Tuleva on uut moodi pensionikogujate ühendus, millega ühines esimese pooleteise kuuga rohkem kui 1000 inimest. Me kasvame kiiresti ja vajame abikäsi!
Otsime praktikanti, kes koos Tuleva juhatuse ja asutajatega kasvataks ühistu liikmeskonda, suhtleks tänaste ja tulevaste liikmetega läbipaistvalt ja arusaadavalt ning arendaks ühistut koos liikmetega.
Sa peaksid:
– osalema liikmeskonna ehituse ja pensionikapitali kogumise kampaaniate elluviimises;
– juhtima suhtlust sotsiaalmeedias, sealhulgas aitama blogi arendada;
– koostama täpseid ja selgitavaid tekste;
– suhtlema liikmetega ning vastama nende küsimustele;
– lööma kaasa seminaride korraldamisel;
– abistama juhatust esinemiste ettevalmistamisel.
Sul võiks olla:
– lõpetatud või omandamisel kõrgharidus;
– hea eesti ja inglise keele oskus kõnes ja kirjas;
– kogemus veebitööriistade kasutamisel ning huvi tehnoloogia arengutega kaasas püsida;
– huvi investeerimise vastu;
– oskus mõelda ettepoole;
– loomingulisus;
– tahtmine töötada meeskonnas ning valmisolek vastutada iseseisvalt;
– soov ennast kõiges eelnimetatus arendada ja võimalus pühenduda sellele vähemalt kolmeks kuuks.
Mida praktika sulle annab?
Praktika Tulevas on võimalus osaleda Eesti ühe põnevaima ettevõtte ülesehituses. See on võimalus töötada vahetult koos 22 legendaarse asutaja ja üle 1000 liikmega – nii ägedat kogemust mujalt ei leia.
Tegu on praktikaga ja töötasu me ei garanteeri. Aga kui sa pühendad kolm kuud oma aega, õpid ja saavutad tulemusi, suuname sinu eest Tuleva fondivalitseja algkapitali 1000 eurot, mis hakkab sulle tulu teenima. Eduka praktika lõpus võib avaneda võimalus töötada Tuleva heaks ka edaspidi. Samuti aitavad asutajad sind igati, et sa leiaksid ka tulevikus oma unistuste töö.
Kus ja millal praktika toimub?
Töökoht: Telliskivi 60a. Lisaks üritused Tallinnas ja mujal Eestis.
Tööaeg: vähemalt 3 kuud, orienteeruvalt 11. juuli – 11. oktoober, kuni 40 tundi nädalas. Sellest 20 tundi nädalas töötad Tuleva kontoris vastavalt kokkulepitud ajagraafikule. Lisaks on kokkusaamised juhatuse, asutajate ja teiste liikmetega ning seminarid ja muud sündmused, mis võivad toimuda õhtuti või nädalavahetustel. Me arvestame tööaegade kokkuleppimisel sinu vajadustega ja eeldame, et oled samuti valmis mõnikord ootamatute küsimuste lahendamisel appi tulema. Kui jätkad sügisel õppimist, koostame koos sobiva töögraafiku, mis ei sega loengutes käimist.
Saada hiljemalt 30. juuniks oma cv ja sooviavaldus aadressil: [email protected]. Kirjuta, miks sa tahad meile praktikale tulla, millised oskused ja kogemused sul juba on ja mida sa tahaksid praktika käigus kindlasti juurde õppida. Kui sul on mõni hea idee või ettepanek, pane julgelt kirja.
Intervjuud parimate kandidaatidega toimuvad 4. ja 5. juulil (kui need kuupäevad ei sobi, tee selle kohta sooviavalduses märge koos lähima sobiva päevaga).
LHV nõukogu liige Andres Viisemann leidis nädalavahetuse Jaapanis aega vestelda Tuleva asutaja Tõnu Pekiga meili teel Eesti pensionikogumisest ning indeksifondidest. Seejuures pidasid Tõnu ja Andres maha vaidluse selle üle, kas LHV on suutnud toota parema või halvema tulemuse võrreldes indeksifondidega.
Tõnu: Tuleva asutajad mäletavad, et LHV alustas indeksifondide lubadusega, hiljem muutus aktiivse juhtimise fänniks – miks nii?
Andres: 2002. aastal indeksfondidega alustamiseks oli kaks põhjust. Esiteks olid pensionifondide mahud esialgu väga väikesed ning indeksfondide ostmine oli kõige odavam viis väikeste mahtude juures väärtpaberiturgudel osaleda. Teiseks põhjuseks, miks me indekseerijatena alustasime, oli see, et indeksfondide kasutamine tegi võimalikuks illustreerida, milline oleks olnud meie pensionifondide tootlus minevikus. Olukorras, kus meil endal ajalugu puudus, andis see kliendile mingigi ajaloolise perspektiivi fondi oodatava tootluse ja riski osas. Lisaks uskusin ma sel ajal, et indekseerimine võis olla eelmise sajandi üks suuremaid finantsinnovatsioone.
Asjaga praktiliselt tegeledes hakkas aga süvenema veendumus, et indeksid sobivad eelkõige suurtele ja kõige likviidsematele turgudele investeerimiseks. Arenevatel turgudel hakkasime peatselt kasutama aktiivselt juhitud fonde, kuna nende tootlus oli indeksitest parem. Juba definitsiooni järgi peaks nn. vähem efektiivsel turul olema võimalik kergemini leida võitjaid ja vältida kaotajaid kui efektiivsel turul.
Ma kasutan endiselt mõningal määral indeksfonde, kuid teisel otstarbel. Pigem taktikaliste otsuste elluviimiseks. Ma kahtlustan, et indekseerimisel on ka varjuküljed, mis peegeldub selles, et analüüsi tehakse vähem ning investoritel on tekkinud võltsturvalisus – kiirust lisatakse siis, kui peaks hoopis hoogu maha võtma.
Indeksfondid sobivad suurepäraselt neile, kes teavad, millisele turule ja miks nad soovivad investeerida.
Ausalt öeldes ei ole ma kunagi hinnanud oma investeerimistegevust skaalal aktiivne-passiivne. Ma ei võistle indeksitega. Ma püüan klientide vara säilitada ja siis inflatsiooni lüüa. See ei ole sugugi lihtne, kuid siiani olen sellega hakkama saanud.
Tõnu: Miks LHV fondid on paremad kui Vanguard näiteks? Meie arvutused näitavad täna, et Eesti pensionisüsteem oleks oluliselt paremat tootlust andnud Vanguardis kui LHV-s, olgugi, et LHV L fondi investeerides oleks keskmine Eesti investor saanud keskmiselt parema tulemuse.
Andres: Minu kolleegide arvutused näitavad, et alates pensionifondide loomisest kuni 2015. aasta lõpuni on LHV pensionifondid edestanud Vanguardi võlakirja ja aktsiafondist koostatud portfelli. LHV Pensionifond L on selle ajaga tõusnud 143.9% (pärast teenustasude mahaarvamist) ning Vanguardi kahest indeksfondist koostatud portfell 126.9%. Kui Vanguardi kahest fondist koostatud portfellist oleks maha arvestatud ka iga-aastane teenustasu 0.55%, siis oleks olnud tootlus 111.2%.
Meil on erinevad strateegiad. Ma arvan, et on liigselt lihtsustav väita, et üks strateegia on parem kui teine. Perioodil 2002 kuni 2015 pakkus minu juhitud fond kõrgemat tootlust madalama riskiga. Kindlasti on lühemaid perioode selle aja sees, mil ma jäin Vanguardile alla.
Tõnu: Me vaatame asja pensionikoguja seisukohast ja arvutame tulumäärasid, mida investor erinevates fondides saanud on. Võrdleme seda tootlusega, mida ta oleks saanud siis, kui just nendel samadel päevadel raha hoopis Vanguardi oleks pannud.
Huvitav on tõesti, et kui muidu jäävad Eesti pensionifondid igas ajaperioodis indeksile alla, siis LHV jääb alla ainult rahavoogudega kaalutud tootluses. Ehk siis selles, mida reaalne investor saanud oleks.
Sina oled mõõtnud, kui palju esimene investor, kes 2002.a. sügisel oma 1000 eurot sinu kätte andis, on teeninud. Mina olen mõõtnud reaalse investori tootlust mõlemas fondis nende jaoks, kes on 14 aastat rohkem või vähem regulaarseid makseid sinna fondi saatnud. See, et selle numbri teadasaamiseks, kui palju ma teenisin võrdluses turuga, on vajalik exceli hea tundmine, on ka üks Eesti pensionisüsteemi puudujääke. See number võiks olla minu pensionikonto esilehel ja ma ei peaks midagi arvutama.
Tõnu tabel.
Andres: Mul on väga hea meel, et me otsime koos vastuseid. Aga vastus/tõde sõltub püstitatud küsimusest. Kui küsimuse püstitus on, kas LHV pensionifondi L fondijuht on suutnud ületada Vanguardi indeksfondidest koostatud portfelli tootlust (millest on maha arvatud teenustasu 0.55%), siis vastus on – jah kindlasti on. LHV Pensionifondi L tootlus perioodil 2003 kuni 2016 mai on olnud 147,9% ning Vanguardi portfellil 114.3%. LHV pensionifond L on neljateistkümnest perioodis kümnel ületanud Vanguardi fondidest moodustatud portfelli tootlust. (numbrid erinevad vastuste tekstis olevatest, kuna lisasin ka 2016 aasta esimesed viis kuud)
Andrese tabel.
Vastus küsimusele kumb investeerimisstrateegia oleks andnud konkreetsele pensionikogujale parema tulemuse, sõltub sellest, millal ja kui palju antud pensionikoguja fondi investeeris.
Selge on see, et kui viimastel perioodidel on fondis rohkem raha, siis on ka viimaste perioodide tootlusel suurem kaal. Aga kas selle alusel saab anda hinnangut investeerimistrateegiale ja fondijuhile?
2002 oli eesti keskmine palk 393 eurot ja 2015 oli 1065 eurot. Seega keskmine sissemakse on märgatavalt suurenenud, mis lisab kaalu viimastele sissemaksetele. Kas see, kuna ja kui palju raha fondi sisse maksti, annab alust teha järeldusi tuleviku oodatavate tootluste suhtes? Reeglina kasutatakse fondijuhtide võrdlemiseks ajaga kaalutud tootlusi, mitte rahaga kaalutud tootlusi.
Tõnu: Millal LHV enda indeksipõhine fond tehakse?
Andres: Realistlik on september või oktoober 2016. Püüame tegutseda nii kiiresti, et juba järgmisel osakute vahetamise perioodil saaksid pensionikogujad uude fondi investeerida. Lisaks teise samba fondile plaanime teha ka vabatahtliku pensionifondi. Mõlema fondi haldustasu saab olema 0.5%.
Tõnu: Kas poleks parem, kui pensionifondi valitseja võtaks ainult edukustasu?
Andres: Investorina arvan, et vähemalt likviidsetesse väärtpaberitesse investeerides ei ole edukustasu reeglina põhjendatud. Sageli annab see varahaldurile vale motivatsiooni võtta liigselt riski. Kui fondi väärtus tõuseb, siis ta teenib korralikult. Kui fondi väärtus kukub, siis võib juhtuda, et fondijuht jalutab lihtsalt minema, muud tööd tegema, kuna tal pole selle fondiga enam niipea võimalik tulu teenida. Seda oli näha 2008. aastal, kui mitmed hedge-fondid tagastasid klientidele raha, kuid alustasid peatselt uue fondiga – parem alustada nullist, kui ennast august välja kaevata.
Edukustasu on ebasümmeetriline lahendus, kus klient loovutab osa kasumist, kuid kannab kogu kahjumi. Edukustasu on õigustatud erakapitali ja kinnisvarafondide puhul, kus fondijuht ei ole pelgalt finantsinvestor, vaid mängib ettevõtte igapäevases tegevuses olulist rolli.
Fondijuhina mulle edukustasu meeldiks. Sellele vaatamata pole ma pidanud kunagi õigeks seda võtta.
Tõnu: Milline võiks olla mõistlik pensionifondide hulk Eestis?
Andres: Võiks olla selline arv fonde, et suurem osa pensionikogujaid leiaksid endale sobiva investeerimisstrateegia. See suurendaks usaldust kogu süsteemi vastu. Täna on kahjuks mitmed pensionifondid üksteisega väga sarnased. Ei ole küll indeksfonde, kuid mitmed fondid sarnanevad oma sisult indeksitele. See tuleb suuresti nn. benchmarkimisest, võrdlemisest indeksitega. Kui kõik seda teevad, siis kasvab ka oht, et fondid muutuvadki väga sarnasteks. Ma arvan, et see on üks suuremaid needuseid, mis rõhub varahalduse sektorit.
Tõnu: Fondivalitseja eesmärk on pakkuda kliendile parimat tootlust kokku lepitud riskitasemel, aga indeksifond ja aktiivselt juhtud fond on oma olemuselt kaks vastandlikku äärmust. Kumba fondi LHV oma kliendile soovitaks ja miks?
Andres: Mina kirjeldaks passiivset juhtimist pigem kui nullpunkti, mitte äärmust. Aktiivselt on võimalik juhtida väga mitmel moel. Kaks aktiivselt juhitud fondi võivad olla üksteise vastandid. Passiivne juhtimine asub siis selle telje keskel. Probleem on pigem selles, et enamus aktiivselt juhitud fonde ei erine oluliselt indeksfondidest.
Mina ei paku oma klientidele nn. kokkulepitud riskitasemetega fonde. Ma arvan, et suurem osa minu klientidest ei oska kirjeldada riskitaset, mida nad tahavad. Nad tahavad teenida siis, kui turud üles lähevad, kuid ei soovi kaotada. Ma kaldun arvama, et enamus neist ei oleks õnnelikud teadmisega, et nemad kaotasid 10%, aga võrdlusindeks kukkus 20%.
LHV juhib viie erineva riskitasemega kohustuslikku pensionifondi. Kõige konservatiivsema fondi riskitaset püüan hoida võimalikult madalal. Teiste fondide riskitasemeid korrigeerin ma vastavalt investeerimiskeskkonnale. Kui investeerimiseks on paremad ajad, siis ma lisan riski, kui on halvemad ajad, siis ma vähendan riski.
LHV fondide investeerimisstrateegia on orienteeritud eelkõige klientide vara kaitsmisele, mitte kokkulepitud riskitaseme säilitamisele sõltumata turuolukorrast.
Mis puudutab indeksfondi, siis ma eeldan, et klient teab ise, miks ta selle valib. Mõnele on argumendiks madalad tasud. Mõni ostab pikaajaliseks hoidmiseks, teine turu ajastamiseks. Keegi võib-olla jõuab järeldusele, et kombineerides oma portfellis indeksfondi minu poolt juhitud strateegiaga on võimalik saada parem riskide hajutamine.
Ma näen, et indeksfond aitab täiendada LHV pensionifondide valikut. 2014. aastal ja 2015. aasta alguses oli kliente, kes lahkusid LHV-st sellepärast, et mina vähendasin LHV fondides riski, siis kuid nemad soovisid just rohkem riski võtta. Ma arvan, et oleks küüniline, kui mina ise samaaegselt ühes fondis alandan riski, teises aga suurendan. Seetõttu sobib indeksfond kenasti meie pakkumisse.
Ma kardan, et mõnel fondihalduril võib olla raske indeksfondi oma valikusse lisada, kuna siis on tal raske põhjendada, miks ühel fondil on kõrgem tasu kui teisel, samas kui fondide portfellid on väga sarnased. Meil seda probleemi ei ole.
Tõnu: Kas fondist väljumistasu 1% on Eestis üldse millegagi õigustatud, ei kaasne ju sellega mingeid tehnilisi kulusid?
Andres: Sama fondivalitseja juures on olnud alati võimalik fonde ilma teenustasudeta vahetada. Õigem oleks öelda, et ühe fondihalduri juurest teise juurde minemine on tasuline.
Ma kahtlustan (ei tea kindlalt), et pensionisüsteemi loomisel tehti väljumistasu selleks, et demotiveerida kliente kergekäeliselt fonde vahetama. Algselt sai ju ka fondi ainult üks kord aastas vahetada. Kui kliendid vahetaksid fonde väga sageli, siis fondihaldurid kardaksid üksteisest erineda ja seetõttu teeksid sarnaseid otsuseid. See tähendab, et fondid muutuksid omavahel väga sarnaseks. Kui klient tahab kõrgemat või madalamat riski, siis saab ta seda sama fondihalduri juures ilma kuludeta teha. Kui ta aga tahab minna teise halduri juurde, siis sellega kaasnevad täiendavad kulud.
Majanduslikult mõtlev inimene ei peaks võrdlema väljumistasu minevikus teenitud tuluga. Õigem oleks võrrelda väljumistasu sellega, kui palju erineb olemasoleva pensionifondi oodatav tulusus mõne muu pensionifondi oodatavast tulususest. Kui see erinevus on suur, siis oleks mõistlik ka fondi vahetada.
Kas siis, kui investeering on miinuses, ei saagi seda müüa? Või on just vastupidi, kaotuse peaks vastu võtma ja vaatama, kuidas saaks tulu teenida?
Mis puudutab seda, kuidas pensionifondide tulud ja kulud on omavahel seotud, siis Eestis teenib fondihaldur haldustasu fondi juhtimise ja haldamise eest ning võtab lahkumistasu, kui klient lahkub teise halduri juurde (lahkumistasu pole, kui klient on pensionieale lähedal). Lahkumise kui toiminguga tõesti fondihaldurile otseseid kulusid ei kaasne, küll aga võib see oluliselt muuta pensionifondide juhtimise ökonoomikat.
Ma vaatan lahkumistasu ühe elemendina kogu hinnastamismudelis, kus sellel on oluline mõju ka klientide käitumisele. Mõnes vähem reguleeritud eluvaldkonnas eeldaks, et kui toote hind koosneb kahest elemendist ning ühte elementi alandada, siis teine element tõuseb. Lahkumistasude kaotamise mõju erinevatele fondihalduritele on tõenäoliselt erinev.
Lahkumistasu kadumise või alandamisega tõuseksid tõenäoliselt pensionisüsteemis tehtavad müügikulud, kuna kliendid hakkaksid rohkem fonde vahetama. Tuleks küsida, kas see oleks kogu süsteemile kasulik?
Kui peaks valima, kumb on parem, kas lahkumistasu või klientidelt fondivahetuse võimaluse äravõtmine mitmeks aastaks, siis mina valiksin kahest kehvast pigem lahkumistasu.
1. Su raha põleb!
Kas sa teadsid, et Eesti tänaste pensionifondide tulemused on ametlikult maailma halvimate seas?
Mida Tuleva teeb?
Me loome pensionifondi, mis paigutab raha indeksifondidesse. Kuigi tulevikku ei näe keegi ideaalselt ette, on sellistel fondidel minevikus paremini läinud kui ekspertide juhitud fondidel. Vaata ka, kuidas miljardär Warren Buffett on miljoni dollari peale kihla vedanud, et indeksifondid annavad parema tootluse kui tavalised fondid. Praegu tundub, et Buffett võidab kihlveo.
Me ei luba helesinist tulevikku. Kuid kui sa oleksid oma pensioniraha viimase 10 aasta jooksul saanud investeerida neisse, ei oleks su rahal nii halvasti läinud nagu näitab ülaltoodud raport.
2. Su rahast võetakse veel üks suur tükk ära.
Eesti pensionifondide haldustasud oli 2015. aasta lõpus keskmiselt 1,26 protsenti. Ühekordse summana tundub see väiksena, kuid iga kook saab otsa ka siis, kui seda väikeste ampsudena süüa – lihtsalt mitu korda tuleb hammustada. 5, 10 või 30 aasta jooksul söövad sellised tasud ära kõva tüki sinu säästudest.
Graafik näitab teenustasude mõju aja jooksul võrrelduna märkimiselt madalamate teenustasude mõjuga. Allikas: Tuleva.
Muide, kas sa teadsid, et Pensionikeskuse andmetelt seisab 20 protsenti Eesti pensionivaradest lihtsalt pangakontodel? Seejuures sageli nendesamade pankade kontodel, kelle omad on pensionifondid? Kui selline ongi tark rahapaigutamine, siis kõrgete tasude küsimine ei ole Tuleva hinnangul õigustatud.
Mida Tuleva teeb?
Tuleva kehtestab loodavale pensionifondile teenustasu 0.55 protsenti, kuid mida suuremaks meie fond kasvab, seda rohkem saame teenustasu langetama hakata. Kuna oleme ühistu, milles me kõik jagame tulu, on teenustasu langetamine meie huvides.
3. Sa ei tea, mida su rahaga tehakse
Tänased pensionifondid pole läbipaistvad. Eriti käib see teenustasude kujunemise kohta.
Mida Tuleva teeb?
Me teeme otsuseid koos sinuga. Meil ei ole peidetud kulusid. Ühistu liikmetel on õigus alati teada saada, millega ühistu tegeleb. Meie poolt ühiselt heaks kiidetud tingimused ütlevad täpselt, kuhu raha läheb.
4. Sa ei ole oma pensionifondi valitseja omanik.
Kui sa just pole ostnud mõne panga aktsiaid, siis pole sa ilmselt täna oma pensionifondi valitseja omanike ringis. Sa ei saa jagada ka kasumit, kui see tekkima peaks.
Mida Tuleva teeb?
Me oleme ise omanikud. Kõik koos. Ühistu liikmena saad ka tulu, sest õige asja ajamine ei pea olema tasuta. Sa saad paigutada ka raha meie algkapitali ning selle pealt teenida. Samuti jagame 0.05 protsenti fondi mahust ühistu liikmetele pensioniboonusena laiali.
5. Üksinda ei ole lihtne süsteemi muuta
Tänased pensionifondid on saanud hindu kõrgel hoida ja madalaid tootlusi lubada ainult sellepärast, et Eesti väikesel turul pole konkurentsi.
Mida Tuleva teeb?
Hulga peale on meil sõnaõigus. Koos on meil ka võimalik kokku koguda 3 miljonit eurot. Koos saame muuta seda, mida üks inimene ei saaks. Ühistu esitatud seadusemuutmise ettepanekutel on mitme tuhande inimese hääl. Sellist jõudu ei ole ühelgi tavalisel organisatsioonil.
6. Tuleva asutamist saadab edu
Esimese kolme nädalaga ühines Tulevaga 1000 inimest. See on tõestus, et meie idee töötab. Mida kiiremini ja rohkem inimesi meiega ühineb, seda kiiremini saame asutada ka Tuleva esimese pensionifondi. Mida rohkem inimesi, seda madalamad on meie haldustasud.
Kui sa pole veel ühinenud, siis tule, ühine! Veel on mõned kohad vabad!
Kui sa oled juba ühinenud, siis räägi sellest oma sõpradele edasi!
Rohkem kui tuhandet Eesti pensionikogujat esindav Tuleva saatis rahandusministrile kirja ettepanekutega, mis suurendaksid konkurentsi pensionivalitsejate seas ning võiksid säästa Eesti pensionikogujatele kuni 20 miljonit eurot juba järgmisel aastal.
Tuleva ettepanekute kohaselt võiks kaotada pensionifondi vahetamistasu, milleks täna on 1 protsent kogutud pensionist. Ühistu hinnangul on ebaõiglane küsida pensionikogujalt lisatasu, kui ta soovib lahkuda halva tootlusega fondist, seda enam, et sisuliselt ei kaasne lahkumisega eraldi kulusid.
Tuleva hinnangul tuleks kaotada ka piirangud, mis keelavad teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud pensionivalitsejatel teenuse osutamise Eestis.
Tuleva hinnangul on praegune tasude vähenemise tempo ebapiisav. Näiteks väheneb pensionivalitsejate tasu praeguse tempo korral keskmiselt 0.8 protsendini alles 10 aastaga, kuid Tuleva hinnangul oleks selline langus võimalik juba 2017. aastal.
Tuleva juhatuse liikme Tõnu Peki sõnul on pensionikogujad mitmele Eesti pangale suurimaks tuluallikaks ning seetõttu ei ole konkurentsi suurendamine olnud nende huvides. “Pensionikogumise maailm on viimaste aastatega palju muutunud ning ka Eesti pensionikogujatele saaks täna pakkuda soodsamaid ja läbipaistvamaid valikuid,” ütles ta.
Tuleva on Eesti pensionikogujate ühistu, mis koondab oma liikmeid pensionivara kogumiseks parimatel tingimustel ning seisab pensionikogujate õiguste eest laiemalt. Mai alguses asutatud ühistuga on ühinenud tänaseks rohkem kui tuhat inimest. Ühistu eesmärgiks on jõuda lähikuudel 3000 liikmeni.
Loe kirja täisteksti siit.
Ühine Tulevaga siin.
Foto: Riigikogu veebileht.
Jaak Roosaare on üks Tuleva asutajatest ning Rikkaks saamise õpiku autor. Foto: Carol Liis Metsla.
Kuidas sa Tuleva asutajate sekka sattusid?
Loit Linnupõld mainis, et selline asi toimub, aga ma olin ka ise juba samal lainel! Aasta tagasi näiteks väitlesin Äripäeva vahendusel ühe meie pensionisüsteemi autoriga. Mind ajas närvi, et inimesed teevad sellise näo, et nad ei saa aru sellest, et see süsteem täna siiski ei toimi.
Probleemid pensionifondidega on ammu teada, kuid miks sinu arvates varem midagi pole muudetud?
Niipalju kui ma olen aru saanud, on paljudel inimestel sellest kama kaks ning neil on selline suhtumine, et seda raha nagunii kunagi ei näe, see on sunniviisiline süsteem, millest lahkuda ei saa ja mis seal enam väga vahet on.
Ma ise ka vaatan, et haldustasud on üks suur argument aga aga kõige hullem on ikkagi see, mis toimub praegu, kui sa tahad raha välja saada. See on nagu absurd kuubis.
Sa mõtled, et kuidas raha teisest sambast kätte saada, kui pensionile lähed?
Põhiprobleem on see, et sa ei saa lihtsalt võtta igakuiselt oma pensionifondist raha, vaid sa pead ostma endale annuiteet-lepingu, mis sisuliselt tähendab seda, et sa justkui vahetad kogu oma pensioniraha kindlustusraha vastu. Näiteks oma isa puhul ma arvutasin välja, et tal oleks odavam panna raha kõik sahtlisse, sest siis ta saaks rohkem, kui ta ostaks selle lepingu.
Ma loodan, et me suudame väljamaksete süsteemi ära muuta nii, et sisuliselt nii nagu ma sinna investeerin – iga kuu panen natuke sisse – samamoodi hakkan pensioniks raha välja võtma iga kuu. Kõik, mis alles jääb, saan oma lastele pärandada. Nemad ei pea nullist alustama.
Seaduse järgi sul on ju võimalus pärandada?
Niipea, kui sa selle annuiteedilepingu sõlmid, nii ei saa enam. Mu isal ongi selline dilemma, et enamus pensionäre ei saa üldse mingit kasu sellest, nad ei võtagi välja seda ning pärandavad lihtsalt kõik oma osakud edasi, neid ise kasutamata.
Mida sa arvad Tulevast?
Minu jaoks on siin kolm plussi. Esiteks see, et Tuleva kuulub inimestele endale. Teiseks see, et kasutame passiivset investeerimist investeerimisfondidesse, millest tulenevad madalad tasud. Kolmandaks, koos ühistuga on meil paremad võimalused seadusemuudatusi toetada, näiteks kasvõi pensioniväljamaksete süsteemi osas.
Mis võiks 5 aasta pärast Eestis pensionikogujale parem olla?
Paljudel ongi selline suhtumine, et lammutame kõik ära. See ei ole ka õige. Aga ma usun, et meie lähenemine on hea – madalamad tasud, indeksfondid.
Lisaks võimalusi, et näiteks saaks valida ka 100% aktsiariski valida oma portfelli. Pension on üks väheseid pikaajalisi investeerimisvahendeid, kust sa järgmised 30 aastat teadlikult raha välja ei võta. Miks ma peaksin hoidma seda võlakirjades?
Lõppkokkuvõttes on teine sammas muidugi vaid väike osa. (1) Peame tõstma teadlikkust sellest, mida sellega saab saavutada ja mida mitte. Pole mõtet võrrelda pensioniraha tootlust näiteks Omaraha või Bondora tootlusega.
_____________
(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.
