Pensionifondi kliendina saad sa pidevalt infokirju. Kaubanduskeskustes pöörduvad sinu poole pensionifondide müügimehed. Viimatisest Swedbanki infokirjast inspireeritud Tuleva liige saatis meile edasi mõned küsimused, mida oleks hea küsida oma pensionifondi haldurilt või siis sellelt heatujuliselt müügimehelt Ülemiste keskuses. Lisasime ka mõned mõtted omalt poolt – kui sa saad neile küsimustele vastuse, siis on loodetavasti su pensionikogumine läbipaistvam:

1. Igaüks peaks lihtsasti saama võrrelda oma pensionfondi tootlust maailma kapitaliturgude keskmiste indeksitega. Küsi seda julgesti, sest vaid Eesti pensionifondide omavaheline võrdlemine on sama ülevaatlik kui EU välispoliitika üle arutlemine Eesti maakonnalehtede info põhjal.

2. Pensionifondi tootlustest rääkides tuleb avaldada ka võrdlus inflatsiooniga. Siis saame rääkida reaaltootlusest ehk sellest, kas pensionivara ostujõud on aastatega kasvanud või hoopis kahanenud. Küsi, kuidas sinu pensionifondi tulemused sobituvad inflatsiooni konteksti. See on oluline seepärast, et kui näiteks inflatsioon on olnud kõrgem kui tootlus, oled sa tegelikult kaotanud.

3. Haldustasude suurust omakorda on mõistlik võrrelda teiste riikidega – täna on Eesti pensionifondide haldustasud OECD riikide ühed kõrgemad. Tegemist on väga lihtsa tehtega, mida saaks hakata võrdlustesse tooma juba järgmisest esmaspäevast ning kindlasti on su pensionivalitsejal need andmed olemas.

4. Lisaks haldustasule maksab pensionikoguja vahel kinni ka fondide varjatud kulud: näiteks tehingutasud ja allfondide haldustasud. Kõik kulud kokku moodustavad kogukulu määra, mida meist täna keegi ei tea. Kogukulu määra avaldamise vastu on Eesti pensionifondide valitsejad seni kindlameelselt võidelnud, kuid mida rohkem küsida, seda rohkem on lootust ka vastustele!

Kogume selliseid küsimusi pidevalt ning saadame neid ka ise oma liikmete nimel edasi pensionivalitsejatele. Kui sul on huvitavaid mõtteid ka endal, saada meile edasi. Küsimused võib kirjutada siia postituse kommentaaridesse, saata aadressil: [email protected] või jagada neid Tuleva Facebooki leheküljel.

Ning muidugi: tule liitu Tulevaga siin!

LHV lubadus sügisel ka ise madalate tasudega pensionifond teha tuli kuidagi kiiresti. Kuid kas see võit oleks saabunud, kui me oleksime ükshaaval nõudnud odavaid pensionifonde? Ei. Sest odavaid pensionifonde on juba aastaid tulutult nõutud. Üks Äripäeva artikkel korraga.

Muutuseks oli tarvis tuhandet inimest, kes selleks hetkeks Tulevaga ühinenud olid. Inglise keeles öeldakse selle kohta “proof of concept”. Me teame nüüd, et meie koostöö annab meile jõu. Kuid see on siiski alles algus. Esimese panga murdumine ja odava fondi loomine ei anna põhjust puhata.

Miski ei garanteeri, et pangad tõesti langetavad tasusid või jätavad need pikaks ajaks madalaks. Ainus garantii on Tuleva koos oma üha kasvava liikmeskonnaga. Lubadusi on lihtne pihustada keerulisteks sõnadeks nagu “marginaalne teenustasu” või mõttekohtadeks nagu “Teeme sügisel, kui jõuame”, “see asi on keeruline”, “vahepeal on majanduses toimunud palju muutusi”. Õigustuse leiab alati.

Kuid Tuleva pole loodud pelgalt teenustasude alandamiseks. Tuleva on mudel muutusteks. Alates vormist, mis erineb teistest. Alates sellest, et me jagame liikmete vahel kasumit ja lõpetades sellega, et me kuulame pensionikogujaid ja esindame nende huve. Muuta on meeletult. Ja seda, mis muudetud, tuleb hoida. Kui meie esimene võit tuli vaid 1000 inimesega, mida suudame teha  3000 või 10 000 inimesega?

Ühine meiega siin!

Fotol teksti autor üritamas sulanduda gruppi.

Küsisin eile rahandusministri juures pensioniteemalisele ümarlauale tulnud 32 inimese käest, kes neist esindab pensionikogujate huve. Tõusis kaks kätt – Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi esindajate omad. Teise küsimuse peale, kes nendest on hiljuti küsinud pensionikogujate arvamust, ei tõusnud enam ükski käsi.

Peame loomulikuks, et kui jutuks on näiteks haridustöötajate palgad, kutsutakse kohale õpetajate esindajad. Pensionikogumise esimesed viisteist aastat on aga möödunud ilma kogujate osaluseta aruteludes. Pärast kohtumist tänas minister Sven Sester Tulevat selle eest, et oleme aidanud olulise hääle laua taha tuua. See on tänaste liikmete võit. Täname omalt poolt ministrit, et ta esmakordselt pensionikogujad laua taha kutsus.

Mõnes mõttes on arusaadav, et inimeste arvamust pole eriti küsitud. Kuidas sa ikka küsid, kas me oleme rahul sellega, et meie pensionikontode keskmine tootlus on jäänud alla inflatsioonile, aga selle eest on meie rahast võetud rasvane protsent teenustasudeks? Et aastatega kogunenud pensionikontole jääb vähem raha kui pensionikoguja sisse maksnud on?

Aimates vastuseid, ei saa minister rahulduda pankade esindajate väitega, et tasude langetamisega pole mõtet kiirustada, sest suurimate turuosaliste fondidel on väidetavalt “marginaalne valitsemistasu langenud 0,5%ni”*.

Eesti võiks meie peaministri sõnul olla Uus Põhjamaa. Ometi võrdleb Rootsi panga Eesti filiaal pensionifondide tasumäärasid mitte Põhjamaade, vaid Bulgaaria ja Rumeeniaga. Fondivalitsejatelt on vaja küsida, miks Eesti inimese valikus on Rootsiga võrreldes viis korda kallimad pensionitooted?

Kuidas saab rääkida läbipaistvusest, kui lisaks kõrgele valitsemistasule ja väljumistasule peab pensionikoguja varjatult kinni maksma ka allfondide valitsemistasud ning tehingukulud, mis näiteks Suurbritannias tehtud uuringu põhjal on sama suured kui “ametlikud” tasud? Eesti pensionikogujad ei tea täna, kui suured need peidetud kulud on.

Eilsel kohtumisel üks finantssektori esindaja viskas nalja, et kui riik hakkaks fondide tasusid seadusega piirama, võiks lihtsalt teha ühe suure madalate kuludega riikliku indeksifondi. Nagu üks teine, ettevõtjast osaleja hiljem oma sõnavõtus märkis, oleks selle variandiga pensionikogujad täna oluliselt rikkamad. Enamikus riikides, kus see võimalus on, valib kõige rohkem inimesi muide just madalate kuludega riikliku fondi.

Inimeste arvamust võiks seega siiski küsida. Võiks uurida, kas inimesed tunnevad, et neil on piisavalt infot kohustusliku pensionisamba valikute kohta. Võiks küsida, kas poeskäigul pealetükkiva müügimehe veenmisel fondi vahetades oli inimesel võimalus näiteks arvutada, kui palju raha ta kaotas väljumistasuna senisest fondist oma säästusid üle tuues? Ja kas inimesed tahavad, et nii olulist finantstoodet määriks neile käigu pealt pähe tegelased, kes müüvad ühel päeval pensionifonde ja teisel päeval elektripakette ning saavad iga “netokliendi” pealt tulemustasu?

Tasuks veel küsida, kuidas on inimesed rahul nõustajatega, kes pangakontorites peaksid aitama pensioniga seotud valikuid teha, aga kelle teadmised pahatihti piirduvad vaid põgusa koolitusega ja kes püüavad nõustamise vahele müüa “krediitkaardi-lahendusi”? Kuna nende “nõustajate” töötasu maksab nagunii kinni pensionikoguja, siis võibolla eelistaks ta, et nad oleksid tõeliselt sõltumatud? Need pole lihtsalt huvitavad mõtteharjutused, vaid küsimused, millest sõltuvad meie säästud.

Tuleva on laua taga ja seisab pensionikogujate huvide eest. Seda tänu rohkem kui tuhandele inimesele, kes julgesid ühistu liikmeks astuda veel enne, kui olime jõudnud ennast tõestada. Täna on meil esimesed väikesed võidud juba ette näidata – mida rohkem liikmeid, seda suurem on meie võimalus olla igale liikmele kasulik.

Kui tahad pensionikogujate nimel kaasa rääkida või olla toeks neile, kes sinu eest räägivad, ühine Tulevaga täna.

*Ma ei ole päris kindel, et ma aru sain, mida “marginaalne valitsemistasu” tähendab. Küsi oma pensionifondi valitsejalt, mida see tähendab ja mis on sellel pistmist teenustasuga, mida sina maksad.

Hiljuti FinanceEstonia üritusel “Baltic Capital Markets Forum 2016” esinenud Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate föderatsiooni Betterfinance tegevdirektor Guillaume Prache tutvustas muuhulgas Betterfinance.eu iga-aastast ülevaadet Euroopa Liidu liikmesriikide pensionisüsteemide tulususe ning tegevuskulude kohta.

Eesti pensionisüsteem jääb raportist silma mitme negatiivse asjaoluga:

Kui II samba pensionifondide tulusust on omavahel väga lihtne võrrelda, siis erinevate pensionilahenduste kulutasemete võrdluse jaoks vajalik info ei ole avalik. Eriti halb on olukord III pensionikindlustustoodete puhul, kus kindlustusseltsid ei avalikusta ei toodete tulusust ega ka toodetega kaasnevaid kulusid.

Algselt otseinvesteeringuid teinud pensionifondid on üha rohkem kasutamas kolmandate osapoolte poolt struktureeritud tooteid ning nende toodete kasutamisega seotud lisakulud seavad kahtluse alla võime tulevikus investoritele tulu teenida.

Kuigi II samba pensionifondid avaldavad andmeid valitsemistasude (hetkel keskmiselt 1,4% aastas) järgse netotulususe kohta, on tegelike kogukulude (total expense ratio) tase teadmata. Betterfinance.eu analüüsi kohaselt on II samba pensionifondide kogukulud pigem 3% aastas, mis seab kahtluse alla fondide võime teenida võrdlusindeksitest kõrgemat tulu.

Vaatamata riigipoolsele täiendavale regulatsioonile ei ole keskmised valitsemistasud märkimisväärselt muutunud: kui 2002 aastal oli kõikide II samba pensionifondide keskmiseks valitsemistasuks 1,42% aastas, siis 14 aastat hiljem on keskmine valitsemistasu 1,36% aastas ehk vaid 0,06% vähem.

Kõrged tasud on ka üheks põhjuseks, miks II samba pensionifondide reaaltootlus perioodil 2002 – 2015 on 0,13% ulatuses negatiivne. Teisisõnu, vaatamata aktiivsele investeerimistegevusele on II samba pensionifondidesse kogunenud raha tänane ostujõud mõnevõrra madalam kui sinna algselt paigutatud rahal.

Täismahus raport.

Juba esimestel tundidel, mil Tuleva põhikiri oli avalik, saime liitujatelt ja huvilistelt palju ettepanekuid põhikirja selgemaks tegemiseks ning ettepanekuid lisandus mitme päeva jooksul juurde. Tegime kõigi ideedega põhjalikult tööd, kutsusime kokku asutajate üldkoosoleku ning muutsime Tulundusühistu Tuleva põhikirja.

Suurimad muudatused olid järgmised:

1. Muutsime paindlikumaks Tulundusühistuga Tuleva liitumise tingimusi. Nüüd on võimalik liikmeks saada ka III samba pensionikogujal, kellel ei ole II samba pensionikontot (punkt 4.2). Algselt seda võimalust ei olnud, kuid leidus mitmeid inimesi, kes soovisid toetada ühistu tegevust olemata II sambaga liitunud. Pidasime seda mõistlikuks, sest enne 1983.a sündinutel ei ole praegu enam võimalik II sambaga liituda.

2. Muutsime “lahkumiskapitali” mõiste “lahkumishüvitiseks” ja kirjeldasime ära lahkumishüvitise arvestamise alused ja tingimused, millal lahkumishüvitis makstakse (punkt 7.6). Asutajad leidsid, et lahkumishüvitise mõiste toob selgemalt välja mõiste sisu, sest tegemist on hüvitisega, mis makstakse endisele liikmele välja tema panuse eest pensionikapitali. Lisaks selgitati lahkumishüvitise arvutamise aluseid. Täpsustati, et lahkumishüvitist makstakse endisele liikmele või liikme surma korral tema pärijatele.

3. Muutsime osamaksu, liitumistasu ja pensionikapital punktid liikmete jaoks arusaadavamaks (punkt 8). Osamaks on asutajaliikmete panus ühistu osakapitali. Liikmeks astujad tasuvad ühekordse liitumistasu, millest kaetakse ühistu kulusid ja pensionikapitalilt arvestatakse panustanud liikmetele dividendi. Pensionikapitali alusel arvutatakse välja liikme lahkumishüvitis.

4. Loobusime selguse ja kõikide liikmete kaasamise eesmärgil volinike koosoleku institutsioonist.

Selguse mõttes tegime põhjalikult tööd kogu tekstiga ning täiendati muid põhikirja punkte. Kõik muutused on näha dokumendi võrdlusest siin.

Täname kõiki, kelle ühise töö tulemusel oluliselt parem dokument võimalikuks sai! Loe siit uut põhikirja
https://tuleva.ee/wp-content/uploads/2016/05/Tuleva_põhikiri_2016-05-09.pdf.