Kätrin Pärna on tavaline noor inimene, kes hakkas vaatamata väikesele ja ebaregulaarsele sissetulekule säästma juba tudengieas. Neli aastat tagasi alustas ta investeerimisega ning nüüd jagab ka teistele oma Instagrami kanalil õppetunde ja teadmisi. Uurisime, kuidas ta investeerimiseni jõudis.

Kuidas algas sinu investeerimisteekond?

Minu investeerimisteekond algas säästmisest. Ülikooli ajal pidin võimalikult säästlikult hakkama saama. Esimese täiskohaga töö sain kohe pärast ülikooli ning seejärel jätkasin samasugust säästlikku eluviisi – 1000-eurose palga juures säästsin keskmiselt 400–500 eurot kuus.

Kuna esimese tööl oldud aasta lõpuks olin kogunud üle 4000 euro, hakkas mul tekkima ka suurem huvi investeerimise ja oma kodu ostmise vastu. Minu esimesed investeeringud olid üsna suvaliselt ostetud Balti börsi üksikaktsiad (Tallinna Sadam, Tallink).

Mis nipiga õnnestus sul juba tudengieas säästa?

Kuna minu igakuine sissetulek oli tol ajal ebaregulaarne, siis ei teadnud ma kunagi, mis summaga pean igal kuul hakkama saama. Seetõttu hoidusin üleliigsest kulutamisest ja panin raha kõrvale, et vajadusel keerulisemal kuul säästudest võtta.

Missuguseid õppetunde oled saanud? Mida teeksid nüüd teisiti?

Üks suurim õppetund on ikkagi see, et kellegi teise soovituse peale ei tasu hakata üksikaktsiaid kokku ostma, mida mina oma investeerimise algusaegadel tegin. 

Kui ma aga praegu investeerimisega alustaksin, siis suurendaksin kas oma II samba sissemakset senise 2% pealt 6% peale brutopalgast või paneksin III samba täis* . Need on lihtsalt kõige maksusoodsamad võimalused.

Kummast alustada, sõltub juba inimesest, sest III sammas on küll raha väljavõtmise osas paindlikum, aga nõuab oluliselt rohkem enesedistsipliini. II sambaga on lihtsam, sest igal kuul läheb automaatselt väike summa palgast juba enne pangakontole jõudmist tuleviku heaks kasvama.

Ja alles kolmanda sammuna, kui pensionisammaste võimalused on maksimaalselt kasutatud, vaataksin mõne globaalse ulatusega indeksfondi poole.

Oled noor ja pensionieani on sul veel mitukümmend aastat aega. Miks sa kasutad pensionisambaid oma portfelli osana ja mida sobiva fondi valikul silmas pidasid?

Need on kõige maksuefektiivsemad. Näiteks mulle meeldib mõelda III samba iga-aastasest tulumaksu tagastusest kui 20% garanteeritud tootlusest, mida ise järgi teha on keeruline. Ja muidugi on suur pluss ka see, et III sambasse investeeritud raha võib igal hetkel (sh ka osade kaupa) soovi korral välja võtta. Ideaalis ma sammastesse pandud raha enne pensionit küll ei puuduks, aga teadmine, et saan seda vajadusel ka varem kasutada, pakub kindlustunnet.

Sobiva II ja III samba pensionifondi valikul jälgisin eelkõige, et sellel oleksid madalad tasud (alla 0,5%) ja need oleksid passiivselt juhitud fondid (ehk indeksfond).

Aga miks oled valinud just Tuleva?

Mulle meeldib väga Tuleva olemus. Tuleva võtab selle ise hästi oma kodulehel kokku: „Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva omanikud on pensionikogujad ise, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid.”

Ma arvan, et lisaks madalatele tasudele on see üks oluline põhjus, miks mulle Tuleva meeldib: ma tean, et mulle ei üritata maha müüa või peale suruda midagi, millest ma ise täpselt aru ei saa. Ma julgen Tulevas oma pensionivara koguda, sest ma tean, et eesmärk ei ole minu pealt suurt kasumit teenida, vaid mu vara hoida ja kasvatada. 

Mis ajendil hakkasid jagama investeerimisteadmisi oma Instagramis?

Mulle endale meeldib väga investeerimisega tegeleda, lugeda selleteemalisi raamatuid ja kuulata podcast’e. Ja ma näen, et tulevikus võiks see olla valdkond, millega tegelen ka tööalaselt.

Samuti on minu jaoks turundus (sh sisuloome) teine huvipakkuv valdkond ja seetõttu oli Instagramis tegutsemine heaks lahenduseks, kuidas need kaks huvi kokku panna. 

Ja niimoodi Instagramis investeerimisteadmisi jagades õpin ka ise kiiremini ning ühtlasi saan selle käigus teisi aidata.

Missuguseid eksiarvamusi investeerimise kohta oled oma jälgijate hulgas või laiemalt tutvusringkonnas näinud levivat?

Võib-olla see, mida ma ka ise alguses tegin, et investeerimisega alustades ostetakse indeksfondide asemel üksikaktsiaid ja loodetakse suurele tootlusele. Aga on ju teada, et isegi elukutselised fondijuhid tihti ebaõnnestuvad turuindeksi tootluse ületamisel. Ehk loota, et alles investeerimisega alustaja, kes teeb seda oma põhitöö kõrvalt, suudab õigeid aktsiavalikuid teha ja indeksfondide tootlust ületada, on väga väikese tõenäosusega.

* Väljend “III sammas täis” tähendab, et teed sinna sissemakseid 15% oma aastasest brutosissetulekust või kuni 6000 eurot. See annab suurima maksuvõidu. Arvutamisel on abiks Tuleva kalkulaator.

Kui soovid olla Kätrin Pärna tegemistega kursis, siis jälgi tema Instagrami kanalit @katrininvesteerib.

Pension kõlab paljudele igava teemana. Pensionisambad võiks aga enda jaoks mõtestada ümber investeerimisvõimalusteks, millega saab üsna väikese pingutusega koguda endale kasvõi miljon eurot.

Investor ja õpetaja Miljonineiu on aidanud sadadel noortel teha esimesi samme raha kogumisel ja investeerimisel. Tuleva fondijuht Tõnu Pekk ja Tuleva nõukogu liige Jaak Roosaare vastavad Miljonineiu küsimustele pensionisammaste teemal.

Miljonineiu: Oletame, et olen tööturule suunduv noor ega tea pensionist mitte midagi, kuid olen kuulnud, et teise ja kolmandasse pensionisambasse tuleks raha koguda. Mida teine ja kolmas sammas endast kujutavad?

Tõnu: Alustaksin sellest, et ilmselt paljudele ei ole pensionisambad kõige põnevam teema, mida uurida. Meilt Jaaguga on ka seda korduvalt küsitud, kui me Tuleva kaheksa aastat tagasi asutasime: mis värk see on, et tuhanded ärksad inimesed tulid kokku et asutada Tuleva ühistu ja hakata tegelema maailma kõige igavama asjaga: pensioniga?!

Sellepärast, et kui teine ja kolmas sammas tõesti hästi tööle panna, on need väga kavalad tööriistad investeerimiseks.

Ehk siis esimene asi, mida teisest ja kolmandast sambast teada: neil on vähe pistmist pensioniga, aga väga palju pistmist hoopis investeerimisega ehk kuidas investeerida nii, et võimalikult väikese pingutusega koguda endale miljon eurot.

Võtame näiteks Laura, kes on 25-aastane. Ta käib tööl ja teenib täna 1900 eurot kuus brutopalka. Laura portfell on lihtne. Esiteks, Laura palgast läheb 6% automaatselt teise sambasse. Oma 67. sünnipäevaks kogub Laura niiviisi umbes 300 000 eurot. Teiseks, Laura kasutab ära kogu kolmanda samba maksusoodustuse ja paneb kolmanda samba fondi iga kuu 15% oma brutopalgast. Sellega kogub ta veel 700 000 eurot juurde. Ja ongi miljon koos, ilma et ta oleks pidanud igapäevaselt investeerimise peale aega kulutama. (1) Kui sinu palk on poole väiksem või vanuse poolest aega poole vähem, on realistlik koguda umbes pool miljonit. Kui palk aga suurem, saad koguda rohkem.

Miljonineiu: Kust ma tean, mis fondi ma raha kogun?

Tõnu: Üks maailma edukamaid investoreid Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel edu saavutamiseks ei ole tegelikult palju vaja. Piisab sellest, et teed paar asja enam-vähem õigesti – eeldusel et sa väga palju asju valesti ei tee. Teise samba puhul on üks levinumaid vigu jätta see unarusse. Õnneks on seda lihtne parandada. Alusta sellest, et logi sisse Tuleva lehel või oma internetipangas ja vaata järgi, mis fondi sa praegu valinud oled ja kui palju raha on sulle juba kogunenud.

Miljonineiu: Kuidas ma tean, missugune teise ja kolmanda samba fond mulle tegelikult sobib?

Tõnu: Minu meelest võiksid oma pensionifondi valides silmas pidada kolme asja.

1. Tee selgeks, mis on fondi nimi. Pankadel on enamasti palju eri fonde – mõned neist on head, teised mitte. Näiteks, kui sa kogud Swedbanki pensionifondis 1980-89 sündinutele ja oled näinud reklaame, et Swedbankil on madalad tasud, ei tähenda see, et sinu fondi tasud oleksid madalad.

Graafikul on teise ja kolmanda samba pensionifondide keskmised tasud fondivalitsejate kaupa. Allikas: Pensionikeskus (seisuga 09.02.2024).

2. Vaata järgi, kui palju pead oma tootlusest igal aastal ära maksma tasudeks. Jällegi, ära lase ennast eksitada sellest, et fondi tasud tunduvad pealtnäha pisike protsent. Aja jooksul on sellel märkimisväärne mõju.

Toon ühe näite. Laural on sõber Siim. Laura teise ja kolmanda samba pensionifondides kulub tasudeks 0,5% protsenti Laura varast aastas. Siimu fondide valitseja ampsab aga jooksvateks tasudeks igal aastal 1,5% Siimu varast. Kõik muu on sama. Pealtnäha tühine erinevus tasudes tähendab, et selleks ajaks, kui Laura miljoni kokku saab, on Siim jõudnud koguda ainult 800 000 eurot. Makstes pankadest vahendajatele poole protsendi asemel poolteist protsenti aastas, kulub Siimul aastate jooksul tasudele lausa kokku 200 000 eurot rohkem.

3. Vaata Tuleva lehel sisselogides, kui palju oled seni oma pensionisammastes tootlust teeninud. Ja tähtis on vaadata oma konto pikaajalist tootlust aasta baasil, mitte pimesi uskuda kaubanduskeskuste müügimehi või reklaame. Samuti võrdle tootlust ka maailmaturu ja inflatsiooniga.

Täie kindlusega ei saa keegi ennustada, missuguses fondis kasvaks raha kõige rohkem. Andmeanalüüs näitab: see, et üks või teine fond on mingil perioodil minevikus saanud keskmisest parema tootluse, ei anna mitte mingisugust kindlust, et edu jätkub ka tulevikus. Küll aga on kindel, et mida kõrgemad on fondi tasud, seda viletsamat tootlust on investoril oodata. 

Miljonineiu: Jaak, missugused on sinu soovitused, et pensionisambad enda jaoks hästi tööle panna?

Jaak: Kõige tähtsam on see, et sa üldse koguksid teises ja kolmandas sambas. Ma ei ole kunagi teeninud eriti suurt palka, aga sellegipoolest tegin juba mitu aastat tagasi kolmanda samba ära ja igal kuul läheb sinna püsimaksega paarsada eurot. Isegi mind natuke üllatas, kui suure summa võib juba mõne aastaga selline automaatne kogumine tekitada.

Olen Tõnuga nõus, et enamikele sobib madalate tasudega passiivne indeksfond, mis investeerib maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse. Kuigi indeksfonde pakuvad ka pangad, siis mina olen valinud Tuleva, sest Tuleval on ainult head fondid ning Tuleva on fondide tasusid ka järjepidevalt langetanud. Praegu kogub Tulevas üle 70 000 Eesti inimese ning kogujate arvu suurenemisel saab tasusid langetada veelgi.

Viimaks panen südamele, et tee lihtsalt üks kord ära hea fondivalik ja siis ära rohkem neid näpi. Pidevalt fonde vahetades ja turgu ajastada püüdes võid lõpuks saada hoopis kõige kehvema tootluse.

Miljonineiu: Nüüd on toimunud teise sambaga üks muudatus ning endise 2% asemel saab sinna koguda oma brutopalgast ka 4% või 6%. Mis kasu võib sissemakse tõstmisest saada?

Tõnu: Investeerimisel on üks põhitõdesid see, et eelisjärjekorras tuleb maksimaalselt ära kasutada maksusoodustused. Kuna teise samba maksetelt ei tasuta tulumaksu, annab teise samba sissemaksete suurendamine kohe tulumaksu võidu. Kui suunad 2% asemel nüüd 6% teise sambasse, siis tööandja saadab sinu pensionikontole mitte ainult 6% netopalgast, vaid ka sellelt kinnipeetud tulumaksu. Ehk siis kohe veerand sulle lisaks juurde. 

2-4-6 sissemakse suurendamise kalkulaatori abil saad arvutada, kui palju võidad 2025. a tulumaksureformi ja II samba sissemakse suurendamisega: Igatahes on tulevane sina tänulik iga pensioniks kogutud euro eest.

Miljonineiu: Kuidas ma saan teise samba maksumäära muuta ja millal peaksin seda tegema?

Jaak: avalduse saad teha nüüd ja kohe näiteks Tuleva lehel ning see võtab vaid paar minutit. Kuigi see hakkab kehtima alles järgmise aasta 1. jaanuarist, soovitan teha avalduse juba praegu ära – muidu võib muu elu kõrval see lihtsalt ununeda.

1. Laura näites on tehtud mõned lihtsad eeldused: Laura brutopalk tõuseb keskmiselt 3% aastas; Laura teeb teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid järjekindlalt iga kuu; Laura pensionifondid investeerivad kogu raha aktsiatesse ja kulutavad Laura rahast tasudeks vähem kui pool protsenti aastas. Loe lähemalt, miks see tähtis on.

Juba üle 70 000 Eesti inimese on usaldanud oma pensionivara Tuleva hoolde. Et seda vastutust veelgi paremini kanda, otsustasime möödunud aastal tuua riski- ja vastavuskontroll juhatuse tasemele. Sel põhjusel liitus meiega Aleksandr, kes järgnevalt räägib lähemalt oma taustast ja rollist ning Tuleva strateegiast.

Räägi endast, mida oled varasemalt teinud?

Olen üks neist inimestest, kes ei oska laisk olla. Tudengina läbisin samal ajal päevases õppes Tartu Ülikoolis õigusteadust ja Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimist, lisaks tegin juba siis täiskohaga tööd. See aeg oli päris kiire, aga õpetas efektiivsust ja prioritiseerimist.

Olen olnud ametnik, vandeadvokaat, töötanud start-up’is, kuulunud rahvusvahelise ettevõtte tippjuhtkonda. Ma väga väärtustan neid kogemusi ja inimesi, kellega mul on olnud au koos tegutseda.

Minu lemmikud tööandjad on seni olnud Wise ja Olympic Entertainment Group. Wise’i puhul oli unikaalne võimalus vaadata, kuidas see kasvas start-up’ist globaalseks ettevõtteks ning tegutseda sõna otseses mõttes üle maakera. Olympic on olnud minu suurim väljakutse, kuna alustasin koos meeskonnaga, kelle ülesandeks oli transformeerida 25-aastane ettevõte Euroopa turu liidriks. Olympic on olnud Eesti edulugu –  see on üks Eesti suurimaid maksumaksjaid ja tööandja tuhandetele inimestele nii Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa riikides. Selle juhtimist võib võrrelda suure laeva keeramisega, mis nõuab aega ja energiat, aga olen uhke selle üle, mida saavutasime.

Sellisel tasemel compliance’i, rahapesu tõkestamise või muude regulatsioonidega seotud küsimuste lahendamisel ei saa piirduda üksnes juuraga. Juhina pead mõtlema strateegiliselt, võtma arvesse  ärilisi prioriteetite, personaliküsimusi, puudutatud osapoolte ootusi jpm. Juhtimine eeldab kompromisse ning arusaamist, et me ei ehita ettevõtet iseenda jaoks mugavaks, vaid seame kõrgeimale positsioonile klientide ja aktsionäride huvid. Neid asju ei õpetata ülikoolis.

Kuidas on tunne tegutseda Tulevas pärast töötamist nendes suurettevõtetes?

Minu jaoks on Tuleva ka suur ettevõte. Tuleval on kümneid tuhandeid kliente, kes on usaldanud meie hoolde üle 800 miljoni euro. See tekitab aukartust.

Iga kümnes Eesti palgasaaja on Tuleva klient

Mulle meeldib, et saan nüüd teha asju mitte Läti, Itaalia, Austraalia või näiteks India turul, vaid ainult Eestis. See teeb töö lihtsamaks ning loomulikult on isetegemise rõõm suur.

Milles seisneb sinu jaoks Tuleva fenomen? Miks otsustasid liituda Tuleva meeskonnaga?

Vaatamata sellele, et Tuleva on kõige “noorem” pensionifondide pakkuja, valitseb see Eesti suurimat kolmanda samba pensionifondi ja suuruselt kolmandat teise samba pensionifondi. Umbes iga kümnes Eesti palgasaaja on Tuleva klient.

See on parim tõestus, et Tuleva on võitnud inimeste usalduse ning on pakkunud neile midagi, mida teised ei osanud. Mis see oli? Usun, et eelkõige madalate tasudega pensionifondide turule toomine ja pensioniks kogumise populariseerimine. Mulle on jäänud mulje, et teised turuosalised on võtnud Tulevast eeskuju nii oma turunduses kui uute odavate fondide turule toomisega, kuid on hea meel näha, et inimesed on Tulevale truud.

Millist rolli näed endal Tulevas?

Tuleva kasv ei piirdu ainult uute klientide ja varade mahuga. Areng peab toimuma ka seespool. Turuliidri staatusega kaasnevad kogujate, regulaatorite ja partnerite kõrgemad ootused. Minu jaoks tähendab see seda, et Tuleva äriprotsessid, juhtimine ja tehnoloogia peavad olema turu parimad. Loodan, et suudame seda saavutada.

Euroopa finantsmaastikul tegutsemine on viimaste aastatega läinud äärmiselt keeruliseks, kuna kehtestatud on palju uusi regulatsioone. Nendega kursis olemine ja rakendamine on pingutust nõudev töö, mida mõistavad ka ametiasutused. Nagu iga finantsasutus peame tagama, et meie protsessid vastaksid õigusaktidele ja tegema tõhusat koostööd regulaatorite ja võtmepartneritega.

Tuleb pidada silmas, et kümned tuhanded inimesed on usaldanud Tuleva oma pensionivara valitsema ning ootavad, et tagaksime nii neile vanaduspõlves parema toimetuleku. Meil võib olla arengu- ja kasvuambitsioone, kuid selle äri alus on klientide vara ja huvide kaitse.

Mille eest küsib Tuleva tasu ja kuidas on see nii madalale viidud?

Tuleva tasud põhinevad eelkõige meie tegelikel kuludel, mis suunab meid olema efektiivsed. Samuti ehitama jätkusuutlikku äri, mis tähendab et peame olema kasumlikud või vähemalt hoidma tulud ja kulud tasakaalus.

Edukaks olemiseks peab iga investeerimisfond pakkuma midagi, mida klient ise ei oska või ei saa teha. Tuleva puhul on selleks meie madalad tasud ja usaldus, et suudame püsida käsikäes maailmaturgude keskmise tootlusega või selle lähedal.

Meie strateegiline otsus on keskenduda madalate tasudega toodetele, mis omakorda tähendab, et me ei investeeri kõrgete kuludega varaklassidesse nagu kinnisvara, väärismetallid ja üksikaktsiad.

Kui inimesel on piisavalt vara, teadmisi, aega ja riskivalmidust, et investeerida aktiivselt aktsiaturgudel, siis me ei võta seda rõõmu temalt ära. Meie eesmärk on teine – pakkuda talle hajutatud portfelli, mis kaitseb inflatsiooni vastu ja saavutab pikaajalist tootlust. Selle strateegia kulud on palju väiksemad ja kuna opereerime paljude klientide varadega, siis suudame fondidelt ja teistelt koostööpartneritelt kaubelda välja paremaid tingimusi.

Lõpetuseks ka midagi finantsvaldkonna-välist, miks sulle meeldib reisida?

Iga inimese huvid reisimisel on erinevad. Mõne jaoks ei pea üldse kaugele minema – ka Tallinn on väga huvitav linn. Me kõik teame, et maailma kõrgeim hoone asub Dubais, kuid mõni sajand tagasi kuulus see tiitel meie oma Oleviste kirikule. See näitab minu meelest hästi, et reisimisel on oluline perspektiiv.

Minu jaoks on oluline, et avastaksin reisimisel midagi uut iseenda ja maailma kohta. Olgu see kas loodus, majandus või elufilosoofia.

On huvitav näha riigi või ühiskonna dünaamikat – kuidas mõni maa on kuhugi etappi jõudnud, kuhu see on liikumas ja mis teeb selle edukaks. Enamus Euroopa vaatamisväärsusi on ehitatud enne 20. sajandi algust, kuid Aasias ja Lähis-Idas ehitatakse järjest uusi maailmakuulsaid objekte. Huvitav on mõelda, mida saaksime Eestis teha, et olla tuntud mitte üksnes Tallinna vanalinna poolest. Eesti fintech on toonud meie riigile ärilist tuntust ning kui sellel valdkonnal läheb ka edaspidi hästi, siis varem või hiljem kajastub see linnapildis.

Emadepäeva eel näen reklaame, mis panevad südamele, et ma ikka oma emale tähtsa päeva puhul mõne asja ostaks. Tahaks ju kinkida midagi meeldejäävat. Missugune on parim emadepäeva kingitus?

Nagu sageli öeldakse, on parim kingitus koosveedetud aeg. Võib arvata, et eeloleval pühapäeval on metsarajad, kohvikud ja spaad puupüsti täis. See on tore. Aga tore oleks ka see, kui eriti minusugused – noored täiskasvanud, kel veel tööealised emad – võtaksid hetke, et rääkida oma emaga rahast.

Rahast rääkimine ei peaks olema tabu

Saan aru, et rahast rääkimine ei kõla eriti toredalt ja paljudes peredes on see tabuteema. Et rahast rääkida, tuleb leida sobiv aeg ja koht ning läheneda sellele kui üksteise soovide ja vajaduste paremini mõistmisele. Olles ise rahateemadel avatud, julgeb ka ema oma mõtteid ja kõhklusi jagada. Võib-olla polegi sinu emal kedagi teist, kellega nendest teemadest rääkida.

Rahalise vundamendi kordategemine on lihtsam kui esmapilgul tundub. 

Mul on väga vedanud, sest meil on emaga lähedased suhted, kuid sellegipoolest oli rahast rääkimine esialgu ebamugav ja pisut pingeline. See on aga end kuhjaga ära tasunud, sest nüüd on meil mõlemal tekkinud tuleviku osas palju suurem kindlustunne. See ongi parim emadepäeva kingitus.

Kuidas emaga rahast rääkida?

Finantsmaailm on nüansirohke ja keeruline, kuid rahalise vundamendi kordategemiseks vajaminevad sammud on lihtsamad kui esmapilgul tundub. Isegi kui seni pole veel puhvrit kogunenud, ei ole säästmisega veel hilja alustada. Näen oma vanemate pealt, et ka 50ndates ja isegi 60ndates on paljud heas vormis ja tegusad tööealised, mistõttu on pension tõenäoliselt veel pikkade aastate taga.

Millest alustada?

• Esiteks arutlege, missugused on ema vajadused ja palju neile raha kulub? Tõenäoliselt need tulevikus enam väga palju ei muutu. Seega tasub tuleviku heaks kogumisel selle sama suurusjärguga arvestada.
• Seejärel saage selgust, missugune on praeguseks kogunenud rahaline puhver ja kuidas paremini valmistuda töötamise lõpetamiseks? Ühtlasi vaatasime meie emaga ka üle, kui suur on tema väljateenitud esimese samba pension, mida saab teada eesti.ee iseteeninudsportaalis (selle leiab: E-teenused → Toetused ja pensionid → Pensionikalkulaator).
• Rääkige tulevikuplaanidest, näiteks millal plaanib su ema töötamise lõpetada? Selles eas saab riikliku pensioni suurendamiseks teenida veel tublisti pensionilisa. Riik on andnud teises ja kolmandas sambas kogujatele ka märkimisväärseid soodustusi.
  • Teise samba puhul tasub esiteks vaadata üle, ega vara ei oleks liiga kõrgete tasudega ja liiga konservatiivses fondis, kui emal on veel plaan töötamist jätkata. Teiseks võib uue võimalusena kaaluda, kas suurendada järgmisest aastast enda brutopalgast minevaid sissemakseid teise sambasse 2% pealt 4% või 6% peale.
  • Kui palju on emal ise lisaks mõistlik koguda kolmandasse sambasse, arvutasime välja tema igapäevasteks kulutusteks vajamineva summa ja sissetuleku põhjal. Rohkem kui 15% sissetulekust või 6000 eurot aastas ei tasu panna, sest see on piir, kust riik maksab igal aastal veel 20% tulumaksu arvelt tagasi.

See oleks juba väga hea algus. Aga kui ikkagi tekkis tunne, et enne emaga nende punktide üle arutamist tahaks ise veel lisaks uurida, siis soovitan alustada näiteks Tõnu artikliseeria „Kuidas investeerida, kui oled saanud 50?” lugemisest, et niidiotsad kätte saada.

Raha ei asenda kallistusi

Keegi ei tea, mis meid tulevikus täpselt ees ootab. See ei tähenda, et tuleviku heaks ei tasu tegutseda. Minu ema on mulle olnud eeskujuks oma sportliku eluviisiga – oma füüsilise tervise eest hoolitsemine maksab talle juba praegu häid tervise dividende. Sama mõtteviisiga võiks läheneda finantstervisele, et teha täna häid valikuid, mis on pikaajaliselt positiivse mõjuga. Kingi emale aega, et aidata tal neid häid valikuid teha.