Ainult liikmetele: panusta Tuleva liikmekapitali
Nüüd on aeg tegutseda! Tuleva liikmetel on võimalus Tuleva liikmekapitali panustada asutajatega samadel tingimustel. Sinu panus liikmekapitali võimendab samas ka sinu pensionitulu.
NB! Tuleva liikmekapitali panustamine lõppes 31.05.2019.
NB! Tuleva kogub kapitali ainult ühistu liikmetelt. Kui sa pole veel Tuleva ühistu liige, siis astu liikmeks siin.
Tutvu ka liikmekapitali panustamise tingimustega, küsi julgelt lisa ja otsusta. Allpool leiad vastused sagedamini esitatud küsimustele.
- Konto omanik: Tuleva
- Konto number: EE672200221064123799
- Summa: kuni 1000 eurot
- Märgi selgitusse: “Liikmekapital”
- Kui maksad mitmes osas, siis märgi selgitusse: “Liikmekapital, kogusumma xxxx”
- *(xxxx – märgi kogusumma, mille kavatsed enne 31. maid panustada, maksimaalselt 1000 eurot)
Küsimused ja vastused
Milleks kapitali vaja on?
Tuleval on kapitali vaja selleks, et meie ühine fondivalitseja saaks täita Investeerimisfondide seaduses ette nähtud omakapitali nõudeid. Kapitali ei kasutata tegevuskulude katteks, vaid see investeeritakse Tuleva pensionifondidesse.
Miks kogub Tuleva kapitali just liikmetelt?
Lühidalt: selleks, et liikmed ise saaksid oma fondivalitseja tegevusest kasu teenida.
Me võinuks muidugi hoopis kaasata riskikapitali, aga sellel oleks kaks fundamentaalset miinust. Esiteks, Tulevast peab saama pikaajalisele, stabiilsele tulule keskenduv investeerimisettevõte. Riskikapital võib survestada keskenduma lühiajalistele ja riskantsetele kasvutaktikatele. Teiseks, olen veendunud, et tuleviku ärimudel on selline, kus omanike ja klientide huvid on algusest peale ühendatud. Teisisõnu, liikmed jagavad omanikutulu.
Mida rahapaigutus liikmekapitali mulle juurde annab?
Liikmekapital on sisuliselt võimendus sinu pensionifondile. Sa teenid lisaks pensionifondi tootlusele ja liikmeboonusele tulu veel kahel moel: saad investeerimistootlust ja osaled tegevuskasumi jagamises.
1. Iga liikmekapitali paigutatud euro hakkab tulu teenima Tuleva pensionifondis. See on investeerimistootlus.
2. Kui Tuleva fondivalitseja teenib kasumit, jagab ühistu selle proportsionaalselt kapitali panustanud liikmete vahel.
Esimesed kaks aastat ei ole ühistu veel fondivalitsemisest kasumit teeninud. See on loomulik, sest pensionifondide käivitamiseks ning fondis koguvate inimeste arvu suurendamiseks tuleb teha kulutusi täna, aga tulu ühistule koguneb tasahaaval aastate jooksul. Strateegiliselt tegutsedes ehitame üles jätkusuutliku ja eduka ettevõtte, mis toodab tulu oma kasutajatele ja liikmetele ning millest on kasu kõigile Eesti elanikele. Täna oleme siiski alles tee alguses ja dividendi-lubadusi veel ei jaga.
Milliste piirangute ja riskidega pean arvestama?
Esiteks: pane raha liikmekapitali, kui soovid pikaajalist tulu. Esimene võimalus raha välja võtta tekib sul viis aastat pärast Tuleva liikmeks astumist. See on nii, sest Tuleva fondivalitseja peab tagama, et seaduslik miinimumkapitali nõue oleks täidetud ka algusaastatel.
Teiseks, iga rahapaigutusega kaasneb investeerimisrisk. Tuleva liikmekapital on investeeritud peamiselt maailma aktsiatesse investeerivatesse fondidesse. Toon näite: kõige laiem maailma aktsiaturu indikaator on MSCI All Country World indeks. Viimase 15 aasta jooksul tervikuna on selle väärtus kasvanud, aga näiteks 2008. aasta kriisi ajal langes aastaga ligi 40%. Seega, ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud pikaajalisele investorile head tootlust, aga loomulikult ei ole see garantiiks, et see nii ka tulevikus juhtub.
Millal saab liikmekapitali panustada?
Kohe. Kõigil Tuleva liikmetel on alates 1. aprillist kuni 31. maini (kaasa arvatud) õigus teha vabatahtlik panus Tuleva liikmekapitali. Õigus panustada on ka nendel liikmetel, kes osalesid Tuleva esimese kapitali kogumisel ning ka nendel, kes liituvad vahetult enne 31. mai südaööd. Raha saab üle kanda ka mitmes osas: näiteks 300 aprilli alguses, 300 aprilli lõpus ja 400 enne mai lõppu. Sinu panus liikmekapitali peab olema laekunud Tuleva kontole 31. mai südaööks, jäta vajadusel aega pankadevaheliseks rahaliikumiseks.
Miks just kuni 1000 eurot?
Kui Tuleva alustas II samba fondide loomisega, oli meil vaja täpselt 3 miljonit eurot kapitali ning 3000 liiget – ehk täpselt 1000 eurot liikme kohta. Enamus liikmeid panustaski kapitali 1000 eurot, mõni rohkem ja mõned ei panustanud. Ideaalne oleks, kui kõik Tuleva liikmed oleks liikmekapitali panustanud 1000 eurot. On selge, et kõik ei soovi või ei saa panustada, aga me soovime, et igaühel oleks vähemalt see võimalus. Kuni 1000 eurot saavad panustada kõik liikmed, sõltumata sellest, kas ja kui palju nad on varem kapitali panustanud.
Kas liikmetel on kohustus liikmekapitali panustada?
Ei. Võimalus liikmekapitali panustada on tänaste ja enne 31. maid ühinenud liikmete õigus, mitte kohustus.
Kui ma liikmekapitali ei panusta, mida siis liikmeks olek üldse mulle annab?
1. Liikmed otsustavad. Igal ühistu liikmel on Tuleva ühistu üldkoosolekul üks hääl, sõltumata panusest liikmekapitali.
2. Liikmed teenivad liikmeboonust. Iga liige, kes on toonud Tuleva pensionifondidesse oma vara, teenivad liikmeboonust. Need, kes ühistu liikmed pole, liikmeboonust ei saa. Liikmeboonuse suuruseks on 0,05% liikme Tuleva fondides hoitud osakute väärtusest aastas.
Mis edasi?
Kui sa pole veel Tuleva liige, siis astu liikmeks siin.
Kui tutvusid juba Tuleva liikmekapitali panustamise tingimustega, jääb üle vaid otsustada.
1. Otsusta, kui suure summa plaanid liikmekapitali panustada: maksimaalne summa on 1000 eurot.
2. Vajadusel võid raha üle kanda mitmes osas – sel juhul märgi palun selgitusse ka kogusumma, mida plaanid panustada enne 31.05.2019.
3. Tee ülekanne:
SAAJA: Tuleva
a/a: EE672200221064123799
MAKSAD KORRAGA?
Märgi selgitusse: “Liikmekapital”
MAKSAD MITMES OSAS?
Märgi selgitusse: “Liikmekapital, kogusumma xxxx”
NB! Makse peab laekuma sinu kui ühistu liikme eraisiku kontolt. Kande laekumise kohta saadame sulle kinnituse.
Kui jäi veel vastamata küsimusi, võta ühendust: [email protected] või helista 644 5100.
Tõnu Pekk: kui ohtlik on muuta II sammas vabatahtlikuks?
Kas Isamaa plaan muuta II pensionisammas vabatahtlikuks on inimestele kahjulik? Jah, minu meelest on. Aga mitte sellepärast, et pensioni kogumine peab tingimata olema kohustuslik.
II sambas on palju probleeme ja üks väga targalt korraldatud asi
Paljude puuduste kõrval on Eesti pensionisüsteemis üks asi väga hästi tehtud. Raha kogumine on automaatne. Selleks, et alustada, pole vaja eraldi otsust ega avaldust. Iga kuu läheb osa sinu ja minu sissetulekutest automaatselt otse maksuametist meie pensionikontodele.
See on hea, sest statistika kõigis maailma paigus näitab üht. Me paneme oma tuleviku jaoks regulaarselt raha kõrvale, kui see on automaatne valik. Kui ei ole, siis ei pane – elu segab vahele.
Automaatne säästmine võib, aga ei pruugi olla kohustuslik. Paljud riigid annavad inimestele nn opt-out võimaluse. Selle poolt ja vastu on mõistlikke argumente.
Rumal on alustada süsteemi parandamist asjast, mis juba hästi töötab.
Siin ongi Isamaa plaani kõige suurem oht:
Selle üle, kas ja kuidas ka Eestis opt-out võimalus lisada, võib pikalt arutada, aga see ei tee meie II sammast märkimisväärselt paremaks. Kui ametnikud ja poliitikud nüüd järgmise aasta selle peale kulutavad, jäävad lahendamata probleemid, mis tegelikult Eesti inimeste raha röövivad.
Ma ei toeta II samba kogumise vabatahtlikuks tegemise prioriteediks seadmist. Sest väga rumal on alustada süsteemi parandamist asjast, mis juba hästi töötab.
Kuidas teha nii, et saaksime igast kogutud eurost võimalikult palju kasu?
Pensioniplaan on hea, kui inimene saab igast kogutud eurost maksimaalse kasu. II sambas peab selleks korda tegema kaks asja, mis täna on halvasti:
Arenenud riikide eksperdid on kogunud piisavalt andmeid, mis lahendused kätte näitavad. Eesti peab teistelt riikidelt õppima ja muutma seadusi tõestuspõhiselt. Finantsmütoloogiad ja soovmõtlemine tuleb lõpuks kõrvale jätta.
Riigikogu otsustas sundida panku vähehaaval pensionifondide tasusid langetama – see on samm õiges suunas. Aga tasud peavad langema kordades kiiremini. Rahandusministri määrus, mis suunab noored vaikimisi madala tasuga aktsiafondi, on ka samm õiges suunas. Sellest on siiski vähe kasu, kui pangad inimesi kõrge tasu ja kehva tootlusega fondidesse üle meelitavad.
Maailmas ei ole andmeid, mis lubaksid loota, et fondijuhtidele edukustasu pakkumine aitaks tootlust parandada. Samuti ei aita tootlust parandada see, kui paigutada suur osa inimeste rahast Eesti ettevõtetesse. Küll aga seaks see meie vara suurema riski alla. Investeerimismaailmas on üks “tasuta lõuna”: see on riskide hajutamine võimalikult paljude ettevõtete, ärisektorite ja maailma piirkondade vahel.
Grupikindlustus on tõestatult efektiivsem kui kümnete tuhandete väikeste pensionikindlustuse-lepingutega kauplemine. Ei ole tõestust sellel, et kui lubada kindlustusfirmadel järjest keerulisemaid lepinguid teha, saaks inimene paremad tingimused.
Mis riskid kaasnevad II samba vabatahtlikuks muutmise ettepanekuga?
Pole võimalik ennustada, kui suur osa inimestest II sambast loobuks
Meil ei ole andmeid, mis aitaks ennustada, kui suur osa inimestest tegelikult võimalusel II sambasse kogumise lõpetaks. Riikides, kus opt-out on lubatud, on lahkumise määrad väga erinevad, näitab OECD statistika. Suurbritannias on näiteks kogumisest loobunud ainult 9%, aga Tšiilis tervelt 70% inimestest.
Risk, et inimestele müüakse veel kulukaimaid ja kehvemaid investeerimistooteid
Pensioni kogumiseks on kõige targem valik madalate kuludega fond, mis paigutab raha võimalikult hajutatult aktsiatesse. Üksikuid aktsiaid valides saab pikas plaanis reeglina kehvema tulemuse.
Suurbritannia finantsjärelvalve raport tõi esile ühe suure ohu, mis ähvardab inimesi, kes saavad õiguse ise oma pensionivara üle otsustada. Paljudele oleks kasulikum pensionifondis edasi koguda, aga “nõustajateks” maskeeritud müügiagendid meelitavad ostma teisi riskantseid, kõrgete kuludega investeerimistooteid.
Raport pakub välja ka ühe vajaliku lahenduse selle riski maandamiseks: tuleb kokku leppida inimestele kasulikud vaikimisi valikud, mida teenusepakkujad on kohustatud esmajoones pakkuma. (Seda peaks tegema ka II samba sees.)
Ka Eesti II samba neli miljardit eurot on magus pott, millelt pangad ja ülejäänud finantssektor igal juhul lõivu võtta soovivad. Swedbanki juht Robert Kitt on juba märku andnud, et töö selle nimel käib. Kui palju tasu plaanib Swedbank välja pakutud pensionikontode avamise, hoidmise ja väärtpaberitega kauplemise eest küsida?
II sambas kaitseb inimesi riiklik tagatisfond. Tasud, mida fondivalitsejad võtta tohivad, on mingilgi määral piiratud. Aga inimene, kes raha II sambast välja võtab, jääb müügiagentidega täitsa üksi.
Kõige suurem risk: tähelepanu läheb päris probleemidelt kõrvale
Kõige suurem risk täna on siiski see, et kogumise võimaluste üle vaieldes hajub tähelepanu päris probleemidelt. Väikses riigis peame nõelterava fookusega keskenduma kõige tähtsamale. Ärme raiska aega nende asjade timmimisele, mis juba töötavad.
Et Eesti oleks jätkusuutlik, peab meil olema tark pensionistrateegia. Ametnikud ja poliitikud peavad looma inimestele parimad eeldused automaatselt kõrvale pandud säästude kasvatamiseks. Kuni sellega veel halvasti, on muude küsimuste lauale toomine asendustegevus.
Kolmanda aasta kokkuvõte: mida Tuleva liikmed juba korda saatnud on?
Varsti kolme-aastaseks saava Tuleva ühistu 4250 omanikust igaüks panustas 100 eurot, et aidata üles ehitada Eestis ainulaadne, inimeste oma algatusel sündinud finantsettevõte. Mida me selle rahaga saavutanud oleme?
Eesti esimene fintech, mille omanikud on kasutajad ise
Kujutle maailma, kus Amazoni omanikud on tarnijad, Uberi omanikud autojuhid ja Facebook-i omanikud needsamad inimesed, kelle postitused ja jagamised seal sisu loovad, kirjutas Financial Times-i toimetaja Douglas Rushkoff 2016. aastal, juhtumisi just siis kui Tuleva asutasime.
Kui rikkus liigub järjest väiksema hulga omanike kätte, süveneb huvide konflikt monopoli-lähedase võimuga ettevõtete omanike ja nende ettevõtete tegevustest mõjutatud inimeste vahel. Eesti pensioniturg on üks näide. Miks lõikavad Rootsi pangad siin pensionifondidelt kordades suuremat lõivu kui koduturul? Lihtne: sest nad saavad. Rootsis piirab riik tasusid karmilt ja konkurents on tugevam.
Me ühise ettevõtte ehitamiseks antud 100 eurot on ennast juba tänaseks ära tasunud
Kolm aastat tagasi oli Tuleva asutamine omamoodi eksperiment. Kas suudame siin Eestis üles ehitada eduka ettevõtte, kus omanikud ei mängiks kasutajatega nullsummamängu – sest omanikud ongi kasutajad ise?
Idee oli lihtne, aga sai teoks tänu inimestele, kes tahavad omanikud olla ja on valmis selleks ka natuke panustama. Minu meelest võib iga Tuleva liige olla uhke ja rahul. Me ühise ettevõtte ehitamiseks antud 100 eurot on ennast juba tänaseks ära tasunud ja toob järjest võimenduvat mõju – nii meie endi kui teiste Eesti inimeste rahakotile.
Tulevas kogujad hoidsid 2018. aastal tasudelt kokku üle 400 000 euro
Räägime rahast. Tuleva pensionifondidesse usaldatud varast kulutasime eelmisel aastal valitsemistasuks 0,34% ehk 208 000 eurot. Keskmine panga fond oleks samast summast ära võtnud 1,01% ehk 613 000 eurot. Ainuüksi ühe aastaga võitsime 405 000 eurot.
Tuleva liige, kelle pensionikontol on umbes 10 000 eurot ja kes tõi oma II samba üle kohe 2017. aasta kevadel, on sellest ajast saadik tasudelt kokku hoidnud 115 eurot. Liikmeks astudes panustatud 100 eurot on juba tagasi teenitud. Elu jooksul kasvab tasude mõju muidugi kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Tuleva liikmed ja veel tuhanded teised ärksamad on juba valinud kaasaegse, madala kuluga pensionifondi. Aga 16 aastat pettumusi on paljude huvi kohustusliku pensionisamba vastu päris tapnud. Nii tiksub 700 000 inimese vara ikka veel vanas fondis pangale kasumit.
Nende inimeste rahast läks eelmisel aastal pankadele valitsemistasuks 38 miljonit eurot. Kui kõik koguks Tulevas (või kui kõik fondid oleks sama madala tasuga kui Tuleva), oleks kulunud kolm korda vähem. Eesti inimesed oleksid täna 25 miljoni euro võrra rikkamad ja need 25 miljonit eurot teeniks neile järgmistel aastakümnetel maailma aktsiaturgudel tulu.
Kaks-ühes: start-up ja kodanikeühendus
Tuleva ja ka Transferwise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus on öelnud, et Tuleva liikmeks astumine annab “kaks asja ühe hinna eest”. Esiteks ostad ennast naeruväärselt väikese rahaga kiiresti kasvava idufirma kaasomanikuks ja ühtlasti annad hoogu kodanikualgatusele, mis kaitseb kõigi Eesti inimeste huve.
Me olime algusest peale veendunud, et finantssektoris mõju saavutamiseks ei piisa probleemidele tähelepanu juhtimisest ja lahendustest rääkimisest. Tuleb proof of concept ise ära teha. Aga selleks, et oma pensionisäästudest saaksid tulevikus rohkem kasu mitte vaid mõni tuhat ärksamat, vaid kõik Eesti inimesed, on tarvis ka riigi tasandil otsustavalt tegutsema asuda.
Algul oli ametnike ja poliitikutega suheldes tunne, et sein on ees. Nad olid harjunud küsima, mida pangad arvavad ja milliseid seadusi tahavad. Pensionikogujate esindajaid polnud kunagi otsustamises osalema kutsutud. Kui Tuleva selles rollis ebamugavaid küsimusi lauale tõi, laiutati ohates käsi. Lihtsam oli uskuda pankade juttu, et ega Eestis vist paremini teha ei saagi. Saab küll.
Paremad seadused: juba esimesed sammud toovad miljoneid võitu
Paar pisikest asja läks kohe läbi. Tänu Tuleva ettepanekul tehtud seadusemuudatusele ei tohi pangad juba 2017. aastast enam pensionifondi vahetamise eest kõrget väljumistasu võtta. See on kahe aastaga inimestele kokku hoidnud umbes 3 miljonit eurot.
2018. aasta lõpus võttis riigikogu vastu otsuse sundida panku järkjärgult pensionifondide kõrgeid valitsemistasusid langetama. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb tänu sellele juba lähiaastail keskmiselt 15 miljonit eurot aastas rohkem inimeste pensionikontodele alles – ilma riigi sekkumiseta oleksid pangad selle raha omale kasumiks tõstnud.
Mõne päeva eest allkirjastas rahandusminister määruse, mis loob noortele inimestele hea vaikimisi pensionifondi valiku.
Me oleme teinud hirmus palju tööd, et ametnikele ja poliitikutele selgitada, miks on vaja II samba väljamaksete reformi. (Neile, kes juba pensioniealiseks saanud või saamas, on see niigi valusalt selge.) Valimised võitnud erakonna juht Kaja Kallas on nüüd märku andnud, et võtab II samba väljamaksed ette.
Olen veendunud, et murrangulised muutused ongi ees. Kõik suured erakonnad on lõpuks mõistnud, et pensionisüsteemi peenhäälestusest ei piisa. Eesti vajab tarka pensionistrateegiat, mis loob nõelterava fookusega eeldused selleks, et inimesed saaks igast säästetud eurost maksimaalse kasu.
Mida sa täna liikmeks astudes saad?
Tuleva Tulundusühistu liikmena oled meie ühise ettevõtte kaasomanik. Liikmena teenid Tuleva fondis kasvavalt pensionivaralt liikmeboonust. See on algul hästi pisike, aga kasvab koos sinu pensionivaraga ja annab sulle õiguse osaleda Tuleva kasumi jaotamises.
Tuleva järgmine suur projekt on meie ühine III samba pensionifond – selline, kus meil kõigil on tõesti mõistlik raha koguda. Panustades liikmeks astudes ühekordse liitumistasu, aitadki katta kulud, mida uue fondi käima lükkamiseks teha on tarvis. 31. märtsini on liitumistasu 100 eurot, alates 1. aprillist juba 125 eurot.
Tuleva fondivalitseja ning meie pensionifondide aastaaruanded on siin.
Kui sinu inimesed ei säästa pensioniks piisavalt, on see sinu süü
Eestis juhime riiki nagu tehnoloogiaettevõtet, kirjutas meie president Kersti Kaljulaid. Me peame tegema nii, et see käiks ka Eesti pensionisüsteemi kohta.
Poliitikud, lõpetage juba see lõputu vaidlus selle üle, kas pensioniks koguda on vaja! Keskenduge targa, lihtsa ja inimeste kasu maksimeeriva pensionistrateegia arendamisele! Muidu pole me riik jätkusuutlik.
Nobeli preemia laureaat Richard Thaleril on ettevõtte juhile selge sõnum. Kui sinu inimesed ei säästa pensioniks piisavalt, on see sinu süü. Niisiis, kui me juhime Eestit nagu tehnoloogiafirmat, tuleb riigil võtta vastutus ja luua tööriistad, mis teevad pensioniks kogumise inimestele palju lihtsamaks ja tulemuslikumaks.
Thaler on muuhulgas nõustanud sealsete pensionisüsteemide arendamisel Rootsi ja Suurbritannia valitsusi.
Thaler: pensionisüsteem peab lähtuma inimlikest eeldustest
Pensioniks kogumine on Thalerile hea näide tegelikust probleemist, millega traditsiooniline majandusteadus hakkama ei saa. Robotlikult ratsionaalsete agentide asemel peab pensionisüsteem arvestama päris inimestega, kelle käitumist mõjutab psühholoogia. Kuni me seda ignoreerime, käib mõistlikul viisil säästmine enamikule ka tulevikus üle jõu.
Mida siis teha? Thaler soovitab ettevõtete juhtidele nelja tingimust arvestavat plaani. Esiteks – automaatne liitumine. Teiseks – automaatne säästumäära kasv (Save More Tomorrow). Kolmandaks – head vaikimisi valikud. Neljandaks – ei tohi innustada töötajaid panema kõiki sääste oma tööandja aktsiatesse.
Mida saab nendest soovitustest õppida ettevõtlik Eesti?
Kuidas Estonia, Inc pensioniplaan selles valguses paistab?
Vaikimisi säästma pandud inimesed püsivad raha kogumise rongil paremini kui need, kes peavad ise valima, millises peatuses peale hüpata.
1. Automaatne liitumine – olemas 🙂
Kõik tööturule sisenejad peavad ühinema kogumispensioni ehk teise pensionisambaga. See on tark.
Samas võiks teise samba avada veel täiendavateks automaatseteks sissemakseteks. Lisamaksetest võiks igaühel võimalik loobuda. Aga Thaler on näidanud, et vaikimisi säästma pandud inimesed püsivad raha kogumise rongil palju tõenäolisemalt kui need, kes peavad ise valima, millises peatuses nad peale hüppavad.
2. Säästmise kasv – ei ole 🙁
Thaler soovitab leppida inimestega kokku, et järgmisest palgatõusust läheb näiteks veerand või pool täiendavaks säästmiseks. Eeldusel, et palgad tõusevad, pole raske jõua üsna kiirelt 10 – 12%lise säästumäärani. Meie automaatne säästmine algab ja lõpeb 6% tasemel palgast töökarjääri esimesest päevast kuni pensionini. (NB! Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%).
3. Hea vaikimisi valik – varsti on 🙂
Siiani on sellega Eestis olnud pahasti. Kui tööle asuv noor ise pensionifondi ei vali, suunab riik tema vara loosiga mõnda konservatiivse strateegiaga pensionifondi. Paraku on enamus Eesti konservatiivse strateegiaga fondidest tänaseks sisuliselt garanteeritud negatiivse reaaltootlusega – fondi kulumäär ületab portfelli jooksva tootluse määra.
Tuleva ettepanekust lähtuv rahandusministri määrus loob alates juunist noortele inimestele pensioni II sambasse kogumiseks päris hea vaikimisi valiku.
Madalad kulud ja maksimaalne aktsia-osakaal on eeldused, et säästud pensionile jõudmise päevaks rohkem kasvaks.
Uue määrusega saadab riik kõik II sambaga liitujad, kes ise fondivalikut teha pole jõudnud, automaatselt madala kulu ja maksimaalse aktsiate osakaaluga pensionifondi. Madalad kulud ja maksimaalne aktsia-osakaal on just need asjad, mis annavad head eeldused selleks, et vähehaaval kogunevad säästud pensionile jõudmise päevaks võimalikult hästi kasvaks.
Nüüd tuleb muidugi rahandusministeeriumil ja finantsinspektsioonil tähelepanelikult jälgida, kas fondivalitsejate müügiagendid hakkavad noori vanadesse, kõrgete kulude ja kehvade tulemustega fondidesse üle meelitama. Heast vaikimisi valikust on vähe kasu, kui pangad selle vastu töötama hakkavad.
Ka näiteks Rootsi laisa pensionikoguja jaoks on vaikimisi valikuks just madalate kuludega indeksifond.
4. Ära innusta ostma oma ettevõtte aktsiaid – enam-vähem olemas 🙂
Meie seaduse nõuded pensionifondide investeeringutele soosivad investeerimist rahvusvahelistele turgudele, mitte jääma Eesti piiridesse. Miks see tähtis on? Enamiku Eesti inimeste vara ja tulu on juba niigi seotud oma koduettevõtte ja -riigiga. Pensionivara investeerimine mujale vähendab piirkonnariski.
Teeme pensionivara väljamaksed korda!
Nobeli preemia laureaadi õppetunnid ei piirdu pensioniks kogumisega. Tarvis on leida ka efektiivne ja inimeste vajadustest lähtuv pensionivara välja maksmise plaan.
Thaleri sõnul see valdkond lausa karjub innovatsiooni järele. Eestis karjub ka.
Ühe võimaliku lahendusena pakub Thaler välja lihtsa asja. Selle osa rahast, mis peab inimesele annuiteedina tagama toimetuleku elu lõpuni, võiks pensioniea saabudes suunata tagasi riiklikku sotsiaalkindlustusse (meie mõistes esimesse sambasse).
See on väga soodne viis pakkuda inimestele indekseeritud pensionimakseid kogu eluks. Kui riik kindlustab kõik kodanikud korraga, pole üksikute lepingute sõlmimise kulusid, inimesed ei pea tegema segadusse ajavaid valikuid, ei pea maandama negatiivse valiku riske (adverse selection). Kindlustusfirmad siin mõistlikku lahendust pakkuda ei suuda – majandusteadlaste järeldust kinnitavad ka täna Eestis pensionile suunduvatele inimestele peale surutavad kehvad pensionilepingud.
Eesti pensioni väljamaksete süsteem täna veel tark ei ole. Teeme selle korda!
Tee oma II sammas korda
Kas üldse saab II sambast veel asja? Pankade pensionifondide viletsust esile tõstva OECD raporti ja lähenevate valimiste valguses küsivad seda ajakirjanikud, poliitikute nõunikud ning inimesed, kes oma raha pärast arusaadavalt mures on.
Kui me ei usuks, et saab, poleks Tuleva sündinud. Meie eesmärk on aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Kui tahad selles osaline olla, astu Tuleva liikmeks.
Aga mida iganes sa kohustuslikust kogumisest arvad – sinu palgast 6% läheb iga kuu pensionifondi. Nii et algatuseks tee kohe korda just oma II sammas – selleks ei ole sul täna enam takistusi. Pensionifondi vahetamine ei maksa midagi ja võtab netipangas vähem kui 5 minutit.
Ükski Eesti fondijuht ei tea, mida maailmamajandus järgmistel aastakümnetel toob. Mina ka ei tea. Aga ma tean kahte asja.
1. Kulud loevad rohkem kui sa arvad. Hoolitse, et sa ei maksaks päevagi kauem kinni viletsate tulemuste ilusaks rääkimist ega pankade lobby-tööd. Kolmveerand valitsemistasust, mida pangad oma fondides kogujate rahast lõivuks võtavad, läheb just pensionifondide turundusele, müügile ja emapankade tuluks (1). See kõik sööb sinu vara tootlust väiksemaks. Täna ei ole ühtegi head põhjust maksta jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,5% aastas.
2. Omanikutulu kipub kasvama kiiremini kui palgad ja aktsiad on pikas plaanis pakkunud paremat tootlust kui võlakirjad. Kui sul on pensionini veel aega vähemalt kümme aastat või rohkem, siis hoolitse, et enamus su varast oleks paigutatud aktsiatesse. Et saada osa ettevõtete kasumist, pead olema aktsionär.
Vali soodsa tasuga indeksifond, mis kasvatab järjepidevalt sinu osalust maailma juhtivates ettevõtetes ja tagab, et sinu vara kasv ei jää kunagi maailma majanduskasvust kaugele maha. Mina ise ja teised Tuleva asutajad kogume muidugi kõik Tulevas. Aga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kõrval on minu meelest päris hea valik ka SEB indeksifond (aga mitte selle panga vanad fondid!).
Mina kavatsen hakata võlakirjafondile mõtlema alles 50ndate eluaastate teises pooles. Kui pensioniiga läheneb, jälgi fonditasusid eriti terava pilguga: tänaste madalate intresside juures kaotavad kõrgema tasuga konservatiivsetes fondides kogujad üsna kindlasti lähiaastatel raha, sest tasud ja inflatsioon söövad niigi pisikese tootluse ära. Sellepärast jäta valikusse ainult kaks kõige soodsama tasuga võlakirjafondi: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond või Swedbanki K1.
Kas Tuleva on fondivalitsejana ikka sama turvaline kui pank?
Kui sa tahad koguda Tulevas koos minu, Indrek Neivelti, Kristi Saare, Jaak Roosaare, Mari Kuhi ja teiste Tuleva liikmetega, on sul võibolla küsimus, kas meie vähem kui kahe aasta vanused pensionifondid on ikka turvaline valik.
Jah, on küll. Tuleva juhina ma ei saakski teisiti öelda, eksole. Aga sa ei pea siin ainult minu sõnale toetuma.
Eestis on II sambasse kogumine muide niiviisi korraldatud, et sina pensionikogujana ei pea Tuleva ega mõne teise fondivalitseja püsima jäämise pärast muretsema – see risk pole sinu kanda. Nimelt on pensionifondi vara tegelikult hoiul depoopangas, kes vastutab, et raha oleks turvaliselt kaitstud isegi siis, kui fondivalitseja endaga peaks midagi juhtuma. Tuleva pensionifondide depoopank on Swedbank, kes kinnitab kõik meie varaga tehtavad tehingud – täpselt nii nagu panga enda fondide puhul. Kui fondivalitseja peaks mingi suurema jamaga hakkama saama, hüvitab pensionikogujatele tekkida võiva kahju Eesti riigi investeeringute tagamise fond.
Pea meeles, et kõik Eesti pensionifondid investeerivad maailma väärtpaberiturgudele – meie vara väärtust mõjutavad muutused maailma majanduses. Pensionikogujana oleme kõik väga pikaajalise vaatega investorid ja kõige tähtsam on varuda kannatust. Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse neile, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud. Pensionisambaga on lihtne kursil püsida: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.
(See blogipost ilmus algselt 30. novembril 2018).
(1) Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüs, Rahandusministeerium 2018
