Tulevaga ühinemist kaaluv Sten Andreas Ehrlich (pildil) ja Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk pidasid hiljuti Facebookis maha kaaluka küsimuste ja vastuste sessiooni, mille tulemusel Sten Andreas astus Tuleva liikmeks. Allpool avaldame mõned osad sellest vestlusest, mis võivad huvi pakkuda ka teistele inimestele, kes Tuleva liikmeks astumist kaaluvad.
Sten Andreas: Salvrätiarvutuste järgi jõuab Tuleva nullkasumisse, kui pensionifondi väärtus on ca 34 000 000 EUR. Keskmisel inimesel on pensioniosakuid umbes 4200 EUR väärtuses. Seega peaks umbes 8200 inimest paigutama oma osakud Tulevasse?
Tõnu: Tuleva idee algas sellisest loogikast: kui oma II samba varad paneksid kokku 3000 inimest, kelle palk on keskmiselt 1900 eurot ja kellel tänaseks on II samba osakuid keskmiselt 10 000 euro väärtuses, peaks saama teha fondi, mis tasuks ennast ära oluliselt parematel tingimustel kui ükski pank täna pakub. See oli meie salvrätiarvutus.
Meie esimese 1100 liikme seas tehtud küsitlus näitas, et Tuleva liikmeks astunutel on II sambasse kogunenud Eesti keskmisest rohkem – pigem vahemikus 10 – 25 000. Seega peaksime nullkasumisse jõudma hinnanguliselt 3000 liikmega.
Olen nõus, et tänaste liikmete profiil ei räägi meile eriti midagi tulevaste liitujate kohta. Ise olen veendunud, et tasuvuse piir jääb pigem 2000 ja 4000 vahele, aga oleme valmis ka selleks, et see on kaugemal.
Sten Andreas: Tulundusühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsuse alusel. Igal liikmel on üks hääl. Liikmeks on ka need, kes pole pensionikapitali paigutanud, vaid üksnes tasunud liitumistasu. Miks peaksid liikmed, kes pole pensionikapitali paigutanud, hääletama dividendide maksmise poolt? Kasumi jaotamine muudab ju ühistu vaesemaks.
Tõnu: Üldkoosolek võib küll otsustada jätta dividendi välja maksmata, aga ei saa muuta seda, kellele kasum kuulub. Iga liikme panuse kohta peetakse arvestust ühistu registris. Kui dividendi ei maksta, suureneb kapitali panustanud liikmete osalus pensionikapitalis (kuhu ühistu nende nimel kasumi kannab). Seeläbi väheneb pensioniboonust koguvate liikmete osalus. Selle pärast ei ole ühistu enamuse huvides dividendi kinni pidada.
Kui siiski üldkoosolek peaks otsustama dividendid maksmata jätta, aga on tarvis raha välja võtta, jääb võimalus ühistust lahkuda ja saada kätte oma kapitalipanus koos välja maksmata dividendiga.
Sten Andreas: Tulundusühistuseaduse § 30 lg 2 näeb ette, et dividend jaotatakse vastavalt osalusele ühistu tegevuses. Lg 3 järgi võib maksta ka vastavalt liikme osamaksu suurusele, aga selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress. Tegevuskasumi jaotamine proportsionaalselt pensionikapitali paigutusega on lg 3 juhtum, eks? Sellisel juhul, kas dividendi suurus pole mitte piiratud ning seejuures üsna väikese limiidiga?
Tõnu: Pensionikapitali sissemakse ja II samba kogumine Tuleva pensionifondis ongi liikme osalus ühistu tegevuses, mille alusel arvestatakse dividendi. Kui ühistu liige ei ole kapitali panustanud või ei ole II samba makseid ega osakuid Tuleva pensionifondi üle toonud, ei ole tal õigust dividendidele.
Meie jurist kommenteerib küsimust nii: “Tõesti ei ole tänaseks kogunenud väga palju kohtupraktikat, kuidas tulundusühistud dividende maksavad. Sama on ka muude äriühingutega ja ka nende puhul on sarnaselt tulundusühistuga dividendide maksmine seadusega sõnaselgelt lubatud.
Tulundusühistu seadus annab ulatusliku võimaluse reguleerida dividendi ja lahkumishüvitise maksmist ühistu põhikirjas ja seda toetab ka TÜS-i seletuskiri, mis pärineb 2000. aastast. Dividendi maksmise võimalust toetab ka tulumaksuseaduse § 18 lg 2, millega korratakse üle, et selline dividenditulu on maksustatud.”
Sten Andreas: Tuleva üritab saada kokku 3 000 000 EUR algakapitalina. Praegu on koos umbes 420 000 EUR , millest poole paistavad olevat paigutanud asutajad. Ma ei usu, et on realistlik leida veel umbes 2,5 miljonit eurot ehk 2500 inimest, kes oleksid nõus paigutama 1000 EUR. Kui algkapitali ei leita, üritatakse raha kaasata teistel viisidel. Mis need võivad olla? Kas selline investeering on piisavalt tulus, et pangad oleksid nõus laenama?
Tõnu: Asutajaliikmed panustasid kokku 170 tuhat eurot. Vähem kui kahe nädala jooksul on 140 ühistu liiget panustanud kokku 250 tuhat (28. juuli seisuga on kõik kokku panustanud rohkem kui 780 tuhat). Enne 2. juulit liikmeks vastu võetutel on aega otsustada 1. augustini. Hiljem ühinenud inimestel on aega 30 päeva liikmetunnistuse saamisest. Kapitali kogumine võtab aega, aga olen üsna optimistlik. Ennustusi teha pole mõtet, aga minu optimism põhineb igapäevastel vestlustel, liikmete tagasisidel ja liikmete küsitluse tulemustel.
Mis võivad olla teised viisid raha kaasamiseks? Laen ei ole selleks hea lahendus, sest tähtajaline tagasimaksekohustus oleks risk kapitali miinimumi tagatusele. Parem lahendus oleks näiteks grupp Tuleva eesmärke toetavaid ühistu liikmeid, kes oleksid valmis panustama suurema summa ja sõlmima kokkuleppe, mis võimaldaks teistel liikmetel nende üle 10 000 euro ulatuv osalus kapitalis tulevikus lunastada. Võimalusi on tõenäoliselt veel. Praegu keskendume siiski kõige paremale variandile – et kapital jaotuks algusest peale võimalikult laialt liikmete vahel.
Sten Andreas: Mäletan üht õppejõudu finantsturgude õiguse loengus ütlevat, et enamasti ületab finantsinstitutsioonide algkapital oluliselt seadusega nõutavat miinimumi, sest vastasel korral võib olla raske läbida jätkusuutlikkuse teste ning saada tegevusluba. Kas keegi on midagi sarnast kuulnud või mäletan valesti?
Tõnu: Omavahendite ülejääk peab katma vähemalt kolme kuni nelja kuu püsikulud. Tõenäoliselt soovib FI näha suuremat puhvrit. See puhver on reserv, mille kogume liitumistasudest.
Sten Andreas: Kas puhver peab katma ka riski, et tootlus on negatiivne, mistõttu langeb omavahendite väärtus alla 3 MEUR? Ma ei tunne FI praktikat ega investeerimisfondide seadust piisavalt, et mingit arvamust omada, lihtsalt uurin.
Tõnu: Jaa, sul on õigus, peab küll. Esialgu läheb suurem osa kapitalist konservatiivsesse võlakirjafondi, kõikumine on väiksem, ehk siis ka väiksem vajalik reserv. Sedamööda, kuidas pensionikapital kasvab (ja sellega koos miinimumkapitali puhver), suuname järjest suurema osa aktsiafondi.
Küsin nüüd omalt poolt ka: kas sa oled juba meie liige? Kui jah, siis rõõm ja jätkaks hea meelega arutelu ühise asja üle. Kui ei, siis kutsun liituma ja oleksin tänulik tagasiside eest: mis sind seni on takistanud liikmeks tulemast?
Sten Andreas: Ma ei ole veel liitunud. Takistuseks on peamiselt olnud enda laiskus ja ajapuudus. Ma ei tahtnud astuda liikmeks ilma tingimusi ja plaani läbi lugemata, aga seni polnud jõudnud seda teha.
Samuti, kui jätta Tuleva ühiskondlik mõju kõrvale ning mõelda egoistlikult vaid enda heaolu peale, ei paista varakult liitumisel olevat mingit eelist, va võimalus, et ehk tulevikus midagi muutub. Samas seostub suur osa riske minu jaoks sellega, et liitujaid on liiga vähe.
Tõnu: Sisuliselt otsime täna mõttekaaslasi, kes tahaksid tulla kokku, et oma II sammas, mis on meil kõigil niikuinii kohustuslik ja mille jaoks täna head valikut pole, normaalsemalt tööle saada.
Kui me ise II samba klientidena oleme ka fondivalitseja omanikud, pole karta, et omaniku suhe kliendiga on selline nullsumma mäng nagu täna: mida rohkem saab üks, seda vähem jääb teisele. Ja kuna pank on iga üksiku kliendiga võrreldes ikkagi jõupositsioonis, pole raske arvata, kellele rohkem ja kellele vähem.
10 või 20 inimesega või üksi tehtav uus ettevõte seda konflikti vältida by definition ei saa, aga 3000 inimesega tehtav ettevõte saab. Selles mõttes on varakult ühinemise kasu see, et asi saab tehtud, muidu ei saa ja su pension jääbki kiduma sinna, kus ta praegu on. Üle 1300 inimese on sellest juba täna aru saanud ja iga päev tuleb liitujaid juurde.
Täna ühinedes riskid 100 euroga. Selle summa oleme kõik sisse maksnud ja see on summa, mille need liikmed, kes igapäevaselt ülesehitusega tegeleda ei saa, annavad asja ära tegemiseks neile, kes saavad. Kui sa alustad üksi oma ettevõtet, on sul samamoodi algul kulud, mis tekivad juba enne kui äri käima läheb. Enamasti suuremad.
Kui läheb käima, teenib see 100 eur tegelikult päris hea tulu nagu sa ise juba arvutasid. Kui millegipärast ei lähe, oleme kõik selle võrra vaesemad (no tegelikult maksame selle osa, mis alles on, loomulikult liikmetele tagasi).
Ehk siis minu meelest on see mõistlik kulutus eeldusel, et raha ei tule pere toidu ja korteriüüri arvelt. Alternatiivkulu on paar õhtusööki restoranis või mingi vidin, mille ostu sa koju jõudes juba kahetsed.
Nii et tule ikka – ilmselgelt on Tuleval sind vaja ja kui sa oled lugemisega siia jõudnud, siis oled niikuinii juba päris palju aega investeerinud, nii et võiksid samahästi juba omanikeringis olla.
Sten Andreas: Küsimuste-vastuste-vestluse kokkuvõtteks: esitasin liitumisavalduse ning maksin liitumistasu. Jään ootama, kas juhatus võtab mind vastu. :). Minu kahe õhtu mõttetöö tulemus on umbes selline:
1. Minu vanuses inimestel on mõistlik suunata oma pensionimaksed tulevikus Tuleva fondi. Mõne panga, nt LHV, indeksfond võib pakkuda esialgu pakkuda samasid tingimusi, aga on väiksem kontroll, kas nad tõstavad tulevikus teenustasusid. Tuleva ei pruugi olla hea valik nt neile, kelle pensioniiga on väga lähedal, sest tugineb aktsiatele.
2. Kui suunata oma pensionimaksed Tuleva fondi, on otstarbekas astuda ühtlasi Tuleva liikmeks. 100 EUR liitumistasu on enamiku inimeste jaoks kasulik investeering.
3. Pensionikapitali raha paigutamine ei ole mingi imeinvesteering, vaid on pisut riskantsem ning tulusam kui indeksfondi osakute ostmine. Samas on pensionikapitali raha paigutamisel ka tugev sotsiaalne mõõde – kahtlustan, et Tulevasse tehtud investeering arendab ühiskonda rohkem kui nii mõnigi annetus.
4. Egoistlikult mõeldes ei tasu rutata Tulevaga liitumisega – kasulikum on mitte võtta riske enne, kui liitujaid on rohkem ning plaanid on selgemad. Mõeldes ka üldisele hüvangule, on selge, et võimalusel tasub liituda kohe, sest see suurendab fondi toimima hakkamise tõenäosust. Seekord ei tasu olla freerider.
Kristen Leppik on üks kahest Tuleva praktikandist. Ta aitab kaasa Tuleva juriidilise asjaajamise korraldamisel. Küsisime, mida ta arvab Tulevast.
Miks sa Tulevasse praktikale tulid?
Tuleva tundus minu jaoks idee, millesse oleksin olnud nõus ka ise panustama, miks siis mitte osaleda selle väljakujunemises? Tulevaga liitumine selle algstaadiumis andis mulle võimaluse õppida ja kaasa rääkida Eestis täiesti uudse pensioniühistu tegemistes. Suur motivaator Tulevaga liitumiseks oli ka Tuleva põhimõte, mis võrdsustab ühistu kollektiivsed huvid üksikisiku soovidega ning annab võimaluse liikmetel ühistu tegemistes kaasa rääkida ning tulevikus pensionit saada vastavalt oma panusele ühistusse. Lisaks, olles muidu kokku puutunud vaid õigusalase lähenemisega, on silmaringi arendav töötada paralleelselt koos nii erineva taustaga inimestega, saavutamaks ühiseid eesmärke ning tagada ühistust huvitatuile parim lahendus.
Mind paelub ka see, et teadjad inimesed on tulnud kokku ning kavandanud plaani, mille edukas toimimine võimaldab ümber kujundada Eesti nägemuse pensionifondidest ning annab võimaluse pensionipõlves oluliselt rohkem tagasi saada, kui seni tavaliseks peetakse. See on üldteada, et Eesti pensionifondide ja –valitsejate tegevus ei ole jätkusuutlik ning vaja on uudset lahendust, mis motiveeriks ka alles tööturule astujaid pensionifondidesse panustama. Vastasel juhul on pensionipõlves elamisväärse tulu saamine suure tõenäosusega väga kauge unistus minu põlvkonna jaoks.
Kõigest sellest tulenes minu soov osaleda milleski, mis suure tõenäosusega noorte senist nägemust pensionist kummutab ning annab võimaluse ka alles töökarjääri alustavale inimesele kaugemas tulevikus oma töö vilju nautida ja reaalselt vanaduspõlves ka pensionit saada.
Millised on sinu esimesed muljed tööst Tulevas?
Minu jaoks uskumatu on see, et ühistu juhatuse liikmed võtavad aega oma põhitöö kõrvalt ja ka puhkuste arvelt, et panna alus uuele süsteemile, mis ei ole kasulik ainult neile endile, vaid ka neile, kes otsustavad ühistuga liituda ja seda ideed toetada ning selle eest isiklikult vastutasu saamata. Ühistul on ka väga aktiivne liikmeskond, kes annavad oma panuse pensionifondide rajamisse, uute liikmete kaasamisse-teavitamisesse ja ühistu paremaks toimimiseks.
Mida nooremad inimesed üldse arvavad pensionist tänases Eestis?
Enamik nooremaid inimesi teab, et pensionisüsteem praegusel kujul ei toimi kuigi edukalt, mistõttu neil ei ole pensioniikka jõudmisel suurt midagi loota. Osad noored hakkavad varem mõtlema vanaduspõlve peale ja panevad raha kõrvale – investeerivad või paigutavad kinnisvarasse. See võib tagada suurema sissetuleku vanaduses, aga see ei ole lahendus probleemile, mis seisneb igakuiste pensionimaksete ebamõistlikus kasutamises.
Millega sa vabal ajal tegeled?
Õpin börsil toormete, valuutade, indeksitega ja väärtpaberitega kauplemist. Ilusa ilmaga käin jooksmas ja ujumas, mängin sulgpalli ja disc-golfi. Huvitun mälumängust ja ajaloost, õpin kitarrimängimist, mängin malet.
Annika Uudelepp on üks Tuleva asutajatest ja juhatuse liige. Laiemalt on Annika tuntud kui mõttekeskus Praxis juht. Olles üles ehitanud Praxise, liitus ta sel kevadel Tuleva asutajatega.
Sul on kaks last, sa kasvatasid Praxise Eesti suurimaks mõttekeskuseks. Näib, et sul on alati miljon tegevust korraga käsil. Mis sind selleks kõigeks sunnib?
Minu arust on elu nii huvitav ja võimalusterohke, et oleks kahju seda raisata niisama tiksumisele. Mul on jätkuvalt isu ise aidata kaasa neile muutustele, mis Eestile on vajalikud. Mult on palju küsitud, et kas tegelikult on üldse võimalik midagi muuta. Olen töötanud mitmetes riikides ja mul on omajagu tuttavaid, kolleege ja sõpru välismaal. Üks asi, mida võin Eesti kohta öelda, ja mida paljud oma riigi kohta ei saa öelda, on see, et siin on võimalik midagi päriselt ära teha.
Vaatasin kurvalt, isegi kibeda tundega hinges, UK referendumi tulemusi ja lugesin, kuidas vanemaealised inimesed suuresti otsustasid oma lastelaste tuleviku selle referendumiga. Sellise, mille poolt need lapselapsed ise ei oleks hääletanud. Mu arust meie ise, tegusas eas aktiivsed ja hoolivad inimesed, kel veel elu ees ja kelle lapsed alles väikesed, peamegi rohkem kätt külge panema. Ma tahan, et Eestis ei koguneks sellist ebamäärast ängi ja frustratsiooni, mis võib välja lüüa selliste kahjulike tagajärgedena nagu oli näiteks Brexit.
Äkki me ei peaks kogu aeg Eestis midagi muutma? Võib olla oleks vaja rohkem stabiilsust?
Minu jaoks ei ole muutus ja stabiilsus vastandid. Teatud stabiilsus on hädavajalik, et olla võimeline teadlikult ja targalt muutusi juhtima. Vastanditeks on hoopis stagnatsioon ja areng. Need, kes peitudes stabiilsuse sildi taha, pidurdavad arendavaid muutusi, eelistavad tegelikult paigalseisu. Mis viibki stagnatsioonini.
Heiastused stiilis rohi oli rohelisem ja taevas sinisem, mis panevad meid klammerduma mineviku külge, ei anna tegelikult kindlustundele midagi juurde.
Reaalsus on, et palju sellest, mis on Euroopas olnud kindel ja toimiv aastakümneid, on murenemas. Me veel ei tea, milleks ja kuidas, aga tajume iga päev, et see Euroopa, kuhu Eesti end nn kartulikoori süües välja võitles, on minevik.
Parim, mida me selles keerulises maailmas teha saame, on ise algatada neid muutusi, mis aitavad meil areneda. Vähemalt kaasas käia selle maailmaga, mis meid ümbritseb, kuid soovitavalt käia mõnes asjas ka teistest ees. Hoida end ühiskonnana ja rahvana vormis ajaga kaasas käima.
Üks selline koht on seotud elanikkonna vananemise ja vanaduspõlves endaga toimetulekuga. Vaata kuidas vaatad, ikka on rehkendus miinusmärgiga. Neid, kes pensioniikka jõuavad, tuleb juurde rohkem võrreldes noortega, kes tööturule lisanduvad.
Miks sa just Tuleva asutajate sekka tulid?
Põhjused, miks me Tuleva lõime, ei puuduta mitte 100, 1000 või 10 tuhandet inimest, vaid sadu tuhandeid pensionikogujaid. Üle poole Eesti elanikest on täna pensionikogujad. Neid tuleb järjest juurde, sest II sammas on kohustuslik. Nii et juba see ühiskonna osa, keda paremate pensionikogumisvõimaluste loomine aidata võiks, on väga suur. Minu arvates tasub selle nimel julgeid samme astuda.
Kui tunnen, et mul on teadmisi ja oskusi, et aru saada, mida see tulevikus kõik meile tähendab, siis ma arvan, et mul mitte pole üksnes võimalus, vaid ka teatud kohustus leida uusi lahendusi. Nii seletades, et pudrumägesid ei ole kusagilt oodata, kui ka kätt külge pannes ise mingit osa paremaks tehes.
Meie võimuses ei ole küll reformida kogu pensionisüsteemi, aga me saame tegeleda sellega, et pensionikogujate huvid oleksid kaitstud ja nad teeniksid võimalikult head tulu. Väga konkreetne koht, mida muuta saab, on seotud kõrgete valitsemistasudega – oleme seda muutmas nii üles ehitades uut tüüpi pensionifondi kui ka tehes ettepanekuid seadusloomesse.
Nii olulisest teemast nagu pension on seni räägitud üllatavalt ühekülgselt…
Ongi üsna imestamapanev, et pensionikogujate näol on Eestis olnud sedavõrd suur ühiskonnagrupp, kelle huvid on siiani esindamata olnud. Tuua kokku neid inimesi ja ühiselt kaasa aidata süsteemi paremakstegemisele, lähebki korda ka mulle.
Tuleva abil saame teadvustada väga paljudele inimestele nende enda vastutust ja valikukohti oma tuleviku kindlustamisel. Mõelge, kui erakonnad näevad, et nende ees on 680 tuhat inimest, kellest olulisele osale see teema korda läheb, siis on võimalik mis iganes.
Tuleva on osa ühest laiemast ja järjest nähtavamast ühiskondlikust trendist. See trend seisneb inimeste koosloomes ja koos tegusemises, mis on omamoodi samm edasi praegu hoogsalt levivast jagamismajandusest.
Ühine tegutsemine on võimalik ka neis valdkondades, mida peetakse traditsiooniliselt kas suurkontsernide või riigi pärusmaaks. Mind väga innustab ja motiveerib see mõte, et me saame Tulevaga teha mitte üksnes meile endale ja Eestile kasulikke muutusi, vaid oleme ka eeskujuks majandusmudelite innovatsioonis.
Kui vaatan ümberringi, kasvõi oma tutvusringkonda, näen seal väga palju inimesi, kes siiralt tahavad sellistele asjadele kaasa aidata. Kes väärtustavad ennast, hoolivad tulevikust ja tunnevad, et tahaks olla küll selliste murranguliste loomiste juures. Aga ega selliseid algatusi väga palju polegi, kus nii suur ja pikaajaline asi on ette võetud nagu Tulevas pensionikogumine, ja tihti pole ka head formaati kaasaaitamiseks.
Tuleva asutajate seas on küll mitu naist, kuid mehi on siiski rohkem. Miks?
Tegelikult peaks olema meie liikmete seas naisi rohkem kui mehi, sest statistikat vaadates on näha, et naised elavad ju kauem. Naiste hulga suurendamine meie liikmete seas on üks minu südameasjadest ja kui keegi, kes praegu seda loeb, tahab mind näiteks esinema või arutama kutsuda, siis saatku aga kutse mulle edasi.
Just naised on need, kes pikemaid aastaid, seejuures üksikuna, pensionärina elavad. Ma tahaks siis endaga toime tulla ja oma sissetulekutest ära elada. Ilmselt töötame pensionieas samuti, kuid keegi meist ei tea ette, milline on meie tervis ja vaim 70-selt. Madalamad valitsemistasud tähendavad vähemalt ühte asja – võrreldes kõrgete tasudega jääb sulle igal juhul rohkem raha.
Aga Tulevas on võimalik liikmeks saamise kaudu saada osa sellest kõigest ja kui vahepeal tekib tahtmist ja aega ka ise ideid anda, on siin osalusvõimalusi. Ühistuna on Tuleva liikmetel kõigil üks hääl, ning mehe ja naise hääl on siin võrdsed. Samas pole kohustust iga kuu kuskil kohal käia ja midagi tingimata teha. Nii et väike samm, aga suur jälg. See võiks paljudele korda minna.
Ühine Tulevaga siin.
