Uuringud näitavad, et inimesed ei usalda Eesti pensionisüsteemi. Üks põhjus on, et seadus keelab pensionile jäädes II sambasse kogutud raha mõistlikult kasutada.

Mis on täna pensioni väljamaksetes valesti?

Valdav osa pensionile suundujatest peab andma kogu II sambasse kogutud raha üle kindlustusseltsile. Vastu saab värske pensionär igakuise väikese pensionilisa, mille väärtus aga iga aastaga inflatsiooni tõttu järjest kahaneb. Kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlmides kaotab pensionär ka võimaluse oma vara lähedastele pärandada. (NB! Kehtis artikli kirjutamise hetkel juunis 2017).

Praegu kehtivast kogumispensionide seadusest võiks järeldada, et Eesti pensionärid elavad halvasti sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama – kui neile anda võimalus oma raha üle ise otsustada, kulutaksid nad selle esimesel võimalusel ära. See ei ole tegelikult Eesti probleem. Valus tõsiasi on, et pensionärid on täna ja tulevikus vaesed, sest me lihtsalt säästame pensioniks liiga vähe.

Ometi, selle asemel et soodustada säästmist, piirab seadus hoopis säästetud raha kasutamist. II sambast pensioni kätte saamisele on seatud ebamõistlikult karmid piirangud, mis mitte ainult ei piira meie vabadust oma vara kasutada, vaid lähevad ka meile kalliks maksma. Kui kalliks, seda on läbipaistmatus süsteemis võimatu välja arvestada.

Millisest rahast jutt käib?

Kui sa käid tööl ja maksad makse, koguneb sulle pensionisammastesse raha. Pensionile suundudes vajad sa tõenäoliselt kahte asja.

1. Tagatis halvima vastu: toimetulekupension

Esiteks, sa tahad olla kindel, et tuled elu lõpuni toime. Kui saad kogu elu keskmist või suuremat palka, teenid tõenäoliselt pensionieaks juba välja igakuise sissetuleku I samba ehk riikliku pensionina, mis võimaldab sul ka kõige halvemal juhul elu lõpuni oma baasvajadused katta.

Kui I sambast jääb surmani tagatud toimetuleku jaoks väheks, oleks mõistlik II sambast veel natuke raha kõrvale panna. Selleks on üks võimalus, et seadus kohustab sind ostma kindlustuslepingu, mis tagaks sulle elu lõpuni just nii palju lisasissetulekut kui I sambast toimetulekuks puudu jääb. Kas sa peaksid ostma kindlustuslepingu erakindlustusseltsilt või hoopis riigilt – nagu näiteks Rootsis, on koht aruteluks.

Aga kui palju on toimetulekuks vaja? Valitsus peakski kokku leppima selged toimetulekupensioni arvutamise alused – need võivad näiteks lähtuda elatusmiinimumi või miinimumpalga suurusest.

2. Samm edasi: heaks eluks vajalik pension

On selge, et enamik inimesi tahaks endale vanaduspõlves lubada rohkemat kui toit ja peavari.

Võibolla oled veel lisaks II sambasse kogumisele teinud muid investeeringuid – näiteks kinnisvarasse, pensioni III sambasse või oma ettevõttesse. Võibolla on II sambas sinu ainsad säästud.

Sa hindad oma varalist seisu ja arvutad välja, kui suure osa oma varast sa igal aastal ära kulutada tohid, et surmani mõistlikult elada. Sa pead arvestama ka sellega, et kui raha pangaarvel seisab, sööb inflatsioon selle väärtust. Sama probleem on kindlustuslepinguga tagatud pensionilisaga – 50 eurot paarikümne aasta pärast on tõenäoliselt peaaegu poole vähem väärt kui 50 eurot täna.

Seega oleks kõige mõistlikum kasvatada II sambasse kogutud vara pensionifondis edasi – igal aastal teenitav tootlus peaks vähemalt inflatsiooni katma. Pensionifond maksab sulle iga kuu kokkulepitud summas pensionilisa. Välja maksmata raha teenib samal ajal sulle tulu edasi. Sinu surma korral läheb ülejäänud raha sinu pärijatele. Seda lahendust nimetatakse fondipensioniks.

Mida me mõtleme, kui ütleme, et piirangud on ebamõistlikud?

Täna enamikul meist ja meie vanematest fondipensioni võimalust pole. Selle asemel sunnib riik kõiki pensionäre andma oma raha üle kindlustusseltsile, kes vastu annab lubaduse maksta igakuist väikest pensionilisa kuni pensionäri elupäevade lõpuni. Seda nimetatakse pensionilepinguks.

Kui sa elad sama kaua või vähem kui sinuvanused inimesed keskmiselt, saad kindlustusseltsilt tagasi palju vähem raha kui sa lepingut sõlmides ära andsid. Kui sa elad oodatust kauem, tagab kindlustus küll sulle kindla väljamakse kuni surmani, aga paraku on inflatsiooni tõttu selle väljamakse ostujõud aasta aastalt järjest väiksem. Seega, pensionileping ei taga sulle elustandardi säilimist elu lõpuni.

Pensionilepingut sõlmides saab sinu vara kindlustusseltsi omaks – sina loobud võimalusest seda vara pärandada. (Ehkki sa võid maksta veel lisatasu lepingu eest, mis sinu varase surma korral siiski teatud perioodi vältel sinu pärijatele igakuiseid väljamakseid teeb).

Kas Tuleva arvab, et kõik piirangud II samba väljamaksetele tuleks kaotada?

Ei. Tuleva seisukoht on, et seadus peab pensionivara kasutamist piirama just nii palju, et tagada igale inimesele elu lõpuni toimetulekuks vajalik pension I ja II samba koosmõjul.

See on nö tagatis halvima vastu ja annab kindluse, et kui ka osa pensionäre teevad oma rahaga ümber käies valearvestuse, ei pea tulevikus nende ülalpidamist enda kanda võtma nende lähedased ega maksumaksjad. Kui see risk on kaetud, siis on igal inimesel, noorel ja vanal, õigus ise otsustada, kas ja milliseid täiendavaid kindlustustooteid ta soovib osta.

Kas Tuleva arvab, et inimestel peaks olema õigus osa II samba varast korraga välja võtta?

Meie seisukoht on, et see küsimus väärib analüüsi. Ühest küljest, kui sa oled kogu elu kohusetundlikult makse makstes II sambasse arvestatava summa säästnud, on veider keelata sul kogutud rahaga ümber käia oma äranägemise järgi.

Võimalik, et sul oleks arukas pensioniea algusaastatel teha remont, et kodu oleks vanaduspõlves turvalisem ja soojaarved väiksemad. Samuti võiks olla tark teha kulutusi tõsisemaid haigusi ennetavale taastusravile või tervisespordile. Isegi puhkusereis ei pruugi olla ebamõistlik kulu. Kui sul on mõni unistus, ei pruugi olla halb idee teha see teoks siis, kui oled veel nooruslik ja hea tervise juures.

Teisest küljest: inimesed kipuvad väidetavalt oma oodatavat eluiga alahindama. Seadus, mis ei lase sul liiga suurt valearvestust teha, võib olla mõistlikkuse piires õigustatav. Mõistlikkus on ühiskondliku kokkuleppe küsimus – rahandusministeerium peab arutama inimeste endiga, millistel tingimustel ja millise osa pensionivarast võiksime soovi korral tulevikus välja võtta ühekordse maksena. Sisuliselt on küsimus selles, kui palju riik oma kodanikke usaldab.

Kindlasti pole õigustatud seadus, mis sunnib meid kõiki loobuma kogu oma kogutud pensionivarast mõne-protsendilise pensionilisa kasuks ja kindlustusseltsile garanteeritud tulu kasuks.

Kas suurem paindlikkus on kasulik eelkõige jõukamatele või vähem jõukatele inimestele?

Toimetulekupensioni määra arvutamise aluste kokkuleppimine ja suurem paindlikkus väljamaksetes on kasulik kõigile Eesti inimestele. Vaatame lähemalt.

Täna jälgib riik ühte numbrit: keskmise pensioni ja keskmise palga suhet. See on pealiskaudne suhtarv, mis juhib tähelepanu kõrvale faktilt, et Eestis on täna ja ka tulevikus inimesi, kelle sissetulek on nii väike, et pensioni I ja II sambasse lihtsalt ei kogune toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele peab riik paratamatult maksma toimetulekutoetusi täna ja tulevikus. Teiste pensionäride vabaduste piiramine ei tee neid kuidagi jõukamaks.

Exceli tabelis rahvastiku lõikes keskmistega mängimine peab lõppema. Lepime kokku toimetulekuks vajaliku pensioni arvutamise alustes – siis saab riik eesmärgistatult otsida lahendusi, kuidas tagada see kõigile Eesti inimestele. Ka neile, kes on elu vältel teeninud miinimumpalka.

Teistele inimestele tuleb tagasi anda õigus kasutada oma isiklikku raha targalt ja lõpetada sund anda kogu pensionivara kindlustusseltsile.

Kas paindlikum väljamaksete süsteem oleks risk tulevastele maksumaksjatele?

Ei. Tulevastele maksumaksjatele on kõige suurem risk, et riik jätkab paberil keskmise pensioni ja palga suhtarvu järgimist – ignoreerides fakti, et väikesepalgalised inimesed ei säästa pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele maksavad riik ja omavalitsused toimetulekutoetusi täna ja ka tulevikus.

Kõigile pensionäridele piirangute seadmine ei tee seda tõsiasja olematuks ega paranda mingilgi määral vaesemate elustandardit. Küll aga kahjustab see enamiku pensionäride heaolu, sundides loobuma oma pensionivarast kohustusliku kindlustuslepingu vastu, keelates raha pärandamise lastele ja vähendades tervikuna inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu.

Kas II sambasse kogunenud raha peaks ikka käsitlema inimese isikliku varana?

Uue eakuse rahvakogust käis läbi alarmeeriv väide: on erinevaid arusaamu, kas II samba vara on isiklik või peaks tõmbama võrdusmärgi I ja II samba vahele. Tuleva seisukoht on, et kui siin on täna veel ekspertide seas eriarvamusi, peab valitsus andma kiiresti selge vastuse.

Kui II sambasse kogunev raha on riigi, mitte inimese vara, siis ei tohi valitsus lükata investeerimise vastutust ja riske inimeste peale. On selge, et riigi raha investeerimine pensionifondidesse sadade tuhandete üksiklepingutega on vastutustundetult kulukas. Kui II sammas on eelfinantseeritud riiklik pensionikindlustus, peab riik ise seda juhtima või korraldama selleks rahvusvahelise hanke. Samuti peab väljamaksed niisuguses süsteemis korraldama riik. Täpselt nagu I samba puhul.

Kui II sammast on kohustuslik kogumistoode, mille iga inimene ise ostab omal valikul eraettevõttelt, tuleb II sambasse kogunenud summat samuti käsitleda kui iga inimese isiklikku vara.

Kas väljamaksete süsteem vajab põhjalikumat analüüsi?

Jah, kindlasti. Aga ei tohi unustada, et igal aastal satuvad pensionile suundudes sundolukorda tuhanded inimesed, kes vajavad lahendust kohe. Sellepärast on Tuleva teinud riigikogu rahanduskomisjonile kolm ettepanekut:

1. Paluda rahandusministeeriumil alustada inimeste huvidest lähtuvat väljamaksete analüüsi, aga

2. üleminekulahendusena lubada fondipensioni kõigile, kes suunduvad pensionile enne 2025. aastat, ja

3. kõigile teistele lubada algatuseks fondipensionina välja võtta oma II sambasse kogunenud vara selles osas, mis ületab 200 rahvapensionimäära (tänases seaduses tuleb kindlustusele üle anda 700rpm). See on piisav lävend toimetulekupensioni tagamiseks elu lõpuni.

PRESSITEADE, 28.03.2017

Tuleva käivitab II samba pensionifondid valitsemistasuga 0,34% 

Tuleva käivitab tõenäoliselt* madalaimate kuludega pensionifondid Eestis. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi valitsemistasu on 0,34% ja kogukulumäär kuni 0,5% aastas. 

Tuleva pensionifondides saavad alates homsest hakata pensioni koguma nii Tuleva liikmed kui ka kõik teised Eesti inimesed, kes teevad kohustusliku kogumispensioni ehk II samba sissemakseid. 

Valida on kahe Tuleva indeksifondi vahel: agressiivse strateegiaga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond ja konservatiivne Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Aktsiafond pakub kõrgema tootluse võimalust inimestele, kes ei muretse aktsiaturu lühiajaliste kõikumiste pärast. Võlakirjafond on mõeldud eelkõige inimestele, kes plaanivad pensionile jääda juba lähiaastatel. 

Tuleva aktsia- ja ka võlakirjafondi valitsemistasu on 0,34% aastas. Mõlema fondi kogukulumäär on kuni 0,5% aastas. Teiste Eesti pensionifondide keskmine valitsemistasu on üle 1% ning kogukulumäär veel oluliselt kõrgem. 

“Oleme teinud palju tööd selle nimel, et alustada veel madalama valitsemistasuga kui algul lubada julgesime,” ütles Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk. “Kulud on ainus pensionifondi tulemusi mõjutav asi, mis on täielikult fondivalitseja teha ja mida iga pensionikoguja saab fondi valides ise kontrollida,” märkis ta.  

Lisaks madalatele kuludele on Tuleva fondide eeliseks hästi hajutatud riskidega passiivne indeksit järgiv investeerimisstrateegia. “Kuna puudub tõestus, et aktiivne juhtimine investoritele väärtust looks, siis Tuleva sellele pensionikogujate raha ei kuluta,” ütles Tõnu Pekk. 

Kuni üheksal juhul kümnest on aktiivselt juhitud fondid on jäänud indeksile alla**. Ka enamiku Eesti pensionifondide tulemused on seni olnud kehvemad kui maailmaturu keskmine. 

Tuleva fondid on Eesti esimesed ja ainsad pensionikogujate endi algatusel loodud pensionifondid. Enam kui 3000 inimest ühendavale Tuleva ühistule kuuluv fondivalitseja Tuleva Fondid AS sai Finantsinspektsioonilt loa kohustuslike pensionifondide käivitamiseks täna. Tegevusloa taotlemise protsessi juhtisid Tulundusühistu Tuleva juhatuse liige Priit Lepasepp ning asutaja ja nõukogu liige Kirsti Pent advokaadibüroo Fort abiga.

Veel kasulikku infot ajakirjanikele: 

• * Oleme tegelikult üsna veendunud, et Tuleva fondide kulumäär on madalaim. Aga kuna pangad veel ei avalda kogukulu, siis on võimalik, et Swedbanki K1 konservatiivne fond võib olla sama madala või isegi veidi madalama kulumääraga. Usume, et teised pensionifondid on kindlasti kallimad. Kui keegi teab vastupidist, andke meile kohe märku.  
• ** S&P andmetel on näiteks 91% USA aktsiafondidest viimase viie aasta jooksul alla jäänud indeksile. Vaata ka detailsemat raportit võrdlusaandmetega eurodes denomineeritud fondide kohta.
• Tõnu Peki artikliseeria Tuleva blogis avab olulisemaid küsimusi pensionifondide, aktiivse ja passiivse fondijuhtimise ning nende investeerimisstrateegiatega kaasnevate riskide kohta. 
• Tuleva fondide info tuleb kohe aadressile tuleva.ee/fondid ja fondide portfellide sisust saab lähemalt lugeda Tuleva blogis siin. (Mõlemad lingid lähevad aktiivseks lähema poole tunni jooksul). 

Pressiteade, 22.03.2017

Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.

Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!

Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.

Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.

“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.

“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.

Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.

“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”

Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.

Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. Peatselt käivitab Tuleva Eesti esimesed inimeste endi algatusel loodud teise samba pensionifondid.

Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:

Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale

19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem:

Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.

Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!

Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.

Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.

“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.

“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.

Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.

“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”

Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.

Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. (1)

Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:

Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale

19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem:

_________________

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

Teeme fondid, mis teenivad tulu inimestele, mitte pankadele!

KES: Esimese sprindi tiim + kaks uut arendajat
MILLAL: 6. – 11. märtsil
KUS: Tuleva kontoris Tallinnas: Telliskivi tn 60
TASU TÖÖ EEST: 2880€ (koos kõigi maksudega – arve, töövõtuleping või Tuleva pensionikapital)

Tuleva esimesel sprindil ehitasime nädalaga esimese töötava veebirakenduse. Kõik osalejad on juba muud töökohustused ja reisid ümber seadnud, et jätkata ka teisel sprindil. Ambitsioon on suur: alustame esmaspäeva, 6. märtsi hommikul ja samal õhtul läheme live´i. Edasi jätkub arendus continuous delivery põhimõttel: kõik, mida ehitame, läheb kohe tootmisse.

Vajame veel kahte tootearendajat, kes tahaksid koos meiega ehitada valmis veebirakenduse, mis võimaldab Tuleva liikmetel tuua raha üle päris oma pensionifondi.

Kuidas kandideerida? 

1. Vaata, kas sinu oskused lähevad kokku meie tech stack-iga.

2. Vali üks ülesanne ja tee see valmis kas osaliselt või täielikult. Ülesanne tuleb teha pull requestina. Küsimusi võib küsida [email protected].

3. Anna meile siin teada, et tahad kampa tulla.

Tähtaeg on  22. veebruari südaööl.
Tõnu ja Jordan räägivad kandidaatidega 23. veebruaril.
Hiljemalt 27. veebruaril anname sulle vastuse.

Miks just sprint?

Kõik vajalikud inimesed on kogu nädala vältel ühe laua taga. Meil on ainult üks ülesanne. Iga takistus saab kohe kõrvaldatud. Kui tööplaanis on vaja midagi muuta, otsustame kohe. Ei mingeid e-kirju ega koosolekuid. Puhas fookus ja elevus.

Kellega sa koos hakkad töötama?

Need inimesed tõmbavad toolid kokku ja teevad sulle laua ümber ruumi:

Jordan, Uku ja Erko on igapäevaselt tööl legendaarses Transferwise’is. Siim on ehitanud enamiku suuremate pankade ja Eesti väärtpaberite keskregistri süsteeme ja oskab üle saada igasugustest takistustest ühenduste loomisel. Sander on algusest peale Pipedrive’i UXi disaininud ja oskab teha nii esialgseid flow sketch’e kui ka parandada front-end koodi. Tõnu, Kristi ja Kristel kõrvaldavad takistusi, kirjutavad, joonistavad ja testivad.

Me kõik oleme Tuleva liikmed.

Create your own user feedback survey