Passiivselt juhitud pensionifondide tootlus on sel aastal olnud märgatavalt parem kui kordades kõrgema valitsemistasuga aktiivselt juhitavatel fondidel ja vahe on suurem kui tasude erinevus, kirjutas 19. juunil Eesti Päevalehe Ärileht.

Oleks vahva, kui saaksime hõigata: tänu Tuleva liikmetele lõpuks ka Eesti inimesteni jõudnud indeksifondid on juba ennast tõestanud! Tegelikult saamegi, aga mitte kohalike pensionifondide mõne kuu tulemuste põhjal – need ei räägi midagi sellest, kui palju su vara edaspidi kasvada võiks. Õnneks ulatub investeerimisfondide ajalugu maailmas aastakümnetesse ja näitab järjekindlalt, et aktiivselt juhitud fondide pikaajaline tootlus jääb reeglina passiivselt juhitud fondidele alla.

Ajakirjanik Romet Kreek küsis ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk selgitas, mida saab ja mida ei saa Eesti pensionifondide mõne kuu tulemuste võrdlusest välja lugeda. Siin on võimalus lugeda lähemalt, mis lehte ei mahtunud:

Kuidas seletada seda, et aktiivselt juhitud fondid on aastaga tootnud vaid umbes poole samade fondivalitsejate passivsetest fondidest?

Kordan algatuseks kõige tähtsamad asjad üle (ma tean, et olen nagu katki läinud plaat – kogemus näitab, et see lihtsalt vajab pidevalt meelde tuletamist):

Sulle pensionikogujana on tähtis see, et sinu vara kasvaks võimalikult palju selleks päevaks kui sa pensioniikka jõudes kogutud raha kasutama hakkad. Teisisõnu – pikaajaline tootlus. Mõne kuu tootlus ei anna mingit aimdust sellest, milliseks sinu vara pikaajaline tootlus järgmistel kümnenditel kujuneb. Sellepärast pole ühe aasta tulemuste põhjal võimalik aktiivsete ja passiivsete fondide edu hinnata. Tasude erinevusest saadud edumaa kipub lühikestel perioodidel jääma turu ja valuutakursi kõikumiste varju.

Maailma ja Eesti turgude pikema ajaloo põhjal on aktiivse ja passiivse juhtimise võrdluses selgeks võitjaks passiivne juhtimine – teisisõnu madalate kuludega indeksifondid. Suurandmete analüüs näitab selgelt, et pika aja vältel kasvab edukamalt nende inimeste vara, kes valisid soodsa tasuga indeksifondi, kui nendel, kes valisid kõrgema tasuga aktiivselt juhitud fondi.

Suurandmete analüüs näitab selgelt, et edukamalt kasvab nende vara, kes valivad soodsa tasuga indeksifondi.

Näiteks LHV indeksifondi oli 1-aasta tootlus 5,79% vs XLi 2,46% ning SEB energilisel indeksifondil 5,57% vs tavalise energilise fondi 2,77%. Millest selline suur tootlusvahe tuleb? Haldustasude erinevusega ei anna seda eriti seletada, vahe näib liiga suur.

LHV aktiivselt juhitud fondid – ka XL – hoiavad suurt osa investorite varast lihtsalt pangaarvel või võlakirjades, mille tootlus ei kata isegi fondi valitsemistasu. Selge on see, et kui fond valib teadlikult negatiivse tootlusega investeeringud, on tulemus investorite jaoks kehv.

Selline käitumine teeb vast aegajalt lihtsamaks fondi turundamise. Kui aktsiatesse on investeeritud väiksem osa varast, mõjutavad järsud lühiajalised turgude langused fondi osaku väärtust ka vähem. Ja fondijuht saab sellistel puhkudel rääkida, et “sel kuul õnnestus investorite vara languse eest kaitsta”. Millegipärast ei räägi fondijuht kunagi sellest, et raha pangaarvel hoidmine on jätnud investori ilma võimalusest turgude tõusudest tulu teenida.

Ühe aasta põhjal ma järeldusi ei teeks. Aga LHV L ja XL fondi pikem ajalugu on ilmekas näide Peter Lynch-i ütlusele, mis kõlab eesti keelde tõlgituna umbes nii: “Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.” (“Far more money has been lost by investors preparing for corrections, or trying to anticipate corrections, than has been lost in corrections themselves.”)

“Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.”
Peter Lynch

SEB puhul on jällegi väga huvitav võrrelda nende kahe agressiivse fondi NAV-i graafikuid:

Kui tõenäoline on, et fondijuht on väärtpaberite oste just nii valinud ja ajastanud, et portfelli väärtus juhtumisi kõigub täpselt käsikäes passiivselt juhitud indeksifondiga?

Euroopa investorite ühendus Better Finance on oma raportis avaldanud kahtlust, et suurem osa Eesti pensionifondidest on tegelikult kapi-indeksifondid. Nii nimetatakse fonde, mis investeerivad salamisi passiivselt, ehkki reklaamivad ennast kui aktiivselt juhituid ja võtavad investoritelt kordades rohkem tasu. Kapi-indeksifondide puhul on üsna kindel, et nad jäävad madala kuluga ausatest indeksifondidest juba aastaga enam-vähem tasude jagu maha (või rohkem, sest isegi avaldatud jooksvad kulud ei sisalda pahatihti kõiki varjatud kulusid).

Näiteks Suurbritannias sundis finantsjärelvalve selliste fondide valitsejaid investoritele miljoneid eurosid teenustasu tagastama.

Kas euro nõrgenemine on aidanud Tuleva maailma aktsiafondil saada üle varasemast pärssivast mõjust kui euro tugevnes?

Enamus Eesti pensionifonde on viimasel aastal panustanud rohkem euroala aktsiatele ja võlakirjadele. Tuleva portfell järgib maailmaturu keskmist nii aktsiates kui võlakirjades. Teisisõnu, meie portfellis on teistega võrreldes eurovõlakirjade osakaal väiksem ja see tähendab, et euro nõrgenemine tähendab Tulevale paremat tootlust.

Ajaloolised andmed näitavad, et pika aja jooksul on oodatav reaaltootlus valuutakursside kõikumisest null. See tähendab, et näiteks dollari kurss kipub aja jooksul tugevnema või nõrgenema umbes niipalju, kui selle pikaajaline inflatsioon on madalam või kõrgem eurotsooni inflatsioonist. Sellepärast me Tulevas lühiajalist valuutariski ei maanda – see oleks investoritele kulukas ja vähendaks üsna tõenäoliselt pikaajalist tootlust.

Kas ei näi kummaline, et rahvas istub agressiivsete fondide osas madalama tootlusega aktiivsetes fondides ja passiivsete fondide mahud on suht väikesed? Agressiivsetest fondidest on umbes 12% passiivsetes fondides…

Kummaline on see, et turujärelvalve lubab pankadel levitada eksitavat infot – näiteks, et indeksifondid on kuidagi riskantsem valik kui aktiivselt juhitud fondid, või et indeksifondid sobivad ainult “edasijõudnud investoritele”.

Tegelikult istub suurem osa Eesti pensionikogujate rahast üldse aktiivselt juhitud progressiivse strateegiaga fondides, mille tootlus on veelgi madalam kui agressiivse strateegiaga fondides. On ilmne, et enamus inimesi ei vali teadlikult pensionifondi, vaid satuvad sinna, kuhu pangas “nõustajaks” maskeerunud müügiesindaja või kaubanduskeskuses tegutsev agent neid pannud on. Pankadele on loomulikult kasulik, et võimalikult palju inimesi maksaks ka edaspidi kõrget tasu.

Kui me tahame, et ka Eesti pensionikogujad saaksid oma säästudest rohkem kasu, peame õppima teistelt riikidelt. Näiteks Rootsi riik suunab inimesed, kellel pole aega või võimalust andmetel põhinevaid investeerimisotsuseid teha, ise vaikimisi sobivasse – hästi madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga fondi. USA-s on teenusepakkujatel kohustus soovitada sarnaste toodete valikus soodsama tasuga fondi. Suurbritannia annab inimestele soovi korral pensionifondi valikul erapooletut tasuta nõu. Ka seal soovitab finantsjärelvalve teha kohustuslikuks pakkuda vaikimisi valikuid, mis ei lähtuks teenusepakkujate ärihuvidest, vaid inimeste kasust.

Seadusemuudatus, mis sunnib panku pensionifondide valitsemistasusid vähehaaval langetama, on õige, aga liiga arglik samm – arenenud riikide keskmisele tasemele jõuame heal juhul alles viie aasta pärast. Ole sina targem ja anna oma rahale kasvuks paremad eeldused kohe täna.

Lühidalt:

Vii lihtsalt kohe oma pensionisammas kaasaegsesse soodsa tasuga fondi ja ära maksa päevagi kauem kinni pankade reklaamikampaaniaid ega poes ligi tikkuvaid müügimehi.

Ligi kolmveerand vanade fondide tasudest läheb just müügikuludeks ja pankade kasumiks – need kulud ei aita sinu vara tootlust suurendada, vaid vähendavad seda. Lisaks Tulevale on sul muide nüüd valida ka SEB, LHV ja Swedbanki indeksifondide vahel.

Lähemalt:

Eesti pankade pensionifondid ongi aastaid maailmas silma paistnud kahe asjaga.
1. Kõrged tasud.
2. Kehv tootlus.

Kui meie vara oleks pensionifondides kasvanud sama hästi kui maailma investoritel keskmiselt, oleks Eesti inimesed täna sadade miljonite eurode võrra rikkamad. Aga mis läinud, see läinud.

Varem sul paremat valikut polnudki. Tänaseks on ühtteist muutunud. Tüdinenud sellest, et raha, mida riik kohustab meid iga kuu otse palgast pensionifondi suunama, teenis tulu pigem pankadele kui meile endile, tulid ärksad inimesed Tulevasse kokku ja hakkasid tegutsema.

Esiteks, hakkasime avalikult rääkima sellest, mida maailma juhtivad majandusteadlased ja analüütikud juba ammu teavad: madalamad tasud on kõige kindlam viis parandada pensionifondi pikaajalist tootlust. Nüüd rõhutab tasude tähtsust ka rahandusministeerium ja isegi mõni pank.  

Teiseks, alustasime koostööd seadusloojatega, et aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Selline, mis seaks inimeste huvid finantssektori ärihuvidest ettepoole ja aitaks maailma väärtpaberiturgude ajaloost ning edukate riikide kogemusest õppides saada igast säästetud eurost maksimaalse kasu. Ainuüksi eelmisel aastal hoidsid Eesti inimesed 1,5 miljonit eurot kokku tänu sellele, et Tuleva ettepanekul keelati kõrged tasud, mida pangad seni võtsid pensionifondi vahetamise eest.

Kolmandaks, näitasime eeskuju ja tegime endale ise oma pensionifondid, mille investeerimisstrateegia lähtub andmetest, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Tulevas koguvad teiste hulgas pensionit tippjuhid Indrek Neivelt ja Sandor Liive, Transferwise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, OECD nõunik Annika Uudelepp, kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik, Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare, suurettevõtja Indrek Kasela, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam ja paljud teised ärksad inimesed. Lisaks Tuleva asutajatele ja liikmetele võivad nüüd meiega koos pensioni koguda kõik, kellel teine sammas olemas.  

Fondivahetuseks kulub netipangas mõni minut ja see ei maksa sulle muide midagi – Tuleva ettepanekul keelas riik 2017. aastast pankadel pensionifondist väljumise eest kõrget tasu võtta.

Tuleva fondivalitseja lähtub järgmistest põhimõtetest:

1. Investeerime passiivselt. See tähendab, et jagame raha reeglipäraselt maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel – nii on riskid hajutatud.

2. Investeerime pidevalt. Nii maandab meie investorite riske alati ka dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine. 

3. Keskendume pikaajalisele tootlusele, sest katsed hoida osaku hinda turgude lühiajalistes kõikumistes stabiilsena oleks pikaajalisele investorile väärtusetu kulu. Sinule on tähtis see, et su raha kasvaks võimalikult palju selleks päevaks, kui sa pensionile jääd, mitte see, kui palju su vara väärtus vahepeal kõigub, eks? 

4. Hoiame kulud nii madalal kui võimalik ja ei kuluta sinu raha ekstravagantsetele reklaamikampaaniatele, müügimeeste armeedele ega muudele asjadele, mis pensionikogujatele pikas plaanis väärtust ei loo.

Tuleva eeskujul käivitasid vastumeelselt oma indeksifondid ka kolm panka – Swedbank, LHV ja SEB. Pankade indeksifondid pole päris nii soodsa tasuga, aga on ikkagi palju targem valik kui vanad, kõrge tasu ja kehvade tulemustega fondid. Nii et kui Tuleva sulle ei meeldi, suuna oma vara ühte neist! (Paraku pangad ise oma indeksifonde sulle pigem ei reklaami. Miks, võid siit lähemalt lugeda.)

Kui sa tahad anda oma pensionivarale kasvuks parimad eeldused, vali madalate kuludega indeksifond kohe täna. Iga euro, mis sa igal aastal fondivalitsejale tasudeks maksad, ei teeni sulle järgmistel aastakümnetel tulu – kõrge tasuga fondis edasi tiksudes kaotad seetõttu elu jooksul kümneid tuhandeid eurosid.

Loe ka, millist tootlust on Tulevas oodata – mida me sulle lubame ning mida ei luba.

Meiega koos võivad pensionit koguda kõik Eesti inimesed. Aga kui tahad kasu saada Eesti põnevaima sotsiaalse startup-i arengust ja samal ajal anda oma panuse selleks, et Eesti saaks tõesti targema pensionistrateegia, mis meid kõiki rikkamaks teeb, tule ka Tuleva ühistu liikmeks.

Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk juhtis täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil poliitikute tähelepanu ohule, et plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1983. aastat sündinud inimestele võib läbi kukkuda.

“See on hea plaan,” ütles Tõnu Pekk. “Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?”

Siin on Tõnu sõnavõtu täistekst:

Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed. Viimastel päevadel on juttu olnud sellest, et Eesti pensionisüsteemi tuleb raha juurde leida. Mina esindan 4000 inimest, kes täna pensioniks raha koguvad. Meie palume teilt, et kõigepealt lõppeks selle raha raiskamine, mida me juba säästame.

Kui meil oleks sama hea süsteem kui näiteks Rootsil, saaksid inimesed sama raha eest 30 – 60% rohkem pensionit. Rootslased säästavad tootlikumalt ja kasutavad kogutud vara efektiivsemalt.

See ei ole õunte võrdlemine apelsinidega. Raha on võrreldav mõõtühik. Teie ülesanne on luua eeldused selleks, et ka Eesti inimesed saaksid igast säästetud eurost rohkem kasu.

Teiste riikide kogemusest õppimine ja õpitu rakendamine Eestis võtab aega. Enamikul meist on aega.

Aga neil, kes varsti pensionile lähevad, ei ole aega. Jutt on kümnetest tuhandetest inimestest.

Teil on täna võimalus lahendada nende õigustatud mure lihtsa seadusemuudatusega. Õigus valida fondipension.

Mida see annab?

– Esiteks: vara, mida inimene veel ei kasuta, teenib tulu. Me ei ole nii rikkad, et tootlusest loobuda.

– Teiseks: surma korral pärivad ülejäänud vara lapsed.

– Kolmandaks: ära jäävad kindlustusseltsi kulud.

Eelmisel aastal kulutasid kindlustusseltsid iga teise samba pensionideks makstud 1000 euro kohta 430 eurot oma kuludeks.

Ükski mõistlik riik ei sunni inimesi sellisel viisil oma sääste raiskama.

Mis juhtub, kui lahendust jälle ei tule?

80 000 inimest kaotab suure osa oma pensioniks kogutud säästudest. Nad on seadusega sunnitud ostma kindlustuslepingu, mis neile elukestvat püsiva väärtusega sissetulekut ei taga.

Aga see pole ainus tagajärg.

Teil on plaan avada teine sammas uuesti vabatahtlikuks liitumiseks. See on hea plaan. Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?

Kui te tahate, et inimesed pensionisambaga liituks, tuleb anda jõuline signaal, et riik võimaldab kogutud raha tulevikus mõistlikult kasutada.

Alustada tuleb nendest, kes varsti pensionile jäävad.

On arusaadav, et kindlustusseltsid püüavad teid lahendustest eemale hirmutada. Teie asi on kolme ettevõtte ärihuvidest läbi vaadata.

Veelkord: praegune süsteem ei kindlusta püsiva väärtusega sissetulekut elu lõpuni. Sellele on viidanud ka Riigikontroll. Pidevalt kahanev pisike pensionilisa ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on seadusega kohustatud ostma halva kindlustustoote.

____

Kordan meeldetuletuseks üle ka, millist muudatust meie ettepaneku rakendamine vajab. Kogumispensionide seaduse § 42 lg 3 ütleb täna: osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr.

Meie ettepanek on lisaks anda võimalus valida fondipension ka neile, kellel tekib õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.

Nii lihtne see ongi. Üks lause.

Loe ka Tuleva avalikku pöördumist rahandusminister Toomas Tõnistele ja sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale.

Kui tahad ise Tuleva tegemistest kasu saada ja kaasa aidata, et Eesti saaks targa pensionistrateegia, ühine Tuleva liikmeskonnaga.

Lugupeetud minister Kaia Iva ja minister Toomas Tõniste. Palun astuge välja 145 000 lähema 15 aasta jooksul pensionile suunduva inimese kaitseks. Nende varalist seisu ja elujärge ähvardab pöördumatult kahjustada viivitus pensionisamba väljamaksete süsteemi parandamisel.

Pensionikogujaid ühendava Tuleva ühistu algatusel jõudis Riigikogu menetlusse ettepanek teise pensionisamba väljamaksete reformiks. Vara mõistlikku käsutamist takistav väljamaksete kord on üks Eesti pensionisüsteemi valulisemaid probleeme. Seda ilmestab fakt, et ettepanek kogus kõigist Uue eakuse rahvakogu ideedest ülekaalukalt suurima toetuse. Probleemidele teise samba väljamaksetes on samuti viidanud nii Riigikontroll oma 2014. aasta raportis, kui ka Õiguskantsler oma 2017. aasta ülevaates.

Ligi 2400 Eesti inimese allkirjaga ettepanekul on kaks osa:

1. Eesti peab õppima teiste riikide kogemustest, seadma kindlustusseltside ärihuvidest ettepoole inimeste õiguse käsutada oma vara mõistlikult ning reformima teise samba väljamaksed nii, et saaksime kogutud säästudest pensionieas maksimaalse kasu.

2. Kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele tuleb viivitamatu ülemineku-lahendusena anda võimalus kasutada kogutud vara fondipensionina, sõltumata kogutud summast.

Eesti tark pensionistrateegia peab sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. Aga aegkriitilisi probleeme ei tohi tähelepanuta jätta.

Ettepaneku arutamisel piirdus Riigikogu rahanduskomisjon vaid ühe istungiga jaanuaris 2018. Ligi neli kuud hiljem vastas komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, et plaanis on tellida Riigikogu Arenguseire Keskuselt analüüs pensioni teise sambaga seonduvate poliitikasoovituste saamiseks, mis arvestaks praegu menetluses oleva eelnõuga (613 SE) kavandatavate muudatustega. Analüüsi täpsem fookus ega ka ajakava ei ole täna teada.

Tulevas oleme veendunud, et Eesti tark pensionistrateegia peabki sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab üheselt mõistetavad, mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. (Oleme mures, et seniste muudatuste puhul – kaasa arvatud komisjoni kirjas mainitud eelnõus – pole väljendatud süsteemi eesmärkidest lähtuvaid mõõdikuid, mis võimaldaks tulevikus nende mõju hinnata.)

Samaaegselt ei tohi aga edasi lükata aegkriitiliste probleemide otsustavat lahedamist.

Paraku jättis Riigikogu rahanduskomisjon tähelepanuta just inimeste ettepaneku aegkriitilise osa: anda kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele võimalus kasutada teise sambasse kogutud vara fondipensionina.

Austatud ministrid, siin palumegi teie abi:

Vahemikus 2018 – 2025 suundub pensionile igal aastal keskmiselt 10 000 teise pensionisambaga vabatahtlikult liitunud inimest. Nende teise samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks.

Samas sunnib kohustuslik kindlustusleping neid maksma suure osa oma pensioniks kogutud varast kindlustusseltsi kuludeks, võtab võimaluse teenida varalt tootlust ja välistab kasutamata jäänud vara pärandamise lastele. Ükski vastutustundlik inimene ega riik nii oma vara ei käsutaks.

Palun tulge nendele inimestele appi. Lisage juba Riigikogus arutlusel olevasse pensionisüsteemi muudatuste paketti järgmine ülemineku-lahendus:

Anda kõigile kuni 2025. aastani pensioniealiseks saavatele teise sambaga vabatahtlikult liitunud inimestele õigus soovi korral valida fondipension.

See lahendus võimaldab inimestel oma varalt tulu teenida ka pensioni väljamaksete faasis. Surma korral pärivad kasutamata jäänud vara selle omaniku seaduslikud pärijad. Ära jäävad kindlustusseltsi kulud, mis inimeste pensionivara hinnanguliselt keskmiselt vähemalt viiendiku võrra vähendavad.

Mõned olulised märkused, mis meie pöördumise konteksti selgitavad.

1. Vastuargumendina on viidatud, et fondipensioni võimaldamine ei täidaks täielikult pensionisüsteemi eesmärki – kindlustada inimestele piisav sissetulek elupäevade lõpuni.

Paraku ei suuda seatud eesmärke täita ka tänane süsteem (sellele on viidanud ka Riigikontroll). See ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on kohustatud valima halva ja väga halva pakkumise vahel. Pakutud ülemineku-lahendus võimaldaks pensioniks kogutud raha kasutada parimal viisil minimaalsete riskidega.

Fondipensioni puhul on tõepoolest risk, et oodatavast keskmisest kauem elavad inimesed kasutavad oma teise samba vara ära enne elupäevade lõppu ja peavad seejärel toime tulema ainult esimest sambast saadava pensioniga.

20 aasta pärast moodustab täna pensionilepingu sõlminud inimese igakuisest pensionist II samba makse vaid 5%.

Võrreldes täna pakutavate kindlustuslepingute tingimustega on selle riski mõju minimaalne. Ükski kindlustusselts ei paku elukalliduse tõusuga käsikäes kasvavaid pensionimakseid. Keskmise täna pensionile suunduva inimese teise samba pensionilepingu järgne igakuine makse moodustaks täna tema pensionist (esimene ja teine sammas kokku) umbes 11%, 20 aasta pärast aga vaid 5%. (1)

Samal ajal on isegi madala tootlusega silma paistnud Eesti pensionifondid suutnud tagada inimeste rahale vähemalt nullilähedase või napilt positiivse reaaltootluse.

2. Erinevalt näiteks Rootsist ei ole Eesti inimestel täna võimalik hinnata, kui suur osa nende pensionivarast kindlustusseltsidele läheb. Süsteem on läbipaistmatu.

Siiski, teatud indikatsiooni kulude mahust annab, kui vaadata sisse kasvõi 2017. aasta kindlustusseltside aruannetesse. Möödunud aastal maksid Eesti kindlustusseltsid teise samba pensioni maksetena inimestele kokku 3,5 miljonit eurot. Samal ajal olid seltside kulud nende pensionilepingute haldamisele kokku 1,5 miljonit eurot.

Iga inimestele välja makstud 1000 euro kohta läks seega 430 eurot kindlustusseltside ülevalpidamiseks. (1)

3. Tänaseks on möödas peaaegu terve aasta Kogumispensionide seaduse muudatuse vastuvõtmisest, mis lisas võimaluse pakkuda ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. Sellised lepingud peaksid võimaldama teenida kogutud varalt tulu ka väljamaksete perioodil.

Mitte ükski kindlustusselts uut tüüpi investeerimisriskiga pensionilepinguid inimestele ei paku. Pensionile suundujate jaoks ei ole seega midagi muutunud.

Pensionisüsteemi valulisi probleeme ei saa lahendada üksikute detailide peenhäälestusega. Tuleva ei toetanud mainitud seadusemuudatust – juhtisime arutelufaasis korduvalt tähelepanu, et see suurendab väljamaksete paindlikkust vaid näiliselt, aga mitte sisuliselt.

4. Täna kavas olevate pensionisüsteemi muudatuste oluliseks osaks on plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks 1970-1982 sündinud inimestele. See on samm õiges suunas: parim viis jätkusuutliku pensioni tagamiseks on, kui inimesed kogu tööaja vältel järjekindlalt raha säästavad.

Kui aga kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud, ei ole lootust, et inimesed võimalust teise sambaga vabatahtlikult liituda ka tegelikkuses kasutavad. Kas teie soovitaksite sõpradel ja lähedastel lukustada oma säästud ebaefektiivsesse süsteemi?

Seega, kui Riigikogu ei asu vaatlema pensionisüsteemi tervikuna ja viivitab teise pensionisamba väljamaksete reformiga, võib ka see, juba töös olev muudatus, läbi kukkuda.

Meie soovitused:

1. Koos Riigikogus arutlusel oleva pensionisüsteemi muudatuste paketiga tuleks täiendavalt muuta Kogumispensionide seaduse § 42 lg-t 3 järgmiselt:

“Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr või osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.”

2. Palun võtke tähelepanu alla pensionisüsteem tervikuna!

Eestis on hääli, mis pensionisüsteemi puuviljaturuga samastades – “õunu ei saa apelsinidega võrrelda” – eelistavad süsteemi osade koosmõju hindamise ning edukate riikide kogemusest õppimise asemel rahulduda pisimuudatustega.

Kutsume poliitikuid ja riigiametnikke üles tulevikus rääkima rahast, mitte puuviljadest. Raha on võrreldav ja mõõdetav ühik. Edukas pensionisüsteem loob eeldused selleks, et iga säästetud euro annaks inimestele nii suure pensioni kui võimalik. Me ei ole nii rikkad, et loobuda tootlusest ei pensionivara kogumise ega kasutamise faasis.

Loome Eestile targa, inimesekeskse pensionistrateegia! Tuleva Eesti ärksaid pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on igati valmis abistama.

Tulundusühistu Tuleva nimel

Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp

(1) Vaata Tuleva rahandusministeeriumi statistika ja kindlustusseltside aruannete põhjal tehtud arvutusi siit.