Rahandusminister Jürgen Ligi tegi aasta alguses ettepaneku lühendada II sambaga taasliitumise piirangut. Küsisime Tuleva II sambast lahkunud kogujatelt, mida nad sellest arvavad.
Kuigi uue valitsuse koalitsiooni alusleppes pensionisüsteemi ei mainitud, arutatakse ettepanekut loodetavasti edasi koalitsiooniläbirääkimistel. Praegu on II sambast raha väljavõtnutel võimalik hakata uuesti sinna koguma alles 10 aasta möödudes. Nüüd kaalutakse, kas II sambaga võiks saada uuesti liituda juba pärast viit aastat. Enamik meie küsitlusele vastanutest leidis, et II sambaga peaks olema võimalik taasliituda kiiremini kui 10 aastaga ning tõid selleks välja kolm peamist põhjust.
1. Inimesel peaks olema vabadus ise otsustada (30% vastanutest)
Vastanud tõid välja, et inimestel võiks olla otsustusvabadus, mida oma rahaga teha. Kui on loodud õigus II samba vara kasutada, peaks olema samamoodi ka õigus seda koguda.
Näiteid:
- „Peaks olema inimese vaba otsus, mida oma rahaga teha.“
- „Pensioniks kogumine peab olema vabatahtlik, väljumisel ja liitumisel ei tohiks olla mingeid piiranguid.“
- „Pensioniks kogumine on iga kodaniku enda otsus. See on minu elu ja raha.“
2. Kiirema taasliitumise võimaldamine oleks riigile ja ühiskonnale kasulik (29% vastanutest)
Taasliitumise ajaline piirang ei täitnud oma eesmärki – sel polnud olulist mõju, kas inimene otsustas lahkuda või kogumisega jätkata. Samas takistab see uuesti koguma hakkamist ja tuleviku kindlustamist. Vastanud tõid välja, et 10 aastat on taasliitumiseks liiga pikk aeg.
Näiteid:
- „Jah, sest see oleks riigile kasumlikum, sest inimene ise saaks pensioni jaoks koguda, mitte riik ei peaks teda üleval hoidma toetustega.“
- „Jah. 10a piirang ei täitnud oma eesmärki ja takistab vajadusel II sammast edasi koguda.“
- „10 aastat tundub ebamõistlikult pikk aeg.“
3. II sambast lahkunute mõtteviis on muutunud (24% vastanutest)
Paljud II samba välja võtnud inimesed tõid välja, et soovivad asuda uuesti koguma, sest kahetsevad tehtud otsust või võtsid vara kasutusele vaid häda sunnil.
Näiteid:
- „Täna kahetsen, et teise samba välja võtsin.”
- „Kasutasin II samba raha kinnisvara tehingul… nüüd tahaks uuesti liituda.“
- „Paljud inimesed sooviks uuesti koguma hakata, kuna on aru saanud et ise investeerimine ei ole lihtne ja tootlus hea.”
Kardetakse ebavõrdset kohtlemist
Kõige rohkem peljatakse, et II sambaga taasliitumist võimaldatakse senisest halvematel tingimustel. Eraldi tõid mõned küsitlusele vastanud välja mure, kas kogumine toimuks samadel alustel, nagu varem. Eelkõige peljatakse, et taasliitujate sotsiaalmaksust ei suunaks riik enam 4% nende II sambasse, mis on II sambas kogumise üks suurimaid võlusid. Seda tajutakse ebaõiglase karistuse ning ebavõrdse kohtlemisena mitu aastat tagasi tehtud otsuse eest, eriti kui otsus tehti emotsioonide ajel.
Seetõttu peaks kindlasti võimaldama II sambast lahkunutel taasliituda senistel tingimustel. Vastasel korral võib usaldus pensionisüsteemi vastu veelgi langeda.
Muudatus tuleb ära teha
Kuigi 150 inimese antud vastuste põhjal ei saa teha laialdasi järeldusi, võib julgelt öelda, et taasliitumise võimaldamise kasuks räägib mitu väga head argumenti. Põhjused, miks II samba reformi käigus taasliitumist piirati, on aga osutunud ebaadekvaatseks. Kehtestatud taasliitumise piirangud ei takistanud kuidagi II sambast lahkumist. Samuti pole ohtu, et taasliitumise ooteaja lühendamisel hakkaksid inimesed II sambast sisse-välja käima ning nii makse optimeerima, sest seadusega on lubatud alustada II sambas kogumist elu jooksul vaid kaks korda.
Sestap paistab, et 10 aasta piirangu lühendamisel on vaid üks, ent selle eest väga oluline takistus: raha. Kui inimene hakkaks II sambas uuesti koguma, siis suunatakse tema palgast 4% sotsiaalmaksu arvelt taas II sambasse. See vähendab riigi maksulaekumist. Taasliitumise piirang võimaldab lükata kulu aga ajutiselt edasi. Ma väga loodan, et see ei saa koalitsioonikõnelustel määravaks.
