Finantsinspektsioon seab kirjas Rahandusministeeriumile kahtluse alla pensionifondide valitsejatele edukustasu pakkumise asjakohasuse ning küsib ministeeriumilt analüüsi, millel edukustasu mudel põhineb.

Rahandusministeerium lisas kohustuslike pensionifondide tasusid reguleerivasse seaduseelnõusse täienduse, mis võimaldab fondivalitsejatel võtta heade tulemuste korral peale kindlaks määratud valitsemistasu veel edukustasu.

Seni on Eesti pensionifondid paistnud maailmas silma keskmisest oluliselt halvema tootlusega. Eelnõu ei näe ette valitsemistasu vähenemist kehvade tulemuste puhul.

“Edukustasu koos piisavalt madala baasvalitsemistasuga peaks eelduslikult suurendama fondivalitsejate motivatsiooni parema tootluse nimel rohkem pingutama,” seisab eelnõu seletuskirjas.

“Fondivalitseja peab parima tulemuse nimel pingutama sõltumata edukustasust,” kommenteerib eelnõud Finantsinspektsioon. “Juhime tähelepanu, et fondivalitsejad valitsevad pensionifonde usaldussuhte põhimõttel, mistõttu on osakuomanikel õigustatud ootus, et nende fondi valitseja tegutseb järjepidevalt osakuomanike ja fondi huvides ja neile lojaalselt ning seda maksimaalselt oma kutseoskust ja –võimekust rakendades, sh ka investeerimiseesmärkide (maksimaalne tootlus) täitmisel.”

Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole seega asjakohane põhjendada edukustasu lisamist fondivalitseja täiendava motiveerimisega.

Finantsinspektsioon toob välja, et edukustasu võib osakuomanikule tuua kasu, kuid ka kahju. Edukustasu võib innustada fondivalitsejaid võtma omakasu eesmärgil lühiajalisi investeerimisriske ning manipuleerima fondi varade puhasväärtusega. On üldteada raskus hinnata täpselt mittelikviidsete investeeringute väärtust, millelt omakorda arvestatakse edukustasu. Samuti on küsitav edukustasu rakendamine teatud turuolukordades: näiteks kui investeeringute väärtus kasvab käsikäes turgude üldise hinnatõusuga, mitte tänu fondivalitseja kutseoskustele.

Kokkuvõtvalt soovitab Finantsinspektsioon kaaluda edukustasu mudeli asjakohasust ning palub täiendada seletuskirja analüüsiga, mille tulemusena Rahandusministeerium selle kasuks otsustas.

Ka Tuleva on Rahandusministeeriumile edastanud põhjendatud seisukoha, et edukustasu kiirustav rakendamine oleks vale ja asjakohatu olukorras, kus fondivalitsejad kulutavad suurema osa valitsemistasust müügikuludeks ja emapankade tuluks, mitte pensionikogujate vara eest hoolitsemiseks.

Finantsinspektsiooni ja Tuleva seisukohad edukustasu osas on mingil põhjusel jäänud lisamata sel nädalal Riigikogus arutlusele tulevate seaduse muudatuste märkuste tabelisse. Välja on toodud ainult varasemad kommentaarid, mis olid kogutud enne edukustasu kava lisamist eelnõusse.

Täna toimunud kapitaliturgude teemalisel arutelul tulid jutuks pensionifondide kõrged tasud. Kas Eesti võiks kaaluda Rootsi eeskujul hästi madala kuluga riikliku indeksifondi loomist?

Arutelust ERR-i vahendusel:

• Eesti Panga asepresident Madis Müller nentis, et kulud on pensioniks investeerimisel väga tähtsad, aga inimesed ei teadvusta seda, sest kaubanduskeskuses rõhutavad fondide müügiagendid muud. 
• Kui tahame, et pensionifondide haldustasu oleks null, oleks kõige mõistlikum teha üks riiklik indeksifondidesse investeeriv fond, leidis Swedbanki fondijuht Kristjan Tamla. Tema arvates tähendaks see, et kõik investeeringud läheksid Eestist välja.
• Tuleva kaasasutaja Indrek Neivelti hinnangul oleks riiklik fond hea idee: kolmveerandi varast võiks suunata indeksifondi ja veerandi riigikassa kaudu näiteks kohaliku infrastruktuuri projektidesse.

Tulevas on riikliku pensionifondi loomise võimalus ka varem jutuks olnud. Lugedes ERR-st toimunud arutelust, küsisid kolleegid, mida arvab asjast Tuleva tegevjuht Tõnu Pekk.

Kas Eesti võiks kaaluda riikliku pensionifondi loomist?

Tõnu: Probleem on, et siis ei jätkuks ju kohti tänaste pensionifondide juhtidele. Kui see kõrvale jätta, siis minu meelest oleks Eestil muidugi tark Rootsist eeskuju võtta.

Rootsis kogub enamus inimesi pensionit just riiklikus AP7 fondis – sinna suunab riik ka nende vara, kes ise valikut pole teinud. AP7 investeerib valdavalt indeksisse, kogukulu on 0,13% aastas ja viimase kümne aasta jooksul on see fond oma investorite vara kolmekordistanud.

Sarnase kuluga maailma aktsiaturgudele investeerivat fondi oleks ka Eestil lihtne teha. Pensionikoguja jaoks oleks see selgelt parem kui tänane olukord. Keskmine inimene maksab meil elu jooksul kümneid tuhandeid eurosid pangale reklaamikuludeks. Vastu saame kehva tootluse ja igal pool kimbutavad müügiagendid.

Aga kuidas jääks siis Eesti investeeringutega?

Tõnu: Kui eeskujuks võtta meie pensionifondide tänased Eesti sildiga investeeringud, saaks riiklik pensionifond teha üsna sarnase portfelli väga madala kuluga.

Suur osa pensionifondide Eestisse paigutatud rahast on läinud laenudena riigiettevõtetele või omavalitsustele. Enamikul juhtudest on tegemist riigi otsese või kaudse kohustusega. Seda võiks riigikassa kaudu osaliselt rahastada riikliku pensionifondi vahenditest. Täna kogub riik inimestelt raha maksudena kokku, jagab selle pensionifondidele laiali ja siis võtab neilt laenu, raisates lisaks intressikulule igal aastal üle ühe protsendi inimeste varast vahendustasudele. See ei loo väärtust ega maanda riske.

Riik kulutas miljoneid, noteerides Tallinna Sadama aktsiad börsil, et pensionifondid neid osta saaksid ja suure osa aktsia tootlusest oma tasudeks võtaksid. Võiks ju suunata tüki Eesti Energiast, Eleringist, Tallinna Lennujaamast ja teistest olulisematest riigi infrastruktuuri ettevõtetest otse riiklikusse pensionifondi. Selleks pole neid börsile viia tarviski.

Miks peaks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müüma riigile kuuluvad hooned mõnele pensionifondide rahastatud kinnisvarafondile, et siis Politseiamet või Riigi Infosüsteemide Keskus need tagasi rendile saaks võtta? Efektiivsem oleks lihtsalt suunata osa Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiatest riiklikku pensionifondi – jääks mitu kihti vahendustasusid jälle olemata.

Kui 90ndatel sobis krooni kattevaraks ära märkida osa riigile kuuluvast metsamaast, siis miks ei võiks riiklik pensionifond tasahaaval ennast sisse osta RMK hallatavasse metsa?

Täna on suurim Eesti iduettevõtluse investor Eesti riigi rahaga toimetav Euroopa Investeerimisfond (EIF). Eesti pensionifondid investeerivad ilma suurema analüüsita kaasa sinna, kuhu EIF on juba oma raha pannud. Miks ei võiks Eesti riiklik pensionifond sedasama teha?

Tõenäoliselt ei oleks selline riiklik fond, mis suunab osa raha maailma aktsiatesse ning osa Eestisse, päris null-kuluga. Aga üsna kindel on, et kulu oleks kordades madalam kui see 50 miljonit eurot aastas, mida me täna fondivalitsejatele maksame. Valdav osa sellest rahast kulutavad pangad müügile ja reklaamile, mitte heade investeerimisvõimaluste otsimisele.

Maailma investeerimisfondide ajalugu näitab järjekindlalt, et mida madalam on fondi haldustasu, seda parem on reeglina pikaajaline tootlus. Ja kui meie inimeste pensionisäästude tootlus ei parane, elame tulevikus kõik kehvasti.

Töötame Tulevas selle nimel, et iga inimene saaks valida pensionifondi iseseisvalt ja informeeritult. Pärast esimest tegutsemisaastat vaatasime üle meie fondide tingimused ning leidsime, et parema arusaadavuse huvides oleks üht-teist mõistlik täpsustada.

Ametliku teate ning muudetud tingimuste, prospekti ja põhiteabe dokumentide uued sõnastused ja muudatuste mõju analüüsid (muuhulgas uue sõnastuse võrdluse vanaga) leiad siin.

Mis ja miks muutus?

1. Investeerimisstrateegia jääb samaks

Kõigepealt olgu öeldud, et nii meie fondide investeerimispoliitika kui ka mudelportfellid jäid samaks, seega sisuliselt ei muutu Tuleva pensionifondide investorite jaoks midagi. Tehtud muudatused on täpsustavad.

2. Täpsustasime võrdlusindeksi järgimise põhimõtteid

Tuleva pensionifondide eesmärk on saavutada oma võrdlusindeksi(te)ga võimalikult sarnane pikaajaline tootlus. See oleks kõige lihtsam, kui me ostaks fondi lihtsalt meie võrdlusindeksit järgivate indeksifondide osakuid. Kuid tihti hoiame kulud madalamal (ja seega loome eeldused paremaks tootluseks), jäljendades indeksit osade kaupa.

Näiteks on meie portfellis MSCI ACWI indeksit järgivate fondide asemel eraldi MSCI World ja MSCI Emerging Markets indeksit järgivad fondid. Lisaks, mõnikord jäljendab meile kättesaadav indeksifond meie võrdlusindeksi asemel mõnd peaaegu sarnast indeksit. Näiteks, MSCI ACWI asemel FTSE All-World indeksit, mille koosseis (ja seetõttu ka tootlus) on peaaegu indentsed. Indeksi järgimise saavutamiseks ei pea investeerima täpselt samadesse väärtpaberitesse, mida loetlevad võrdlusindeks(id), lisaks ei pea iga portfellis olev fond eraldivõetuna võrdlusindekseid järgima, vaid portfell tervikuna.

Muutsime tingimuste sõnastust, et see oleks üheselt mõistetav. Kuigi fondide mudelportfellides muudatusi ei tehtud, siis loeme antud muudatuse siiski oluliseks, sest täpsustatud sõnastus muudab fondide investeerimispiiranguid (sh lubatava vara loetelu).

3. Fondi vara viiakse edaspidi mudelportfelliga vastavusse üks kord aastas

Varem nägid meie tingimused ette, et fondide vara viiakse vastavusse neli korda aastas. Kuna me jälgime niigi iga päev fondi riskilimiitide vastavust seadusele, ei anna sagedane vara koosseisu vastavusse viimine mudelportfelliga tegelikult indeksi järgimise täpsusele midagi juurde, küll aga suurendab fondi administreerimisega seotud kulusid. Sellepärast teemegi seda edaspidi üks kord aastas (vahetult peale teise kvartali lõppu).

Tuletame meelde, et alates 1. aprillist 2018 langetas BlackRock meie aktsiafondi tasusid, tänu millele saime Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi jooksvad tasud langetada senise 0.5% pealt 0.47%-le.

Selgitav sõnastik:

Mis on võrdlusindeks?

Väärtpaberiindeks on lihtsalt üks kujuteldav väärtpaberiportfell ehk nimekiri, mis sisaldab väärtpaberite nimesid ja osakaale. Neid nimekirju on palju – kõige tuntumad indeksite koostajad on S&P, MSCI ja Financial Times.
Indeksi väärtused aitavad investoril võrrelda, kuidas on tema enda portfellil läinud võrreldes kas mingi konkreetse segmendi või üldise turu keskmise tootlusega (ehk indeksiga). Tuleva pensionifondid on välja valinud indeksid, mille tootlust püüame jäljendada, seega valitud indeksid on Tuleva pensionifondide võrdlusindeksid.

Mis on mudelportfell?

Mudelportfell on nimekiri väärtpaberitest, kuhu võib fondi vara investeerida. Lisaks väärtpaberi nimele ja koodile on mudelportfellis ära toodud ka nimekirjas olevate väärtpaberite osakute osakaal fondi varas. Seega investeerime Tuleva pensionifondide vara ainult mudelportfellis olevatesse väärtpaberitesse ja investeerimisel jälgime mudelportfellis toodud osakaalusid.

Mis on jooksvad tasud?

Jooksvad tasud ehk kogukulu näitab kõiki tasusid kokku, mis igal aastal pensionikoguja varast maha lähevad. Lisaks pensionifondi valitsemistasule (Tuleva fondides 0,34%) sisaldab kogukulu ka allfondide tasusid ja tehingukulusid.

Ehkki rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu, et fonditasude võrdlemisel on tähtis jälgida just jooksvaid tasusid, mitte ainuüksi valitsemistasu, peidab enamik fondivalitsejaid miskipärast täna selle olulise näitaja fondidokumentide tagumistele lehekülgedele. Samuti ei leia veel jooksvate tasude võrdlust pensionikeskuse lehelt. Kõigi Eesti pensionifondide jooksvate tasude võrdlust näitab kalkulaator Tuleva avalehel.

Loe lähemalt, miks pensionifondi kulud sinu vara nii palju mõjutavad.

Õpetajana töötav Kristi Saare peab investeerimisblogi, veab Naisinvestorite klubi, teeb koos Tauri Alasega Investeerimisraadiot ja juhib Tuleva liikmete kogukonda. Tema teine pensionisammas kasvab Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis. Kuidas ta pensionifondi valis?

Kristi Saare: “Fondi valimine oli minu jaoks lihtne. Kolm olulist asja, mille põhjal mina oma otsuse tegin:

Esiteks, olen veel päris noor (28), seega tasub mul võtta rohkem riski, sest see tähendab ka suuremat tootlusootust. Pensionifondide maailmas tähendab see seda, et valid fondi, kus on võimalikult suur aktsiate osakaal. Enne minu pensionile minekut jõuavad turud üles-alla päris palju käia aga, lühiajalised muutused ei ole mulle olulised, sest kogun pensioniks veel kümneid aastaid.

Teiseks, ei ole mõtet ühegi teenuse eest üle maksta, ka mitte pensioni kogumise eest! Investeerimisel on väga oluliseks komponendiks alati teenustasud, sest mida rohkem sa tasudeks ära maksad, seda vähem jääb sulle investeerimiseks raha alles, ning mida väiksem on algne investeering, seda väiksem on ka lõpptulemus. Lisaks näitab statistika, turuanalüüsid ja eksperdid, et madalate tasude mõju on väga suur, pikas plaanis säästan madalate tasudega tõenäoliselt lausa kümneid tuhandeid eurosid!

Kolmandaks, investeerimist tuleb võtta rahulikult ja hajutada riske ning lasta turgudel teha oma töö. Indeksfondis on minu pensioniraha jaotatud maailma parimate ja suurimate ettevõtete aktsiate ning võlakirjade vahel, ning ajutised kõikumised ühes või teises suunas ei ole põhjuseks, miks muret tunda. Ükski aktiivne fondijuht pole Eestis suutnud turgude keskmisest paremat tulemust saavutada. Kui turgudel on seis parajasti kehv, siis mulle kui investorile on see justkui allahindlus – saan sama raha eest rohkem osakuid.

Pikas plaanis usun, et mu raha kasvab Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis edukalt. Peamine on olla ise rahulik ja mitte turukõikumistele tähelepanu pöörata, müügipoistest mööda kõndida ja usaldada pikaajalist investeerimisteadmist.”

Tuleva liikmete eesmärk on aidata muuta pensioni kogumist reguleerivad seadused inimestele kasulikumaks. Kui sa oled juba pensioniikka jõudmas, pole sul pikalt aega muutusi oodata. Mis valikud sinul täna on, kui oled II pensionisambaga vabatahtlikult liitunud?

Kehtiv seadus seab pensionisamba kasutamisele ebamõistlikud ja inimestele kulukad piirangud. Kahjuks on ametnikud ja poliitikud lahenduste otsimist ikka ja jälle edasi lükanud. Ka rahandusminister Toomas Tõniste loobus võimalusest pakkuda sinu eas inimestele paremaid tingimusi elu jooksul pensionisambasse kogutud vara kasutamiseks. (NB! Hetkel on seadusemuudatus, mis lubab pensionieas teise sambasse kogutud raha ilma piirangutete kasutada, vastu võetud. Kuna valitsus sidus väljamaksete kordategemise raha kogumise vabatahtlikuks muutmisega, sõltub jõustumine riigikohtu hinnangust– 14.09.2020)

Pole hilja nõuda paremat – astu Tuleva liikmeks ja toeta sulle kasulikumate seaduste loomist. Oleme juba tõestanud, et ärksad inimesed koos saavutavad palju.

Mis valikud sul pensionisambasse kogutud raha kasutamiseks täna on?

Sõltumata sellest, kui palju oled jõudnud pensionisambasse koguda, pea meeles üht: sul ei ole mingit kohustust ametliku pensioniea saabudes raha pensionifondist välja võtta. Tuleva jätkab võitlust, et seadus võimaldaks teise sambasse kogutud vara kasutada efektiivsemalt ja paindlikumalt – kui võimalik, tasub pensionikontole kogutud raha kasutamisega seni oodata.

Sinu tänased valikud sõltuvad sellest, kui suure summa sa oma pensionikontole kogunud oled. Vaata internetipangast järgi, kui palju vara sinu II samba pensionikontole kogunenud on:

Oled pensionisambasse kogunud alla 2216 euro ja 30 sendi

Kui sinu pensionikontol on 10-kordne rahvapensionimäär (hetkel 205,21€) või vähem, on asi lihtne: pensioniikka jõudes saad raha korraga välja võtta niipea kui soovid.

Oled pensionisambasse kogunud 2216,30 – 11081,50 eurot

Kui sinu pensionikontol on rohkem kui 10-kordne, aga vähem kui 50-kordne rahvapensionimäär, saad regulaarseid pensionimakseid otse pensionifondist. See on hea, sest kasutamata raha teenib sulle fondis tulu edasi. Fondipensioni saamist saad soovi korral alati peatada ja hiljem uuesti alustada.

Fondipensioni saamiseks logi sisse oma kontole riiklikus pensionikeskuses või sõlmi leping pangakontoris.

Oled pensionisambasse kogunud vähemalt 11081 eurot ja 50 senti

Kui sinu pensionikontol olev summa on võrdne või suurem kui 50 kehtivat rahvapensionimäära, ei paku kehtiv seadus sulle ühtki head valikut. Nõua poliitikutelt, et nad seaksid sinu huvid ettepoole kindlustusseltside huvidest ja muudaksid pensioni väljamaksete korda paremaks. Hetkel on sul 3 võimalust:

1. võimalus: pensionileping

Kui soovid pensioniks kogutud raha kasutada, sunnib seadus sind sõlmima kindlustusseltsiga pensionilepingu. See tähendab, et annad kogu vara kindlustusseltsile üle ja saad vastu elu lõpuni kindlaks määratud nominaalväärtusega makseid. Seejuures pead arvestama, et inflatsioon sööb aasta-aastalt kindlustusseltsilt saadavate maksete ostujõudu väiksemaks.

Samas on sulle tagatud kindlas summas regulaarne pensionilisa, sõltumata sellest, kas elad veel neli või 40 aastat. Vaata, kui suurt II samba pensionimakset kindlustusseltsid sulle pakuvad.

2. võimalus: oota seaduse muutumist

Igakuine väike pensionilisa ei rahulda sind? Kui oled juba pensionilepingu sõlminud, kaotad võimaluse ümber mõelda – lepingut tühistada ei saa. Toeta Tuleva liikmeks astudes tööd selle nimel, et seadus lubaks sul tulevikus kasutada pensioniks kogutud vara paindlikumalt ja väiksemate kuludega.

Seni hoia vara pensionifondis edasi – selleks pole vaja eraldi avaldust teha, lihtsalt ära sõlmi veel pangas või kindlustusseltsis pensionilepingut.

3. võimalus: päranda pensioniks kogutud vara

Kui eelistad vara lastele pärandada, ei pea sa pensionilepingut üldse sõlmima. Sel juhul teenib sinu pensionikontole kogunenud vara pensionifondis tulu sinu elu lõpuni ning seejärel läheb kogutud summa sinu pärijatele.

Seega: kui sul on lastega usalduslik suhe, võid hoopis kokku leppida, et nad toetavad sind ise sinu elu ajal – näiteks sama suure igakuise pensionilisaga nagu pakuks kindlustusselts. Vastutasuks pärandad oma pensionikontole kogutud summa neile. Sellist kokkulepet ei saa ametlikult vormistada – sellepärast on see võimalik vaid siis, kui lapsed usaldavad, et sa ümber ei mõtle.

Vaata kohe üle, kas peaksid pensionifondi vahetama

Tavaliselt soovitavad fondivalitsejad pensioniea lähenedes suunata vara konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib võlakirjadesse. Agressiivse strateegiaga fondid investeerivad enamuse varast aktsiatesse ja pakuvad reeglina oluliselt kõrgemat tootlust, aga nende osaku hind kõigub ka rohkem. Kui turge tabab madalseis, pole peatselt pensionile jääjal aega taastumist oodata.

Aga kui sa ei plaani oma eluajal II sambasse kogutud vara kasutama hakata, kaalu vara hoidmist ka edaspidi agressiivse strateegiaga pensionifondis. Nii lood paremad eeldused aastakümnete jooksul lastele suurema päranduse teenimiseks.

Igal juhul jälgi kullipilgul pensionifondi tasusid – mida madalamad tasud, seda kõrgem oodatav tootlus. Agressiivse strateegiaga fondidest on soodsaima tasuga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond ja SEB Pensionifond Indeks. Vali nende vahel, kui sa veel lähema kümne aasta jooksul pensionivara kasutama hakata ei plaani.

Konservatiivse strateegiaga fondidest on mõistliku tasuga Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond ja Swedbank K1. Vali üks neist, kui tahad pensionivara kasutada lähiaastatel.