Pensioniks raha kogudes on tark eelistada ausat, madalate kuludega indeksifondi. Aga mis on halba selles, kui aktiivselt juhituna reklaamitud panga pensionifond tegelikult samuti salamisi indeksifondina tegutseb?

Euroopa investorite ühendus Better Finance kahtlustab, et enamik Eestis tegutsevaid pankade pensionifonde on tegelikult passiivselt juhitud ehk “kapi-indeksifondid”. Suur-Britannias pidid nii käitunud fondivalitsejad investoritele kahjutasu maksma.

Kas sinu pensionisammas on panga pensionifondis? Vaatame lähemalt, kui kalliks nn “kapi-indeksifondi probleem” sulle maksma minna võib.

Kapi-indeksifond võtab sinu rahast tasudeks palju rohkem kui kaasaegne, aus indeksifond

On ju tõsi, et maailma juhtivad majandusteadlased soovitavad pensioniks kogudes eelistada just indeksifonde, sest tänu hästi hajutatud riskidele ja madalatele tasudele ei jää nende tootlus kunagi turu keskmisest kaugele maha.

Täpsemalt jääb indeksifondi tootlus turu keskmisele alla teenustasu võrra. Indeksifondide tasu on reeglina aktiivselt juhitud fondidest kordades madalam.

Nii maailma kui Eesti turgude analüüs näitab selgelt, et aktiivselt juhitud fondide tulemus jääb enamasti turu keskmisest kehvemaks. Aga üksikud saavutavad alahinnatud väärtpabereid valides ja turgu ajastades väga hea tulemuse. Eeldusel, et sa ei valinud fondi lihtsalt hetke ajel telleri või müügiagendi meelitusel, otsustasid aktiivselt juhitud fondi kasuks tõenäoliselt sellepärast, et sa usud just selle fondi juhi erakordsetesse võimetesse.

Eesti pankade pensionifondide seas säravaid tähti seni pole olnud, aga alati on väike võimalus, et just sinu pensionifondi juht teenib aktiivsete otsustega sulle tulevikus keskmisest hoopis palju paremat tootlust. Kui aga sinu aktiivsena reklaamitud fond on tegelikult passiivselt turuindeksit järgiv kapi-indeksifond, siis sellist võimalust pole. Nagu ausal indeksifondilgi, jääb sellise fondi tulemus teenustasu võrra maailma väärtpaberite keskmisest kasvust maha.

Kapi-indeksifondide tasud on ausatest indeksifondidest kõrgemad ja tulemus selle võrra paratamatult kehvem.

Asi on selles, et aktiivselt juhituna reklaamitud fondide tasud on ausatest indeksifondidest mitu korda kõrgemad. See tähendab, et kapi-indeksifondi tootlus pärast tasude maha arvamist tuleb paratamatult kehvem.

Kõrgete tasude tõttu koguneb sulle pensioniks kümnete tuhandete eurode võrra vähem vara

Näide: Oled 30-aastane ja teenid täna 1800 eurot kuus netopalka. Oletame, et sinu sissetulek kasvab igal aastal 3% ja turgude keskmine tootlus enne teenustasusid on lähikümnenditel 5%.

Kui sinu vara on varjatult indeksit järgivas panga pensionifondis, mis võtab igal aastal jooksvateks tasudeks kokku (valitsemistasu + muud kulud) 1,41%, teenib sinu vara igal aastal pärast tasude maha arvamist keskmiselt 3,67% tootlust. Kui oleksid valinud läbipaistva, madalate kuludega indeksifondi ja maksaksid tasudeks vaid 0,47%, kujuneks sinu vara keskmiseks tootluseks 4,53%.

Tillukesed protsendid? Absoluutsummas läheb see pealtnäha väike erinevus sulle tööelu vältel maksma üle 46 000 euro. Soodsa tasuga indeksifondis koguksid omale ülaltoodud eeldustel pensioni teise sambasse 262 400 eurot, kõrgema tasuga fondis aga 216 000 eurot.

Kui sa töötad näiteks tehnoloogiasektoris ja sinu palk on kõrgem – ütleme 3000 eurot, kaotad kallimas kapi-indeksifondis madala kuluga fondiga võrreldes samadel eeldustel ligi 75 000 eurot. 

Loe lähemalt, kuidas tasude mõju aastatega nii suureks kasvab.

Eelista alati ausat indeksifondi, mis lähtub sinu vara investeerimisel selgetest, läbipaistvatest reeglitest, ja hoiab kulud nii madalal kui võimalik.

Eesti soodsaimad indeksifondid on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond (kogukulu aastas 0,47%), SEB Energiline Pensionifond Indeks (kogukulu 0,49%) ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond (kogukulu 0,5%). (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.) Neist kaks esimest sobivad kõigile, kellel on pensionini veel vähemalt kümme aastat aega. Viimane on hästi konservatiivne fond ja on mõeldud üle 55-aastastele inimestele, kes plaanivad oma pensionivara juba lähiaastatel kasutama hakata.

Tänu oodatust kiiremale kasvule langeb Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kogukulu 1. aprillist veelgi. Senise 0,5% asemel kulub meie ühises fondis oma vara kasvatavatel inimestel edaspidi tasudeks 0,47% aastas.

See tähendab, et iga pensionisambasse kogutud 10 000 euro kohta kulub edaspidi Tuleva aktsiafondis tasudele kokku vaid 47 eurot aastas. Eesti keskmisel pensionikogujal kulus möödunud aastal samalt summalt tasudele üle kahe ja poole korra rohkem – 122 eurot. 

Mis on kogukulu?

Nagu Rahandusministeerium hiljuti märkis, on valitsemistasudest veelgi olulisem võrrelda just pensionifondide kogukulu ehk jooksvaid tasusid. Kogukulu näitab kõiki tasusid kokku, mis igal aastal pensionikoguja varast maha võetakse. Lisaks pensionifondi valitsemistasule (Tuleva fondides 0,34%) sisaldab kogukulu ka allfondide tasusid ja tehingukulusid. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.) 

Elu jooksul maksab keskmine töötav inimene oma II pensionisamba varast tasudeks kümneid tuhandeid eurosid. 

Kuidas me Tuleva aktsiafondi tasu veel madalamaks saime? 

Kuna Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on kasvanud kiiremini kui lootsime, saavutasime kokkuleppe maailma suurima fondivalitsejaga BlackRock, kes nõustus langetama meie portfellis olevate fondide haldustasusid.

“Oleme tõestanud, et Eesti pensionikogujate eestvedamisel sündinud Tuleva on BlackRockile arvestatav partner,” ütles Tuleva ühistu kaasasutaja ja fondivalitseja nõukogu esimees Loit Linnupõld. “Nagu lubatud: mida rohkem inimesi koos kogub, seda soodsam meile kõigile. Samm-sammult saame tasud järjest madalamaks.”

Tuleva on Eestis kõige soodsamate tasudega fondivalitseja juba täna: fondide kogukulu on veel märtsi lõpuni 0,5%, mis sisaldab valitsemistasu 0,34%. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Ainuüksi aastaga kulus Eesti pensionikogujatel tasudele 44 miljonit eurot

Eesti inimesed kokku olid möödunud aasta lõpuks kogunud II samba pensionifondidesse 3,63 miljardit eurot. Tasudele kulus sellest üle 44 miljoni euro. 

Suurema osa klientidelt tasudena kogutud rahast kulutavad pankade fondivalitsejad omakorda müügile, turundusele ja emapankade tuluks.

Maailma juhtivad analüütikud on leidnud, et fondi kulud on võimas fondi tootluse ennustaja, selgitas Tuleva fondijuht Tõnu Pekk. “Suurandmed näitavad, et mida madalamad kulud, seda paremad eeldused selleks, et investorite vara kasvaks. Pole kokkusattumus, et Eesti pankade pensionifondid on arenenud riikide seas silma paistnud ühel ajal nii kõrgete kulude kui ka kehvade tulemustega.”

Veidi vähem kui aasta eest alustanud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis kogub tänaseks pensionit juba üle 5200 inimese. Fondi maht on üle 49 miljoni euro.

Mida saab välja lugeda fondiosaku hinna muutusest mõne kuu või aasta lõikes ja kas pensionikoguja peaks igapäevaselt silma peal hoidma tootlusel, kuludel või millelgi muul?

Ajaleht Postimees tundis huvi Tuleva pensionifondide käekäigu vastu ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk vastas. Hästi põhjalikult, sest meedia saab teha väga palju selleks, et aidata inimestel oma rahaasjade juhtimisel ettenägelikke ja läbinägelikke otsuseid teha. Leheruumi muidugi nii põhjalikule käsitlusele ei jätku. Loe Tõnu vastust täismahus. 

Ajakirjanik: Tuleva fondidel saab kuu lõpus aasta täis, aga vaatan, et teie fondide NAVid on endiselt miinuses (0,629 ja 0,630 versus 0,64 eurot). Palun väikest kommentaari selle kohta, miks see nii on. Te olete oma turunduse rajanud ainult valitsemistasudele, mis on küll tähtis, aga kas ei oleks mõistlik tunnistada, et ka tootlused on tähtsad, ilmselt ikkagi tähtsamad.

Selgitan põhjalikumalt ja panen viiteid ka juurde. Loodan, et on abiks.

Kas tootlus on kõige tähtsam?

Jah. Me Tulevas ainult tootlusele keskendumegi – pensionikogujale on peamine pikaajaline tootlus. (Teeme palju tööd selleks, et ka inimesed oleksid sellest teadlikud: vt kasvõi siin või siin)

Hea pensionifond loob eeldused selleks, et inimese varal oleks suurim tõenäosus kasvada võimalikult palju selleks päevaks kui ta pensionile läheb. Kõik muu on teisejärguline – turunduslikult võib olla fondivalitsejatel kiusatus keskenduda lühikeste perioodide tootlusele, fondiosaku hinna stabiilsena hoidmisele või mingile müstilisele “kvaliteedile”, millest pangad varem rääkida armastasid. Ma mõistan ka, et ajakirjanikuna on sul võimatu oodata 10-20-30 aastat – artikkel vajab kirjutamist. Aga pensionikoguja jaoks on lühiajaliste kõikumiste tähtsustamine segadust tekitav ja kahjulik. Miks? Sest maailmas on palju uuritud, mis pikaajalist tulemust parandab, ja on leitud, et katsed turgu ajastada ja hoida fondiosaku hinda stabiilsena reeglina pigem kahjustavad pikaajalist tulemust.

Küll on andmeanalüüs järjekindlalt toonud esile ühe asja, mis käib käsikäes investeerimisfondi pikaajalise tootlusega: see näitaja on fondi kulud. Maailma suurima analüüsimaja Morningstar uuringu tulemused on näiteks siin. Meelelahutuslikumat, aga väga tõsiseid maailmas tunnustatud investeerimiseksperte kokku toovat käsitlust võib ajaviiteks kuulata Freakonomicsi podcastina.

Tuleva investeerimisstrateegia lähtubki andmetest ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Jagades investorite vara maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel ja investeerides reeglipäraselt, on riskid hästi hajutatud. Hoides tasud madalal, loome oma investoritele edumaa teiste ees, kes võtavad kõrget tasu.

See edumaa on kindel. Maailmamajanduse käekäik pole meie kontrolli all ja väärtpaberiturud kõiguvad – millises rütmis täpselt, on ettearvamatu ja pole ka pikaajalisele investorile tähtis.  Aga kulud on selge suurus: mida rohkem läheb tasudeks, seda vähem jääb investorile tulust, mida tema raha turgudel teenib.

Mida lugeda välja fondiosaku hinna muutustest mõne kuu või ühe aasta jooksul?

Kahjuks ei saa lühiajalistest muutustest mingit infot selle kohta, kui palju sinu vara ühes või teises fondis pika aja vältel kasvada võiks. Sellepärast me Tulevas ka lühiajalistele kõikumistele tähelepanu ei pööra ega soovita ka oma investoritel seda teha.

Aga teeme korraks erandi. Vaatame näiteks nende investorite raha käekäiku möödunud aastal, kes valisid uue fondi märtsi, juuli või novembri lõpuks (ehk kelle osakud vahetati uude fondi vastavalt 2. mail, 01. septembril ja 02. jaanuaril).

Millises fondis läinuks nende rahal kõige paremini, kus halvemini?

Sellest tabelist ei anna paraku fondide headuse kohta mitte midagi välja lugeda. (Üleval on blogiposti tunnuspildiks ekraanipilt Pensionikeskuse kohustusliku kogumispensioni fondide osaku puhasväärtuse statistikast tänase, 7. märtsi seisuga – ka see tabel räägib peamiselt sellest, et fondiosakute väärtus kõigub, mitte sellest, kui hästi meie rahal läheb – toim.) 

Ma saan aru, et fondivalitsejate turundustiimidele on hea tööriist rääkida oma fondi osaku hinna kasvust – kas siis 2002. aastast alates või mõnest muust suvaliselt valitud perioodist. Paraku ei anna osaku hinna muutus fondi investorile mingit infot selle kohta, kui palju tema teenis. Investorid tulevad fondi erinevatel ajahetkedel ja ostavad iga kuu osakuid juurde – sellisel viisil investeerides on dollar cost averaging (ostude ajas hajutamine) kõige parem strateegia. (Siit saab lähemalt lugeda, miks osaku puhasväärtuse muutus ei näita sinu tulu).

Jälle: sellepärast olemegi nii palju tähelepanu pööranud kuludele. See on ainus asi, mida me reaalselt mõjutada saame ja millel on tõestatud mõju pikaajalisele tootlusele. Mida madalamad on fondi kulud, seda suurema tõenäosusega tuleb parem pikaajaline tootlus.

Miks on Tuleva fondide NAV väiksem kui aprilli alguses?

Maailmaturud (mõõdetuna eurodes 73% MSCI ACWI ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate võlakirjaindeksi järgi) on selle perioodi jooksul langenud ligi 2%. Meie fondid järgivad üsna täpselt maailmaturugu nii tõusudes kui langustes. See ongi passiivse investeerimise eesmärk.

Me võime sinuga pikalt arutleda selle üle, miks maailmaturg üles või alla läks – teen seda õlleklaasi juures hea meelega. Aga neid arvamusi on maailma finantsleheküljed täis ja ma ei usu, et minu oma siin sinu lugejatele midagi juurde annaks. Finantssektori töötajatel on raske nii endale kui klientidele tunnistada, et me ei tea, mida turg homme või ülehomme või aasta-paari jooksul teeb. Ükski Eesti fondijuht ei tea. Siin Tuleva eristubki: me ütleme ausalt, et ei tea. Küll aga oskame empiiriliste andmetega töötada ja toetuda paarile lihtsale seaduspärasusele, mis ka põhjaliku andmeanalüüsi järel tegelikult paika peavad: 1) ei ole head tootlust ilma volatiilsuseta, ja 2) mida madalamad kulud, seda parem lootus heale pikaajalisele tootlusele.

Mida Tuleva esimene tegevusaasta näitab?

Kahte väga olulist asja, mis on heaks uudiseks Eesti pensionikogujatele. Esiteks, indeksifondid on suutnud väga madalate kuludega teha täpselt seda, mida lubasime: saavutada tulemus, mis käib käsikäes väärtpaberituru keskmise ehk võrdlusindeksi liikumisega. Teiseks, Eestis on juba täna piisavalt teadlikke pensionikogujaid, tänu kellele on madala tasuga fondid jätkusuutlikud. Tuleva fondid on kasvanud oluliselt kiiremini kui lootsime ja see tähendab, et tulevikus saame tasud veelgi madalamaks.  

Üks asi veel – sa ütled oma küsimuses, et Tuleva on oma turunduse rajanud madalatele kuludele. Võibolla on see tähenärimine, aga rangelt võttes me Tulevas tegelikult turundust ei teegi. Nagu sa tead – meie tegevuse loogika on natuke teistsugune kui pankadel. Inimesed ise tulid kokku ja tegid omale sellise fondi, kus kolmveerand nende valitsemistasust ei lähe fondivalitseja emapanga kasumiks ega turundus- ja müügikuludeks. Meie põhieesmärk pole teenida omanikele kasumit, vaid maksimeerida pensionikogujate tulu – omanikud ise ongi pensionikogujad. See ei ole turundustrikk, vaid fundamentaalne erinevus. Me oleme ka liikmetega kokku leppinud, et teeme tööd selle nimel, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks võimalik saada igast pensioniks säästetud eurost maksimaalne kasu. Teeme teavitustööd, et võimalikult palju inimesi leiaks üles madalate kuludega fondid ja püüame aidata ka riigil teha paremaid seadusi. Tuleva pensionifondid on täna juba jätkusuutlikud – aga nagu eespool ütlesin, on vahva, kui kasvame, sest siis saame kulud veel rohkem alla.

Läks veidi pikale, aga see teema on minu arvates väga oluline. Ajakirjandus mõjutab inimeste otsuseid väga ja tore oleks kui ka ajakirjanikud hakkaksid lõpuks tähelepanu pöörama fondide mõne kuu kõikumiste kõrval ka sellele, kuidas pensionikogujatel päriselt läheb. Kui jäi veel küsimusi või tahaksid edasi arutleda, anna palun märku!

Tõnu

Pensionifondide tasud on väljendatud esmapilgul tibatillukeste protsentidena – kuidas need aastatega sinu rahast kümneid tuhandeid eurosid saavad süüa? Selgitame näite varal.

Võtame näiteks Martini ja Sirli, kes on ühevanused ja teenivad ühepalju.

Vaatame, kui palju Martinil ja Sirlil täna ja tulevikus tasudele kulub. Esmalt tähelepanu: fonditasude võrdlemisel jälgi alati kogukulu ehk jooksvaid tasusid. Valitsemistasu on ainult üks osa kogukulust, mis sinu taskust igal aastal vahendajatele läheb. Tuleva on algusest peale võidelnud selle nimel, et kõik fondivalitsejad ütleksid selle näitaja ausalt ja keerutamata välja – jooksvaid tasusid saad nüüd võrrelda pensionikeskuse lehel.

Nii. Martin maksis eelmisel aastal teise pensionisambasse kogutud rahast tasudeks 1,22% ehk 122 eurot. Aasta lõpuks oli tal kohustusliku kogumispensioni kontol 9888 eurot. Kui tasudeks oleks läinud 0,5%, oleks Martinile jäänud ligikaudu 9950 eurot. Vahe on kõigest 72 eurot – vast ühe maitsva restorani-õhtusöögi jagu.

Tasude mõju on hiiliv.

See võibki jääda esimestel aastatel turu igapäevaste kõikumiste varjus märkamatuks, aga paisub aastatega hüppeliselt, sest Martini investeering kasvab – iga kuu läheb 6% ta palgast pensionifondi ja igal aastal läheb 1,22% rahast tasudeks ära. Ja iga euro, mis ta fondivalitsejale ära maksab, ei teeni tulevikus tulu.

Võrdleme, kui palju kulub Martinil elu jooksul tasudeks võrreldes Sirliga, kes vahetas aasta algul vana fondi madalate kuludega fondi vastu ja maksab edaspidi tasuks 0,5% aastas.

Sirlil kulub aastatega tasudele 24 000€, aga Martinil 54 000€

Viie aasta pärast, 35-ndaks sünnipäevaks on Martini seni kogutud varast kulunud tasudele üle 900 euro ja Sirlil alla 400 euro. Erinevus on kasvanud üle 500 euro. 45-aastaselt on Martin maksnud üle 3500 euro võrra rohkem kui Sirli. 55-aastaseks saades on vahe paisunud juba enam kui 11 000 euro suuruseks.

Sirlil kulub tasudele 30 000 eurot vähem

Pensionile mineku ajaks – 65ndaks eluaastaks – on Martin tasudeks ära maksnud üle 54 000 euro. Martinile endale koguneb selleks ajaks ligi 186 000 eurot. Sirli kogub oma pensionikontole sama ajaga ligi 216 000 eurot – 30 000 euro võrra rohkem! Teisisõnu, see väike erinevus tasudes – 1,22 protsenti aastas 0,5 protsendi asemel – läkski Martinile maksma kokku 30 000 eurot.

Mida pikem aeg, seda suurem on tasude mõju

Nii Sirli kui ka Martini pensionivara teenib liittulu.

Ainult et Martini vara kasvab aeglasemalt, sest kulud söövad igal aastal investeeringu väiksemaks.

Eeldasime arvutades, et Martini ja Sirli palk kasvab 3% protsenti aastas ja nende vara teenib turgudel tulu keskmiselt 5% aastas. Sellest lähevad siis tasud maha – kõrgema tasuga fondis jääb keskmiseks aastatootluseks pärast tasude mahaarvamist 3,78%, madalama tasuga fondis 4,5%.

Pea meeles, et päris elus me muidugi ei tea, milliseks turgude tootlus järgmistel kümnenditel kujuneb. Ja kahe fondi tootlus enne tasusid pole kunagi täpselt sama. Sellepärast ei saa keegi lubada, kui palju just sinule pensioniks koguneb.

Kuidas tegelik tulemus kujuneb?

Indeksifondidega nagu Tuleva on asi üsna lihtne. Neid juhivad investeerimisel kindlad reeglid ja nende tootlus on üldjuhul tasude võrra väiksem turu keskmisest (täpsemalt järgitava indeksi tootlusest).

Aktiivselt juhitud fondides on lugu keerulisem. Siin võib fondijuht targalt toimetades kasvatada investorite vara keskmisest rohkem, aga katsed turgu üle kavaldada võivad ka ebaõnnestuda.

Tasud lähevad igal juhul tulemusest maha.

Selliseid fondijuhte, kes järjekindlalt on suutnud saavutada nii hea tulemuse, et tootlus on turu keskmisest parem ka pärast tasude maha arvamist, on maailmas mõni üksik. Eesti pensionifondide juhtidest pole see seni kellelgi õnnestunud. Muidugi pole võimatu, et tulevikus siiski õnnestub.

Fonditasud on võimas pikaajalise tootlus ennustaja.

Fonditasud on võimas pikaajalise tootluse ennustaja, on leidnud maailma juhtiv analüüsikeskus Morningstar investeerimisfondide tulemusi süsteemselt uurides.

Faktid, mitte õnn

Peale kulude jälgimise ei ole analüütikud paraku leidnud ühtegi tõestatult toimivat tööriista, mis aitaks ennustada, milliseid fonde tulevikus edu võiks saata. Andmeanalüüs on hoopis näidanud, et mineviku-edu ei suurenda tõenäosust, et fondijuht võiks ka tulevikus häid tulemusi saavutada. Mõnes mõttes on see Eesti investoritele isegi hea uudis: pensionifondide äbarikud esimesed 15 aastat ei tohiks tähendada, et meie fondijuhtidel tulevikus rohkem õnne olla ei võiks.

Me Tulevas eelistame ikkagi lähtuda faktidest, mitte lootusest, et õnn pöördub. Teame, et paljudest asjadest, mis meie vara käekäiku mõjutavad, on kulude suurus ainus lihtsasti kontrollitav ja ennustatav suurus. Turgudel pole pole garantiisid ja Tuleval pole võlutrikke rikastumiseks. Aga kogudes madalate kuludega fondis, on meil teiste ees väike, kuid oluline edumaa. Meie avalehel on kalkulaator, mis näitab, kui palju tasud sinu pensionivarast ära võivad süüa.

Kasuta kalkulaatorit ja arvuta ise.

Too pension Tulevasse (3 min)