Maikuus lisas maailma suurim väärtpaberituru indeksite koostaja MSCI esimese Eesti ettevõtte – Wise plc – oma globaalsete aktsiaturu indeksite koosseisu. Sellega lisandusid esimesed Wise-i aktsiad ka meie pensionifondide portfelli. Just mõni kuu varem oli MSCI välja heitnud sarnase valdkonna, aga vana majandusmudeliga Western Unioni.(1)

Väärtpaberituru indeks ei ole midagi muud kui nimekiri. MSCI ACWI indeks, mida meie järgime, on nimekiri, milles maailma ligikaudu 3000 suurimat börsiettevõtet on turuväärtuse järgi ritta pandud. Iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. (2)

Kord kvartalis vaatab MSCI nimekirja läbi, lisades ettevõtteid, kelle turuväärtus on kasvanud piisavalt, et suurimate nimekirja mahtuda, ja heidab välja ettevõtteid, kelle väärtus on pikemat aega juba alla seatud miinimumi. (3)

Wise sisse, Western Union välja

Maikuise läbivaatuse käigus lisandus ACWI indeksisse 86 ja langesid välja 39 ettevõtte aktsiad. Väljalangejate hulgas oli näiteks Electroluxi aktsiad. Huvitav on ka see, et veebruaris langes indeksist välja Wise-i konkurent eelmisest sajandist, Western Union. Selle ettevõtte 4 miljardi euroni langenud turuväärtus on liiga väike, et indeksis püsida.

Nii passiivne investeerimine töötabki. Need, kes kasvavad, lisanduvad meie portfelli ja need, kelle äri enam nii hästi ei lähe, langevad välja. Loe pikemalt, mida üks indeksifond teeb selleks, et meil tulevikus rohkem kapitali oleks.

Oluline info huvide konflikti kohta

Miks ma üldse kirjutan ühest aktsiast, mis Tuleva portfelli lisandus? Iga kvartal ju lisandub ja lahkub meie portfellist kümneid aktsiaid. Ütlen kohe välja, et Tulevat ja Wise-i seovad mitu ühist asja.

Wise-i asutajad Taavet ja Kristo on meie asutajaliikmete hulgas ja Kristo on Tuleva nõukogu liige. See pole juhuslik – Wise sündis ju samasugusest frustratsioonist nagu Tulevagi. Nad võitlevad varjatud tasude vastu, mida pangad võtavad rahavahetuse ja rahvusvaheliste maksete eest. Tuleva võitleb kõrgete valitsemistasude ja pensionifondide varjatud kulude vastu, et meie, Eesti inimesed, saaksime raha koguda endale, mitte pankadele. 

Oli loomulik, et Kristo ja Taavet tahtsid toetada pensionisüsteemi paremaks muutmist ja olla osalised Eesti inimestele endile kuuluva idufirma üles ehitamisel. Mul on heameel, et nüüd on seos ka vastupidine – on ju loomulik, et edumeelne finantsettevõtte on Tuleva investeerimisportfellis. 

Mul on isiklikul kauplemiskontol ka Wise-i aktsiaid. Sain mõned aastad tagasi 200 aktsiat selle eest, et olen Wise-i üks esimesi kliente (minu kasutajatunnus on number 7). Ostsin möödunud aastal ka börsilt veidi aktsiaid juurde. Alates möödunud aasta lõpust olen ka Wise-i tütarettevõtte TINV Europe AS nõukogu liige.

Siinkohal tekib õigustatud küsimus, miks ma üksikaktsiaid ostan? Järgin Jack Bogle-i soovitust: kui sind aktsiatega kauplemine huvitab, siis pane 90% rahast indeksifondi ja 10% suuna kauplemiskontole ning kauple sellega nii, et tükid taga. Ma olen suur finantsturgude fänn ja mind tõepoolest huvitavad ettevõtete aruanded ja analüüsid. Minu kauplemiskonto on veidi väiksem kui 5% sellest rahast, mida ma indeksifondides hoian.

Meie teine juhatuse liige, Erko, omab päris palju Wise-i aktsiaid. Erko töötas Wise-is üle kahe aasta ja sai töötasule lisaks optsioonidega korraliku hulga aktsiaid veel siis kui Wise-i turuväärtus ei olnud nii kõrge kui täna. Kuigi Wise-i aktsiad on kõige tulusam tükk Erko portfellist, ei pea Erko ennast investeerimisgeeniuseks, vaid eelkõige ikka heaks inseneriks, kellel on olnud õnn töötata nii vahvas ettevõttes nagu Wise.

Aga peamine asi, mis meid Wise-iga seob, on ikka see, et tegemist on Eesti algatusega ja meie rind tõuseb ka uhkusest kummi kui näeme Financial Times-i avades suurt uudist Eesti finantsettevõttest. Ja tegemist ei ole seekord krimiuudisega pankade rahapesust 🙂

Oluline on muidugi ka see, et Wise-i lisandumine ei olnud ei minu ega kellegi Tulevaga seotud inimese otsus – selle valiku tegi ikka MSCI vastavalt oma indeksite koostamise reeglitele.

(1) MSCI uudis Wise-i lisamisest on siin.

(2) Täpsustuseks: maailma börsidel kaubeldakse enam kui 30 000 ettevõtte aktsiatega. MSCI ACWI tõmbab joone alla 3000 suurimale praktilistel kaalutlustel, sest sealt edasi oleks ülejäänute osakaal portfellis juba kaduvväike.

(3) MSCI indeksite koostamise kohta on põhjalikumalt (ja oluliselt keerulisemalt) kirjas siin.

Kristi Saare sai 2023. aasta rahatarkuse edendaja tiitli! Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit tunnustasid konkursi „Rahatarkuse vedureid“ võitjaid, kelle süstemaatilise töö tulemusena on eestlaste rahakäitumine paranenud.

Meie kogujatele pole Kristit vaja tutvustada. Ta on aidanud Tulevat ehitada nii kogukonnajuhi, kasvujuhi kui viimased aastad ka nõukogu esimehe rollis. Ma usun, et paljudele, kes täna Tulevas koguvad, on innustust andnud just Kristi.

Kristi ei loe moraali, vaid aitab inimestel päriselt oma rahaasjad korda saada ja säästmisega alustada. Kui selleks on vaja lahti seletada kolmanda samba tulumaksutagastamise keerdkohad, maaklerkonto avamise üksikasjad või hoopis anda ideid, kuidas oma sissetulekut suurendada, siis Kristil on alati vastused olemas.

Kristi esimene soovitus: “Alustav investor alustab alati oma III samba ära tegemisest,” on lihtne ja kättesaadav igaühele. Ära oota paremaid aegu, sest “kui sind turul ei ole, ei ole võimalik ka turu kasvust osa saada.”

Loe pikemalt Kristi soovitust kogujale meie blogist: Millal on õige aeg pensionisambasse investeerimiseks?

Palju õnne, Kristi!

Postimees ja Äripäev analüüsivad fondivalitsejate aruanded ja toovad välja, et pankade fondivalitsejate äri kahaneb ja Tuleva oma kasvab. Pangad kulutavad samas miljoneid eurosid kogujate raha aktiivsele müügile, mis paraku tulemust ei anna.(1)

Miks pankade fondiäri ei kasva?

Me näeme Finantsinspektsiooni turuülevaatest, et indeksfondide maht kogu aeg kasvab ja II fondide maht väheneb. Samas, kui vaadata II samba fondide müügistatistikat, siis müügiedetabeli eesotsas on ikka pankade vanad, kõrge tasuga fondid. Aga nende vanade pensionifondide maht ei kasva vaid kahaneb, sest nendest lahkub raha kordades rohkem kui indeksfondidest.(2)

See on ka näiteks põhjus, miks Tuleva on kõige kiiremini kasvav fondivalitseja kuigi müügiedetabelites oleme kaugel taga – meil lihtsalt pole neid vanu, kallite tasudega fonde, kust kliendid kümnete miljonite eurode eest raha välja viivad.

Müük, turundus ja emaettevõtte muud kulud moodustavad 60% teenustasust.

See kõik maksab palju raha, mille tasuvad kogujad oma tootluse arvelt. Swedbank Investeerimisfondid AS 2022. aasta aruanne näiteks kuvab II samba pensionifondide turundamise ja müügiga seotud kuludeks 5 miljonit eurot ja LHV Varahalduse aruannetest võib erinevatelt ridadelt kokku lugeda samuti ca 2 miljoni euro jagu kulusid aastas. Piltlikult öeldes kulutavad pangad igal aastal vähemalt 10 miljonit eurot kogujate raha selleks, et nende ärimaht paigal püsiks.

Kuhu kulub pensionifondide teenustasu?

Küsisime seda küsimust juba 5 aastat tagasi kui Tuleva alustas. Pangad väitsid, et madalama tasuga ei saa pensionifonde teha. Meie näitasime, et saame. Tuleb lihtsalt raha kulutada ainult neile tegevustele, mis kogujatele väärtust loovad, mitte inimeste tarbetule fondist-fondi jooksutamisele.

Paraku maksavad pensionifondides kogujad ka täna veel raha teenuse eest, mida nad ei vaja. Müük, turundus ja emaettevõtte muud kulud moodustavad 60% teenustasust. Need tegevused ei loo kogujale mingit väärtust.

Mida see kogujatele tähendab?

Fondivalitsemine on mahuäri – mida suurem on fondi maht, seda madalama tasuga saab seda fondi hallata. Indeksfondides kogujatele tähendab see, et nende tasud langevad pidevalt. Täna saab koguja valida lisaks Tulevale ka pankade valikust indeksfonde nii II kui III sambas, kus jooksvad tasud on alla 0,4% aastas.

Paraku töötab see reegel ka vastupidi. Pankade vanade pensionifondide tasud kerkivad järjest. Kui vahepeal jõudsid pensionifondide tasud riigi tugeva sekkumise tulemusena juba 0,8% peale alaneda, siis nüüd on keskmine jälle üle 1% ning jätkab tõusmist. 2023. aasta alguses teatasid nii LHV kui Swedbank oma suuremate fondide tasude tõstmisest. Swedbanki suurima fondi 70-79 tasud tõusid 10%, LHV L ja XL tasud lausa 20%. (3)

Täna ei ole kogujal mingit põhjust hoida oma teise või kolmanda samba vara fondis, mis võtab jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,5% aastas. Sellega toetad ainult müügimeeste armee ülalpidamist. Mida kõrgemad tasud, seda suurem tõenäosus, et fondi tulemused jäävad pika aja jooksul maailma keskmisele alla. (4)

Seda, kui palju sinu fond tasu võtab, näed Pensionikeskuse lehel või veelgi lihtsamalt Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides.

(1) Kaanepildil on Eesti pensionifondide valitsejate 2022. aasta aruannete põhjal tehtud analüüs. Vaata detailset analüüsi koos viidetega aruannetele.
(2) Pensionifondide müügistatistika leiad Pensionikeskuse lehelt. (Vaata viimast tabelit).
(3) Pensionifondide jooksvad tasud leiad Pensionikeskuse lehelt.
(4) Morningstar Inc. Fund fees predict future success of failure.

Eestis on väga hea loosi süsteem, mis suunab noored, kes ise pole endale teise samba fondi valinud, madala tasuga indeksfondi. Aga pankadele see süsteem eriti ei meeldi, sest nemad tahaksid inimesi meelitada kõrge tasuga fondidesse.

Luminor heidab hiljutises pressiteates noortele ette, et need lasevad endale pensionifondi loosi teel valida. „(Noored)… saaksid sobiva pensionifondi valikul teha märksa paremaid otsuseid,” kirjutab pank. (1)

Veel neli aastat tagasi oleks see tõepoolest nii olnud. Loosi teel määratud fondid olid just noorematele kogujatele ebasobivad fondid. Tuleva ettepanekul muutis riik seda süsteemi alates 2019. aastast. Nüüd jagab riik need noored, kes ise pole pensionifondi valinud, kolme madalaima tasuga indeksifondi vahel. Täna on neid fonde neli (LHV, Luminori, SEB ja Swedbanki indeksfondid), sest tundub, et pangad on langetanud teadlikult oma fondide tasud just täpselt nii madalamaks, et pääseksid loosifondide hulka. (2)

Muideks, Tuleva fondid ei ole praegu nende loositavate fondide seas. See on meile täiesti ok. Meil on hea meel, sest me oleme aidanud süsteemi muuta paremaks inimestele mitte vahendajatele. Tuleva fondi saab iga inimene ise valida, kui ta seda soovib.

Milline on hea pensionifond?

Pensioniks kogumisel on olulised 3 asja:

• Alusta nii vara kui võimalik. Näiteks: kui alustad 18-aastaselt, pead oma elu teiseks pooleks sama summa kogumiseks iga kuu kõrvale panema poole vähem, kui siis, kui alustaksid 35-aastasena.
• Tõsta II samba maksed 2% pealt 4% või 6% peale. Mida suurem protsent, seda kiiremini kasvavad sinu säästud ja rohkem saad tulumaksuvõitu.
• Kogu maksimaalselt aktsiatesse investeerivasse indeksfondis, sest siis on kõige parem võimalus, et sinu vara kasvab aastate jooksul käsikäes inflatsiooni ja majanduskasvuga.
• Maksa võimalikult vähe fondi tasudeks, sest nii teenib sinu vara tootlust sulle, mitte kasumit pangale. Täna ei ole mingit põhjust maksta pensionifondi tasudeks üle 0,5% aastas.

Riigi teise samba loosi süsteem teebki just seda. Kohe, kui noor on tööle asunud, suunab riik tema teise samba sissemakse madala tasuga indeksifondi. Rootsi riik teeb sama ja seal on need inimesed, kes koguvad riigi valitud fondis, teeninud 20 aasta jooksul kaks korda kõrgemat tootlust kui need, kes ise või panga müügimehe mahitusel fondi valisid. (2)

Võib öelda, et noored, kes lasevad riigil endale pensionifondi valida, käituvad täiesti finantstargalt.

PS! Artikkel on uuendatud novembris 2025.

(1) Luminori pressiteate leiad siit.

(2) Artikli kirjutamise ajal loositi noored SEB, Swedbanki ja LHV indeksifondidesse. Loosifondid valitakse kord aastas märtsis. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on olnud loosifondide hulgas 2019. aastal.

(3) Allikas: AP7 koduleht

Meie juhatuse liikmete otsing on läinud üliedukalt. Kolme nädalaga leidsime kuulutuste ja sihtotsingute abil 156 inimest, kes olid valmis oma senise töökoha edukas start-upis, suurpangas või riigiametis vahetama Tuleva töökoha vastu. Kuna tegu on Tuleva kasvu võtmefiguuridega suutsime aga üle mõelda. Ratsionaalne lähenemine ja põhjalik plaanimine on meie tugevused, aga seekord viisid need omadused meid mitmes kohas eksiteele. Kohe lähemalt.

Alustasime otsinguid operatsioonide juhi ja turundus- ja kommunikatsioonijuhi kohale märtsi algul. Vähem kui kuu ajaga oli meie kuulutustele blogis, Facebookis ja Linkedinis või otsekontaktile värbaja kaudu vastanud tervelt 156 inimest. Kandidaatide suur arv pole eesmärk omaette, aga hea eeldus selleks, et teha parim valik. (1)

Olime Erkoga üsna pinges: palju häid kandidaate, vähe aega ja nii vastutusrikas valik. Oleme mõlemad seda meelt, et kui nende inimestega täkkesse paneme, siis värbavad nemad edasi samuti Tuleva missiooni ja väärtustega sobivaid inimesi. Kui aga valik valeks osutub, siis võimendub see edasi ka nende valitute meeskondades. Ja lisaks me otsime ju juhatuse liikmeid enda kõrvale.

Meie Erkoga oleme numbritele orienteeritud ja süsteemsed. Mina olen oma loomult ennekõike finantsist ja Erko insener. Timmisime intervjuude struktuuri 100% eesmärgiga saada kandidaadi motivatsioonist täielik arusaam, sest Tulevasse tulemise tugev ja kestev motivatsioon on olulisem kui mõni tehniline oskus. Otsustasime teha intervjuu käigus põhjalikke märkmed, et hiljem otsuse tegemisel oleks põhineda faktidel, mitte ähmasel meenutusel esmamuljest. Võtsime eesmärgiks kui vähegi võimalik anda kandidaadile vastus kohe intervjuu lõpus selleks, et tema aega mitte raisata tarbetule ootamisele.

Nii juhtuski, et meie intervjuud kujunesid 2-tunnisteks maratonideks, kus me Erkoga tulistasime kandidaadile järjest teravaid küsimusi, sealjuures ise kogu aeg arvutisse märkmeid tehes. Andsime kogu aeg otsekohest tagasisidet, esitasime väljakutseid. Kandidaadi enda küsimuste jaoks olime jätnud lõppu 15 minutit, aga enamasti läks eelnevate osade aeg üle ja nii ei jäänudki kandidaadil mõnel korral võimalust meile küsimusi esitada.

Arvatavasti kisub sul nüüd juba nägu muigele. Tõepoolest, esimeseks kohtumiseks võõra inimesega ei ole see just kõige parem viis usaldusliku sideme loomiseks. Parimal juhul tundub ehk selline intervjuu eksamina, halvemal juhul mõne jõuorganisatsiooni ülekuulamisena. Tõenäoliselt on kandidaadil selles intervjuus ebamugav. Olime olnud põhjalikud. Ja kindlasti olid need intervjuud intellektuaalselt teravad, kuid inimesi ei saa ju valida nii nagu fondi. Olime oma ärevuses ja agaruses inimlikkuse sootuks ära unustanud.

Vigadest on võimalik õppida

Me oleme Tulevat tehes palju vigu teinud. Meil on väga vedanud, et inimesed on meile andnud mitu võimalust neid vigu parandada. See on julgustanud meid alates Tuleva esimestest ettevõtmisest kogu aeg lausa religioosselt tagasisidet küsima. Nii ka seekord – saime kõikidelt intervjueeritutelt TalentHUBi abil ja otse põhjaliku peegelduse. Muideks – mitu kandidaati olid siiralt üllatunud, et värbamisprotsessi kohta ka keegi tagasisidet otsib.

Huvitav, et kandidaatide peamine etteheide ei olnud see, et intervjuu on pingeline. Nad olid valmis enda proovilepanekuks. Aga nad tulid kohtumisele elevusega Tuleva kohta rohkem teada saada, aga selleks meil eriti aega ei olnudki. Nagu ütles meile kommentaariks Reet TalentHUBist: “Tööintervjuu on ikka selline two-way street. Mitte ainult teie ei vali endale parimat inimest, vaid parimad inimesed valivad endale ka parimat tööandjat.”

Oleme Erkoga omad järeldused, parandused ja mitmete kandidaatidega ka jätkukohtumisi teinud. Tegime ka intervjuu struktuuri ümber selleks, et esimene kohtumine ikka vestluseks kujuneks ja inimlikule kontaktile rohkem ruumi jääks.

Me jätkame kandidaatide nimekirjaga tööd ja ma väga loodan, et selle käigus kohtume veel paljude väga ägedate inimestega ja need kohtumised kujunevad asjalikuks vestluseks, mille käigus mõlemad pooled õpivad teineteist paremini tundma. Ja veelgi parem kui nende käigus leiame veel vähemalt ühe inimese endale tiimi.

Missioonist ja heast töötasust üksi ei piisa

Samas on selles protsessis olnud ka mitu väga insipireerivat aspekti. Esiteks, olime meeldivalt üllatunud (ärevil) selles huvi hulgast, mida meie kuulutused tekitasid. Ma usun, et aeg ja Tuleva arengukoht mängivad siin suurt rolli, aga oluline oli ka abi. Me ei kasutanud isegi CV Online’i või ajalehekuulutusi – peamiseks allikaks olid Tuleva aktiivsed liikmed ja muidugi TalentHUB tiim, kes tegi süstemaatilist tööd, et õigete kandidaatideni jõuda.

Teiseks oli innustav see, et kandidaate kõnetas just Tuleva missioon. Me ühendame sotsiaalse- ja kasvuettevõtte omadusi: lisaks missioonile on meil ka tugevad finantsid ja võimalus luua kasvuga ka rahalist väärtust. Me omandasime hübriid-töö vormi juba enne koroonat. Tänagi on pool meie tiimist Tulevas kas osalise ajaga ja kindlasti mitte kontoris. Me maksame korraliku töötasu ja pakume võimalust tööpanuse kaudu saada osalus Tuleva liikmekapitalis. Meil on päikeseküllane kontor Telliskivi südames ning vahvad inimesed.

Kuhu me siis jõudsime? Tundub, et ühe õige inimese me endale sellest protsessist leidsime, kuid operatsioonide juhi otsingutega tuleb meil uuele ringile minna. Hetkel on küll konkurss ajutiselt pausil, aga kui tead kedagi, kes võiks meile sobida ja kes oleks valmis ka meile Erkoga juba töövestlusel tagasisidet andma kui me taas liiga hoogsalt ratsionaalseks muutume, anna aga märku aadresill [email protected]  🙂

(1) Kui sa pole märganud siis meil on käsil mitu olulist muudatust tiimist. Loe sellest, mida räägivad lahkuvad tiimiliikmed Mari ja Kristel ning uus juhatuse liige Erko siin.