Eelmine aasta oli aktsiaturgudel “huvitav”. Kui keegi oleks märtsis ennustanud, et aasta lõpuks sulguvad aktsiaindeksid hoopis plussis, rääkimata sellest, et Nasdaqi indeks kerkib 40%+, oleks võinud selle inimese välja naerda.
Sain ohtralt küsimusi, kuidas aktsiaid lühikeseks müüa ja “kõigil” oli selge, et eelmine aktsiabuum on lõppenud ja ees ootab pikem langus. Mõned kuud hiljem ei saanud enam keegi millestki aru. Viiruse teine laine ründas veelgi tugevamalt kui oodatud, kuid aktsiaturud tegid uusi rekordeid. Nüüd on taas “kõigil” selge, et tõusulaine on peatamatu, sest on rahatrükk, rohepööre ja vaktsiinid.
Kõige selle raames tuleb tunnistada, et minu enda aktsiavalikud jäid indeksfondidele alla. Ja siit ka mõte, miks tasub pensionikogumist jätkata II samba indeksfondis. Kui Sa tahad iseseisvalt kaubelda ja investeerida, siis on seda mõistlik teha läbi investeerimiskonto või ettevõtte. Ehk läheb Sul hästi ja teed turgudele tuule alla. Võibolla aga paned paar korda ajastusega puusse ja lõpetad -25% tulemusega, nagu mina 2020. aastal. Aga igal juhul ei peaks sellist riski võtma oma ainukese tõeliselt pikaajalise varaga.
Kui Sinu ainuke sääst ongi pensioniraha, siis tasub pensioniraha keerutamise asemel hoopis fookus panna uute sissetulekute tekitamiseks.
Seega, kõik kes usuvad ja tahavad ise kõrgemat tootlust saada kui indeksfondid, tehke selleks eraldi konto, säästke sinna 10% ja pange joonele. Kui te siiski 5-10 aasta pärast avastate, et olete indeksfondile alla jäänud, on hea teada, et pensioniraha kasvas passiivselt fondis. Kui aga peaks juhtuma selline äpardus, et konto vahepeal “õhku” lasete (näiteks otsustate 2020. aasta 20. aprillil naftat osta või müüte Teslat lühikeseks), siis on hea teada, et mingi puhver (millele isegi võlausaldajad ligi ei saa!) on alles.
Kokkuvõtvalt, pensioniraha peaks olema Sinu “finantsmaja” vundament, mis on paigutatud passiivselt, pikaajaliselt, kulu-efektiivselt ja matemaatiliselt parima tootluse/riski suhtega. Globaalsed aktsiate indeksfondid on selleks parim valik. Kauplemiseks ja ajastamiseks tasuks kasutada muid vahendeid.
Ja kui keegi nüüd väidab, et minu ainuke sääst ongi pensioniraha, siis tasub pensioniraha keerutamise asemel hoopis fookus panna uute sissetulekute tekitamiseks.
Kõige targem on kasvatada pensionisammast madalate kuludega indeksifondis ja Eesti ettevõtmistesse panustada otse, kirjutab Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare, kes ise kogub Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis.
Jagan paar mõtet, mis minu kohustusliku pensionisambaga seotud valikuid on mõjutanud.
1. Kui oled noor inimene, vali maksimaalselt agressiivne ja madalate kuludega fond!
Sinu suurimaks eeliseks noorena on pikk investeerimisperiood. Rahal on aega kasvada ja liitintressi-maagial toimida. Ära mõtle seda otsust üle, ära katsu turgu üle kavaldada või “ajastada”. Tean mitmeid asjalikke investoreid, kes juba 2010. aastast saadik suuresti rahas istuvad ja seda kohe-kohe saabuvat krahhi ootavad. 90%+ sinu tulevasest sissetulekust ja investeerimiskasumist on veel välja teenimata – mida rohkem turud peaksid langema, seda parem sulle. Pole mingit põhjust hoida likviidsust läbi võlakirjade või istuda rahas (sest järgmised 30-40 aastat paned sa fondi uut raha juurde, mitte ei võta välja).
LHV pensionifondi investorina maksad enam kui 1,3% tasudeks. Samal ajal istub viiendik varast nulli-lähedase tootlusega hoiustel.
Oluline on tutvuda fondide sisuga, mitte lihtsalt fondi nime järgi otsustada. Näiteks on XL peaks olema LHV kõige agressiivsem aktsiafond, mis võib panna aktsiatesse kuni 75% varadest. Kuid 2017. aasta oktoobrikuu seisuga oli LHV XL otse aktsiatesse investeerinud vaid 11%. 12% rahast istub aktsiafondides ja koguni 23% hoiustel.
Selle fondi investorina maksad sa selle fondi ees enam kui 1,3% haldustasu, kuid samal ajal istub viiendik varadest hoiustel, millest lõviosa on investeeritud 0,16% aastaintressiga.
Uuri LHV XL kohta lähemalt, kui huvi on. Kuidas investeerib madalate kulude ja agressiivse strateegiaga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, loe siit.
2. Kui Sind huvitab kodumaa, oled aktiivne investor ja tahad Eesti majandusse panustada, siis tee seda pigem otse.
Algul oli mul mõte soovitada investeerida LHV fondidesse nendel, kelle jaoks on globaalsest tootlusest olulisem Eesti majanduse ergutamine ja lootus teenida kohalikelt turgudelt suuremat tulu. Siis vaatasin portfellidesse sisse ja käsi südamel, mina soovitaksin pigem siis juba ise oma raha investeerida. Miks võtta portfelli olematu tootlusega hoiuseid või ülimadala tootlusega võlakirju?
Pigem osta otse EfTENi ja Baltic Horizoni osakuid, võta Tallinna börsilt eraisikule läbi investeerimiskonto mõned pikaajalised dividendiaktsiad (Kaubamaja, Harju Elekter, Tallinna Vesi, Tallink, OEG jne) ja anna läbi Omaraha või Bondora kohalikele inimestele laene. Saad samuti osa Eesti majanduse arengust, kuid ilma teenustasusid maksmata ja otsused on Sinu enda kontrolli all.
Minu raha kasvab Tulevas.
Mulle endale meeldib plaan, et ise investeerin aktiivselt eelkõige Eesti ja Balti regiooni varadesse, minu pikaajaline ülipassiivne pensioniraha on aga paigutatud maksimaalselt odavate kuludega indeksfondi. Minu raha kasvab Tulevas. Aga see võib olla ka mõne teise pakkuja indeksifond. Lihtsalt Tuleva kasuks räägib huvide konflikti puudumine (ei ole vaja turustada kalleimaid fonde) ja kuulumine pensionikogujatele endile (ei ole vaja teenida kasumit emapangale).
Lõpetuseks kõigile, keda indeksfondid pole kõnetanud, üks asjalik video Vanguardi rajajalt ja indeksfondide eeskõnelejalt Jack Bogle-lt: ava youtube-is.
Ah jaa, olles ise LHV aktsionär, on mul loomulikult hea meel kui Sina, hea lugeja, siiski oma pensioniraha 1,33% teenustasuga fondis hoiad! Nii tuleb rohkem raha mulle 🙂
__
Autori arvamus ei ole investeerimissoovitus – mõtle kaasa ja tee ise teadlik valik. Fondi vahetamine on netipangas tasuta. kasuta juhendit, et kõik paari minutiga tehtud saada.
