Eestis on väga hea loosi süsteem, mis suunab noored, kes ise pole endale teise samba fondi valinud, madala kuluga indeksifondi. Aga pankadele see süsteem ei meeldi, sest nemad tahaksid inimesi meelitada kõrge tasuga fondidesse.

Luminor heidab hiljutises pressiteates noortele ette, et need lasevad endale pensionifondi loosi teel valida. “(Noored).. saaksid sobiva pensionifondi valikul teha märksa paremaid otsuseid,” kirjutab pank.(1)

Veel neli aastat tagasi oleks see tõepoolest nii olnud. Loosi teel määratud fondid olid just noorematele kogujatele ebasobivad fondid. Tuleva ettepanekul riik muutis seda süsteemi. Nüüd jagab riik need noored, kes ise pole pensionifondi valinud, kolme madala kuluga indeksifondi vahel. Täna on need fondid SEB, Swedbanki ja LHV indeksifondid.

Muideks, Tuleva fondid ei ole nende loositavate fondide seas. See on meile täiesti ok. Meil on hea meel, sest me oleme aidanud süsteemi muuta paremaks inimestele mitte vahendajatele. Tuleva fondi saab iga inimene ise valida, kui ta seda soovib.

Milline on hea pensionifond?

Pensioniks kogumisel on olulised 3 asja:

• Alusta nii vara kui võimalik. Näiteks: kui alustad 18-aastaselt, pead pensioniks sama summa kogumiseks iga kuu kõrvale panema poole vähem kui siis, kui alustaksid 35-aastasena.
• Kogu maksimaalselt aktsiates, sest siis on kõige parem võimalus, et sinu vara kasvab aastate jooksul käsikäes inflatsiooni ja majanduskasvuga.
• Maksa võimalikult vähe fondi tasudeks, sest nii teenib sinu vara tootlust sulle, mitte kasumit pangale. Täna ei ole mingit põhjust maksta pensionifondi tasudeks üle 0.5% aastas.

Riigi teise samba loosi süsteem teebki just seda. Kohe kui noor on tööle asunud, suunab riik tema teise samba sissemakse madala tasuga indeksifondi. Rootsi riik teeb sama ja seal on need inimesed, kes koguvad riigi valitud fondis, teeninud 20 aasta jooksul kaks korda kõrgemat tootlust kui need, kes ise või panga müügimehe mahitusel fondi valisid. (2)

Võib öelda, et noored, kes lasevad riigil endale pensionifondi valida, käituvad täiesti finantstargalt.

(1) Luminori pressiteate leiad siit.
(2) Allikas: AP7 koduleht

Meie juhatuse liikmete otsing on läinud üliedukalt. Kolme nädalaga leidsime kuulutuste ja sihtotsingute abil 156 inimest, kes olid valmis oma senise töökoha edukas start-upis, suurpangas või riigiametis vahetama Tuleva töökoha vastu. Kuna tegu on Tuleva kasvu võtmefiguuridega suutsime aga üle mõelda. Ratsionaalne lähenemine ja põhjalik plaanimine on meie tugevused, aga seekord viisid need omadused meid mitmes kohas eksiteele. Kohe lähemalt.

Alustasime otsinguid operatsioonide juhi ja turundus- ja kommunikatsioonijuhi kohale märtsi algul. Vähem kui kuu ajaga oli meie kuulutustele blogis, Facebookis ja Linkedinis või otsekontaktile värbaja kaudu vastanud tervelt 156 inimest. Kandidaatide suur arv pole eesmärk omaette, aga hea eeldus selleks, et teha parim valik. (1)

Olime Erkoga üsna pinges: palju häid kandidaate, vähe aega ja nii vastutusrikas valik. Oleme mõlemad seda meelt, et kui nende inimestega täkkesse paneme, siis värbavad nemad edasi samuti Tuleva missiooni ja väärtustega sobivaid inimesi. Kui aga valik valeks osutub, siis võimendub see edasi ka nende valitute meeskondades. Ja lisaks me otsime ju juhatuse liikmeid enda kõrvale.

Meie Erkoga oleme numbritele orienteeritud ja süsteemsed. Mina olen oma loomult ennekõike finantsist ja Erko insener. Timmisime intervjuude struktuuri 100% eesmärgiga saada kandidaadi motivatsioonist täielik arusaam, sest Tulevasse tulemise tugev ja kestev motivatsioon on olulisem kui mõni tehniline oskus. Otsustasime teha intervjuu käigus põhjalikke märkmed, et hiljem otsuse tegemisel oleks põhineda faktidel, mitte ähmasel meenutusel esmamuljest. Võtsime eesmärgiks kui vähegi võimalik anda kandidaadile vastus kohe intervjuu lõpus selleks, et tema aega mitte raisata tarbetule ootamisele.

Nii juhtuski, et meie intervjuud kujunesid 2-tunnisteks maratonideks, kus me Erkoga tulistasime kandidaadile järjest teravaid küsimusi, sealjuures ise kogu aeg arvutisse märkmeid tehes. Andsime kogu aeg otsekohest tagasisidet, esitasime väljakutseid. Kandidaadi enda küsimuste jaoks olime jätnud lõppu 15 minutit, aga enamasti läks eelnevate osade aeg üle ja nii ei jäänudki kandidaadil mõnel korral võimalust meile küsimusi esitada.

Arvatavasti kisub sul nüüd juba nägu muigele. Tõepoolest, esimeseks kohtumiseks võõra inimesega ei ole see just kõige parem viis usaldusliku sideme loomiseks. Parimal juhul tundub ehk selline intervjuu eksamina, halvemal juhul mõne jõuorganisatsiooni ülekuulamisena. Tõenäoliselt on kandidaadil selles intervjuus ebamugav. Olime olnud põhjalikud. Ja kindlasti olid need intervjuud intellektuaalselt teravad, kuid inimesi ei saa ju valida nii nagu fondi. Olime oma ärevuses ja agaruses inimlikkuse sootuks ära unustanud.

Vigadest on võimalik õppida

Me oleme Tulevat tehes palju vigu teinud. Meil on väga vedanud, et inimesed on meile andnud mitu võimalust neid vigu parandada. See on julgustanud meid alates Tuleva esimestest ettevõtmisest kogu aeg lausa religioosselt tagasisidet küsima. Nii ka seekord – saime kõikidelt intervjueeritutelt TalentHUBi abil ja otse põhjaliku peegelduse. Muideks – mitu kandidaati olid siiralt üllatunud, et värbamisprotsessi kohta ka keegi tagasisidet otsib.

Huvitav, et kandidaatide peamine etteheide ei olnud see, et intervjuu on pingeline. Nad olid valmis enda proovilepanekuks. Aga nad tulid kohtumisele elevusega Tuleva kohta rohkem teada saada, aga selleks meil eriti aega ei olnudki. Nagu ütles meile kommentaariks Reet TalentHUBist: “Tööintervjuu on ikka selline two-way street. Mitte ainult teie ei vali endale parimat inimest, vaid parimad inimesed valivad endale ka parimat tööandjat.”

Oleme Erkoga omad järeldused, parandused ja mitmete kandidaatidega ka jätkukohtumisi teinud. Tegime ka intervjuu struktuuri ümber selleks, et esimene kohtumine ikka vestluseks kujuneks ja inimlikule kontaktile rohkem ruumi jääks.

Me jätkame kandidaatide nimekirjaga tööd ja ma väga loodan, et selle käigus kohtume veel paljude väga ägedate inimestega ja need kohtumised kujunevad asjalikuks vestluseks, mille käigus mõlemad pooled õpivad teineteist paremini tundma. Ja veelgi parem kui nende käigus leiame veel vähemalt ühe inimese endale tiimi.

Missioonist ja heast töötasust üksi ei piisa

Samas on selles protsessis olnud ka mitu väga insipireerivat aspekti. Esiteks, olime meeldivalt üllatunud (ärevil) selles huvi hulgast, mida meie kuulutused tekitasid. Ma usun, et aeg ja Tuleva arengukoht mängivad siin suurt rolli, aga oluline oli ka abi. Me ei kasutanud isegi CV Online’i või ajalehekuulutusi – peamiseks allikaks olid Tuleva aktiivsed liikmed ja muidugi TalentHUB tiim, kes tegi süstemaatilist tööd, et õigete kandidaatideni jõuda.

Teiseks oli innustav see, et kandidaate kõnetas just Tuleva missioon. Me ühendame sotsiaalse- ja kasvuettevõtte omadusi: lisaks missioonile on meil ka tugevad finantsid ja võimalus luua kasvuga ka rahalist väärtust. Me omandasime hübriid-töö vormi juba enne koroonat. Tänagi on pool meie tiimist Tulevas kas osalise ajaga ja kindlasti mitte kontoris. Me maksame korraliku töötasu ja pakume võimalust tööpanuse kaudu saada osalus Tuleva liikmekapitalis. Meil on päikeseküllane kontor Telliskivi südames ning vahvad inimesed.

Kuhu me siis jõudsime? Tundub, et ühe õige inimese me endale sellest protsessist leidsime, kuid operatsioonide juhi otsingutega tuleb meil uuele ringile minna. Hetkel on küll konkurss ajutiselt pausil, aga kui tead kedagi, kes võiks meile sobida ja kes oleks valmis ka meile Erkoga juba töövestlusel tagasisidet andma kui me taas liiga hoogsalt ratsionaalseks muutume, anna aga märku aadresill [email protected]  🙂

(1) Kui sa pole märganud siis meil on käsil mitu olulist muudatust tiimist. Loe sellest, mida räägivad lahkuvad tiimiliikmed Mari ja Kristel ning uus juhatuse liige Erko siin.

Üks kõige mõistlikumaid viise oma vara inflatsiooni vastu kaitsta on suunata igal kuul tükike oma palgast pensionifondi ning omandada sellega osalus maailma ettevõtetes. Aktsiainvesteeringud ei taga, et sinu vara tootlus ületab inflatsiooni igal aastal, aga maailma finantsturgude ajalugu annab head kindlust, et pika aja jooksul kasvab aktsiate väärtus käsikäes inflatsiooni ja majanduskasvuga.

Kuidas sina teada saad, kui palju inflatsioon sinu pensionivara väärtust on vähendanud?

Kas kõrge inflatsioon sööb pensionifondide vara, nagu räägitakse? Mõistan, kust see arvamus tuleb. Viimasel 22 aastal on Eesti pensionifondide keskmine tootlus olnud umbes 3,9%, mis ületab väga napilt inflatsiooni (1) ning jääb pea kaks korda alla maailma aktsiaturgude keskmisele tootlusele (7%). (2)

Selle asemel, et uskuda keskmist, tasub ise vaadata üle, kuidas sinu pensionivaral läheb. Selleks logi Tuleva lehel sisse, et näha oma II ja III samba tootlust ning võrdlust inflatsiooniga (vali parempoolsest “Võrdluses” rippmenüüst “Eesti inflatsioon”).

Kirjutasin selle artikli 2023. aasta kevadel ning sellest hetkest arvestatuna on viimase 10 aasta jooksul minu II samba vara väärtus kasvanud keskmiselt 5,6% aastas. Inflatsioon on sellest ära söönud 4,9% aastas ehk minu II samba vara ostujõud on kerkinud keskmiselt 0,7% aastas. Enamiku sellest ajast olen ma kogunud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis.

Kui ma poleks II sammast esimesel võimalusel indeksifondi viinud, vaid kogunud edasi mõne vana panga pensionifondis, oleks selle väärtuse kasv tõepoolest inflatsioonile tublisti alla jäänud.

Vara väärtus ei kasva kunagi sirgjoones

Meie vara turuväärtus ei kasva indeksifondis sirgjoones ülespoole. Näiteks, kui kirjutasin seda blogiartiklit 2023. aastal, oli viimase aastaga ehk aastal 2022 minu II samba vara väärtus kahanenud 4% ja kui inflatsioon ka maha arvata, oli reaaltootlus olnud –15%. III sambas olin selleks hetkeks kogunud veidi alla nelja aasta ja minu keskmine tootlus 7,0% oli siis madalam, kui selle perioodi keskmine inflatsioon 8,8%.

Aktsiad on osalus reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul koos inflatsiooni ja majanduskasvuga. Lühiajaliselt (tegelikult on isegi viis aastat on üsna lühike aeg) kõiguvad aktsiate hinnad vastavalt turu meeleolule ja ootustele. See pole garantii, aga maailma väärtpaberiturgude ajalugu annab head tõestust selle kohta, et hästi hajutatud aktsiaportfell on parim viis oma vara pikaajaliseks kasvatamiseks. (4)

Miks? Sisuliselt muutume me järjekindlalt palgast tüki kõrvale pannes ja aktsiaid ostes ise töötajast järjest enam omanikuks. Me võime sellega maailmavaateliselt nõustuda või mitte, aga senine ajalugu on näidanud, et kapitali tootlus kipub pika aja jooksul ületama töötasu kasvu.

Fondijuhi katsed sind inflatsiooni eest kaitsta viivad kehva tootluseni

Pankade müügimehed räägivad sellest, kuidas nende fondijuhid kaitsevad sinu vara väärtust inflatsiooni vastu. Selleks tuuakse näiteid nii kulla- ja materjalitööstuse investeeringutest kui targast oskusest õigel ajal pidurit tõmmata või gaasi anda. Ometigi ei ole ükski aktiivselt juhitud pensionifond viimase viie aasta jooksul oma kogujate raha suutnud vähemalt inflatsiooni tempos kasvatada. (5) Nagu eespool kirjutasin, on Eesti  keskmise II samba fondi tootlus inflatsiooni vaid napilt ületanud.

See ei ole ka ime. Katsed turgu üle kavaldada lõpevad enamikele aktiivselt juhitud fondidele sellega, et tulemus jääb maailmaturu keskmisele tootlusele tugevasti alla. Seda nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui turud langevad. Kõrge inflatsiooni ajal ja madala inflatsiooni ajal. Nagu ütleb maailma suurima indeksifondide valitseja looja Jack Bogle: “Tootlus tuleb ja läheb, aga kõrged tasud jäävad.” (6)

Parim kaitse inflatsiooni vastu on pikaajaline kõrgem tootlus

Pangad rõhutavad oma oskust investori vara kõiksugu riskide vastu kaitsta. Enne, kui selle teenuse eest tasu maksta, tasub läbi mõelda, millise riski vastu sul kaitset on vaja.

Peamine risk pensioni kogumisel on see, kui madala tootluse tõttu koguneb pensioniks liiga vähe. Inflatsioon suurendab seda riski veelgi. Kui sinu vara tootlus jääb pikaajaliselt inflatsioonile alla, nagu ta seni Eesti pankade vanades pensionifondides on jäänud, koguneb sul pensioniks vähem raha, kui sa kõrvale panid.

Selle riski vastu ei aita ka see, et sinu pensionifondi tootlus on ilusasti stabiilne olnud. Piltlikult öeldes pakuvad pangad sulle kaitset millegi eest, mida sul vaja pole. Parim kaitse inflatsiooni vastu on kõrgem pikaajaline tootlus. Seda tagavad kaks tegurit: madalad kulud, sest iga tasudeks makstud euro läheb maha teenitud tootlusest ning maksimaalne aktsiate osakaal.

Mida toob tulevik?

Me ei teeskle Tulevas, et oskame tulevikku ette ennustada. Mina ei tea, milline saab olema inflatsioon tulevikus ja kui suureks kujuneb aktsiaturgude tootlus. Küll aga teame seaduspärasusi, mis aitavad meil kindlusega tuleviku jaoks raha koguda.

Need seaduspärasused on:

• Alusta varakult ja säästa regulaarselt nii headel kui halbadel aegadel
• Vali madala kuluga maksimaalselt aktsiatesse investeeriv fond ja ära pööra tähelepanu lühiajalistele kõikumistele

Sellisel viisil kogudes on kõige suurem tõenäosus, et saavutad pika aja jooksul hea tulemuse.

(1) Rahandusministeeriumi pensioni statistikaülevaade 2023.

(2) MSCI ACWI keskmine aastatootlus perioodil 01.01.2002–31.12.2023 on ligi 7%.

(3) Muideks, võid avastada, et sinu tootlus erineb sellest, mida fondivalitseja fondi tootluseks kuvab. Kirjutasin sellest ka pikema blogipostituse, aga kokkuvõtvalt sõltub sinu tootlus kahest asjast: millises fondis on sinu raha ja millal sa selle fondi osakuid ostsid või müüsid. Enamasti ostad sa osakuid iga kuu juurde, aga fondivalitseja kuvab tootlusena osakuhinna muutust investorile, kes ostis perioodi alguses osakud ära ja vahepeal juurde raha ei lisa.

(4) Vaata näiteks New York University professori Aswath Damadorani arvutusi.

(5) Kõikide pensionifondide tootlusi eri ajaperioodidel saad võrrelda Pensionikeskuse statistika lehel.

(6) Hea graafilise ülevaate maailma erinevate piirkondade investeerimisfondide tulemustest vs passiivne indeks saad maailma suurima analüüsfirma S&P ülevaatest.

Eelmisel nädalal pandi moratooriumi alla Silicon Valley Bank (SVB). Selle tagajärjel on järsult kukkunud ka paljude teiste pankade aktsiahinnad ja krediidireitingud.

Minu arvates on SVB juhtum erand. Niisugust algaja viga ei oleks ma osanud eesrindlikult pangalt oodata. Finantseerides lühiajaliste hoiustega pikaajalisi varasid, pead olema valmis varad iga hetk turuhinnaga maha müüma. SVB ei olnud selleks üldse valmis, sest tema varade turuväärtus oli oluliselt väiksem sellest, millega varad raamatupidamises arvel olid.

SVB kasutas kahjumi varjamiseks meetodit, mis on väga levinud pankade ja fondijuhtide seas, kes soovivad näidata oma varade väärtust stabiilsemana kui turuhind. Ma olen üsna kindel, et valdav enamus neist ei ole sarnast viga teinud kui SVB. Aga praegu peavad nad kõik kõvasti higistama, veenmaks investoreid, et nemad ei ole SVB.

Mis juhtus SVB-ga?

SVBd ei ajanud pankrotti närvilised hoiustajad, kes korraga raha välja võtta tahtisid. Hoiustajal ei ole vastutust panga püsimise eest ja on täiesti mõistlik, et vähimagi kahtluse korral võtad sa raha välja.

Süüdi pole ka kommentaatorid või venture capital fondid, kes oma ettevõtetel soovitasid raha pangast ära viia. Kõik inimesed ei jõua panga aruandeid detailideni lugeda ja need, kes loevad, peavadki sõnumit levitama.

SVB pankrotistus sellepärast, et pank oli ebaõnnestunud investeeringuga kogu omakapitali ära kaotanud. Pank oli ostnud ligi 100 miljardi dollari väärtuses väga kvaliteetseid pikaajalisi võlakirju, mille turuhind oli intressimäärade tõusu tõttu oluliselt langenud. Kellelgi ei ole kahtlust, et need võlakirjad oma 10 aasta pärast saabuval tähtajal tõepoolest 100 miljardi eest lunastatakse. Lihtsalt nende tänane turuhind on oluliselt madalam kui see, mida pank nende võlakirjade eest maksis, sest täna ei rahulda investoreid enam sarnane tootlusmäär kui aasta tagasi.

SVB juhatus kasutas raamatupidamises lubatud võtet, et investeeringut mitte turuhinnale ümber hinnata ja seeläbi pääsesid nad kahjumi tegeliku suuruse näitamisest. Kui pangal pole omakapitali, siis on ta pankrotis – ükskõik, kas hoiustajad seda juba teavad või veel ei tea.

Kui midagi on seadusega lubatud, ei tähenda, et ettevõte peaks seda kasutama. See ei ole vabandus, et “teised ju teevad ka nii”. Paljud pangad kasutavad tõepoolest SVB-ga sarnaselt võimalust kõiki varasid turuhinnale mitte ümber hinnata. Need, kes seda väga agaralt on teinud, higistavad nüüd investorite nõudlikele küsimustele vastates.

Ka pensionifondid (nii Eestis kui väljaspool) kasutavad võimalust turuhinna kõikumistest pääseda, suunates fondi raha instrumentidesse, mille väärtust ei määra börs, vaid fondijuht ise. Kindlasti on palju häid põhjuseid, miks fondijuht võiks eelistada väärtpabereid, mis pole börsil kaubeldavad. Börsihinna puudumise üks tagajärgedest on, et nende väärtpaberite hind fondi aruandes ei pruugi olla see, millega neid tegelikult täna müüa õnnestuks. Sellised varad fondides võivad seetõttu olla tegelikult üle- (või ka ala-) hinnatud (1). Kliendil pole võimalik seda kontrollida. Kindlasti peavad need fondijuhid pärast SVB pankrotti rohkem vaeva nägema, veenmaks investoreid, et nende varad on väärt seda, mis aruandes kirjas.

Finantsettevõtted püsivad oma klientide usaldusel. Haaravate mainekampaaniate ja kallite peahoonete abil ehitatud usaldus on kallis ja kiire kaduma, kui kliendil ei ole reaalset võimalust päriselt aru saada, mida ettevõte teeb ja mis seisus ta tegelikult on. Meie kogemus Tulevas näitab, et kui ehitada oma tegevus üles lihtsalt ja läbipaistvalt, siis on usaldust võita ja hoida oluliselt kergem.

(1) Mulle on Eesti pensionifonde vaadates kõige teravamalt silma jäänud näiteks Riigi Kinnisvara AS võlakirjad, mille turuhind täna on minu hinnangul 10-15% madalam kui see, millega nad fondide investeeringute aruannetes kirjas on. Investeeringute aruanded leiad Pensionikeskuse lehelt või pankade kodulehtedelt.

Head Tuleva liikmed ja kaasinvestorid!

Oli ärev aasta. Inflatsioon jõudis viimase paarikümne aasta kõrgeimale tasemele. Ukrainas algas sõda. Maailma aktsiaturud langesid ligi 15%.

Tulevas kogudes võtame teatavasti iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate börsiettevõtete aktsiaid juurde. Kui aktsiahinnad tõusevad, kasvab meie vara väärtus. Eelmisel aastal olid börsid languses ja nägime pärast mitut väga tulusat aastat oma kontol miinust. Meie vara väärtus ei liigu alati tõusujoones – see on strateegia osa.

Peamine oht, mis investoreid ärevatel aegadel ähvardab, pole aktsiahindade kõikumised, vaid muremõtete ajel tehtud halvad otsused. Halbu uudiseid lugedes kipuvad rumalaid liigutusi tegema isegi kogemustega fondijuhid. Samal ajal püüavad fondivalitsejate turundajad halbu uudiseid ära kasutada ja sind kõrgema tasuga fondi meelitada.

“Meie tõmbame õigel ajal pidurit!”

“Meil olid ainsad positiivse tootlusega fondid!”

Tegelikkus annab hea võimaluse meelde tuletada, miks ei ole tark fondijuhi maagia eest kõrget tasu maksta.

Swedbanki, SEB ja Luminori aktiivselt juhituna reklaamitud fondid põrusid eelmisel aastal just nii nagu ausad indeksifondid. Muster on sama, aga kõrgemate tasude tõttu on nende fondide tootlus olnud järjepidevalt kehvem.

Erandina jäid LHV kõrge tasuga XL ja L fondid eelmisel aastal väikesesse plussi. Paraku on need fondid aasta-aastalt teinud turgude keskmisega võrreldes palju nõrgema tulemuse. Tänu indeksifondis püsimisele on mul ja teistel algusest peale Tulevas kogujatel ka pärast eelmise aasta miinust rohkem pensionivara.

Parim retsept vabama tuleviku jaoks kapitali koguda on lihtne. Alusta varakult, investeeri aktsiatesse madala kuluga indeksifondi kaudu ja püsi sihikindlalt kursil nii headel kui halbadel aegadel.

Me Tulevas ei teeskle, et oskame tulevikku ennustada. Me lihtsalt ostame järgmisel kuul umbes kolme tuhande maailma juhtiva ettevõtte aktsiaid juurde. Ülejärgmisel kuul jälle. Ja nii kogu aeg. Ainult nii on kindel, et meie vara kasvab koos maailma majandusega ega sõltu mõne üksiku piirkonna või majandussektori käekäigust. Mida laiemalt hajutatud portfell, seda väiksem risk.

Mida sina, Tulevas koguja, enda heaks teha saad? Pea meeles, et üles-alla sööstud on turgudel tavalised. Kui tahad oma närve säästa, järgi rahamaailma terve mõistuse hääle, Jack Bogle’i kavalat soovitust: investeeri regulaarselt ja “ära piilu” oma kontoseisu.

Olen väga uhke, sest mulle tundub, et valdav enamus Tulevas kogujaid just nii käitubki. Meie fondides kogujad rapsivad palju vähem kui pangafondide kliendid. Soovin meile kõigile sihikindlust ka edaspidiseks!

Mida me 2022. aastal saavutasime?

Kui sul on ainult 1 minut:

• Tuleva fondides kogub juba 65 000 inimest ja varade maht on ületamas 500 miljoni euro piiri. Tuleva on ainus fondivalitseja, kelle varade maht eelmisel aastal kasvas;
• Tulevas kogujad tegid üle kolmandiku kõigist Eestis tehtud kolmanda samba sissemaksetest ja said sel kevadel riigilt tulumaksutagastust ligi 9 miljonit eurot;
• Tuleva tegutseb tõestuspõhiselt ja järjekindlalt. Me ei püüa ennustada, kuhu turud järgmisel aastal kõiguvad, vaid keskendume peamisele: kuidas madalate kuludega võimalikult palju inimesi koguma aidata;
• Et aidata Eesti elu paremaks teha, seadsime endale lähiaastateks järgmise, väga ambitsioonika sihi: tahame lähiaastatel jõuda 100 000 sihikindla kogujani.

Lähemalt:

Tuleva 100 000: meie järgmine suur eesmärk

Tuleva fondides on kogumist alustanud juba ligi 65 000 inimest. Meie varade maht on kohe ületamas 500 miljoni euro piiri. Seda on mitu korda rohkem, kui algne plaan ette nägi. Detailsem eelmise aasta kokkuvõte tuleb allpool. Kõigepealt tahan rääkida väljakutsest, mida me järgmisena vallutama tahame minna.

“Tarkade klubist” jõukamasse ühiskonda

Üle viiendiku Eesti teises sambas kogujatest on tänu Tuleva liikmete algatusele juba märganud valida madala tasuga indeksifondi. Aga 450 000 inimest maksab ikka veel vanades fondides kõrget tasu pankadele. Kolmandat sammast kasutab võimsa maksueelisega raha kogumiseks ainult 130 000 inimest (neist üle kolmandiku kogub muide Tulevas).

Tuleva on praegu justkui natuke elitaarne “tarkade klubi”. Meie tüüpiline koguja on keskmisest kõrgema haridustaseme, finantskirjaoskuse ja sissetulekuga. Olen veendunud, et Tuleva liikmed ei tulnud kokku, et teha paremad pensionifondid ainult endale. Me seadsime algusest peale eesmärgiks teha Eesti elu paremaks.

Eesti elu on parem, kui võimalikult paljud koos meiega sihikindlalt oma tuleviku heaks kapitali koguvad. Siis on vähem hädasolijaid, kelle toimetulek koormab meie kõigi lapsi. See ongi Tuleva missioon. Mida jõulisemalt suudame kasvada, seda mõjusamalt seda missiooni ellu viime.

Meie missioon on kogu Eesti jaoks

Oleme tõestanud, et meie mudel toimib. Nüüd on aeg seda skaleerida – aidata palju rohkem inimesi targalt raha koguma. Me oleme endale seadnud väga ambitsioonika sihi: tahaksime lähiaastatel jõuda 100 000 sihikindla kogujani.

Eesmärk pole mitte lihtsalt 100 000 inimest, kellel midagi Tuleva pensionifondis tiksub, vaid 100 000 inimest, kes tõesti järjekindlalt oma tulevikuks piisavalt kapitali koguvad. Et see eesmärk oleks mõõdetav, loeme Tulevas sihikindlaks kogujaks kõiki neid, kes madala tasuga teise ja kolmanda samba pensionifonde kasutades investeerivad regulaarselt oma tulevikku vähemalt 15% oma sissetulekust.

Võrdluseks: praegu on Tuleva pensionifondides kogujaid ligi 65 000. Vaid alla 4000 neist on sihikindlad kogujad. Teised on teinud hea alguse – nad on valinud madala tasuga teise samba fondi või alustanud kogumist kolmandas. Aga nendel saame aidata pensionisambad veel tõhusamalt tööle panna.

Kasv aitab meie missiooni täita mitmel viisil. Kui 100 000 inimest kogub sihikindlalt Tulevas, kasvab meie varade maht üle 2 miljardi euro. See toob Tulevale kaasa efektiivsuse, mis võimaldab meil tasusid veelgi langetada ja seejuures teenida kasumit Tuleva liikmetele, tänu kellele meie revolutsioon võimalikuks sai.

Kui Eestis on palju rohkem inimesi, kes oma tuleviku heaks targalt raha koguvad, on tulevikus vähem hädasolijaid, kelle toimetulek koormab meie kõigi lapsi.

Me ei hakka eesmärgini jõudmiseks kedagi kaubanduskeskuses käisest sikutama, vaid ehitame ikka juba loodud vundamendile. Mida täpsemalt on eesmärgini jõudmiseks vaja teha?

• Me tahame aktiveerida olemasolevad 65 000 kogujat, et nad kasutaksid Tulevas kogumise võimalusi maksimaalselt ja järjekindlalt oma eesmärkide poole liikumiseks.
• Me tahame leida järjest uusi kanaleid ja viise, kuidas aidata uutel kogujatel meieni tee leida.
• Me tahame teha täiendava kogumisfondi, et need, kes on pensionisammaste võimalused maksimaalselt ära kasutanud, saaksid soovi korral rohkem koguda. Tahame teha lihtsa ja läbipaistva fondi laste jaoks kogumiseks.
• Me tahame aidata riigil ka tulevikus seadusi paremaks teha, et kogujate teel seisvaid takistusi kõrvaldada.

Siinkohal on oluline meelde tuletada, kuidas Tuleva töötab. Meid eristab tavalistest fondivalitsejatest kaks olulist asja.

• Esiteks on meil ainult head fondid: meil ei ole head valikud halbade vahele ära peidetud.
• Teiseks on meil madalad tasud, mis langevad ka edaspidi, sest me teame, et kõrge tasuga fondide tootlus jääb pikas perspektiivis madala tasuga fondidele alla.

Me teame ka, et meie edu põhineb usaldusel. Erinevalt pankadest ei ehita me usaldust edevate peahoonete või kulukate mainekampaaniate abil. Meie usaldus on tekkinud ja püsib kolmel peamisel väärtusel.

• Teeme asju lihtsalt ja selgelt, sest me teame, et tarbetu keerukus (infomüra) takistab inimestel ise otsuseni jõudmast.
• Meie investeerimisstrateegia on järjekindel: me ei muuda seda turu kõikumistest sõltuvalt, sest me teame, et parimad eeldused igast eurost maksimaalselt kasu saada on neil, kes alustavad kogumist vara ja püsivad kursil nii turu tõusude kui ka languste ajal.
• Teeme õiget asja ka siis, kui keegi ei vaata. Meie huvid ei ole kogujate omadega vastuolus.

Et kiiremini kasvada, tahame tugevdada tiimi ja kaasata kapitali

Tuleva on täna kohas, kuhu jõudmisest iga start-up unistab. Me oleme edukalt kasvanud minimaalsete vahenditega. Meil on tugev missioon, selge strateegia ja motiveeritud inimesed. Oleme nõelterava fookuse ja oma liikmete aktiivse osalusega kasvatanud Tuleva palju suuremaks kui meie väike tiim. Nüüd on aeg aidata iseennast järgi, et suudaksime seniseid saavutusi hüppeliselt võimendada.

Et järgmisteks aastateks seatud ambitsioonikate eesmärkideni jõuda, peame kõigepealt üles ehitama skaleeritava organisatsiooni. Tahame julgemalt investeerida kasvu.

Algaval aastal ongi meie fookuses tiimi ehitamine ja kasvukapitali kaasamise võimaluste analüüs.

Neljaliikmeline juhatus: tugevad tegijad Tõnu kõrvale

2023. aasta algus on juba toonud olulised muutused Tuleva juhtimises. Esiteks, Tuleva juhatusse astub tehnoloogia- ja tootearenduse juhina Erko Risthein. Juhtides koos minuga arendussprinte, on Erko olnud meie laiendatud tiimi üks võtmeinimesi. On suurepärane uudis, et suutsime ta veenda nüüd päriselt Tulevale pühenduma!

Meie juhatuse liige Mari Kuhi on otsustanud pärast viit aastat kõrvale astuda. Mari liitus meiega kontrollerina, juhtis meie kolmanda samba fondi käivitamist, astus 2017. aastal minu kõrvale juhatusse ning hoidis operatsioonide juhina Tuleva tagatoa laitmatult korras. Samuti liigub edasi algusest peale meie kommunikatsiooni vedanud Kristel Raesaar. Tuleva edus on empaatiline suhtlus, selged sõnumid ja strateegiline agiilsus nende levitamisel olnud kriitiliselt tähtsad. Peame tagama, et teadliku ja toetava kogukonna kasvatamine, meie kogujate aktiivne kuulamine ja väikeste ning suurte võimaluste märkamine oleks ka tulevikus tiimi igapäevatöö prioriteedid.

Minu ja Erko kõrvale tahame nüüd leida juhatusse veel kaks tugevat tegijat, kes tooksid Tulevasse oma kogemused, oskused ja värsked ideed. Kas sina oled üks neist või tead kedagi, kes võiks olla hea kandidaat? Anna meile sellest kohe märku!

• Kasvule orienteeritud operatsioonide juht, kes peab tooma lauale oma varasemate edukate projektide õppetunnid ja on võimeline vedama protsesside optimeerimist ja tiimiarendust.
• Kommunikatsiooni- ja turunduse valdkonna juht, kes peab aitama sünteesida senised edukad põhimõtted aktiivse kogukonna kasvatamisel uute skaleeritavate initsiatiividega.

Loe lähemalt siin.

Valime koos kõige kasulikuma viisi kapitali kaasamiseks

Et kasvu kiirendada, tahame investeerida inimeste palkamisse, brändi tugevdamisesse ja meie kogukonna laiendamisse. Tuleva seni ehitatud usaldus, tõestatud kasvujõud, aktiivne kogukond ja kasvavad rahavood annavad meile kapitali kaasamiseks mitu väga head võimalust. Me ei kasuta kasvuinvesteeringuteks liikmekapitali, sest oleme andnud kapitali panustajatele selge lubaduse hoida see koos meie pensionivaraga investeerituna laiapõhjalisse indeksifondi. Me saame kasutada liikmetasusid ja ühistu põhikiri lubab luua veel eesmärgist lähtuvaid kapitale, kuhu liikmetel on võimalus kokku lepitud tingimustel panustada. Meil on ka võimalus müüa Tuleva fondivalitseja aktsiaid ühele strateegilisele või mitmele investorile. Pikas plaanis võime kaaluda ka oma ühise fondivalitseja aktsiate börsile viimist.

Kapitali kaasamine on edukas siis, kui see toetab meie missiooni elluviimist, suurendab liikmete rahulolu, sest nende vara väärtus kasvab ja võimaldab ka pakkuda headele töötajatele osalusoptsioone sisaldavat motivatsioonipaketti.

Idee, et Tuleva ühistu võiks kaaluda oma fondiäri börsile viimist, tekitab õigustatud küsimuse: kas see ei ole vastuolus meie algsete põhimõtetega? Tuleva ei tohi kunagi hakata mängima nullsummamängu meie fondides kogujatega. Kui kogujatel läheb hästi, läheb meil hästi. Kui unustame missiooni, kaotame oma eelise. Ja kui Tuleva on edukas, läheb Eesti elu paremaks.

Meie nõukogu esimees Kristi Saare sõnastas selle ühel töisel koosolekul möödaminnes kõige paremini: “Me tõestasime, et saab teha madala tasuga fonde. Võibolla on varsti aeg tõestada, et saab teha paremat börsiettevõtet.”

Tuleva uue juhatuse üks esimesi ülesandeid 2023. aastal ongi alternatiivide analüüs ning Tulevale kõige kasulikuma ettepaneku toomine liikmetele otsustamiseks.

2022: liikusime eesmärgi poole tugevast vastutuulest hoolimata

Meie varade maht kasvas eelmisel aastal 12%, samal ajal kui kõigi teiste fondivalitsejate mahud kahanesid. Varade juurdekasv uute kogujate lisandumisest ja sissemaksetest oli eelmisel aastal 23%.

Kolmanda samba sissemaksed suurenesid 20%

Tegime e-kirjade ja teiste kanalite kaudu regulaarset “nügimist” ja parandasime kasutajakogemust veebis. Nüüd saad sissemakse meie kolmanda samba fondi teha otse Tuleva lehel ning soovi korral algatada ka püsimakse sõlmimise. Jälle on üks takistus kõrvaldatud. Proovi ise siin.

Kolmanda samba sissemaksete suurendamisel teeb tublit tööd meie kasutajatoe vedaja Pirje, kes vastab väsimatult inimeste kõiksugustele küsimusele. Näiteks: kuidas ja kui palju siis ikkagi kolmandasse sambasse sisse maksta saab? Kindlasti saaks ka riik lihtsustamiseks palju ära teha. Väikese, kuid olulise saavutusena on meie abiga nüüd Maksuameti kodulehel lõpuks ühene ja arusaadav info sissemakse tähtaegade kohta.

Meie turuosa kolmanda samba sissemaksetes Eestis on 35% (1). Mul on väga hea meel, et just siin oleme kõige enam edu saavutanud. Oluline on ka see, et meie kogujad püsivad järjekindlalt kursil ja investeerivad nii headel kui halbadel aegadel. Just nii tagame endale hea tootluse pika aja vältel.

1676 kolmanda samba kogujat tõi ka teise samba meile

Kolmanda samba järjest kasvavad sissemaksed loovad hea aluse tulevikule. Selleks et varade maht kasvaks piisavalt kiiresti, et suudaksime veelgi enam kasvu panustada ja tasusid alandada, on jätkuvalt väga oluline, et kogujad tooksid ka oma teise samba vara meile.

1676 inimest on veidi alla 7% nendest 26 000 inimesest, kes kogusid veel 2022. aasta alguses meil ainult kolmandat sammast. Uurisime eelmisel aastal põhjalikult, mis ülejäänusid takistab. Saime teada, et peamine takistus on jätkuvalt üldine teadmatus ja usaldamatus teise samba vastu, mille tulemusena inimesed otsustamist edasi lükkavad ja endale muudatuste vältimiseks põhjendusi otsivad. Tüüpiline ettekääne on soov riske hajutada, millele raha hoidmine sarnase sisu, aga kõrgema tasuga fondis aga kuidagi kaasa ei aita.

Lisaks regulaarsetele meeldetuletustele täiendasime eelmisel aastal ka oma veebirakendust, kus nüüd tasude suurus ja mõju selgemalt välja paistab. Ma usun, et siin on meil teha veel palju tööd, millel on suur mõju meie varade mahu kasvule.

2022. aastal tõid kolmandas sambas kogujad meile 18 miljoni euro väärtuses teise samba vara. Kui kõik tänased ainult meie kolmandas sambas koguvad inimesed tooksid ka teise samba meile, lisaks see meie varade mahule kohe ligi 200 miljonit eurot ehk 40% ning suurendaks ka igakuiseid sissemakseid.

Lisasime aastaga 6900 uut kogujat

Uute kasutajate leidmine on iga kasvava ettevõtte peamine väljakutse ja ka kuluartikkel. Meie oleme kogukonda ja veebiplatvormi ehitades ning tekkinud strateegilisi võimalusi jõuliselt ära kasutades kasvanud mitu korda rohkem kui ükski teine fondivalitseja nii väikese tiimiga ja nii vähe kulutades suudaks. Raske on leida ühtegi teist fintech’i, kes oleks laienenud nii väikese kuluga uue kliendi kohta, iseäranis pikaajalise säästutoodete valdkonnas.

Üle 80% meie uutest kogujatest tuleb tänaste kogujate soovituse alusel. Meie peamine ülesanne on hoolitseda, et meie veeb ja sõnumid oleksid lihtsad ja arusaadavad. Kui meie, Tuleva praegused kogujad, saame hästi aru Tuleva investeerimispõhimõtetest, siis saame seda tulemuslikult ja enesekindlalt soovitada ka sõbrale.

Kasutame ära ka kõik tekkinud võimalused oma kõlapinda suurendada. Väga põhjalik vastamine meediapäringutele on üks viis seda teha. Aeg-ajalt tekib meile ka üldises ühiskondlikus arutelus võimalusi oma selgitustega sekkuda ja aidata uutel inimestel Tulevaga tutvust teha. Näiteks selle aasta jaanuaris lisasime oma veebi kiire võimaluse vaadata, kui palju riik sulle teise samba makseid kompenseeris. See tõi meile üle 3000 uue kasutaja, kes varem polnud Tuleva lehele sisse loginud.

Lahkujate hulk on mitu korda väiksem kui teistel

Tulevast lahkus aasta jooksul mõnda teise pensionifondi või pensioni investeerimiskontole 2,6% teise samba varade mahust. See on kolm korda väiksem kui teiste fondivalitsejate vastav näitaja. Tänu sellele oli Tuleva ainus fondivalitseja, kelle kogujate arv ja varade maht eelmisel aastal kasvasid (3).

Raske on leida ka ühtegi teist finantsvaldkonna kasvuettevõtet, millest lahkujate hulk oleks nii väike kui meil. See on oluline rahulolu näitaja – minu meelest palju olulisem, kui mõni küsitluse teel leitud indikaator.

Varade mahtu vähendasid ka inimesed, kes teisest (ja vähesel määral ka kolmandast) sambast raha välja võtsid. 2022. aastal viisid sellised lahkujad Tulevast välja ligi 11 miljonit eurot. Pensionifondidesse kogunenud raha on lõpuks ju mõeldudki kasutamiseks, kuigi kahjuks moodustab väljavõetud rahast enamuse nende inimeste vara, kes lõpetasid teises sambas kogumise enne eelpensioniea saabumist. Püüame selgitustööga aidata inimestel raha väljavõtmise otsus põhjalikult läbi kaaluda. Heameelt teeb see, et Tuleva kogujate seas on teisest sambast lahkujate osakaal kolm korda väiksem kui pankade pensionifondides (3).

Täiendava kogumise fondi jaoks on esialgne analüüs tehtud

Tegime ettevalmistusi ka täiendava kogumise toote loomiseks ja selgitasime välja oma juriidilised ja tehnilised võimalused. Esimese sammuna saame teha alternatiivfondi, mis ei nõua täiendavat tegevusluba. Alanud aastal tuleb lahendada operatsioonilised küsimused (rahapesu tõkestamise, sissemaksete kogumise, registripidamise jms küsimused). Seejärel tuleb leida viis, kuidas integreerida uued tooted meie kasutajateekonda nii, et meie veebileht keerulisemaks ei läheks.

Finantstulemused: väikesed kulud ja jätkusuutlik marginaal

Viimase viie aastaga on meie tulud kasvanud keskmiselt 40% aastas 1,1 miljoni euroni. Turulangus aeglustas meie eelmise aasta kasvu 12%ni. Suurema osa meie tuludest moodustab pensionifondide valitsemistasu, mille suurus on otseses seoses turgude kõikumisega. Me teenime tulu veel ka ühistuga liitumise tasudest.

Lisaks turulangusele avaldas tulude aeglasemale kasvule lühiajalist mõju ka sügisel rakendatud ettevõtte jätkusuutlikkuse (ESG) strateegia. Me oleme kindlad, et pikas perspektiivis ESG-strateegia rakendamine meie kulusid ei suurenda. Oleme lubanud ka kogujatele, et fondide jooksvad tasud ei tõuse. Lühiajaliselt pidime siiski katma täiendavaid kulusid ligi 30 000 euro ulatuses oma marginaali arvelt (2). Oleme lõpetamas BlackRockiga läbirääkimisi uue mudelportfelli üle, et taastada meie marginaal jälle endisele tasemele.

Madalad kulud on oluline eeldus hea pikaajalise tootluse saavutamisel. Meie madalad kulud ei ole trikk ühe väiksema mahuga fondi reklaamimiseks. Tulevas maksavad kõik kogujad madalat tasu, millega katame püsikulud ja tagame tootluse Tuleva liikmetele.

Meie püsikulud kasvasid aastaga 30% 0,7 miljoni euroni. Meil on kahte tüüpi püsikulusid: operatsioonilised kulud, mis tagavad, et meie äri toimiks, ja kasvuinvesteeringud. Kasvuinvesteeringud lähevad enamuses otse kuludesse, kuigi lisandunud kogujad ning nende toodud varade maht jäävad meile täiendavat tulu teenima aastateks (4).

Tuleva algusaegadest saadik oleme töötanud põhimõttel, et me ei kasuta kogutud kapitali jooksvate kulude katteks. Raamatupidamisterminites tähendab see, et meie jooksev rahavoog (enamasti kasutatakse selle kohta ingliskeelset lühendit EBITDA, st kasum enne finantskulusid, amortisatsiooni ja makse) peab olema positiivne.

Me jagame teenitud tulu vastavalt põhikirjale. Kõigepealt saavad kõik liikmed liikmeboonust vastavalt nende Tuleva pensionifondides hoitud varade mahule. 2022. aasta liikmeboonus oli kokku 82 756 eurot. Alates meie pensionifondide käivitamisest 2017. aastal on meie liikmed kokku teeninud 267 244 eurot liikmeboonust, mis on reinvesteeritud Tuleva liikmekapitali. Oma kogunenud liikmeboonuse suurust näed veebirakendusse sisse logides (NB! 2022. aasta liikmeboonus ilmub sinna pärast üldkoosoleku lõppu).

Tuleva puhaskasumit mõjutab otseselt ka meie liikmekapitali investeerimistulu. Meie liikmekapital on vastavalt tingimustele investeeritud suuremas osas meie oma pensionifondide osakutesse ja selle väärtus kõigub koos maailmaturuga. 2022. aastal oli investeerimistulu asemel meil 0,8 miljoni euro suurune investeerimiskahjum. Kokku oleme alates 2016. aastast investeerimistulu teeninud 1,2 miljonit eurot.

Oleme arvestanud sellega, et meie omakapitali väärtus kõigub koos maailmaturuga, ning me ei lase ennast nendest kõikumistest segada. Meie omakapital on piisava varuga, et tagada regulatiivsete nõuete täitmine ka siis, kui maailmaturud suurelt kukuvad.

Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht

Tuleva ühistu, Tuleva Fondid AS ja pensionifondide auditeeritud aruanded leiad siit.

(1) Pensionikeskuse andmed ja Tuleva hinnang kindlustusseltsidesse tehtud maksete kohta. Kolmanda samba varade mahust moodustavad Tuleva fondid täna ligikaudu 20%.

(2) Täpsemalt kasvas meie makstav depootasu, kuna ETFide osakaal tõusis ajutiselt üle 50% ning tõusis ka portfelli fondide kulu, kuna kõik plaanitud BlackRocki ESG-filtrit rakendavad fondid ei olnud meile ülemineku hetkeks veel kättesaadavad.

(3) Pensionikeskuse andmetel, Tuleva arvutused.

(4) Me kapitaliseerisime 2022. aastal 87 000 euro väärtuses peamiselt tarkvara arenduseks tehtud kulutusi. Täpsemalt näed kulusid meie fondivalitseja Tuleva Fondid ASi kasumiaruandest.