sprindil ehitasime nädalaga esimese töötava veebirakenduse. Kõik osalejad on juba muud töökohustused ja reisid ümber seadnud, et jätkata ka teisel sprindil. Ambitsioon on suur: alustame esmaspäeva, 6. märtsi hommikul ja samal õhtul läheme live´i. Edasi jätkub arendus continuous delivery põhimõttel: kõik, mida ehitame, läheb kohe tootmisse.

Vajame veel kahte tootearendajat, kes tahaksid koos meiega ehitada valmis veebirakenduse, mis võimaldab Tuleva liikmetel tuua raha üle päris oma pensionifondi.

Kuidas kandideerida? 

1. Vaata, kas sinu oskused lähevad kokku meie tech stack-iga.

2. Vali üks ülesanne ja tee see valmis kas osaliselt või täielikult. Ülesanne tuleb teha pull requestina. Küsimusi võib küsida [email protected].

3. Anna meile siin teada, et tahad kampa tulla.

Tähtaeg on  22. veebruari südaööl.
Tõnu ja Jordan räägivad kandidaatidega 23. veebruaril.
Hiljemalt 27. veebruaril anname sulle vastuse.

Miks just sprint?

Kõik vajalikud inimesed on kogu nädala vältel ühe laua taga. Meil on ainult üks ülesanne. Iga takistus saab kohe kõrvaldatud. Kui tööplaanis on vaja midagi muuta, otsustame kohe. Ei mingeid e-kirju ega koosolekuid. Puhas fookus ja elevus.

Kellega sa koos hakkad töötama?

Need inimesed tõmbavad toolid kokku ja teevad sulle laua ümber ruumi:

Jordan, Uku ja Erko on igapäevaselt tööl legendaarses Transferwise’is. Siim on ehitanud enamiku suuremate pankade ja Eesti väärtpaberite keskregistri süsteeme ja oskab üle saada igasugustest takistustest ühenduste loomisel. Sander on algusest peale Pipedrive’i UXi disaininud ja oskab teha nii esialgseid flow sketch’e kui ka parandada front-end koodi. Tõnu, Kristi ja Kristel kõrvaldavad takistusi, kirjutavad, joonistavad ja testivad.

Me kõik oleme Tuleva liikmed.

Create your own user feedback survey

Teade

Tuleva algkapitali kogumisest kujunes Eesti suurim ühisrahastusprojekt. 1726 tulundusühistu Tuleva liiget panustas kokku 3,513 miljonit eurot pensionikogujatele endile kuuluva fondivalitseja loomiseks.

“Meie suur idee on panna alus uudsele varahaldusettevõttele, mille omanikud on tavalised inimesed, kes regulaarselt väikeseid summasid investeerides koguvad raha iseenda tuleviku jaoks,” ütles Tõnu Pekk. “Panus algkapitali annab võimaluse teenida lisatulu. See oli boonus neile, kes varakult liikmeks astudes ideed toetasid ja Tuleva sünni võimalikuks tegid.”

Algkapitali said soovi korral panustada esimesed 3000 Tuleva liiget. Tuleva algkapitali sai panustada 1000 kuni 10 000 eurot, et kapitaliosalus jaotuks liikmete vahel võimalikult ühtlaselt. Keskmine kapitalipanus oli 2035 eurot.

Tuleva soovis koguda teise samba pensionifondide valitseja aktsiakapitaliks kolm miljonit eurot. Kuna panustati 513 tuhat eurot rohkem, tagastab Tuleva vastavalt algkapitali tingimustele 3 miljonit ületava osa liikmetele proportsionaalselt veebruarikuu jooksul.

Tuleva loodab käivitada uued, madalate kuludega indeksipõhised pensionifondid tänavu kevadsuve. Vastavalt plaanile on selleks vaja vähemalt 3000 liiget, 3 miljonit eurot algkapitali ning tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Esimesed kaks tingimust on praeguseks täidetud ja loa menetlus Finantsinspektsioonis on käimas eelmise aasta sügisest.

Kõik, kes soovivad tulevikus hakata pensioni koguma oma pensionifondis, saavad juba täna astuda Tuleva ühistu liikmeks. Praegu on ühistul kokku 3230 liiget.

Tuleva ühistu asutasid 2016. aasta kevadel 22 oma aladel tunnustatud inimest, kes polnud rahul sellega, et Eesti pankadele kuuluvate pensionifondide teenustasud on Euroopa kõrgeimate, kuid inimestele teenitav tulu aga Euroopa madalaimate seas.

Tuleva eesmärk on kasvatada liikmete vara, luues paremaid pensioni- ja muid pikaajalise investeerimise tooteid. Lisaks on Tuleva pensionikogujate huve kaitstes riigi koostööpartner poliitika kujundamisel.

Panustasid algkapitali rohkem kui 1000 eurot? Arvuta, kui palju kuulub tagastamisele:

KES: 2 kuni 4 tarkvara-arendajat ja UX/ UI disainerit, Tõnu Pekk ja Kristi Saare
MILLAL: 30. jaanuar – 03. veebruar 2017
KUS: Tuleva, Telliskivi 60, Tallinn
TASU TÖÖ EEST: 2880€ (koos kõigi maksudega – arve, töövõtuleping või investeering Tuleva pensionikapitali)

Tulevik pole oleviku vältimatu funktsioon. See on jõud, mille suuna määrab meie kujutlusvõime.
Milline näeb välja edukas varahaldusettevõte, mis kuulub inimestele endile?

Kui sa Tuleva lugu juba tead, hüppa edasi.

Tuleva esimesed sammud

Eesti investeerimistoodete turg oli stagnatsioonis. Kõrged teenustasud on aastaid taganud kasumi pankadele, aga mannetu tootluse inimeste säästudele. 22 Tuleva asutajat otsustasid midagi ette võtta.

Idee oli lihtne. Esimese sammuna muudame otsustavalt teise samba pensionide turgu. Miks? Sest siin on kõige rohkem raha: teise samba fondides on hetkel kokku kolm miljardit eurot 690 000 inimese raha. Valikut ei ole: kui käid tööl, oledki investor.

Arvutasime kokku, et kui umbes 3000 inimest panevad oma pensionivara kokku, saame teha ise paremad pensionifondid ja vabaneda vahemeestest – pankadest. Edasi on meie, Tuleva liikmete endi otsustada, kuidas on kõige targem oma tulevikuks raha koguda: pensioni kolmas sammas, ühine riskikapitalifond jne.

Ideel on jumet

Tuleva ühistu sünni esimene suur eeldus: esimesed 3000 liiget – sai teoks kuue kuuga. Iga liikmeks astuja tasus käivituskuludeks 100 eurot.

Teine suur väljakutse oli kokku saada ühistule kuuluva fondivalitseja loomiseks vajalik kapital. Eesti suurimas ühisrahastuskampaanias on liikmed tänaseks panustanud pikaajalise investeeringuna üle kolme miljoni euro. Idee levitamisele on Tuleva kulutanud alla 10 000 euro.

Asutajate eeldus on leidnud kinnitust: inimesed on oma isiklikku raha panustades näidanud, et Tulevat on vaja.

Kolmanda suure eesmärgi: käivitada meie ühised teise samba fondid, plaanime teoks teha 2017. aasta kevadel.  

Kutse osalema

Kutsun full-stack ja front-end arendajaid Tuleva esimesele sprindile, mis toimub 30.01 – 03.02 Tuleva kontoris.

Sprindi käigus teeme valmis esimese töötava veebirakenduse, mida liikmed juba testida saaksid. Lisaks minule ja Tuleva Community Manager Kristi Saarele otsime tiimi kahte kuni nelja inseneri ja disainerit.

Tuleva 2.0

Tuleva esimene minimum viable product oli wordpressil põhinev veebileht, mis võimaldas soovijatel liikmeks astuda. Aeg on välja arendada järgmine veebirakendus.

Kas me suudame teha midagi ilusamat ja mugavamat kui pangad ja riik on seni miljonitesse eurodesse ulatuvate eelarvetega teinud?

Lisaks võimalusele liikmeks astuda peab Tuleva veebi- ja mobiilirakendus aitama tänastel liikmetel

• suunata oma teise samba pensionimaksed ja soovi korral seni kogunenud pensionivara Tuleva pensionifondi;
• hinnata teenustasu säästu võrreldes senise pensionifondiga;  
• vaadata oma pensionikapitali konto seisu (teine sammas pluss algkapital);
• soovi korral alustada väikeste summadega täiendavat säästmist ja hinnata selle mõju oodatavale pensionile.   

Veebirakendust hakkab toetama Tuleva registri-server, mis teeb päringuid läbi X-tee kohustusliku kogumispensioni registrisse; ja Tuleva benchmark-server, mis kogub kokku fondiosakute ja võrdlusindeksite hinnad. Siin dokumendis on esialgse ettekujutusena lahti kirjutatud rakenduse peamised flow´d. Tegin ühe algelise prototüübi ka.

Mida me loodame sprindiga saavutada?

• Kasutatav minimum viable product on valmis.
• Kõik või osa sprindis osalejatest jätkab Tuleva arendustiimis ka edaspidi.

Mida me tahame sprindis osalejatele pakkuda?

• Teed Eesti finantsturul revolutsiooni ja aitad tuhandetel inimestel raha kokku hoida.

• Sinu töö käiku ja tulemusi jälgivad ja nõu annavad mitmed Tuleva asutajaliikmed, teiste hulgas Transferwise’i ja krüptoeuro visionäär Kristo Käärmann ja Mobi ning Fortumi asutajad Rain Rannu ja Veljo Otsason.
• Tasu töö eest: Tuleva eelarves on igale sprindis osalejale 2880 eurot koos kõigi seadusest tulenevate maksudega. Võid esitada arve oma või oma tavapärase tööandja firmalt (kui firma on käibemaksukohuslane, läheb käibemaks maha). Võime sõlmida töövõtulepingu (peame kinni sots- ja tulumaksu). Soovi korral võid osa või kogu tasu investeerida Tuleva pensionikapitali vähemalt kolmeks aastaks (raha välja võttes peame kinni tulumaksu).

• Võimalus rakendada oma kujutlusvõimet ja oskusi Tuleva arendamiseks ka edaspidi.

Tahad kampa tulla?

Kui oled asjast huvitatud, anna kohe märku ja ma võtan sinuga ühendust, et lähemalt arutada. Reageeri võimalusel täna-homme, aga kindlasti enne 22. detsembrit. Teeme valiku ja paneme tiimi kokku enne aasta lõppu, et saaksid aega planeerida.

Create your own user feedback survey