Lugupeetud minister Kaia Iva ja minister Toomas Tõniste. Palun astuge välja 145 000 lähema 15 aasta jooksul pensionile suunduva inimese kaitseks. Nende varalist seisu ja elujärge ähvardab pöördumatult kahjustada viivitus pensionisamba väljamaksete süsteemi parandamisel.

Pensionikogujaid ühendava Tuleva ühistu algatusel jõudis Riigikogu menetlusse ettepanek teise pensionisamba väljamaksete reformiks. Vara mõistlikku käsutamist takistav väljamaksete kord on üks Eesti pensionisüsteemi valulisemaid probleeme. Seda ilmestab fakt, et ettepanek kogus kõigist Uue eakuse rahvakogu ideedest ülekaalukalt suurima toetuse. Probleemidele teise samba väljamaksetes on samuti viidanud nii Riigikontroll oma 2014. aasta raportis, kui ka Õiguskantsler oma 2017. aasta ülevaates.

Ligi 2400 Eesti inimese allkirjaga ettepanekul on kaks osa:

1. Eesti peab õppima teiste riikide kogemustest, seadma kindlustusseltside ärihuvidest ettepoole inimeste õiguse käsutada oma vara mõistlikult ning reformima teise samba väljamaksed nii, et saaksime kogutud säästudest pensionieas maksimaalse kasu.

2. Kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele tuleb viivitamatu ülemineku-lahendusena anda võimalus kasutada kogutud vara fondipensionina, sõltumata kogutud summast.

Eesti tark pensionistrateegia peab sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. Aga aegkriitilisi probleeme ei tohi tähelepanuta jätta.

Ettepaneku arutamisel piirdus Riigikogu rahanduskomisjon vaid ühe istungiga jaanuaris 2018. Ligi neli kuud hiljem vastas komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, et plaanis on tellida Riigikogu Arenguseire Keskuselt analüüs pensioni teise sambaga seonduvate poliitikasoovituste saamiseks, mis arvestaks praegu menetluses oleva eelnõuga (613 SE) kavandatavate muudatustega. Analüüsi täpsem fookus ega ka ajakava ei ole täna teada.

Tulevas oleme veendunud, et Eesti tark pensionistrateegia peabki sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab üheselt mõistetavad, mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. (Oleme mures, et seniste muudatuste puhul – kaasa arvatud komisjoni kirjas mainitud eelnõus – pole väljendatud süsteemi eesmärkidest lähtuvaid mõõdikuid, mis võimaldaks tulevikus nende mõju hinnata.)

Samaaegselt ei tohi aga edasi lükata aegkriitiliste probleemide otsustavat lahedamist.

Paraku jättis Riigikogu rahanduskomisjon tähelepanuta just inimeste ettepaneku aegkriitilise osa: anda kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele võimalus kasutada teise sambasse kogutud vara fondipensionina.

Austatud ministrid, siin palumegi teie abi:

Vahemikus 2018 – 2025 suundub pensionile igal aastal keskmiselt 10 000 teise pensionisambaga vabatahtlikult liitunud inimest. Nende teise samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks.

Samas sunnib kohustuslik kindlustusleping neid maksma suure osa oma pensioniks kogutud varast kindlustusseltsi kuludeks, võtab võimaluse teenida varalt tootlust ja välistab kasutamata jäänud vara pärandamise lastele. Ükski vastutustundlik inimene ega riik nii oma vara ei käsutaks.

Palun tulge nendele inimestele appi. Lisage juba Riigikogus arutlusel olevasse pensionisüsteemi muudatuste paketti järgmine ülemineku-lahendus:

Anda kõigile kuni 2025. aastani pensioniealiseks saavatele teise sambaga vabatahtlikult liitunud inimestele õigus soovi korral valida fondipension.

See lahendus võimaldab inimestel oma varalt tulu teenida ka pensioni väljamaksete faasis. Surma korral pärivad kasutamata jäänud vara selle omaniku seaduslikud pärijad. Ära jäävad kindlustusseltsi kulud, mis inimeste pensionivara hinnanguliselt keskmiselt vähemalt viiendiku võrra vähendavad.

Mõned olulised märkused, mis meie pöördumise konteksti selgitavad.

1. Vastuargumendina on viidatud, et fondipensioni võimaldamine ei täidaks täielikult pensionisüsteemi eesmärki – kindlustada inimestele piisav sissetulek elupäevade lõpuni.

Paraku ei suuda seatud eesmärke täita ka tänane süsteem (sellele on viidanud ka Riigikontroll). See ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on kohustatud valima halva ja väga halva pakkumise vahel. Pakutud ülemineku-lahendus võimaldaks pensioniks kogutud raha kasutada parimal viisil minimaalsete riskidega.

Fondipensioni puhul on tõepoolest risk, et oodatavast keskmisest kauem elavad inimesed kasutavad oma teise samba vara ära enne elupäevade lõppu ja peavad seejärel toime tulema ainult esimest sambast saadava pensioniga.

20 aasta pärast moodustab täna pensionilepingu sõlminud inimese igakuisest pensionist II samba makse vaid 5%.

Võrreldes täna pakutavate kindlustuslepingute tingimustega on selle riski mõju minimaalne. Ükski kindlustusselts ei paku elukalliduse tõusuga käsikäes kasvavaid pensionimakseid. Keskmise täna pensionile suunduva inimese teise samba pensionilepingu järgne igakuine makse moodustaks täna tema pensionist (esimene ja teine sammas kokku) umbes 11%, 20 aasta pärast aga vaid 5%. (1)

Samal ajal on isegi madala tootlusega silma paistnud Eesti pensionifondid suutnud tagada inimeste rahale vähemalt nullilähedase või napilt positiivse reaaltootluse.

2. Erinevalt näiteks Rootsist ei ole Eesti inimestel täna võimalik hinnata, kui suur osa nende pensionivarast kindlustusseltsidele läheb. Süsteem on läbipaistmatu.

Siiski, teatud indikatsiooni kulude mahust annab, kui vaadata sisse kasvõi 2017. aasta kindlustusseltside aruannetesse. Möödunud aastal maksid Eesti kindlustusseltsid teise samba pensioni maksetena inimestele kokku 3,5 miljonit eurot. Samal ajal olid seltside kulud nende pensionilepingute haldamisele kokku 1,5 miljonit eurot.

Iga inimestele välja makstud 1000 euro kohta läks seega 430 eurot kindlustusseltside ülevalpidamiseks. (1)

3. Tänaseks on möödas peaaegu terve aasta Kogumispensionide seaduse muudatuse vastuvõtmisest, mis lisas võimaluse pakkuda ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. Sellised lepingud peaksid võimaldama teenida kogutud varalt tulu ka väljamaksete perioodil.

Mitte ükski kindlustusselts uut tüüpi investeerimisriskiga pensionilepinguid inimestele ei paku. Pensionile suundujate jaoks ei ole seega midagi muutunud.

Pensionisüsteemi valulisi probleeme ei saa lahendada üksikute detailide peenhäälestusega. Tuleva ei toetanud mainitud seadusemuudatust – juhtisime arutelufaasis korduvalt tähelepanu, et see suurendab väljamaksete paindlikkust vaid näiliselt, aga mitte sisuliselt.

4. Täna kavas olevate pensionisüsteemi muudatuste oluliseks osaks on plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks 1970-1982 sündinud inimestele. See on samm õiges suunas: parim viis jätkusuutliku pensioni tagamiseks on, kui inimesed kogu tööaja vältel järjekindlalt raha säästavad.

Kui aga kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud, ei ole lootust, et inimesed võimalust teise sambaga vabatahtlikult liituda ka tegelikkuses kasutavad. Kas teie soovitaksite sõpradel ja lähedastel lukustada oma säästud ebaefektiivsesse süsteemi?

Seega, kui Riigikogu ei asu vaatlema pensionisüsteemi tervikuna ja viivitab teise pensionisamba väljamaksete reformiga, võib ka see, juba töös olev muudatus, läbi kukkuda.

Meie soovitused:

1. Koos Riigikogus arutlusel oleva pensionisüsteemi muudatuste paketiga tuleks täiendavalt muuta Kogumispensionide seaduse § 42 lg-t 3 järgmiselt:

“Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr või osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.”

2. Palun võtke tähelepanu alla pensionisüsteem tervikuna!

Eestis on hääli, mis pensionisüsteemi puuviljaturuga samastades – “õunu ei saa apelsinidega võrrelda” – eelistavad süsteemi osade koosmõju hindamise ning edukate riikide kogemusest õppimise asemel rahulduda pisimuudatustega.

Kutsume poliitikuid ja riigiametnikke üles tulevikus rääkima rahast, mitte puuviljadest. Raha on võrreldav ja mõõdetav ühik. Edukas pensionisüsteem loob eeldused selleks, et iga säästetud euro annaks inimestele nii suure pensioni kui võimalik. Me ei ole nii rikkad, et loobuda tootlusest ei pensionivara kogumise ega kasutamise faasis.

Loome Eestile targa, inimesekeskse pensionistrateegia! Tuleva Eesti ärksaid pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on igati valmis abistama.

Tulundusühistu Tuleva nimel

Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp

(1) Vaata Tuleva rahandusministeeriumi statistika ja kindlustusseltside aruannete põhjal tehtud arvutusi siit.

Pensioniks raha kogudes on tark eelistada ausat, madalate kuludega indeksifondi. Aga mis on halba selles, kui aktiivselt juhituna reklaamitud panga pensionifond tegelikult samuti salamisi indeksifondina tegutseb?

Euroopa investorite ühendus Better Finance kahtlustab, et enamik Eestis tegutsevaid pankade pensionifonde on tegelikult passiivselt juhitud ehk “kapi-indeksifondid”. Suur-Britannias pidid nii käitunud fondivalitsejad investoritele kahjutasu maksma.

Kas sinu pensionisammas on panga pensionifondis? Vaatame lähemalt, kui kalliks nn “kapi-indeksifondi probleem” sulle maksma minna võib.

Kapi-indeksifond võtab sinu rahast tasudeks palju rohkem kui kaasaegne, aus indeksifond

On ju tõsi, et maailma juhtivad majandusteadlased soovitavad pensioniks kogudes eelistada just indeksifonde, sest tänu hästi hajutatud riskidele ja madalatele tasudele ei jää nende tootlus kunagi turu keskmisest kaugele maha.

Täpsemalt jääb indeksifondi tootlus turu keskmisele alla teenustasu võrra. Indeksifondide tasu on reeglina aktiivselt juhitud fondidest kordades madalam.

Nii maailma kui Eesti turgude analüüs näitab selgelt, et aktiivselt juhitud fondide tulemus jääb enamasti turu keskmisest kehvemaks. Aga üksikud saavutavad alahinnatud väärtpabereid valides ja turgu ajastades väga hea tulemuse. Eeldusel, et sa ei valinud fondi lihtsalt hetke ajel telleri või müügiagendi meelitusel, otsustasid aktiivselt juhitud fondi kasuks tõenäoliselt sellepärast, et sa usud just selle fondi juhi erakordsetesse võimetesse.

Eesti pankade pensionifondide seas säravaid tähti seni pole olnud, aga alati on väike võimalus, et just sinu pensionifondi juht teenib aktiivsete otsustega sulle tulevikus keskmisest hoopis palju paremat tootlust. Kui aga sinu aktiivsena reklaamitud fond on tegelikult passiivselt turuindeksit järgiv kapi-indeksifond, siis sellist võimalust pole. Nagu ausal indeksifondilgi, jääb sellise fondi tulemus teenustasu võrra maailma väärtpaberite keskmisest kasvust maha.

Kapi-indeksifondide tasud on ausatest indeksifondidest kõrgemad ja tulemus selle võrra paratamatult kehvem.

Asi on selles, et aktiivselt juhituna reklaamitud fondide tasud on ausatest indeksifondidest mitu korda kõrgemad. See tähendab, et kapi-indeksifondi tootlus pärast tasude maha arvamist tuleb paratamatult kehvem.

Kõrgete tasude tõttu koguneb sulle pensioniks kümnete tuhandete eurode võrra vähem vara

Näide: Oled 30-aastane ja teenid täna 1800 eurot kuus netopalka. Oletame, et sinu sissetulek kasvab igal aastal 3% ja turgude keskmine tootlus enne teenustasusid on lähikümnenditel 5%.

Kui sinu vara on varjatult indeksit järgivas panga pensionifondis, mis võtab igal aastal jooksvateks tasudeks kokku (valitsemistasu + muud kulud) 1,41%, teenib sinu vara igal aastal pärast tasude maha arvamist keskmiselt 3,67% tootlust. Kui oleksid valinud läbipaistva, madalate kuludega indeksifondi ja maksaksid tasudeks vaid 0,47%, kujuneks sinu vara keskmiseks tootluseks 4,53%.

Tillukesed protsendid? Absoluutsummas läheb see pealtnäha väike erinevus sulle tööelu vältel maksma üle 46 000 euro. Soodsa tasuga indeksifondis koguksid omale ülaltoodud eeldustel pensioni teise sambasse 262 400 eurot, kõrgema tasuga fondis aga 216 000 eurot.

Kui sa töötad näiteks tehnoloogiasektoris ja sinu palk on kõrgem – ütleme 3000 eurot, kaotad kallimas kapi-indeksifondis madala kuluga fondiga võrreldes samadel eeldustel ligi 75 000 eurot. 

Loe lähemalt, kuidas tasude mõju aastatega nii suureks kasvab.

Eelista alati ausat indeksifondi, mis lähtub sinu vara investeerimisel selgetest, läbipaistvatest reeglitest, ja hoiab kulud nii madalal kui võimalik.

Eesti soodsaimad indeksifondid on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond (kogukulu aastas 0,47%), SEB Energiline Pensionifond Indeks (kogukulu 0,49%) ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond (kogukulu 0,5%). (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.) Neist kaks esimest sobivad kõigile, kellel on pensionini veel vähemalt kümme aastat aega. Viimane on hästi konservatiivne fond ja on mõeldud üle 55-aastastele inimestele, kes plaanivad oma pensionivara juba lähiaastatel kasutama hakata.

Tänu oodatust kiiremale kasvule langeb Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kogukulu 1. aprillist veelgi. Senise 0,5% asemel kulub meie ühises fondis oma vara kasvatavatel inimestel edaspidi tasudeks 0,47% aastas.

See tähendab, et iga pensionisambasse kogutud 10 000 euro kohta kulub edaspidi Tuleva aktsiafondis tasudele kokku vaid 47 eurot aastas. Eesti keskmisel pensionikogujal kulus möödunud aastal samalt summalt tasudele üle kahe ja poole korra rohkem – 122 eurot. 

Mis on kogukulu?

Nagu Rahandusministeerium hiljuti märkis, on valitsemistasudest veelgi olulisem võrrelda just pensionifondide kogukulu ehk jooksvaid tasusid. Kogukulu näitab kõiki tasusid kokku, mis igal aastal pensionikoguja varast maha võetakse. Lisaks pensionifondi valitsemistasule (Tuleva fondides 0,34%) sisaldab kogukulu ka allfondide tasusid ja tehingukulusid. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.) 

Elu jooksul maksab keskmine töötav inimene oma II pensionisamba varast tasudeks kümneid tuhandeid eurosid. 

Kuidas me Tuleva aktsiafondi tasu veel madalamaks saime? 

Kuna Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on kasvanud kiiremini kui lootsime, saavutasime kokkuleppe maailma suurima fondivalitsejaga BlackRock, kes nõustus langetama meie portfellis olevate fondide haldustasusid.

“Oleme tõestanud, et Eesti pensionikogujate eestvedamisel sündinud Tuleva on BlackRockile arvestatav partner,” ütles Tuleva ühistu kaasasutaja ja fondivalitseja nõukogu esimees Loit Linnupõld. “Nagu lubatud: mida rohkem inimesi koos kogub, seda soodsam meile kõigile. Samm-sammult saame tasud järjest madalamaks.”

Tuleva on Eestis kõige soodsamate tasudega fondivalitseja juba täna: fondide kogukulu on veel märtsi lõpuni 0,5%, mis sisaldab valitsemistasu 0,34%. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Ainuüksi aastaga kulus Eesti pensionikogujatel tasudele 44 miljonit eurot

Eesti inimesed kokku olid möödunud aasta lõpuks kogunud II samba pensionifondidesse 3,63 miljardit eurot. Tasudele kulus sellest üle 44 miljoni euro. 

Suurema osa klientidelt tasudena kogutud rahast kulutavad pankade fondivalitsejad omakorda müügile, turundusele ja emapankade tuluks.

Maailma juhtivad analüütikud on leidnud, et fondi kulud on võimas fondi tootluse ennustaja, selgitas Tuleva fondijuht Tõnu Pekk. “Suurandmed näitavad, et mida madalamad kulud, seda paremad eeldused selleks, et investorite vara kasvaks. Pole kokkusattumus, et Eesti pankade pensionifondid on arenenud riikide seas silma paistnud ühel ajal nii kõrgete kulude kui ka kehvade tulemustega.”

Veidi vähem kui aasta eest alustanud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis kogub tänaseks pensionit juba üle 5200 inimese. Fondi maht on üle 49 miljoni euro.

Mida saab välja lugeda fondiosaku hinna muutusest mõne kuu või aasta lõikes ja kas pensionikoguja peaks igapäevaselt silma peal hoidma tootlusel, kuludel või millelgi muul?

Ajaleht Postimees tundis huvi Tuleva pensionifondide käekäigu vastu ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk vastas. Hästi põhjalikult, sest meedia saab teha väga palju selleks, et aidata inimestel oma rahaasjade juhtimisel ettenägelikke ja läbinägelikke otsuseid teha. Leheruumi muidugi nii põhjalikule käsitlusele ei jätku. Loe Tõnu vastust täismahus. 

Ajakirjanik: Tuleva fondidel saab kuu lõpus aasta täis, aga vaatan, et teie fondide NAVid on endiselt miinuses (0,629 ja 0,630 versus 0,64 eurot). Palun väikest kommentaari selle kohta, miks see nii on. Te olete oma turunduse rajanud ainult valitsemistasudele, mis on küll tähtis, aga kas ei oleks mõistlik tunnistada, et ka tootlused on tähtsad, ilmselt ikkagi tähtsamad.

Selgitan põhjalikumalt ja panen viiteid ka juurde. Loodan, et on abiks.

Kas tootlus on kõige tähtsam?

Jah. Me Tulevas ainult tootlusele keskendumegi – pensionikogujale on peamine pikaajaline tootlus. (Teeme palju tööd selleks, et ka inimesed oleksid sellest teadlikud: vt kasvõi siin või siin)

Hea pensionifond loob eeldused selleks, et inimese varal oleks suurim tõenäosus kasvada võimalikult palju selleks päevaks kui ta pensionile läheb. Kõik muu on teisejärguline – turunduslikult võib olla fondivalitsejatel kiusatus keskenduda lühikeste perioodide tootlusele, fondiosaku hinna stabiilsena hoidmisele või mingile müstilisele “kvaliteedile”, millest pangad varem rääkida armastasid. Ma mõistan ka, et ajakirjanikuna on sul võimatu oodata 10-20-30 aastat – artikkel vajab kirjutamist. Aga pensionikoguja jaoks on lühiajaliste kõikumiste tähtsustamine segadust tekitav ja kahjulik. Miks? Sest maailmas on palju uuritud, mis pikaajalist tulemust parandab, ja on leitud, et katsed turgu ajastada ja hoida fondiosaku hinda stabiilsena reeglina pigem kahjustavad pikaajalist tulemust.

Küll on andmeanalüüs järjekindlalt toonud esile ühe asja, mis käib käsikäes investeerimisfondi pikaajalise tootlusega: see näitaja on fondi kulud. Maailma suurima analüüsimaja Morningstar uuringu tulemused on näiteks siin. Meelelahutuslikumat, aga väga tõsiseid maailmas tunnustatud investeerimiseksperte kokku toovat käsitlust võib ajaviiteks kuulata Freakonomicsi podcastina.

Tuleva investeerimisstrateegia lähtubki andmetest ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Jagades investorite vara maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel ja investeerides reeglipäraselt, on riskid hästi hajutatud. Hoides tasud madalal, loome oma investoritele edumaa teiste ees, kes võtavad kõrget tasu.

See edumaa on kindel. Maailmamajanduse käekäik pole meie kontrolli all ja väärtpaberiturud kõiguvad – millises rütmis täpselt, on ettearvamatu ja pole ka pikaajalisele investorile tähtis.  Aga kulud on selge suurus: mida rohkem läheb tasudeks, seda vähem jääb investorile tulust, mida tema raha turgudel teenib.

Mida lugeda välja fondiosaku hinna muutustest mõne kuu või ühe aasta jooksul?

Kahjuks ei saa lühiajalistest muutustest mingit infot selle kohta, kui palju sinu vara ühes või teises fondis pika aja vältel kasvada võiks. Sellepärast me Tulevas ka lühiajalistele kõikumistele tähelepanu ei pööra ega soovita ka oma investoritel seda teha.

Aga teeme korraks erandi. Vaatame näiteks nende investorite raha käekäiku möödunud aastal, kes valisid uue fondi märtsi, juuli või novembri lõpuks (ehk kelle osakud vahetati uude fondi vastavalt 2. mail, 01. septembril ja 02. jaanuaril).

Millises fondis läinuks nende rahal kõige paremini, kus halvemini?

Sellest tabelist ei anna paraku fondide headuse kohta mitte midagi välja lugeda. (Üleval on blogiposti tunnuspildiks ekraanipilt Pensionikeskuse kohustusliku kogumispensioni fondide osaku puhasväärtuse statistikast tänase, 7. märtsi seisuga – ka see tabel räägib peamiselt sellest, et fondiosakute väärtus kõigub, mitte sellest, kui hästi meie rahal läheb – toim.) 

Ma saan aru, et fondivalitsejate turundustiimidele on hea tööriist rääkida oma fondi osaku hinna kasvust – kas siis 2002. aastast alates või mõnest muust suvaliselt valitud perioodist. Paraku ei anna osaku hinna muutus fondi investorile mingit infot selle kohta, kui palju tema teenis. Investorid tulevad fondi erinevatel ajahetkedel ja ostavad iga kuu osakuid juurde – sellisel viisil investeerides on dollar cost averaging (ostude ajas hajutamine) kõige parem strateegia. (Siit saab lähemalt lugeda, miks osaku puhasväärtuse muutus ei näita sinu tulu).

Jälle: sellepärast olemegi nii palju tähelepanu pööranud kuludele. See on ainus asi, mida me reaalselt mõjutada saame ja millel on tõestatud mõju pikaajalisele tootlusele. Mida madalamad on fondi kulud, seda suurema tõenäosusega tuleb parem pikaajaline tootlus.

Miks on Tuleva fondide NAV väiksem kui aprilli alguses?

Maailmaturud (mõõdetuna eurodes 73% MSCI ACWI ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate võlakirjaindeksi järgi) on selle perioodi jooksul langenud ligi 2%. Meie fondid järgivad üsna täpselt maailmaturugu nii tõusudes kui langustes. See ongi passiivse investeerimise eesmärk.

Me võime sinuga pikalt arutleda selle üle, miks maailmaturg üles või alla läks – teen seda õlleklaasi juures hea meelega. Aga neid arvamusi on maailma finantsleheküljed täis ja ma ei usu, et minu oma siin sinu lugejatele midagi juurde annaks. Finantssektori töötajatel on raske nii endale kui klientidele tunnistada, et me ei tea, mida turg homme või ülehomme või aasta-paari jooksul teeb. Ükski Eesti fondijuht ei tea. Siin Tuleva eristubki: me ütleme ausalt, et ei tea. Küll aga oskame empiiriliste andmetega töötada ja toetuda paarile lihtsale seaduspärasusele, mis ka põhjaliku andmeanalüüsi järel tegelikult paika peavad: 1) ei ole head tootlust ilma volatiilsuseta, ja 2) mida madalamad kulud, seda parem lootus heale pikaajalisele tootlusele.

Mida Tuleva esimene tegevusaasta näitab?

Kahte väga olulist asja, mis on heaks uudiseks Eesti pensionikogujatele. Esiteks, indeksifondid on suutnud väga madalate kuludega teha täpselt seda, mida lubasime: saavutada tulemus, mis käib käsikäes väärtpaberituru keskmise ehk võrdlusindeksi liikumisega. Teiseks, Eestis on juba täna piisavalt teadlikke pensionikogujaid, tänu kellele on madala tasuga fondid jätkusuutlikud. Tuleva fondid on kasvanud oluliselt kiiremini kui lootsime ja see tähendab, et tulevikus saame tasud veelgi madalamaks.  

Üks asi veel – sa ütled oma küsimuses, et Tuleva on oma turunduse rajanud madalatele kuludele. Võibolla on see tähenärimine, aga rangelt võttes me Tulevas tegelikult turundust ei teegi. Nagu sa tead – meie tegevuse loogika on natuke teistsugune kui pankadel. Inimesed ise tulid kokku ja tegid omale sellise fondi, kus kolmveerand nende valitsemistasust ei lähe fondivalitseja emapanga kasumiks ega turundus- ja müügikuludeks. Meie põhieesmärk pole teenida omanikele kasumit, vaid maksimeerida pensionikogujate tulu – omanikud ise ongi pensionikogujad. See ei ole turundustrikk, vaid fundamentaalne erinevus. Me oleme ka liikmetega kokku leppinud, et teeme tööd selle nimel, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks võimalik saada igast pensioniks säästetud eurost maksimaalne kasu. Teeme teavitustööd, et võimalikult palju inimesi leiaks üles madalate kuludega fondid ja püüame aidata ka riigil teha paremaid seadusi. Tuleva pensionifondid on täna juba jätkusuutlikud – aga nagu eespool ütlesin, on vahva, kui kasvame, sest siis saame kulud veel rohkem alla.

Läks veidi pikale, aga see teema on minu arvates väga oluline. Ajakirjandus mõjutab inimeste otsuseid väga ja tore oleks kui ka ajakirjanikud hakkaksid lõpuks tähelepanu pöörama fondide mõne kuu kõikumiste kõrval ka sellele, kuidas pensionikogujatel päriselt läheb. Kui jäi veel küsimusi või tahaksid edasi arutleda, anna palun märku!

Tõnu