Alates 15. juunist 2026 saab Tuleva Täiendavasse Kogumisfondi investeerida ka oma OÜ kaudu. Täiendav Kogumisfond on madala tasuga indeksfond, mis investeerib maailma aktsiaturgudele. Fondi tasu ning investeerimisstrateegia on sarnane pensionifondidele, kuid see on väljaspool pensionisüsteemi. 

Osaühingu kaudu tasub investeerida eelkõige siis, kui sa tegeled ettevõtlusega ning OÜ-sse on kogunenud vaba raha. Kui sul OÜ-d pole või tahad investeerida isiklikku raha, on eraisikuna lihtsam tegutseda. 

Osaühingus seisev raha kaotab vaikselt väärtust

Paljudel ettevõtjatel koguneb osaühingusse raha, mida nad kasutusele ei võta. Inflatsiooni tõttu kaotab seisev raha ajas ostujõudu. Targem on see tööle panna, nii et raha oleks investeeritud. 

Tuleva Täiendav Kogumisfond pakub lihtsat võimalust investeerida raha maailma aktsiaturgudele. Seda kasutavad paljud meie kogujad juba eraisikuna ning ka meie II ja III samba aktsiafondid investeerivad sama strateegia järgi.

Maksude poolest pole eraisiku ja osaühingu vahel suurt vahet

Eraisikuna investeerimiskonto ja osaühingu kaudu investeerimine on suures plaanis sarnase maksukoormusega, kuigi nüanssides on erinevusi. Mõlemal juhul saad tulumaksu tasumist edasi lükata seni, kuni raha päriselt kasutusse võtad.

Seega, kui sul ettevõtet ei ole, ei tasu seda ainult seepärast luua, et investeerida Täiendavasse Kogumisfondi. Eraisiku investeerimiskontost piisab ja nii säästad raamatupidamise ja OÜ haldamisega seotud vaeva.

Otsusta selle järgi, kuhu sinu tulu laekub

Lihtsaim viis valida on hinnata, kuhu su raha laekub.

• Kui tulu laekub osaühingusse ja sa seda lähiajal isiklikult ei vaja, on loogiline investeerida osaühingu kaudu. Nii jääb raha osaühingusse investeerituks, ilma et peaksid selle enne dividendidena või palgana välja võtma.
• Kui tulu laekub sulle isiklikule pangakontole (näiteks palk), investeeri eraisikuna investeerimiskonto kaudu. See on lihtne ja paindlik ning sobib enamikule inimestest.

Kui teenid peamise tulu eraisikuna, tasub esimesena koguda II ja III sambasse, sest neil on suur tulumaksusoodustus. Täiendav Kogumisfond tuleb mängu siis, kui oled sambad enda heaks juba tööle pannud ning otsid täiendavat võimalust veel investeerida.

Enne otsust mõtle läbi oma plaan ja riskid

Enne kui hakkad osaühingu kaudu investeerima, tasub veel paar asja läbi mõelda.

Mis on sinu eesmärk ja millal raha vajad? Aktsiatesse investeeritud raha väärtus kõigub, seega ära pane sinna raha, mida võib lähiajal vaja minna.

Mida sinu ettevõte teeb? Osaühingu kaudu investeerimisel mõtle läbi üks lisarisk: äririsk. Kui ettevõte peaks sattuma makseraskustesse, võivad ka osaühingu investeeringud olla ohus. Ettevõtja puhul, kes müüb n-ö oma tööaega, on see risk väike. Kui su äri on kapitalimahukam või laenudega, mõtle läbi, kas vara on ettevõttes piisavalt kaitstud.

Kas struktuur püsib? Osaühing saab Tuleva Täiendavasse Kogumisfondi investeerida seni, kuni tal on kuni kaks osanikku. Kui plaanid kaasata uusi osanikke, arvesta sellega.

Kuidas raha hiljem kätte saad

Täiendava Kogumisfondi osakuid saad müüa igal ajal. Müügist saadud raha laekub sinu osaühingu kontole kolme tööpäeva jooksul. Müügiga ei kaasne täiendavaid lisakulusid ega maksukohustust, kui kasum jääb osaühingusse.

Kui aga soovid raha ettevõttest välja võtta, on selleks tavaliselt kaks võimalust:

1. Dividend – maksad kasumilt 22/78 tulumaksu.
2. Palk – maksad endale palka, millelt tuleb tasuda tööjõumaksud. Palk annab ka sotsiaalkindlustuse, mh tervisekindlustuse.

Kui otsustad osaühingu kasuks

Osaühingu kaudu Tuleva Täiendavasse Kogumisfondi investeerimine on lihtne:

• See on sama fond, mis eraisikutel. Tasu on 0,28% aastas ja sellele ei lisandu mingeid lisatasusid. Investeerid laiapõhjaliselt kogu maailma aktsiaturule.
• LEI koodi pole ei vaja. Paljud teised investeerimisplatvormid nõuavad ettevõttelt LEI koodi, mis maksab keskmiselt 50–100 eurot. Kogumisfondi investeerides jääb see kulu ära.
• Fond dividende välja ei maksa, vaid investeerib tulu fondi sees edasi. Tuludeklaratsiooniga ei pea jooksvalt midagi tegema. Tulumaks tekib alles siis, kui osakud müüd ja kasumi ettevõttest välja võtad.

• Saad teha püsimakse OÜ kontolt, et investeerimine oleks automaatne.

Pea siiski meeles, et osaühingu kaudu investeerides tuleb pidada raamatupidamist ja esitada kord aastas majandusaasta aruanne koos bilansi ja kasumiaruandega. Investeeringuga seotud kanded tuleb õigesti kajastada, seega tasub leida raamatupidaja, kes on investeerimisega kursis, või see see ise selgeks õppida. Kui ettevõttel on raamatupidamine niikuinii olemas, on lisavaev väike.

Täiendavasse Kogumisfondi saab investeerida Eestis registreeritud osaühing, millel on kuni kaks osanikku ning kelle osanikud on samal ajal juhatuse liikmed ja tegelikud kasusaajad.

Investeerimisega alustamiseks logi sisse Tuleva veebi ning vali kas soovid investeerida eraisikuna ja/või OÜ kaudu.

Alusta investeerimist

Tähistame Tuleva ühistu 10. sünnipäeva! Selles erisaates vaatame tagasi aega, mil sündis idee raputada finantsturgu ja hakata kogujate eest seisma. Saates on Tuleva ühed asutajad Daniel Vaarik, Annika Uudelepp ja Tõnu Pekk.

Räägime, kuidas idee sai alguse Danieli ja Tõnu jooksuringil ja arenes edasi Annika söögilaua taga; võitlusest pankade kõrgete tasudega; ja sellest, kas ja mida võiks meie kogukonna jõul veel Eestis paremaks teha.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate Spotify’st ja Apple Podcastist.

Loe teema kohta huvi korral rohkem:

→ ⁠Mida me tegime, kui meil sai kõrini kehvadest pensionifondidest? Ja kuidas edasi?⁠

→ ⁠Intervjuu Danieliga aastast 2016: Tuleva on ülesehitaja⁠

→ ⁠⅔ inimestest maksab pensionifondi tasudeks vähemalt uue auto väärtuses liiga palju

Märtsis räägitakse palju naiste rollist ühiskonnas ja tööelus. Sama oluline on aga ka see, kuidas naised kindlustavad end rahaliselt ajaks, kui aktiivne tööelu läbi saab. Tuleva andmed näitavad, et üha rohkem naisi ei jäta seda juhuse hooleks.

Meie, naiste jaoks on tulevikuks kogumine eriti oluline ka seetõttu, et enamasti erineb meie elukäik meeste omast. Naised elavad keskmiselt kauem, samuti teevad naised sagedamini karjääripause, et kasvatada lapsi või hoolitseda lähedaste eest. See kõik mõjutab, kui palju kapitali vajame ja kui palju saame seda tulevikuks koguda.

Kuigi Eesti naised on üldiselt väga töökad, pole enamikul meist seda õnne, et saada suurt pärandust, võita lotoga või asutada ükssarvikust iduettevõte. Kõige kindlam viis elu teiseks pooleks piisavalt kapitali koguda, on säästa järjepidevalt. Nagu Kristi Saare juba mitu aastat tagasi kirjutas, mõjutavad isegi väikesed erinevused sissetulekutes ning -maksetes II ja III sambasse tulevikuks kogunevat vara. 

Mida näitavad Tuleva naiste andmed?

Vaatasin Tuleva naiste andmeid lähemalt ning need kinnitavad sama – need, kes astuvad kogumisteel konkreetseid samme, on üsna kindlalt tulevikus paremal järjel. Iga aastaga on meie hulgas rohkem naisi, kes hoolitsevad oma tuleviku kindlustamise eest.

Kogujate arvust on tähtsam, kuidas ja kui palju me säästame. Kui veel viis aastat tagasi ehk 2021. aastal kogusid Tuleva naised III sambasse keskmiselt umbes 1100 eurot aastas, siis eelmise aasta seisuga on see tõusnud üle 1600 euroni. Hea märk on ka see, et paljud meie kogujad on teinud kogumise enda jaoks automaatseks: III sambasse kogub püsimaksega naistest üle 60%, meeste hulgas on see alla 40%. 

Samuti on nüüdseks ligi 17 000 Tuleva naist suurendanud oma II samba maksemäära 4% või 6% peale. Nii II samba maksemäära tõstmine kui ka III samba püsimakse aitavad püsida kursil ning suunata märkamatult raha kogumiseks kõrvale enne, kui see jõuab mujale ära kuluda.

Nende valikute tulemusel kogub juba üle 4300 Tuleva naist „sihikindlalt”. See tähendab, et nad säästavad iga kuu regulaarselt umbes 15% oma sissetulekust. (1) Ja veel umbes 10 000 naist on astunud suuri samme sihikindla kogumise poole: nende säästumäär meie andmetel pole veel päris 15%, aga juba sellele päris lähedal.

Järjepideva kogumise tulemusel on üha rohkematel Tuleva naistel II ja III sambas arvestatav pensionivara. Näiteks on üsna pea meie hulgas ka ligi 10 000 naist, kel on kogutud juba vähemalt 25 000 eurot. Ja suur osa neist on veel elukaare esimeses pooles, seega pikk kogumistee on alles ees ja nende vara saab kasvada veel aastakümneid.

Noorelt alustajad saavad edumaa

Üks asi, mis Tuleva andmetest paistab veel hästi välja, on see, et investeerimine ja tulevikuks kogumine on noorte seas muutunud olulisemaks. Üha rohkem noori naisi paneb juba tööelu alguses oma II ja III samba tööle, kasutades nii ära riigi pakutud maksusoodustused.

See ei tähenda, et 20ndates oleks alati lihtne säästa. Sissetulek on 20ndates sageli veel tagasihoidlik ja raha kulub iseseisva elu alustamisele ning õpingute kõrvalt lisa teenimiseks ei pruugi aega jääda. Tean seda ka omast käest.

Just seetõttu ei ole noorte puhul määrav mitte niivõrd, kui palju täpselt on võimalik säästa, vaid see, kas kogumisega üldse alustatakse. 20–29-aastastel Tuleva naistel on keskmiselt II ja III sambas natuke alla 5000 euro. See ei ole veel suur kapital, ent annab selge edumaa nende ees, kes pole kogumisega üldse alustanud.

Sellele muutusele on kindlasti kaasa aidanud ka see, et investeerimisest ei räägi enam ainult pintsakutes tähtsad mehed. Rahast ja kogumisest räägivad avalikult ka naised – Kristi Saare, Riin Mäesalu, Hanna Nõmm, Ilona Tint ja paljud teised. Kui need teemad on nähtavad ja arusaadavad, on ka lihtsam esimene samm ära teha.

Võib-olla ongi kõige olulisem muutus see, et tulevikuks kogumine ei ole enam nišiteema. Üha rohkem naisi alustab varem, kogub järjepidevalt ja ei jäta oma tulevikku juhuse hooleks.

(1) Lähtusime Arenguseire Keskuse hinnangust, et Eesti pensionisüsteemi juures tagab inimene, kes regulaarselt säästab 15% palgast endale 65. sünnipäevaks 70% asendusmäära: ehk kui ta siis töötamise lõpetab, on tal võimalik riikliku pensioni ja kogutud kapitali abil saada sissetulek, mis ulatub 70% tema viimasest palgast. Me ei tea paljude oma kogujate sissetuleku suurust ja seepärast kasutame II samba maksemäära kui kõige lihtsamat vahendit säästumäära hindamiseks. Arvestasime sihikindlateks kogujateks need, kel on II samba maksemäär 4% või 6% ja kes on kogunud viimase aasta jooksul III sambasse >1200 eurot.

Täiendav Kogumisfond on saanud hea stardi. Ootuspäraselt tekitab uus investeerimisvõimalus elevuse kõrval aga ka küsimusi ja kõhklusi. Oma pikaajaliste säästude paigutamine vajabki rahulikku läbimõtlemist. Et aidata sul teadlikult otsustada, selgitame, milliste riskidega tuleb Täiendavasse Kogumisfondi investeerides arvestada.

Tururisk: investeeringute väärtus võib langeda?

Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, on ka Täiendav Kogumisfond laiapõhjaline indeksfond, mis investeerib maailma aktsiaturgudele. Aktsiatesse investeerides võtame teadlikult riski, et  meie vara väärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. See võib olla ebamugav, mõnikord ka ehmatav. See on aga aktsiaturu loomulik käitumine.

Mõni kord kestab langus vaid mõne päeva. Kuid mõni langus võib kesta lausa aastakümneid. Näiteks saavutas USA aktsiaindeksid 1929. aasta börsikrahhi eelse hinnataseme alles 25 aastat hiljem ning Jaapani aktsiaindeksid 1989 aasta eelse taseme suisa 35 aastat möödudes. Maailma aktsiaturgudel on läinud viimastel aastatel hästi, kuid miski ei garanteeri, et see nii ka jätkub. 

Maailma aktsiaturgude tõuse ja languseid me kontrollida ei saa. Samuti ei ole meie võimuses ennustada, millal on käes aktsiahindade tipp ja millal põhi. Küll aga saame seda riski enda jaoks maandada, investeerides sihikindlalt ning regulaarselt. Nii saame osa nii tippudest kui ka põhjadest. 

See ei võta aga ära kogu riski, et aktsiaturud võivad langeda. Selle riskiga peame lihtsalt leppima. Meil on selleks aga hea põhjus. Finantsturul kehtib lihtne rusikareegel: head tootlust ei ole võimalik teenida riski võtmata. Kuigi aktsiatega kaasneb näiteks võlakirjadest suurem risk, näitab finantsturgude pikk ajalugu, et pikas perspektiivis on ka nende tootlus märgatavalt parem.

See on ka loogiline, sest muidu ei investeeriks aktsiatesse ju pea keegi. Mida madalam on risk (näiteks hoiusel), seda madalam on ka oodatav tootlus. Nii on aga üsna tõenäoline, et inflatsioon sööb vara ostujõudu rohkem, kui teeniksime intressi.

Seega tuleb pikaajaliselt inflatsiooni ületava tootluse teenimiseks leppida vara väärtuse kõikumisega ning mitte lasta end sellest häirida. Parima tulemuse saavutavad need, kes suudavad kogumist jätkata igal ajal – nii ebamugavas languses, kui ka turu tipus.

Seepärast ei soovita me investeerida aktsiaturugudele raha, mida võid peagi remondiks või muuks kindlaks puhuks kindlasti vajada.

Valuutarisk: kuidas mõjutavad valuutakursid investeeringute väärtust?

Investeerime Täiendavas Kogumisfondis aktsiaturgudele üle maailma. Kuigi fondi investeeringud on arveldatud eurodes, teenivad paljud portfellis olevad ettevõtted tulu teistes valuutades, näiteks USA dollarites.

Kui euro tugevneb dollari või teiste valuutade suhtes, võib see vähendada fondi väärtust eurodes. Kui euro nõrgeneb, võib mõju olla vastupidine. See võib juhtuda ka siis, kui ettevõtete tulemused ise ei muutu.

Eraldi me valuutariski ei maandada, vaid aktsepteerime seda kui osa laialt hajutatud investeerimisest. See võib nii lühiajaliselt kui ka pikema aja jooksul fondi tootlust mõjutada.

Äririsk: aga mis siis, kui Tulevaga midagi juhtub?

Mõni Täiendava Kogumisfondi huviline on küsinud, kas tema vara on kaitstud ka juhul, kui Tuleva peaks mingil põhjusel tegevuse lõpetama. Kuigi me ei pea seda realistlikuks stsenaariumiks, on sinu vara kaitstud ka sellises olukorras.

Fondide turvalisus põhineb eeskätt varade lahususe põhimõttel: fondi vara ja Tuleva enda vara hoitakse rangelt lahus sõltumatus depositooriumis. Meie roll fondivalitsejana on investeeringuid hallata, kuid fondi raha ei kuulu Tulevale.

Täiendava Kogumisfondi depositoorium on SEB Pank, kelle ülesanne on hoida fondi vara ning kontrollida, et fondivalitseja tegutseb vastavalt fondi tingimustele ja seadusele. Kui fondivalitsejaga peaks midagi juhtuma, ei kuulu kogujate raha pankrotivara hulka, vaid see jääb depositooriumis osakuomanike omaks.

Ka depositooriumi puhul on fondi vara seadusega eraldatud nii panga enda varast kui ka teiste klientide varast. Depositooriumi maksejõuetus ei muuda fondi vara panga varaks ning fondi vara ei kuulu panga pankrotivarasse.

Mõne investeerimisplatvormi puhul pakub sarnast kaitset äririski vastu investorikaitse skeem (Eestis kuni 20 000 eurot). See skeem ei laiene fondivalitsejatele, sest depositooriumi pakutav kaitse on piisav. 

Meil on oma nahk mängus

Tuleva erineb teistest finantsasutustest eelkõige selle poolest, et meil ei ole kuskil kaugel asuvat emafirmat ja omanikke, kelle fookuses on aktsionäridele tulu teenimine. Tuleva omanikud on kogujad ise – praegu on meil üle 9000 liikme ehk omaniku, kes koos ligi 80 000 kogujaga ka ise meie fondidesse investeerivad.

Ka uut kogumisfondi käivitades olime ise need, kes esimesena sissemakseid tegime. Alustasime fondi kahenädalase esmase pakkumisega, mille jooksul kogusime ainuüksi Tuleva liikmetelt fondi stardiks üle 5 miljoni euro. Ehk kellele veel, kui mitte ennekõike endale me häid kogumisvõimalusi loome.

Oleme riskidest ja hajutamisest salvestanud ka eraldi taskuhäälingu osa. Tuleva Täiendava Kogumisfondi riskide kohta on pikemalt kirjutatud ka prospekti punktis 4.1.

Detsembri lõpp on viimane hetk, et kasutada ära selle aasta III samba maksusoodustus. Panime kirja lihtsa juhendi, mille järgi saad välja arvutada, kui palju tasub sul veel selle aasta jooksul III sambasse sissemakseid teha, et maksuvõitu täielikult kasutada.

1. Vaata üle, kui palju oled sel aastal III sambasse juba panustanud

Logi sisse oma pensionikontole ja vaata, kui palju oled alates selle aasta jaanuarist kolmandasse sambasse kandnud. Leiad selle info „Sinu valikud” → „III sammas” alt. Seda summat läheb sul järgmistes sammudes vaja).

2. Selgita välja, kui suur on sinu tänavune brutotulu

See on kõige olulisem samm, sest just brutotulu põhjal arvutatakse, kui palju saad maksuvabalt III sambasse sissemakseid teha. Tulumaksutagastust saad sissemaksetelt, mis on kuni 15% sinu brutotulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Brutotulu on see tulu, millelt pole veel maksud maha läinud. Näiteks palganumber sinu töölepingus näidatakse tavaliselt brutos.

Kust leida oma brutotulu?

1. Mine e-maksuametisse aadressil emta.ee ja logi sisse.
2. Vali vasakult menüüst „Registrid ja päringud” → „Minu sissetulekud” → „Füüsilised isikud ja FIEd” alt oma nimi. (Vahel palub EMTA sul nüüd oma kontaktandmed üle vaadata.)
3. Seejärel näed loetelu oma selle aasta sissetulekutest tööandjate ja teiste väljamaksjate kaupa, mis on maksuametile deklareeritud.

Kui oled saanud tulu ainult palgana, siis on lihtne – võidki võtta selle numbri aluseks järgmise sammu juures.

Aga, kui oled saanud lisaks:

• töötukindlustust,
• vanemahüvitist,
• üüritulu, dividende või muid investeerimistulusid,
• väljamakseid ühisrahastusest,
• honorare või muid tasusid,

…siis tasub arvestada need samuti sisse, sest neilt on kinni peetud tulumaks ning seega lähevad arvesse sinu brutotuluna.

Kontrolli veel üle:

• Vaata iga väljamakse tegija lõikes, kas väljamakse summalt on kinni peetud tulumaks või mitte. Selleks kliki väljamakse tegija nimel ning koondinfo viimases tulbas näed infot kinni peetud tulumaksu kohta. Kui lahter on tühi, siis tulumaksu pole kinni peetud ning see III samba mõistes brutotulu arvestusse ei lähe.
• Võimalik, et aasta viimaste kuude palgaandmeid pole sinu tööandja veel deklareerinud. Seda saad kontrollida, klõpsates tööandja nimel. Liida puuduolev(ad) andmed brutotulule juurde.
• Kas on veel tulusid, mis aasta jooksul laekuvad? Ise võid veel juurde liita tulud, mida sa plaanid selle aasta tuludeklaratsioonis lisaks deklareerida: dividendid, üüritulu, ühisrahastuse portaalide makstud intressid, tulu väärtpaberite või muu vara võõrandamisest. Loe arvestuse pidamise kohta Kristi Saare artiklit.
• Pane tähele, et selle aasta arvestusse lähevad kõik tulud, mis jõuavad sinu kontole sel aastal (kui detsembri palk laekub jaanuaris, läheb see järgmise aasta tulude arvestusse).

Ära muretse, kui sa täna päris täpselt oma aasta brutotulu suurust ei teagi. Arvuta välja ligilähedane summa.

3. Sisesta tulu Tuleva kalkulaatorisse

Eelmises sammus leidsid oma tänavu kalendriaasta brutotulu. Nüüd mine Tuleva III samba kalkulaatorisse ja sisesta see õigesse lahtrisse. Nüüd näed, kui palju tasub sul III sambasse sel aastal kokku suunata, et saada maksimaalset tulumaksusoodustust.

4. Arvuta, kui palju saad veel juurde maksta ja tee sissemakse

Viimase sammuna lahuta maksimaalsest võimalikust summast see, mida oled juba sel aastal III sambasse kandnud (leidsid 1. sammuna). Tulemus näitabki, kui palju saad veel detsembris juurde kanda, et saada suurimat maksuvõitu.

Näide:
Oled tänavu teeninud 30 000 eurot brutotulu. 15% sellest on 4500 eurot. See ongi maksimaalne summa, mida saad III sambasse maksuvabalt koguda.Kui oled seni maksnud III sambasse 3200 eurot, siis saad veel kuni 1300 eurot juurde maksta. Sel juhul saad kevadel tuludeklaratsiooniga 990 eurot tagasi.

Mis saab siis, kui teed kogemata suurema sissemakse?

Ära muretse, midagi sellest ei juhtu. Kui tegelik aasta brutotulu kujuneb oodatust suuremaks, jääb sinu sissemakse lihtsalt natuke alla tulumaksusoodustuse limiidi. Ka siis ei juhtu midagi halba, kui paigutad III sambasse natuke üle maksusoodustuse limiidi. Seadus seda ei keela, limiiti ületavalt summalt ei saa sa lihtsalt tulumaksu tagasi.