Rohkem kui tuhandet Eesti pensionikogujat esindav Tuleva saatis rahandusministrile kirja ettepanekutega, mis suurendaksid konkurentsi pensionivalitsejate seas ning võiksid säästa Eesti pensionikogujatele kuni 20 miljonit eurot juba järgmisel aastal.

Tuleva ettepanekute kohaselt võiks kaotada pensionifondi vahetamistasu, milleks täna on 1 protsent kogutud pensionist. Ühistu hinnangul on ebaõiglane küsida pensionikogujalt lisatasu, kui ta soovib lahkuda halva tootlusega fondist, seda enam, et sisuliselt ei kaasne lahkumisega eraldi kulusid.

Tuleva hinnangul tuleks kaotada ka piirangud, mis keelavad teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud pensionivalitsejatel teenuse osutamise Eestis.

Tuleva hinnangul on praegune tasude vähenemise tempo ebapiisav. Näiteks väheneb pensionivalitsejate tasu praeguse tempo korral keskmiselt 0.8 protsendini alles 10 aastaga, kuid Tuleva hinnangul oleks selline langus võimalik juba 2017. aastal.

Tuleva juhatuse liikme Tõnu Peki sõnul on pensionikogujad mitmele Eesti pangale suurimaks tuluallikaks ning seetõttu ei ole konkurentsi suurendamine olnud nende huvides. “Pensionikogumise maailm on viimaste aastatega palju muutunud ning ka Eesti pensionikogujatele saaks täna pakkuda soodsamaid ja läbipaistvamaid valikuid,” ütles ta.

Tuleva on Eesti pensionikogujate ühistu, mis koondab oma liikmeid pensionivara kogumiseks parimatel tingimustel ning seisab pensionikogujate õiguste eest laiemalt. Mai alguses asutatud ühistuga on ühinenud tänaseks rohkem kui tuhat inimest. Ühistu eesmärgiks on jõuda lähikuudel 3000 liikmeni.

Loe kirja täisteksti siit.

Ühine Tulevaga siin.

Foto: Riigikogu veebileht.

Jaak Roosaare on üks Tuleva asutajatest ning Rikkaks saamise õpiku autor.  Foto: Carol Liis Metsla.

Kuidas sa Tuleva asutajate sekka sattusid?

Loit Linnupõld mainis, et selline asi toimub, aga ma olin ka ise juba samal lainel! Aasta tagasi näiteks väitlesin Äripäeva vahendusel ühe meie pensionisüsteemi autoriga. Mind ajas närvi, et inimesed teevad sellise näo, et nad ei saa aru sellest, et see süsteem täna siiski ei toimi.

Probleemid pensionifondidega on ammu teada, kuid miks sinu arvates varem midagi pole muudetud?

Niipalju kui ma olen aru saanud, on paljudel inimestel sellest kama kaks ning neil on selline suhtumine, et seda raha nagunii kunagi ei näe, see on sunniviisiline süsteem, millest lahkuda ei saa ja mis seal enam väga vahet on.

Ma ise ka vaatan, et haldustasud on üks suur argument aga aga kõige hullem on ikkagi see, mis toimub praegu, kui sa tahad raha välja saada. See on nagu absurd kuubis.

Sa mõtled, et kuidas raha teisest sambast kätte saada, kui pensionile lähed?

Põhiprobleem on see, et sa ei saa lihtsalt võtta igakuiselt oma pensionifondist raha, vaid sa pead ostma endale annuiteet-lepingu, mis sisuliselt tähendab seda, et sa justkui vahetad kogu oma pensioniraha kindlustusraha vastu. Näiteks oma isa puhul ma arvutasin välja, et tal oleks odavam panna raha kõik sahtlisse, sest siis ta saaks rohkem, kui ta ostaks selle lepingu.

Ma loodan, et me suudame väljamaksete süsteemi ära muuta nii, et sisuliselt nii nagu ma sinna investeerin – iga kuu panen natuke sisse – samamoodi hakkan pensioniks raha välja võtma iga kuu. Kõik, mis alles jääb, saan oma lastele pärandada. Nemad ei pea nullist alustama.

Seaduse järgi sul on ju võimalus pärandada?

Niipea, kui sa selle annuiteedilepingu sõlmid, nii ei saa enam. Mu isal ongi selline dilemma, et enamus pensionäre ei saa üldse mingit kasu sellest, nad ei võtagi välja seda ning pärandavad lihtsalt kõik oma osakud edasi, neid ise kasutamata.

Mida sa arvad Tulevast?

Minu jaoks on siin kolm plussi. Esiteks see, et Tuleva kuulub inimestele endale. Teiseks see, et kasutame passiivset investeerimist investeerimisfondidesse, millest tulenevad madalad tasud. Kolmandaks, koos ühistuga on meil paremad võimalused seadusemuudatusi toetada, näiteks kasvõi pensioniväljamaksete süsteemi osas.

Mis võiks 5 aasta pärast Eestis pensionikogujale parem olla?

Paljudel ongi selline suhtumine, et lammutame kõik ära. See ei ole ka õige. Aga ma usun, et meie lähenemine on hea – madalamad tasud, indeksfondid.

Lisaks võimalusi, et näiteks saaks valida ka 100% aktsiariski valida oma portfelli. Pension on üks väheseid pikaajalisi investeerimisvahendeid, kust sa järgmised 30 aastat teadlikult raha välja ei võta. Miks ma peaksin hoidma seda võlakirjades?

Lõppkokkuvõttes on teine sammas muidugi vaid väike osa. (1) Peame tõstma teadlikkust sellest, mida sellega saab saavutada ja mida mitte. Pole mõtet võrrelda pensioniraha tootlust näiteks Omaraha või Bondora tootlusega.

_____________

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

Palusime inimestel saata meile neid küsimusi, mida ajapuudusel ei jõudnud meie seminaril Vabalava saalis vastata, kuna järgmine üritus oli algamas. Siin on Alar Ehandi küsimused ja Tõnu Peki vastused. Leiame, et need võiksid huvi pakkuda laiemalt ühistu liikmetele ning teistele huvilistele.

AE: Oleks hea, kui te investeerimisstrateegia kõrval tooksite välja ka fondi juhtimisstrateegia.

TP: Me näeme juhtimisstrateegiat sedavõrd olulise dokumendina, et tahamegi selle detaile arutada koos ühistu liikmetega. Suur mudel on meie poolt välja käidud, kuid täpsemad reeglid ja korrad oleks hea koos teha nende inimestega, kes osalemiseks soovi avaldavad. Sarnaselt investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõuga, mis on liikmetele arutlemiseks juba väljas. See on ka sümboolselt oluline, et selliseid asju arutataks koos ühistu liikmetega. Hetkel oleme tegelenud liikmeskonna kasvatamisega, kuid see on järgmine loogiline samm.

AE: Tuleva eesmärgiks on olla õhukese kuludega, kuid jällegi on võrdlusbaasi küsimus mida „õhuke“ tähendab. Esiteks peaksite tooma mitte vaid protsentuaalselt, vaid ka summaliselt välja kui suured on kõik igakuised seadusest tulenevad kohustused, sh.raporteerimine, audit jne.

Teiseks peaks võimalikult arusaadavalt selgitama, mida tehakse ülejäänud juhtimistasuga, mida praeguse plaani kohalset on 0,3% fondi mahust. Sest teoreetiliselt saab õhukeseks aetud kuludega indeksipensionifondi teha praktiliselt null täiendavate kuludega.

TP:Kahjuks on küll nii, et Eestis ei saa hetkel pensionifondi valitsejat teha nii, et täiendavad kulud oleksid null. Seadus nõuab, et fondivalitsejal peab olema kaks juhatuse liiget: meie puhul üks finantsspetsialist, kes valmistab ette fondi investeeringud ja teine jurist, kes hoolitseb selle eest, et fondivalitseja täidaks talle järelvalvest tulenevad nõuded. Need inimesed peavad vastama ka Alari küsimustele (ja neid Alareid saab olema tuhandeid).

Seletasime siin lihtsas vormis lahti kulude kujunemise absoluutväärtuses:

Tuleva teenustasud from Tuleva on Vimeo.

Aga siin ka diagrammina: Chart1

Finantsinspektsioon eeldab tavaliselt 20-30 protsendilise puhvri olemasolu (selle võrra peaksid tulud ületama kulusid nende stressitestides).

Muide, meie eesmärk ei ole olla ainult “õhuke”, vaid kasutada mõistust ja tehnoloogilisi vahendeid tarbetute kulude vältimiseks.

AE: Rõhutasite vajadust vältida huvide konflikte. See on kindlasti ka pensionikogujatele oluline koht. Enamasti asutab keegi uue fondi sooviga hakata ise kas füüsiliselt või oma ettevõttega fondivalitsejaks ja saada „soojale kohale“, kuigi 100% indeksifondis ei ole fondivalitsejal sisuliselt muud teha peale vastutamise. Kas seadusega nõutud fondivalitseja tuleb Tuleva palgale, või ostate teenust sisse (puuk)? Kuidas fondivalitseja leitakse/määratakse? Milline on eelarveline planeeritud igakuine kulu fondivalitsejale.

TP: Huvide konflite ei manageerita vaid need lihtsalt välistatakse. Fondivalitseja ei tule mitte Tuleva palgale vaid saab 100% kuuluma Tulevale. Fondivalitseja töökohad täidame avaliku konkursi korras.

AE: Minu isiklik eelistus oleks minna õhukese juhtimisega pensionifondiga võimaluse piires lõpuni. Mitte jääda pidma 0,55% peal, vaid hinnata reaalselt, kui õhukeseks oleks reaalselt võimalik minna.

TP: See on ka meie eelistus ning siin tuleb meile appi ka ühistuline vorm – olles ühistu liikmed, on meil siin sarnane huvi.

Tulevaga saad ühineda siin.
Asutajatele saad ka sina küsimusi saata meie Facebooki lehel või [email protected].

Hea ühistukaaslane või Tuleva toetaja,

Rahandusministeerium ootab meie ettepanekuid investeerimisfondide seaduse eelnõusse. Koos asutajatega oleme kokku pannud oma ettepanekute mustandi, millele ootame ka sinu kommentaare. Meie ettepanekutega tutvumiseks vajuta (siia). Dokument on kommenteeritav.

Kui soovid meiega koos Eesti pensionisüsteemi paremaks muuta ja pole Tulevaga veel ühinenud, saad seda teha siin.

Miks sa oled üks Tuleva asutajatest?

Tuleva tulek oli aja küsimus. Igaüks, kes vähegi hoolib oma tulevikust, näeb, et vanamoodi õnneliku pensionini lihtsalt ei jõua. Kuna riik oma 600 000 kodanikule appi pole tulnud, tuli kodanikuaktiivsuse korras teha oma start-up.

Tuletan meelde, et pensionisüsteem on Eesti kõige massilisemalt levinud finantstoode, kaugelt suurem kui krediitkaardid. Tuleva-laadsest asjast olid aastaid mõelnud paljud ja paljud inimesed. Lihtsalt üks hetk otsustasime, et teeme ära!

Ma olen ise üle kümne aasta juhtinud Baltikumi ühte suurimat investeerimisfondi, mille investorite hulgas on ka palju pensionifonde, seega olen ma teemas nii öelda käsipidi sees. Paljud enam ei mäleta, aga ma olin Tallinna Börsi direktorina II samba sünni juures – võin teile öelda, et sel ajal kavandati palju humaansemat süsteemi.

Süsteemi humaansemaks muutmise teema ei ole ainult Eesti asi, vaid areng samas suunas toimub ka mujal maailmas. Kuigi teadaolevalt oleks Tuleva näol tegemist maailma esimese ühisrahastatud pensionifondiga!

Mida soovitad neile, kes alles mõtlevad, kas liituda Tulevaga?

Paljud on küsinud, et mis nüüd juhtuma hakkab. Juhtuma hakkab see, et esimese hooga kogume kokku 3000 inimest, kes on ju ainult 0.5% praegustest pensionikogujatest. Tore oleks enne jaani see number kokku saada aga pole ka hullu, kui läheb kauem. Tänaseks on juba ligi 800 inimest ühistuga liitunud, tempo on päris hea.

Edasi, kui fond on loodud, siis soovitan neile, kes ei julge üle tuua kogu oma olemasolevat pensionikontot, lihtsalt suunata oma uued maksed Tulevasse ning jätta oma senise pensioni alles oma vanasse fondi. Aasta pärast on hea vaadata, mis siis toimus.

Tegelikult ma soovitakski inimestel jaotada oma pension ära mitme fondi vahel – see on turvalisem ja võib pakkud paremat tootlust pikas perioodis, sest alati on aastaid kui võlakirjad on paremad kui aktsiad, siis ei ole vaja pidevalt hüpata ühest fondist teise.

Me väga tahaks, et olemasolevad pensionifondid lõpetavad ära täiesti õigustamatu fondi vahetustasu võtmise. Siin võib taas vaadata Rahandusministeeriumi poole – fondi vahetamise lubamine nii mitu korda aastas oli vale lahendus olematule probleemile ning nüüd peavadki fondid hoidma kolm korda aastas mittevajalikku likviidsusvaru.

Omal ajal ei takistanuks keegi riiki vastu võtmast seadust, et pensionifondide tasu on 0 ja fondihaldurid saavad tasu ainult kasumilt. Ma usun, et tulevik liigubki sinna – miks pean ma maksma kellelegi selle eest kui ta minu raha kasumlikult ja turvaliselt ei investeeri. Mille eest ma maksan? Tulevastele liitujatel on mul lihtsalt üks soovitus – mõelge oma tuleviku peale ja tehke midagi! Kas te tõesti tahate, et veerand teie pensionist lihtsalt haihtub õhku?

Mis saab Tulevast 1, 5 või 10 aasta pärast?

Ma usun, et Tuleval võiks olla aasta pärast fondi asutamist 5% turuosa Eestis ja tulevikus võiks olla nii öelda madalate tasude fondide osakaal Eestis üldse üle 75%. Kindlasti tahame, et Tuleva mõjutusel, alustaksid ka kõik teised pensionifondid oma tegelike kulude raporteerimist. Paljud konkreetsed haldurid on oma ala professionaalid, kuid süsteem on täna nendest võimsam.

Tuleva on öelnud, et kogu kasum jagatakse ühistu omanike vahel. Mõned asjatundjad on öelnud, et kindlasti on Tuleva haldamine alguses kahjulik, kuna meie tasud on väikesed. See on fundamentaalselt vale arusaam sellest, mida me taotleme. Meil on vaja tasudest vaja ainult katta otsesed kulud, kasumit me ei taotle selles môttes, et kogu raha mis haldamisest üle jääb, jagatakse Tuleva liikmete vahel. Eks tavapärasel pankuril ongi raske aru saada, et kuidas siis rasvane kasum haldurile boonuseks ei lähe.