Head osakuomanikud ja Tuleva liikmed! Meie pensionifondides kogub selle aruande kirjutamise hetkel ligi 13 000 inimest ja fondidel on vara kokku üle 125 miljoni euro. Olulisemad sündmused 2019. aasta I poolaastal:

• Meie vara Tuleva fondis kasvab maailmaturgude keskmise kasvuga käsikäes.
• Mais ületas meie osakuomanike igakuiste sissemaksete maht juba 1 miljoni euro piiri.
• Juunis jõustus järjekordne Tuleva ettepanekul tehtud muutus Eesti pensionisüsteemis, mis loob tänastele noortele paremad eeldused pensioniks rohkem raha koguda. Uue rahandusministri määrusega suunab riik edaspidi inimesed, kes ise pensionifondi valinud pole, ühte kolmest Eestis pakutavast kõige madalama kuluga aktsiafondist.
• Oleme teinud valdava osa vajalikest ettevalmistusest, et sügisel käivitada Tuleva oma III samba pensionifond, mille tasu on pankade suurte III samba fondidega võrreldes kolm korda soodsam.

Osakuhinna muutus käib käsikäes maailmaturuga

Meie fondide investeerimisstrateegia töötab. Suunates iga kuu tükikese Tulevas kogujate palkadest maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse ja valitsuste võlakirjadesse, saavutame oma varale tootluse, mis ei jää kunagi oluliselt maha maailmaturu keskmisest tootlusest. Termin “keskmine tootlus” on veidi petlik – see jätab mulje, justkui pooltel investoritest oleks tootlus parem kui keskmisel. Tegelikkuses saavutab enamus investoreid kehvema tootluse kui maailmaturu keskmine ja seda väga lihtsal põhjusel: mitut liiki vahendustasud röövivad kõigilt investoritelt suure tüki nende tootlusest ära. Seega: maailma väärtpaberiturgude keskmise lähedase tootlusega saavutame oma varale parema kasvu kui enamus maailma (ja Eesti) pikaajalisi investoreid.

Tuleva pensionifondides kulub vahendustasudele tilluke osa osakuomanike rahast. Meie fondide tasud on üle 50% madalamad kui Eesti II samba fondidel keskmiselt ning kordades madalamad kui enamustel pankade muudel säästutoodetel. Meie fondides ei ole varjatud tehingukulusid (nt valuutavahetuse ja väärtpaberite kauplemisel ostu-müügihinna vahena kaotatud raha). Meie investeerimisstrateegia ei jäta meid ka kunagi ilma tulust, mis jääks saamata, kui fondijuht püüaks turgu ajastada ja laseks meie rahal investeerimisvõimaluste ootuses pangaarvel jõude seista.

Mul ei ole väga palju öelda meie fondide I poolaasta tootluse kohta. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku puhasväärtus kasvas tänavu I poolaastal 13,4% ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondil 5,1%. Mõlemad fondid on omas kategoorias (vastavalt agressiivse ja konservatiivse strateegiaga fondid) kõrgeima tootlusega fondide hulgas. Nii lühikese perioodi tulemused ei näita siiski midagi muud kui seda, et väärtpaberite hinnad turgudel kõiguvad üles-alla.

Madalad kulud ei taga, et lühikese aja jooksul meie fondi tootlus kallima tasuga fonde edestab. Pensioniks kogudes on ka kolm kuni viis aastat lühike aeg. Aga investeerimisfondide pikem ajalugu näitab selgelt – kõrge tasuga fondid jäävad reeglina madala tasuga fondidele alla. Kuidas Tuleva pensionifondide tootlus kujuneb, loe lähemalt siin.

Meie pensionifondide tingimused muutuvad

Me muudame lähiajal Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimusi ning järgmise kolme aasta jooksul suurendame järk-järgult aktsiate osakaalu tänase 73%lt 100%ni. Varem keelas seadus aktsiatesse investeerimast rohkem kui kolmveerandi varast, aga selle aasta alguses kaotas riik selle piirangu.

Miks me tulevikus aktsiafondi enam võlakirju juurde ei osta, miks asendame võlakirjade osa portfellis aktsiatega järkjärgult, mitte korraga, ja milliseid väiksemaid muudatusi veel meie pensionifondide tingimustes tuleb, loe lähemalt siin.

Osakuomanike arv ja varad kasvavad

Meie fondides hakkas I poolaastal pensioniks koguma veel üle 2500 inimese. Kokku on meid, Tuleva fondides kogujaid, juba üle 13 000. Inimesed, kes tulid selle aasta I pooles teistest fondidest üle, tõid endaga kaasa üle 18 miljoni euro seni kogunenud vara. Meie, Tulevas kogujate igakuised sissemaksed fondi ületasid mais juba ühe miljoni euro piiri.

Kogujate arvu kasv ja I poolaasta osakuhinna tõus kasvatas meie pensionifondide mahu juuni lõpuks juba 105 miljoni euroni. Suurem maht tähendab esiteks seda, et Eesti kogujad saavad Tulevast järjest rohkem kasu: võrreldes Eesti pensionifondide keskmise tasuga hoidsid Tulevas kogujad esimese poolaastaga tasudelt kokku 370 000 eurot. Tuleva algusest oleme üheskoos tasudelt säästnud juba ligi miljon eurot – selle summa võrra on meie fondis kogujate pensionikontodel rohkem raha (1).

Teiseks aitab suurem fondimaht kaasa sellele, et saaksime kõik vähehaaval maksta tasudeks järjest vähem. I poolaastal langes Tuleva aktsiafondi kogukulu määr 0,47%lt 0,46%le ning võlakirjafondil 0,5% tasemelt 0,49%le. Selleks, et tasud kiiremini langeks, peab seadus muutuma – näiteks täna kohustab riik meid kasutama kohaliku depoopanga teenust, kus kahjuks konkurentsis on ainult Swedbank`i ja SEB Eesti harukontorid, mitte maailma suurimad depoopangad.

Madala kuluga aktsiatesse investeeriv pensionifond on nüüd ka riigi peamine valik

Rahandusminister muutis pensionifondide loosimise korda. Kui varem oli riik suunanud tööturule sisenenud noored konservatiivse strateegiaga fondidesse, siis alates juunist loositakse neile ligi 6000 inimesele, kes pole ise pensionifondi valinud, üks kolmest kõige madalama kuluga aktsiafondist.

Meie ettepanekul tehtud pealtnäha väike muudatus annab nüüd paremad šansid tulevikus oma pensionirahale paremat tootlust teenida järjest suuremale hulgale inimestest, kes ise teadlikku valikut pole teha suutnud. Ma loodan väga, et rahandusministeerium ja finantsinspektsioon hoiavad nüüd edaspidi silma peal ka sellel, et pangad neid inimesi jälle kõrge tasuga ja/ või suure võlakirjade osakaaluga vanadesse fondidesse meelitama ei hakkaks.

III samba fond tuleb

Tuleva Tulundusühistuga liitus kevadel üle 1000 uue liikme. Laekunud liitumistasusid kasutame selleks, et valmis teha oma III samba fond. Lisasime meie infosüsteemi rahapesu tõkestamiseks vajalikud toimingud ja III samba avalduste vastuvõtmise funktsioonid, täiendasime sisekordi, taotlesime Finantsinpektsioonilt III samba fondi valitsemise tegevusloa ning panime kokku uue fondi tingimused. Uue fondi käivitame pärast seda, kui ka tingimused on saanud finantsinspektsiooni ametliku kooskõlastuse – loodetavasti lähema paari kuu jooksul.

Lisaks panustasid ühistu uued ja vanad liikmed kevadel Tuleva liikmekapitali juurde üle 1 miljoni euro. See kapital suurendab meie fondivalitseja omakapitali ning fondivalitseja omakorda ostis laekunud raha eest juurde meie pensionifondide osakuid. Piisav kapitalivaru annab meile võimaluse julgelt kasvatada Tuleva pensionifondide mahtu, ilma et nõutavate omavahendite piir ette tuleks.

III sammas on enamikule regulaarset palgatulu teenivatele inimestele lihtsaim ja soodsaim viis tulevikuks raha koguda. Kuni 15% aastapalgast investeeritud rahalt maksab riik tulumaksu tagasi ning lisaks on III sambasse investeerimine lihtne. Pole vaja eraldi kontosid avada, sest ostetud osakud kantakse sinu pensionikontole – samasse kohta kuhu II samba osakudki. Pensionikonto hoidmine on tasuta ning ei seo sind ühegi panga või teenusepakkujaga: oma konto seisu saad näha ja avaldusi fondide vahetamiseks esitada nii Tuleva veebilehel, internetipankades kui ka pensionikeskuse kodulehel.

Tuleva III samba fondi kulumäär (jooksvad tasud) saab olema maksimaalselt 0,5% aastas. See on üle kolme korra madalam kui pankade suurtel III samba fondidel.

Kui tekkis küsimusi või mõtteid, võtke julgelt minuga ühendust: telefon 644 5100 või e-mail [email protected].

Tuleva Fondid AS poolaasta aruanne on täispikkuses siin, Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi aruanne siin ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionfondi aruanne siin.

Tõnu Pekk
Tuleva Fondid AS fondijuht ja juhatuse liige

(1) Selle aruande graafikute ning arvutuste algandmed on siin.

Siin on minu arvates tähtsuse järjekorras viis kõige tähtsamat punkti valitsuse teise pensionisamba reformiplaanis:  

1. Neile, kes soovivad teises sambas edasi koguda, ei muutu midagi. Isiklikult olen veendunud, et enamikule meist on kõige targem kogumist jätkata. Selleks pole vaja teha mingit avaldust – kõik jätkub samamoodi. Uued tööturule sisenejad suunab riik ka edaspidi automaatselt madala kuluga aktsiafondi.

2. Pensioniea või töövõimetuse saabudes saab raha kasutada ilma piiranguteta! See, mille nimel me Tulevas võidelnud oleme, saab lõpuks teoks: kaob kohustus sõlmida kallis ja piirav kindlustusleping. Tulevikus saame võimaluse kindlustuse kõrval võtta kogu summa korraga välja või saada regulaarseid makseid otse pensionifondist, teenides tootlust edasi ja pärandades kasutamata jäänud vara lastele. Nendel, kes on juba seni kohustusliku kindlustuslepingu sõlminud, tekib võimalus see katkestada. 

3. Teise sambaga saab vabatahtlikult liituda. Nendel, kes seda 2002-2004 ei teinud, tekib see võimalus uuesti alates järgmise aasta algusest, sõltumata sünniaastast.

4. Alates järgmise aasta juulist saab teisest sambast igal ajal lahkuda. On võimalus peatada ainult tulevased sissemaksed või võtta ka seni kogutud raha välja (sh riigi panus), tasudes tulumaksu.  

5. Kunagi tulevikus tekib võimalus suunata teise samba vara investeerimiskontole. Siin pole detailid veel kokku lepitud.

Seaduste muutmise eelnõud on alles töös – nende jõustumine on muidugi riigikogu teha.

Mida see Tuleva pensionifondis kogujatele tähendab?

Mina ise jätkan kogumist pensioni teise sambasse. Ma isiklikult usun, et see on kasulik enamikule meist, kes me Tuleva pensionifondis koos kogume. 

Tuleva ühendab inimesi, kes ei jäänud ootama valitsuse reforme – võtsime juba kolm aastat tagasi oma vara üle kontrolli ja tegime endale ise sellise fondi, kus on tõesti mõistlik raha koguda. Tänaseks oleme tõestanud, et saime hakkama. Me ühine fond töötab täpselt nii nagu plaanisime. Meie raha on globaalses madalate kuludega indeksifondis. Oleme saanud ja saame edaspidi õiglase osa maailma väärtpaberiturgude kasvust. Tänu sellele, et Tulevas kogujaid on juba üle kümne tuhande, saame investeerida palju parematel tingimustel kui keegi meist üksi saaks. 

Suur küsimärk on olnud teise samba väljamaksed. Nüüd on üsna kindel, et saame pensioniea saabudes ise valida, kuidas kõige targemalt kogutud vara kasutada. Tuleva tiim teeb edasi tööd selle nimel, et kindlustuslepingutega sarnane tulumaksuvabastus laieneks ka otse pensionifondist saadavatele maksetele. Valitsuse plaan on, et korraga raha välja võttes tuleb tasuda madalam tulumaks sarnaselt kolmanda sambaga. Hoiame siin arengutel silma peal. 

Mitu inimest on minu käest küsinud, kuidas välja arvutada, kas kasulikum on teisest sambast loobuda või seal edasi koguda. Ütlen kohe ära: minu arvates ei ole võimalik isegi ligilähedaselt välja arvutada, kumb variant suurema pensioni tagab. See sõltub kümnetest eeldustest. Need eeldused ei piirdu ainult sellega, kas küsija teenib keskmisest kõrgemat või madalamat palka, vaid ka Eesti rahvastiku arengutest, poliitilistest otsustest täna ja mitme aastakümne pärast, maailma ja Eesti majanduse olukorrast, palgatõusust jne.

Miks ma arvan, et tark on teise sambasse kogumist jätkata? 

Inimestel, kes lõpetavad pensionisambasse kogumise, sõltub pension täiel määral Eesti majanduse käekäigust ja järgmiste valitsuste poliitilistest otsustest. Teise sambasse kogutav vara tasakaalustab esimest: selle kasv on seotud kogu maailma, mitte ainult Eesti majanduse eduga. Tulevikus on teine sammas oluliselt paindlikum kui esimene: kogutud vara saab vajadusel korraga välja võtta või hoopis lastele pärandada.

Järgmine aasta toob kahtlemata nende küsimustega seoses hulga segadusse ajavat infomüra ja palju sagimist. Siin on kohane taaskord meelde tuletada Jack Bogle’i sõnu “Aruka investori taskuraamatust”: Finantsnõustajate tee rikkusele seisneb selles, et nad peavad oma kliente veenma: “Ärge istuge niisama, tehke midagi!” Aga nende klientide tee rikkusele seisneb hoopis vastupidise nõuande järgimises: “Ärge tehke midagi. Lihtsalt istuge niisama.”

Niisiis: kui sinu teise samba vara on juba madalate kuludega indeksifondis, pole ka pärast reformi tarvis midagi ette võtta. See on lihtsalt automaatne viis üsna märkamatult oma tuleviku jaoks päris vahva rahasumma koguda ja tagada, et selle vara väärtuse kasv ei jää kunagi maailma majanduse kasvust kaugele maha.

Finantsinspektsioon andis Tuleva Fondid ASile vabatahtliku ehk kolmanda samba pensionifondi fondivalitseja tegevusloa. Õigus valitseda kohustuslikke ehk teise samba pensionifonde on Tuleval juba varasemast.

Tuleva Fondid AS kuulub Tuleva Tulundusühistule, mis ühendab enam kui 5300 Eesti pensionikogujat. Tuleva liikmete eesmärk on luua tingimused selleks, et saada oma tuleviku jaoks koos raha kogudes igast säästetud eurost võimalikult palju kasu.

Tänu maksueelisele on kolmas sammas enamikule meist kõige efektiivsem viis täiendavalt raha koguda

“2017. aasta märtsis käivitasime meie ühised teise samba pensionifondid,” ütles Tuleva Fondid AS juhatuse liige Mari Kuhi. “Kolmanda samba fondi loomine on oluline hüpe edasi – tänu maksueelisele on see enamikule meist kõige efektiivsem viis täiendavalt raha koguda.”

Inimestel, kes soovivad alustada väärtpaberiturgudele investeerimisega, on kõige targem alustada just kolmandast pensionisambast. “Kahjuks paistavad pankade suured kolmanda samba fondid silma veel kõrgemate tasude ja kehvema tootlusega kui nende vanad teise samba fondid,” nentis Mari Kuhi. “Sellepärast teemegi omale ise uue fondi.”

Tuleva kolmanda samba fondis kogumise alustamiseks peab veel veidi ootama. Olles saanud vabatahtliku pensionifondi valitseja tegevusloa, tuleb veel kooskõlastada uue fondi tingimused.

Finantsinspektsioonil on uue fondi tingimuste läbi vaatamiseks aega kuni kuus kuud. “Kuna oleme juba olulisemad punktid läbi arutanud, usume siiski, et läheb palju kiiremini,” ütles Mari Kuhi.

Tuleva liikmeks võib astuda täisealine inimene, kellel pole kehtivat kriminaalkaristust. Liitumisel tuleb tasuda liitumistasu 125 eurot. Tuleva II ja peatselt ka III samba pensionifondides võivad koos liikmetega raha koguda kõik Eesti inimesed. Loe lähemalt, mida liikmeks astumine juurde annab.

3 küsimust Tuleva kolmanda samba fondi kohta

Kuhu me kolmandasse sambasse kogutava vara investeerime ja millised on tasud?

Sarnaselt Tuleva teise samba fondiga suurendame järkjärgult oma osalust maailma suurimates ettevõtetes. Hoiame kulud võimalikult madalal ega spekuleeri turgude lühiajaliste kõikumistega. Maailma väärtpaberiturugude ajalugu näitab kahte selget seost fondi strateegia ja pikaajalise tootluse vahel. Esiteks, aktsiate tootlus on pika aja vältel olnud parem kui võlakirjadel. Teiseks, mida madalamad kulud, seda parem tootlus.

Meie kolmanda samba fondi kogukulu määr saab olema maksimaalselt 0,5% aastas (sealhulgas valitsemistasu 0,3% aastas). See on üle kolme korra madalam kui pankade suurtel kolmanda samba fondidel.

Miks on kolmandasse pensionisambasse kogumine kasulik?

Kolmandasse sambasse paigutatud säästudelt maksab riik tulumaksu tagasi. See tähendab kohe 20% võitu.

Tulumaksutagastus on piiratud: maksusoodustusega saad kolmandasse sambasse investeerida kuni 15% oma aastatulust või kuni 6000 eurot (kumb iganes on väiksem). Näiteks, kui sinu brutopalk on 1900 eurot kuus, võid sellest suunata kolmanda samba fondi kuni 285 eurot või kuni 3420 eurot aastas. Uue aasta alguses, tuludeklaratsiooni esitamise järel maksab riik siis sulle 20% ehk 684 eurot tagasi.

Tulumaksu tagastus on ka tingimuslik: kui võtad raha fondist välja enne oma 55. sünnipäeva, tuleb kogu summalt tulumaks uuesti ära maksta. Sel juhul oled ikka kasu saanud – see on tasuta võimenduslaen riigilt. Aga kui hoiad fondiosakuid kauem kui 55.nda eluaastani, on tulumaks maksimaalselt 10% ja teatud juhtudel puudub üldse.

Üks suur eelis on veel. Kolmanda samba fondi osakute ostmiseks ei pea sa eraldi väärtpaberikontot avama, mille eest tuleks pangale tihti lisatasu maksta. Pensionifondi osakud lähevad sinu isiklikule pensionikontole riiklikus registris.

Kas kolmandasse sambasse tasub koguda ainult pensioni jaoks?

Kuigi kolmanda samba ametlik nimetus on vabatahtlik kogumispension, ei tähenda see, et sinna kogumise eesmärk võiks olla ainult suurem sissetulek vanaduspäevil.

Tegelikult sobib kolmas sammas tänu tulumaksutagastusele ning madalatele kuludele raha kogumiseks nii hästi, et üldjuhul võiks järgida reeglit: enne kui sa pole oma kolmanda samba maksimumi täis investeerinud (ehk 15% tulust, maksimaalselt 6000 eurot aastas), pole muid võimalusi mõtet vaatamagi hakata.

Kolmas sammas on muuhulgas väga sobiv raha kogumiseks lapsele või ka näiteks korteriostu sissemakseks. Ühe asjaga peab arvestama: kõige varem saad kolmandast sambast raha välja võtta viie aasta pärast arvestades kõige esimese sissemakse tegemisest.

Fotol: Tuleva fondijuht Tõnu Pekk ja kolmanda samba projekti eestvedaja Mari Kuhi käisid täna Finantsinspektsioonis tegevusluba vastu võtmas.  

LHV teatas, et panga suuremate pensionifondide tasu langeb. Teates pole sõnagi juttu sellest, et tegelikult maksavad LHV kliendid sügisest tasudeks veel rohkem kui varem.

Tulevas näeme, et inimestel on raske hoomata, kui suur osa nende II sambasse kogutud säästudest vahendajatele tasudeks läheb. On arusaamatu, miks riik ei nõua, et fondivalitsejad ütleksid vähemalt selle näitaja alati üheselt ja ausalt välja.

Investeerimisfondide puhul ei kehti reegel, et kõrgemat tasu makstes saad paremat teenust.

Nii kaua kuni järelvalvaja midagi jõuliselt ette ei võta, näeme ka tulevikus eksitavaid reklaame ja infokirju nagu LHV viimane teade.

“LHV pensionifondide tasud langevad septembrist kuni 40%”, kuulutas pank. Edasi lugedes selgub, et jutt on valitsemistasust. Kusagil pole mainitud, et tegu on ainult ühe tasu-osaga ja et see moodustab alla poole kõigist tasudest, mis L või XL fondis kogujate taskust vahendajate taskusse lähevad. Ka seda pole mainitud, et kokku tuleb vahendajatele sügisest hoopis palju rohkem maksta.

Kuidas saab väita, et tasud langevad, ehkki tegelikult tõusevad?

Tegelikult ei tohikski. Hiljuti vastu võetud seadusemuudatuse sunnil peavad pangad nimelt tõesti vähehaaval langetama üht tasude komponenti: fondivalitseja valitsemistasu. Aga inimeste säästudest kaetakse lisaks veel kauplemiskulud ja nende fondide vahendustasud, kellele fondivalitseja oma klientide raha investeerimiseks edasi on andnud. Need tasud kasvavad sügisel LHV klientide jaoks hüppeliselt.

Nagu rahandusministeerium meelde on tuletanud: kuna valitsemistasu on ainult üks osa kõigist tasudest, tuleb pensionifonde võrreldes jälgida kogukulu ehk jooksvaid tasusid.

Lähemalt LHV pensionifondide dokumente uurides selgub, et L ja XL fondide tasud tegelikult hoopis tõusevad sügisel veerandi võrra. Investoritele esitatava põhiteabe andmetel on mõlema fondi kogukulu seni 1,27%, aga alates septembrist läheb nende fondide klientide varast vahendustasudeks ligikaudu 1,6%. (1)

Mida need pealtnäha pisikesed protsendid rahas tähendavad?

Võtame LHV suurima, pensionifond L-i. Viimasel ajal on kulunud osakuomanike varast tasudeks 10,8 miljonit eurot aastas. Alates 2. septembrist läheb vahendajatele 13,5 miljonit eurot aastas ehk 2,7 miljonit eurot rohkem.

Iga 10 000 pensionikontodele kogutud euro kohta maksid inimesed seni aastas tasudeks 127 eurot ja tulevikus hakkavad maksma 160 eurot.

Kui palju kõrgem tasu sinu pensionivara mõjutab?

LHV suuremate fondide kliendid maksavad sügisest tasudeks üle kolme korra rohkem kui need, kes koguvad madalaimate tasudega fondides: SEB indeksifondis või Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis.

Selline erinevus tähendab, et 20-30-aastaselt II sambasse säästmist alustanud inimene kogub elu jooksul madala tasuga fondis 25-30% võrra rohkem raha kui see, kes on valinud kõrge tasuga fondi.

Oletame, et oled täna 30-aastane ja teenid Eesti keskmist palka, et sinu palk kasvab igal aastal keskmiselt 3% võrra ja et pensionifondi investeeringud toovad enne tasude mahaarvamist igal aastal 5% tulu.

Fondis, mille kogukulu on 0,46% aastas (nagu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond), kogud siis oma 65ndaks sünnipäevaks II sambasse 156 000 eurot. Fondis, mille kogukulu on 1,61% (nagu LHV XL) kogud 123 000 eurot. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Kõrgem tasu läheb sulle maksma 33 000 eurot.

Investeerimismaailma paradoks: kallim fond on reeglina kehvem

Investeerimisfondide puhul ei kehti reegel, et kõrgemat tasu makstes saad paremat teenust. Vastupidi: maailma juhtivate analüüsikeskuste andmed näitavad järjekindlalt, et kõrgema tasuga fondid saavutavad reeglina pikas plaanis viletsama tootluse kui madalama tasuga fondid. (2)

Sellepärast hoolitse, et sinu vara oleks madala tasuga fondis. Ja ära kunagi piirdu fondide võrdlemisel ainult valitsemistasuga, vaid küsi alati, mis on fondi kogukulu ehk jooksvad tasud.

Loodan, et rahandusministeerium ja finantsinspektsioon omakorda hoolitsevad, et sa ei peaks selleks detektiivitööd tegema. Seni tuleb Tuleva appi: kasuta meie kalkulaatorit, et fonde võrrelda ja arvutada, kui palju fonditasud sinu varast ära söövad.

(1) Oleme Tulevas tähele pannud, et LHV on tõenäoliselt siiski seni jätnud kõik klientide taskust tulevad kulud tegelikult avaldamata – teisisõnu, fondi dokumentides näidatud jooksvate tasude määr ei sisalda kõiki tasusid.

Kevadel uuris Finantsinspektsioon kõigi fondivalitsejate käest, kuidas me tegelikult jooksvaid tasusid arvestame. Võin vaid oletada, et LHV on nüüd järelvalvaja päringu peale ka oma fondide jooksvate tasude näitaja tegelikkusele lähemale viinud. Seega võib olla, et LHV pensionifondide tasud sügisest langevadki, ainult et varem on tasud olnud palju kõrgemad kui pank osakuomanikele ütles.

(2) Vaata näiteks maailma suurima fondide analüüsifirma Morningstar uurimust.

Õigustades pensionifondide viletsust, räägivad pangad, et riik on raha paigutamist liiga karmilt piiranud. Miljoneid inimesi jõukaks teinud John C. Bogle tõestab, et tulu toovad just rangemad investeerimispiirangud.

Radikaalselt rangete investeerimispiirangutega fond

43 aastat tagasi asutas Bogle investeerimisfondi, mis erineski teistest just jäikade reeglite poolest. Fondijuhi otsustada ei jäänud praktiliselt midagi. Tema ülesanne oli lihtsalt osta USA viiesaja suurima ettevõtte aktsiaid. Regulaarselt ja täpselt sellises proportsioonis nagu kirja pandud nimekiri ehk indeks ette seadis. Ei mingit kavalust ega ennustamist.

Maailma kõige esimene indeksifond Vanguard 500 on tänaseks on üks maailma suurimaid ja tootluse poolest edukamaid investeerimisfonde.

Vanguardis kogudes oleksime miljardi võrra rikkamad

Kui meie, Eesti inimesed, oleksime saanud algusest peale panna oma II samba vara Vanguardi indeksifondi, oleksime täna ligi miljardi euro võrra rikkamad. Iga inimese pensionikontol oleks keskmiselt ligi 1500 eurot rohkem.

17 aastaga oleme II sambasse säästnud kokku 3,7 miljardit eurot. Vanguardis oleksime lisaks teeninud 1,6 miljardit eurot investeerimistulu. Pankade pensionifondid on andnud meile peaaegu kolm korda vähem – napilt 0,6 miljardit eurot (1).

Vähem piiranguid pole tegelikult paremat tootlust andnud

Nõrgas tulemuses on süüdi seadusega määratud karmid investeerimispiirangud, räägivad pankade fondijuhid. Bogle muigaks selle jutu peale. Oma raamatus näitab ta andmetele toetudes, mida Vanguardi fondid ka praktikas tõestanud on: just ranged reeglid annavad eeldused selleks, et investorite vara jõudsalt kasvaks.

Aga tuleme korraks tagasi Eestisse. Pankade muid investeerimisfonde pensionifondide reeglid ei piira. Kas need on klientidele rohkem edu saavutanud? Ei ole.

2005. aastal alustanud Swedbanki Fondifond 100 (2) osakuid ostnud inimeste vara on kasvanud keskmiselt vaid 2% aastas – kokku 30%. Vanguardi indeksifondis oleks raha sama ajaga kasvaud 140%.

2001. aastal asutatud SEB Global Chance / Risk Fund on teeninud klientidele samuti keskmiselt 2% aastas. LHV Maailma Aktsiad Fondi klientidel on läinud veel kehvemini – fondi käivitamisel sinna raha paigutanud investor pole tosina aastaga mitte midagi teeninud.

On veel hullemaid, aga ka mõni parem näide. Kunagi laialt reklaamitud Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond on kaotanud igal aastal keskmiselt 3% investorite varast. 2005. aastal investeeritud rahast on tänaseks üle kolmandiku läinud. Samas SEB Eastern Europe Ex-Russia Fond on teeninud investoritele keskmiselt 6% tootlust aastas, jäädes Vanguardile vaid napilt alla.

Rea fonde on pangad tänaseks üldse müügilt koristanud – näiteks SEB Kasvufond või hiljuti suletud LHV Pärsia Lahe Fond. Tavaliselt lõpetavad kiiresti tegevuse ikka viletsate tulemustega fondid.

Kõigi nende investeerimisfondide juhid ostavad ja müüvad nagu süda lustib. Nad võtavad sellist valitsemistasu nagu õigeks peavad. Riik pole tegevust piiranud. Ometi on tagajärg, et piiranguteta tegutsevad investeerimisfondid ei kannata võrdlust isegi pankade II samba fondidega.

Miks suurem vabadus tootlust ei paranda?

Bogle selgitab, miks piirangud töötavad.

Esiteks, rangete reeglitega fondi on märksa odavam juhtida – pole vaja raisata aega ja raha ennustamatu ennustamisele. Ka ei pea hea tootlusega fondi valitseja palkama müügimeeste armeed seda inimestele kavalusega pähe määrima. Kuludel on aga ühene seos fondi pikaajalise tootlusega: mida madalamad tasud, seda kõrgem tootlus.

Teiseks, reeglid kaitsevad inimlike vigade eest. Enamus investoreid saab vabalt valides kehvema tulemuse kui turu keskmist jäljendav indeksifond. See ei puuduta ainult tavainimesi: turu keskmisele jääb alla 90% professionaalsetest investoritest. Enese võimete ülehindamine ja keskendumine lühiajalistele tulemustele on probleemid, mis kipuvad iseloomustama just finantssektori töötajaid.

Mida saad sina sellest pensioniks raha kogudes õppida?

Kui sa kogud oma tuleviku jaoks raha, eelista madalate kuludega indeksifondi. Tuleva pensionifond sündis Vanguardi eeskujul. Tuleva eeskujul omakorda tõid indeksifondid tootevalikusse ka pangad. Neid pead küll ise “leti alt” küsima – tellerid ja müügiagendid kiidavad reeglina vanu, kõrge tasuga fonde.

Bogle näitas, et ainus viis, kuidas sa saad omale tagada õiglase osa aktsiaturgude pikaajalisest tootlusest, on investeerida järjekindlalt indeksifondi.

Kas igasugu investeerimisklubid ja -õpikud on siis ajaraisk? Kindlasti mitte. Valides aktsiaid ja püüdes turutrende ennetada, õpid tundma börsiettevõtteid ja finantsmaailma laiemalt. Sellest võib saada põnev hobi. Ise kaubeldes koged kindlasti aegajalt peadpööritavat edu. Teinekord saad mõne rohkem või vähem põrmustava pettumuse osaliseks. 10, 20, 30 aasta lõikes on tõenäoline, et sinu portfelli tootlus jääb siiski indeksifondi tootlusele alla. Pole hullu – hobile tulebki tavaliselt peale maksta!

Pea lihtsalt meeles kahte asja:

1. Ära pane hobi alla kogu raha, millest kavatsed tulevikus elada. Bogle soovitab kauplemisportfelli paigutada mitte rohkem kui kümnendikku varast. Ülejäänu mingu ikka indeksifondi.

2. Teiseks, ära maksa kinni võõraste inimeste hobi. Teisisõnu: ära maksa kõrget vahendustasu selle eest, et lipsustatud fondijuht sinu varaga panuseid teeks. Ka tema nagu sinagi, on tõenäoliselt enamuse seas, kellel ei õnnestu rangete piirangutega indeksifondi võita. Ise pusides vähemalt õpid midagi maailma kohta.

Artikkel ilmus lühendatud kujul Äripäevas. Äripäeva Kirjastus tõlkis muide Tuleva toetusel eesti keelde minu arvates maailma parima investeerimisõpiku: Bogle’i “Aruka investori taskuraamat“. Kui sa tahad oma tuleviku jaoks vähehaaval targalt raha koguda, polegi rohkem tarvis: piisab selle väikese raamatu sisu hoolega läbi töötamisest. Hea asi, mis puhkuse ajal ette võtta!

(1) Näites kasutan kahte Vanguardi 2002. aastast Euroopas pakutavat fondi: Vanguard Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund, kuhu aastatel 2002-2010 suunan vara 50/50 ja edaspidi 75/25 suhte alusel, jäljendamaks täpselt Eesti pensionifondide piirangut maksimaalse aktsiate osakaalu osas. Vaata arvutusi siit.

(2) Fondide nimele klõpsates saad vaadata nende fondide tulemuste statistikat ja indeksiga võrdlust maailma suurima analüüsimaja Morningstar veebiportaalis.