Tähelepanu! Lõpuks on ka Eesti inimestele kättesaadavad kaasaegsed, madalate kuludega pensionifondid, kus kasvab juba 7000 ärksa inimese pensionisammas. Samal ajal maksab 700 000 inimest ikka veel vanades fondides kõrget valitsemistasu kehvade tulemuste eest. Fondivahetuse tähtaeg on ukse ees – 31. juulil. Vali kohe täna fond, mis seisab sinu, mitte pankade ja komisjoni jahil müügimeeste huvide eest. Loe lähemalt.
Pensioni II sambas teevad inimestele kõige rohkem muret pensionifondide kõrged tasud, fondide kehv tootlus ja liiga suured piirangud kogutud vara kasutamisele, selgus Tuleva küsitlusest.
Tuleva liikmete facebook-i grupis ning oma tuleviku kindlustamisest huvitatud inimesi ühendavates Finantsvabaduse grupis ja Naisinvestorite klubi grupis avatud küsitlusele vastas kokku 347 inimest. Neist valdav osa – üle 300 inimese – kinnitas, et II samba probleemideks on just fondide tasud, kehv tootlus ja II samba vara kasutamise liiga suured piirangud.
Lahendamist vajab rida probleeme
Üle kolmveerandi vastanutest peab probleemiks ka seda, et süsteem on liiga keeruline ja läbipaistmatu; et inimestel pole võimalik võrrelda oma pensionifondi investeeritud vara tegelikku tootlust maailmaturgude keskmisega; ja et inimesed alustavad pensioniks säästmisele mõtlemist liiga hilja. Kitsaskohti on veel:
Fondivalitsejad peavad avaldama kõik inimeste rahast tehtavad kulutused
On selge, et pensionifondide tasud peavad muutuma tänasega võrreldes palju läbipaistvamaks ja lihtsamini võrreldavaks:
- 95% vastanutest peab pensionifondide tasusid oluliseks, aga
- 80% vastanutest leidis, et info tasude kohta ei ole täna lihtsasti leitav, arusaadav ega võrreldav.
93% vastanutest leiab, et fondivalitsejate avaldadatav valitsemistasu peaks sisaldama kõiki tasusid – sealhulgas ka allfondide valitsemistasud ja tehingukulud, mida ükski fondivalitseja peale Tuleva täna veel klientidele ei avalda.
Elu muutvate otsuste tegemiseks on vaja erapooletu asjatundja abi
Küsitlusest selgus veel, et inimesed tunnevad puudust asjatundlikust nõustamisest. Pensionifonde saab hetkel valida pangakontorites või müügiesindajate juures näiteks kaubanduskeskustes. Sõltumatut nõustamist pensionifondi valikul ei eksisteeri.
Valdav osa vastanutest leiab, et erapooletut nõu on pensionifondi valikul ja hiljem pensioni väljamaksetega seotud otsuste tegemiseks siiski vaja.
Pangakontorites ja kaubanduskeskustes tegutsevatelt nõustajatelt enamiku inimeste arvates head nõu ei saa. Üle kolmveerandi vastanutest on II samba pensionifondide müügi ja nõustamisega rahulolematud, sest fondivalitsejate müügiesindajad ning pangatellerid lähtuvad oma tööandja, mitte pensionikoguja huvidest, või ei oska küsimustele asjatundlikult vastata.
Tuleva levitas küsitlust rahandusministeeriumi palvel, kes on alustamas II samba investeeringute ja kulude analüüsi. Analüüs keskendub lisaks fondide kulude ja müügi ning nõustamisega seotud probleemidele ka küsimusele, kas pensionifondid peaksid suurendama Eesti investeeringute osakaalu.
Kas pensionikogujate raha peaks kasutama kohaliku majanduse elavdamiseks?
Ühest küljest võiks Eesti-suunaliste investeeringute suurendamine soodustada kohaliku kapitalituru arengut. Teisest küljest võivad investeeringud Eestisse märkimisväärselt suurendada piirkonnariski pensionikoguja jaoks. Valdav osa meie, Eesti inimeste muudest säästudest on juba paigutatud Eesti ja lähiregiooni riskiga varadesse – näiteks omale kodu ostes investeerime Eesti kinnisvarasse.
Kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest leidis, et fondide peamine eesmärk raha paigutamisel peaks siiski olema kasvatada pensionikogujate pensionivara kõige tulusamalt ja mõistlike riskidega. Alla kolmandiku inimestest leidis, et pensionikogujatele parimate tulemustega võrdselt oluline eesmärk võiks olla Eesti-suunaliste investeeringute suurendamine.
Üle poole inimestest ei pea oluliseks, et pensionifond investeeriks eelkõige Eestisse või lähiregioonidesse, 15% protsenti ei osanud öelda ja 32% leidis, et see on oluline.
Tuleva on seisukohal, et seni on valitsus ja rahandusministeerium pensionisüsteemi arendamisel toetunud liiga palju fondivalitsejate ja kindlustusseltside huvidele. Samal ajal on minimaalselt uuritud ja arvesse võetud inimeste tegelikke probleeme. Kui soovid täpsemalt küsimustiku vastuseid uurida, siis leiad iga küsimuse vastused ja kommentaarid siit.
Tuleva liikmed aitavad teha Eesti pensionisüsteemi paremaks
On tervitatav, et rahandusministeerium süveneb edaspidi just süsteemi kasutajate vajadustesse – Tuleva Eesti ainsa pensionikogujate ühendusena on siin rõõmuga abiks. Oleme juba saavutanud fondidesse investeerimise ja fondivahetusega kaasnevate kulude languse. Teeme ka tulevikus Eesti riigiametnikega koostööd, et pensionisambad hakkaks järjest paremini teenima inimesi, mitte ainult finantssektori ärihuve.
Tuleva hääl on seda tugevam, mida rohkem on meil liikmeid. Kui tahad toetada Eesti pensionisüsteemi paremaks muutmist ja samal ajal Tulevast kõige rohkem kasu saada, ühine meiega!
Kui sa pole veel kindel, kas tahad Tuleva liikmeks tulla, aga tahaksid koos meiega koguda pensioniks kaasaegses, madalate kuludega fondis, too lihtsalt oma II sammas Tuleva pensionifondi. Kui sul on pensionini jäänud üle kümne aasta, on sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond. Kui alla kümne, kaalu Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi. Pensionifondi vahetamine ei maksa sulle midagi ja võtab meie juhendi abiga netipangas 5 minutit.
