Kuidas saaks käitumuslikku majandusteadust kasutades aidata inimestel targemalt raha koguda, uurib EBS-i doktorant ja OECD konsultant Leonore Riitsalu.
Oleme varasemast enam sunnitud vastutama oma rahalise heaolu eest, seda nii lühi- kui pikaajalises vaates. Riiklikule pensionile lootma jäämise asemel peame tegema arukaid valikuid, võrdlema erinevaid investeerimisviise ja otsustama, milline neist pensionipõlves kõige kindlamat tuge pakub.
Käitumisökonoomika uurimused on aga näidanud, et inimesed eelistavad lühiajalisi eesmärke pikemaajalistele, tajuvad riske ja tulusid ajas erinevalt ning jätavad keerukad valikud üldse tegemata. Seda kinnitavad ka mitmed rahatarkuse uuringud. Teame küll, et peaksime riske hajutama ja tuleviku nimel investeerima, aga lihtsam on otsustamine edasi lükata ehk prokrastineerida.
„Inimestel pole Einsteini aju ega askeetliku Buddha munga enesevalitsust. Pigem on neil kired, moonutustega teleskoobid, nad kohtlevad erinevaid rahakotte isemoodi ja on mõjutatud aktsiaturgude lühiajalistest kõikumistest.” Richard Thaler, 2017. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat
Richard Thaler ja paljud teised käitumisökonoomika teadurid on uurinud, kuidas saaksid finantsteenused ja seadused meid meile endile kasulikuma käitumise suunas nügida. Finantskäitumise parandamiseks on loodud maailmas mitmeid keskuseid. Tihtilugu hõlmavad need endas nii teadlasi kui praktikuid, nii avalikku kui erasektorit.
Näiteks tegutseb kolmandat aastat liikumine Think Forward Initiative, mille eesmärk on aidata inimestel teadlikke finantsotsuseid teha ja seeläbi oma rahalist heaolu parandada. Selleks toetatakse teadusuuringuid ja innovaatiliste rakenduste loojaid. Ameerikas tegutseb Common Cents lab. Nende eesmärk on aidata madala ja keskmise sissetulekuga USA elanikel oma rahalist heaolu parandada. Suurbritannia Financial Capability Lab avaldas hiljuti raporti, milles kirjeldatakse seniseid edusamme arukamas suunas nügiva finantskeskkonna loomisel.
Etteruttavalt võib öelda, et ühte SUURT PUNAST NUPPU, MILLELE VAJUTADES KÕIK PENSIONIKS RAHA KOGUMA HAKKAVAD, pole veel leiutatud. Küll aga on mitme uurimissuuna esimesed katsetused lootustandvaid tulemusi näidanud.
“Nügivad” finantsteenused
Suurbritannia oli üks esimesi riike maailmas, kus hakati rahatarkuse arendamisega süstemaatiliselt tegelema. Esmalt oli see üheks finantsjärelevalve ülesannetest, aastast 2010 tegutseb eraldiseisev Money Advice Service. Samuti oli UK valitsus esimene, kes lõi „nügimise üksuse“ (nudge unit) ehk Behavioural Insights Team´i. Seetõttu on nad ka ühed esimestest, kes finantskäitumise problemaatilisust mõistsid.
Koostöös sotsiaaluuringute firmaga Ipsos MORI asutasid nad aruka finantskäitumise labori (Financial Capability Lab). Selle loomiseni viis neid fakt, et üks neljandik UK elanikkonnast (12,7 miljonit inimest) elab rahaliselt kitsastes oludes (financially squeezed) ja see pole üksnes madalama haridustaseme või sissetulekuga inimeste probleem. Sellesse segmenti kuuluvatel inimestel on üsna suured rahalised kohustused, nendega tullakse küll hetkel toime, aga vähimagi muutuse korral, näiteks töökoha kaotus, oldaks koheselt raskustes. Pigem elavad nad palgapäevast palgapäevani ilma rahalist puhvrit kogumata ning pikemaajaliste eesmärkide nimel investeerimata. Nad keskenduvad lühiajalistele soovidele ja vajadustele ning tasuvad nende eest tuleviku sissetuleku arvelt ilma laenuotsuseid hoolikalt läbi kaalumata.
Seega on veerand elanikkonnast rahaliselt haavatavas olukorras. Laboris katsetatakse erinevaid viise nende käitumise suunamiseks ja rahalise heaolu kindlustamiseks. Selleks kujundatakse otsuste tegemise keskkonda selliselt, et see nügiks arukamate valikute suunas.
Maikuus avaldatud raportis antakse ülevaade 17 eksperimendi tulemustest. Näiteks, finantsteenuste olemuse paremaks mõistmiseks lihtsustati nende kohta esitatavat infot. Kõrge finantskirjaoskuse tasemega inimene võrdleks kõigi teenusepakkujate tingimusi ja teeks alles seejärel kaalutletud valiku. Paraku pole inimestel aga nii palju aega ega ka motivatsiooni seda aega leida. Seevastu pelutab neid info ja valikute üleküllus.
Nii näitasid Cronqvist ja Thaler (2004), et Rootsis pakutav lai valik pensionifonde ei erguta inimesi endale parimat valima. Kuigi valida on enam kui 400 fondi hulgast, eelistatakse valik tegemata jätta ja liituda vaikimisi seatud fondiga. Suurbritannias leidis Behavioural Insights Team, et üheleheküljeline pensioniinfo saadetuna pensionile jäämise hetkele lähenevatele inimestele kümnekordistas nõustamisele minejate arvu sajalehelise pensioniteatmikuga võrreldes.
Seega, lihtne, lühike, isiklikult oluline ja õigel hetkel esitatud teave paneb inimesi tegutsema enam kui keerukas ja mahukas umbisikuline info.
1. katse: lihtsam info
Laboris katsetati krediitkaartide info lihtsustamist. Ühel juhul näidati tavapärast krediitkaardi tingimuste lehte, teisel juhul 6 olulisimat fakti ja kolmandal – 4 olulisemat fakti. Mõlema lühivormi juures oli ka liugur, mille abil konkreetseid tasusid hõlpsasti läbi sai arvutada. Tulemus: lihtsustatud ja liuguriga infot näinud inimesed olid märkimisväärselt teadlikumad krediitkaardi tingimustest kui põhjaliku, tavapärase info saanud inimesed. Kuue faktiga tutvunud osalejad vastasid 16% ja nelja fakti näinud lausa 21% enam õigesti küsimustele teenuse tingimuste kohta kui standardinfo saanud osalejad.
2. katse: maksa tagasi ja säästa
Teine labori idee: vaikimisi seatud valikute abil võiks õnnestuda suunata inimesi automaatselt rohkem säästma ja kiiremini laene tagasi maksma. Keerukate valikute tegemine on ebamugav, seepärast kiputakse neid pigem vältima. Et see aga sõna otseses mõttes kalliks maksma ei läheks, tasub teadlikult disainida vaikimisi seatud valik.
Labor pakkus välja lahenduse „maksa tagasi ja säästa“ (Repay and Save). See on uue finantsteenuse idee, mis aitaks esmalt võlad kiiremini tagasi maksta ja seejärel säästma asuda. Kui inimese palgast läheb igakuiselt automaatselt kindel summa laenude tagasimakseks, siis on ta juba harjunud sellest rahast nö ilma jääma. Sel hetkel, kui laen saab tagasi makstud, peaks pank hakkama sama summat edasi võtma, nüüd aga kandes seda säästukontole. Nii tekiksid inimestele automaatselt säästupuhvrid. Eeldusel muidugi, et nad sellise teenuse kasutamiseks nõusoleku annavad.
„Maksa tagasi ja säästa“ teenus võiks kasutada autorite soovitusel ka tuntuima käitumisökonoomika skeemi Save More Tomorrow (Thaler & Benartzi, 2004) elemente. See tähendab, et sissetulekute kasvades kasvaksid ka tagasimaksed, hilisemas etapis maksed säästukontole. Inimesed tajuvad selliseid summasid kui kaotatud raha. Kui aga nende sissetulekud suurenevad ja arvele jääv summa ei kahane, ei tunne nad suurenenud tagasimaksest kaotusevalu. Selle lahenduse katsetamine alles käib.
Fookusgruppides tekitas see vastakaid tundeid. Ühest küljest, inimestele meeldivad lihtsad ja automaatsed lahendused, mis neid otsustamise vaevast päästavad. Teisest küljest, neid hirmutas sõna „automaatselt“ ja nad ei tahtnud, et kolleegid nende rahaasjadest midagi teada saaks. Siiski, on üks asi, mida inimesed ütlevad ja teine, kuidas tegelikult käituvad. Seepärast otsib labor tööandjat ja panka, kellega koos selline teenus ära testida. Kuna vaikimisi seatud valikute ja Save More Tomorrow skeemi kasulikkus on ära tõestatud (nt USA-s kasvatas see pensionisääste 7 miljardi dollari võrra), võiks selline teenus rahaliselt kitsastes oludes olijaid aidata.
Nügimise kriitikud heidavad ette, et käitumisökonoomika rakendused parandavad käitumist tihtilugu vaid paari protsendi võrra. Aga olukorras, kus seadused ja veebi üles pandud info inimesi oma harjumusi muutma ei pane, on ka sellised edusammud suur asi. Veelgi enam, sellised lahendused on märkimisväärselt kuluefektiivsemad kui teavituskampaaniad või muud sekkumised (Benartzi et al., 2017).
Küll aga on nende katsetamisel veel pikk tee minna. Nii kutsub aruka finantskäitumise labor oma raportis finantssektori asutusi appi tulema ja oma klientide abil seda SUURT PUNAST NUPPU leiutama. Äkki võiks Tuleva olla see, kes aitab sellise lahenduse leida?
Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja, EBS-i lektor ja doktorant, OECD konsultant
Allikad:
- Benartzi, S., Beshears, J., Milkman, K. L., Sunstein, C. R., Thaler, R. H., Shankar, M., … Galing, S. (2017). Should Governments Invest More in Nudging? Psychological Science, 1–15.
- Cronqvist, H., & Thaler, R. H. (2004). Design Choices in Privatized Social-Security Systems: Learning from the Swedish Experience. American Economic Review, 94(2), 424–428.
- Thaler, R. H., & Benartzi, S. (2004). Save More TomorrowTM: Using Behavioral Economics to Increase Employee Saving. Journal of Political Economy, 112(S1), S164–S187. https://doi.org/10.1086/380085
