Juba üle 70 000 Eesti inimese on usaldanud oma pensionivara Tuleva hoolde. Et seda vastutust veelgi paremini kanda, otsustasime möödunud aastal tuua riski- ja vastavuskontroll juhatuse tasemele. Sel põhjusel liitus meiega Aleksandr, kes järgnevalt räägib lähemalt oma taustast ja rollist ning Tuleva strateegiast.

Räägi endast, mida oled varasemalt teinud?

Olen üks neist inimestest, kes ei oska laisk olla. Tudengina läbisin samal ajal päevases õppes Tartu Ülikoolis õigusteadust ja Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimist, lisaks tegin juba siis täiskohaga tööd. See aeg oli päris kiire, aga õpetas efektiivsust ja prioritiseerimist.

Olen olnud ametnik, vandeadvokaat, töötanud start-up’is, kuulunud rahvusvahelise ettevõtte tippjuhtkonda. Ma väga väärtustan neid kogemusi ja inimesi, kellega mul on olnud au koos tegutseda.

Minu lemmikud tööandjad on seni olnud Wise ja Olympic Entertainment Group. Wise’i puhul oli unikaalne võimalus vaadata, kuidas see kasvas start-up’ist globaalseks ettevõtteks ning tegutseda sõna otseses mõttes üle maakera. Olympic on olnud minu suurim väljakutse, kuna alustasin koos meeskonnaga, kelle ülesandeks oli transformeerida 25-aastane ettevõte Euroopa turu liidriks. Olympic on olnud Eesti edulugu –  see on üks Eesti suurimaid maksumaksjaid ja tööandja tuhandetele inimestele nii Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa riikides. Selle juhtimist võib võrrelda suure laeva keeramisega, mis nõuab aega ja energiat, aga olen uhke selle üle, mida saavutasime.

Sellisel tasemel compliance’i, rahapesu tõkestamise või muude regulatsioonidega seotud küsimuste lahendamisel ei saa piirduda üksnes juuraga. Juhina pead mõtlema strateegiliselt, võtma arvesse  ärilisi prioriteetite, personaliküsimusi, puudutatud osapoolte ootusi jpm. Juhtimine eeldab kompromisse ning arusaamist, et me ei ehita ettevõtet iseenda jaoks mugavaks, vaid seame kõrgeimale positsioonile klientide ja aktsionäride huvid. Neid asju ei õpetata ülikoolis.

Kuidas on tunne tegutseda Tulevas pärast töötamist nendes suurettevõtetes?

Minu jaoks on Tuleva ka suur ettevõte. Tuleval on kümneid tuhandeid kliente, kes on usaldanud meie hoolde üle 800 miljoni euro. See tekitab aukartust.

Iga kümnes Eesti palgasaaja on Tuleva klient

Mulle meeldib, et saan nüüd teha asju mitte Läti, Itaalia, Austraalia või näiteks India turul, vaid ainult Eestis. See teeb töö lihtsamaks ning loomulikult on isetegemise rõõm suur.

Milles seisneb sinu jaoks Tuleva fenomen? Miks otsustasid liituda Tuleva meeskonnaga?

Vaatamata sellele, et Tuleva on kõige “noorem” pensionifondide pakkuja, valitseb see Eesti suurimat kolmanda samba pensionifondi ja suuruselt kolmandat teise samba pensionifondi. Umbes iga kümnes Eesti palgasaaja on Tuleva klient.

See on parim tõestus, et Tuleva on võitnud inimeste usalduse ning on pakkunud neile midagi, mida teised ei osanud. Mis see oli? Usun, et eelkõige madalate tasudega pensionifondide turule toomine ja pensioniks kogumise populariseerimine. Mulle on jäänud mulje, et teised turuosalised on võtnud Tulevast eeskuju nii oma turunduses kui uute odavate fondide turule toomisega, kuid on hea meel näha, et inimesed on Tulevale truud.

Millist rolli näed endal Tulevas?

Tuleva kasv ei piirdu ainult uute klientide ja varade mahuga. Areng peab toimuma ka seespool. Turuliidri staatusega kaasnevad kogujate, regulaatorite ja partnerite kõrgemad ootused. Minu jaoks tähendab see seda, et Tuleva äriprotsessid, juhtimine ja tehnoloogia peavad olema turu parimad. Loodan, et suudame seda saavutada.

Euroopa finantsmaastikul tegutsemine on viimaste aastatega läinud äärmiselt keeruliseks, kuna kehtestatud on palju uusi regulatsioone. Nendega kursis olemine ja rakendamine on pingutust nõudev töö, mida mõistavad ka ametiasutused. Nagu iga finantsasutus peame tagama, et meie protsessid vastaksid õigusaktidele ja tegema tõhusat koostööd regulaatorite ja võtmepartneritega.

Tuleb pidada silmas, et kümned tuhanded inimesed on usaldanud Tuleva oma pensionivara valitsema ning ootavad, et tagaksime nii neile vanaduspõlves parema toimetuleku. Meil võib olla arengu- ja kasvuambitsioone, kuid selle äri alus on klientide vara ja huvide kaitse.

Mille eest küsib Tuleva tasu ja kuidas on see nii madalale viidud?

Tuleva tasud põhinevad eelkõige meie tegelikel kuludel, mis suunab meid olema efektiivsed. Samuti ehitama jätkusuutlikku äri, mis tähendab et peame olema kasumlikud või vähemalt hoidma tulud ja kulud tasakaalus.

Edukaks olemiseks peab iga investeerimisfond pakkuma midagi, mida klient ise ei oska või ei saa teha. Tuleva puhul on selleks meie madalad tasud ja usaldus, et suudame püsida käsikäes maailmaturgude keskmise tootlusega või selle lähedal.

Meie strateegiline otsus on keskenduda madalate tasudega toodetele, mis omakorda tähendab, et me ei investeeri kõrgete kuludega varaklassidesse nagu kinnisvara, väärismetallid ja üksikaktsiad.

Kui inimesel on piisavalt vara, teadmisi, aega ja riskivalmidust, et investeerida aktiivselt aktsiaturgudel, siis me ei võta seda rõõmu temalt ära. Meie eesmärk on teine – pakkuda talle hajutatud portfelli, mis kaitseb inflatsiooni vastu ja saavutab pikaajalist tootlust. Selle strateegia kulud on palju väiksemad ja kuna opereerime paljude klientide varadega, siis suudame fondidelt ja teistelt koostööpartneritelt kaubelda välja paremaid tingimusi.

Lõpetuseks ka midagi finantsvaldkonna-välist, miks sulle meeldib reisida?

Iga inimese huvid reisimisel on erinevad. Mõne jaoks ei pea üldse kaugele minema – ka Tallinn on väga huvitav linn. Me kõik teame, et maailma kõrgeim hoone asub Dubais, kuid mõni sajand tagasi kuulus see tiitel meie oma Oleviste kirikule. See näitab minu meelest hästi, et reisimisel on oluline perspektiiv.

Minu jaoks on oluline, et avastaksin reisimisel midagi uut iseenda ja maailma kohta. Olgu see kas loodus, majandus või elufilosoofia.

On huvitav näha riigi või ühiskonna dünaamikat – kuidas mõni maa on kuhugi etappi jõudnud, kuhu see on liikumas ja mis teeb selle edukaks. Enamus Euroopa vaatamisväärsusi on ehitatud enne 20. sajandi algust, kuid Aasias ja Lähis-Idas ehitatakse järjest uusi maailmakuulsaid objekte. Huvitav on mõelda, mida saaksime Eestis teha, et olla tuntud mitte üksnes Tallinna vanalinna poolest. Eesti fintech on toonud meie riigile ärilist tuntust ning kui sellel valdkonnal läheb ka edaspidi hästi, siis varem või hiljem kajastub see linnapildis.

Emadepäeva eel näen reklaame, mis panevad südamele, et ma ikka oma emale tähtsa päeva puhul mõne asja ostaks. Tahaks ju kinkida midagi meeldejäävat. Missugune on parim emadepäeva kingitus?

Nagu sageli öeldakse, on parim kingitus koosveedetud aeg. Võib arvata, et eeloleval pühapäeval on metsarajad, kohvikud ja spaad puupüsti täis. See on tore. Aga tore oleks ka see, kui eriti minusugused – noored täiskasvanud, kel veel tööealised emad – võtaksid hetke, et rääkida oma emaga rahast.

Rahast rääkimine ei peaks olema tabu

Saan aru, et rahast rääkimine ei kõla eriti toredalt ja paljudes peredes on see tabuteema. Et rahast rääkida, tuleb leida sobiv aeg ja koht ning läheneda sellele kui üksteise soovide ja vajaduste paremini mõistmisele. Olles ise rahateemadel avatud, julgeb ka ema oma mõtteid ja kõhklusi jagada. Võib-olla polegi sinu emal kedagi teist, kellega nendest teemadest rääkida.

Rahalise vundamendi kordategemine on lihtsam kui esmapilgul tundub. 

Mul on väga vedanud, sest meil on emaga lähedased suhted, kuid sellegipoolest oli rahast rääkimine esialgu ebamugav ja pisut pingeline. See on aga end kuhjaga ära tasunud, sest nüüd on meil mõlemal tekkinud tuleviku osas palju suurem kindlustunne. See ongi parim emadepäeva kingitus.

Kuidas emaga rahast rääkida?

Finantsmaailm on nüansirohke ja keeruline, kuid rahalise vundamendi kordategemiseks vajaminevad sammud on lihtsamad kui esmapilgul tundub. Isegi kui seni pole veel puhvrit kogunenud, ei ole säästmisega veel hilja alustada. Näen oma vanemate pealt, et ka 50ndates ja isegi 60ndates on paljud heas vormis ja tegusad tööealised, mistõttu on pension tõenäoliselt veel pikkade aastate taga.

Millest alustada?

• Esiteks arutlege, missugused on ema vajadused ja palju neile raha kulub? Tõenäoliselt need tulevikus enam väga palju ei muutu. Seega tasub tuleviku heaks kogumisel selle sama suurusjärguga arvestada.
• Seejärel saage selgust, missugune on praeguseks kogunenud rahaline puhver ja kuidas paremini valmistuda töötamise lõpetamiseks? Ühtlasi vaatasime meie emaga ka üle, kui suur on tema väljateenitud esimese samba pension, mida saab teada eesti.ee iseteeninudsportaalis (selle leiab: E-teenused → Toetused ja pensionid → Pensionikalkulaator).
• Rääkige tulevikuplaanidest, näiteks millal plaanib su ema töötamise lõpetada? Selles eas saab riikliku pensioni suurendamiseks teenida veel tublisti pensionilisa. Riik on andnud teises ja kolmandas sambas kogujatele ka märkimisväärseid soodustusi.
  • Teise samba puhul tasub esiteks vaadata üle, ega vara ei oleks liiga kõrgete tasudega ja liiga konservatiivses fondis, kui emal on veel plaan töötamist jätkata. Teiseks võib uue võimalusena kaaluda, kas suurendada järgmisest aastast enda brutopalgast minevaid sissemakseid teise sambasse 2% pealt 4% või 6% peale.
  • Kui palju on emal ise lisaks mõistlik koguda kolmandasse sambasse, arvutasime välja tema igapäevasteks kulutusteks vajamineva summa ja sissetuleku põhjal. Rohkem kui 15% sissetulekust või 6000 eurot aastas ei tasu panna, sest see on piir, kust riik maksab igal aastal veel 20% tulumaksu arvelt tagasi.

See oleks juba väga hea algus. Aga kui ikkagi tekkis tunne, et enne emaga nende punktide üle arutamist tahaks ise veel lisaks uurida, siis soovitan alustada näiteks Tõnu artikliseeria „Kuidas investeerida, kui oled saanud 50?” lugemisest, et niidiotsad kätte saada.

Raha ei asenda kallistusi

Keegi ei tea, mis meid tulevikus täpselt ees ootab. See ei tähenda, et tuleviku heaks ei tasu tegutseda. Minu ema on mulle olnud eeskujuks oma sportliku eluviisiga – oma füüsilise tervise eest hoolitsemine maksab talle juba praegu häid tervise dividende. Sama mõtteviisiga võiks läheneda finantstervisele, et teha täna häid valikuid, mis on pikaajaliselt positiivse mõjuga. Kingi emale aega, et aidata tal neid häid valikuid teha.