I osa: praktika

Pealkirjas püstitatud küsimusele vastan selle peatüki teises osas. Seal räägime teooriast ka. Kõigepealt joonistan sulle sõnadega hoopis kolm pensioni värvides visandit elust. Esimene lugu on ajast natuke ees, aga sama tõsieluline kui teine ja kolmas.

Esimene lugu: tulevik ehk kriis, mis tuleb ükskord niikuinii

Aasta on 2017+n.* Tuhanded Eesti inimesed on paigutanud oma pensionisäästud Tuleva indeksipõhisesse teise samba fondi. Tuleva jälgedes on käivitanud indeksifondid ka mitu panka.

Maailma väärtpaberiturge tabab järjekordne kriis. Indeksifondid, mis peegeldavad turgude keskmist, on languses. Halbadel uudistel ei paista lõppu tulevat – põhi võib veel kaugel olla. Kas nüüd on õige aeg “pidurit tõmmata” ja suunata oma pensionifondi osakud indeksifondist mõnesse aktiivselt juhitud fondi, mille languskõver näib olevat leebem?

Mina jätkan siiski rahulikult kogumist indeksifondis. Miks, sellest räägin selle peatüki teises osas.

* See, et kriis jälle kord tuleb, on kindel. Turud on tsüklilised heas ja halvas. Kahjuks keegi ei tea, millal täpselt.

Teine lugu: olevik

Ligi kolmandik rootslastest kogub täna teise samba pensionit Rootsi suurimas pensionifondis AP7. Indeksipõhises fondis, mille varast on aktsiatesse investeeritud 125 – 150 protsenti. See pole trükiviga. Fond on kogu vara paigutanud indeksi-aktsiatesse ning lisaks laenanud raha juurde ja investeerinud ka laenuraha indeksisse. Seda nimetatakse võimenduseks.

Tüüpiline “agressiivse” strateegiaga Eesti pensionifond on samal ajal aktsiatesse investeerinud alla kolmandiku varast, jättes 40% investorite rahast lihtsalt pangakontole seisma. Selline käitumine viitab ettevaatlikkusele või nagu Postimees hiljuti nentis, argusele.

Eesti pensionifondide juhid räägivad, et nende ülesandeks on investoreid turu kõikumiste eest kaitsta. Rootsi suurima pensionifondi koduleht ütleb üheselt, et see, kui palju fondiosaku hind inimese elu vältel üles-alla kõigub, pole pensionikogujale tähtis.

Kas Eesti pensionifondide juhid teavad midagi, mida rootslased ei tea?

Kolmas lugu: minevik ehk Eesti pensionifondide lühike ajalugu

Aasta 2002. Alustavate teise samba pensionifondide juhid Tõnno Vähk, Robert Kitt ja Vahur Madisson on kõik alla 30 aasta vanad. Nemad hakkavad esimest korda investeerima Eesti inimeste pensionisääste maailma väärtpaberiturgudele. Eesmärgiks on saavutada võimalikult suur tootlus.

Selleks investeerivad pensionifondid nii kõrge riskiga varadesse nagu seadus vähegi lubab. Fondide tulemused on esimestel aastatel väga head, ületades oluliselt maailmaturu indekseid.

Kuni saabub 2008/09 aasta finantskriiis. Eesti pensionifondide osaku hinnad kukuvad keskmiselt kolmandiku võrra. Maailmaturu indeks kukub vähem – veerandi võrra. See on loogiline. Mida kõrgemat tootlust ootad, seda kõrgem risk.

Ehmatus teeb kartlikuks

Eesti pensionifondid võtsid alguses julgelt riske. See, et globaalne finantskriis tõi kukkumise, üllatas ja ehmatas miskipärast hirmsasti kui mitte fondijuhte siis nende tööandjaid. Mõni fondijuht vahetati välja, kõik Eesti fondid muutsid oluliselt oma investeerimisstrateegiat. Vähendati aktsiate ja riskantsete võlakirjade osakaalu portfellis ning asemele tuli pangadeposiit.

Tulemuseks on see, et meie pensionifondide osaku hind kõigub viimastel aastatel tõesti vähem kui maailmaturu indeks. Paraku on seetõttu ka tootlus nigelam. Eesti inimeste pensionisäästud on teeninud viimase kriisi põhjast arvestades poole vähem kui nad oleksid võinud teenida turuindeksit jälgivas fondis. Aastatootluse vahe on peaaegu viis protsenti.

Tagasi tulevikku

See pole tühine erinevus. Kui fondijuht sind ka edaspidi riski eest “kaitseb”, hoides raha olematu tootlusega varades, koguneb sul pensioniks kordades vähem raha kui võiks.

Inimesed, kes on algusest peale kogunud pensioniks SEB teise samba fondides, on igal aastal teeninud sissemakstud summale üks kuni kaks protsenti. Hinnad on vahepeal muidugi rohkem tõusnud – reaaltootlus on negatiivne.

SEB pensionikalkulaatori andmetel saavutab 30-aastane keskmise palgaga inimene ühe-protsendilise aastatootlusega oma kogupensioniks (koos riikliku I sambaga) tänases vääringus (ehk siis inflatsiooniga kohandatult) 460 eurot kuus.

See on napilt üle kolmandiku palgast. Kolmveerand pensionist peaks selles stsenaariumis tulema riiklikust esimesest sambast, mille lubaduste pidavuse osas on paljud analüütikud täna skeptilised.

Kuue-protsendilise keskmise aastatootlusega fondis oleks pension 720 eurot kuus – alla kahe kolmandiku palgast. Üle poole sellest annaks teine sammas, mis ei sõltu valitsuse poliitilistest otsustest või riigieelarve seisust 30 aasta pärast.

Ära mõista mind valesti. Tuleva ega ükski teine indeksit järgiv või käsitsi juhitud fond ei taga sulle kindlat summat pensioniks. Aga kui fondijuht püüab investorit “kaitsta turu kõikumiste eest”, sest reklaamvoldikus ei näe need kõikumised kenad välja, on see pensionikoguja jaoks probleem. Kui sinu fondijuht keeldub riske võtmast, võtab ta sinult igasuguse võimaluse saavutada pensioniks piisav sissetulek.

Olen veendunud, et pensionifondide tänane strateegia – hoida raha võimalikult väikese riskiga varades nagu näiteks pangahoius – ei ole jätkusuutlik. Varem või hiljem nad mõistavad seda ja peavad investorite säästud uuesti paigutama kõrgema oodatava tootluse ja riskiga väärtpaberitesse. Ja siis oleme juba tuntud probleemi juures tagasi: kas sinu fondijuht ikka on turust targem?

Minu meelest ei tohiks ennast agressiivseks nimetav pensionifond vaikimisi tegutseda konservatiivselt. Enamikule pensionikogujatest on kasulik võtta riske, aga väga ettevaatlikel inimestel on võimalus valida konservatiivse strateegiaga pensionifond. Sellist otsust ei peaks fondijuht meile peale sundima.

Neljanda peatüki teises osas vaatame, mis on risk, miks turu kõikumine pole pensionikoguja vaenlane ja miks ma ikkagi tahaks hoida oma pensionivara indeksifondis ka turu languse ajal?

Kui sa pole esimesi peatükke lugenud, alusta siit. 4. peatükk jätkub siin. 

Pensioni võid koos meiega hakata koguma kohe. Juhend fondivahetuseks on siin:

28. juuli 2017: Uuendus ja uus mängukalkulaator

Aitäh Tuleva liikmetele. Tänu meie ühistule teenisin ma ühe hiireklikiga 350 eurot. Te teate juba, et olete pannud Eesti pensionituru õiges suunas liikuma. Esimene passiivse investeerimisstrateegiaga pensionifond on nüüd olemas.

Mina juba tegin avalduse oma teise samba fondiosakute üleviimiseks LHV XL fondist indeksifondi. Teen lühikese analüüsi sellest liigutusest. See on heaks näiteks sellest, miks pensionifondide teenustasude suurus nii tähtis on.

Minu pension

Kuna avaldasin enne novembri lõppu selleks soovi, vahetab LHV 2. jaanuaril mu XL fondi kogunenud osakud indeksifondi osakute vastu. Järgmise nelja kuu vältel ehk selle ajani, mil plaanin oma pensionivara üle tuua Tuleva fondi, maksan ma haldustasu 0,39 protsenti senise 1,59 protsendi asemel.

Nelja kuuga säästan teenustasude arvelt ligikaudu 80 eurot. Säästetud summa hakkab mulle ka edaspidi tulu teenima. Kui turg kasvab keskmiselt viis protsenti aastas, on mul kolmekümne aasta pärast pensionile minnes puhtalt tänu nelja kuu teenustasu kokkuhoiule 350 eurot rohkem raha.

Uuendatud 28. juulil 2017: 

Nii. Kevadel tõin ma oma vara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionfondi. Poole aastaga olen maksnud valitsemistasu kokku 150 eurot vähem kui ma LHV vanas fondis oleksin maksnud. See 150 eurot teenib fondis mulle tulu – kui turud kasvavad lähema 30 aasta vältel keskmiselt 5% aastas, suurendab see tänane 150 eurot tulevikus minu pensionivara 700 euro võrra.

Kus on sinu II sammas täna? 

Kaalu nüüd, enne juuli lõppu, kas suunata oma pensionivara kallimatest fondidest kaasaegsesse, madalate kuludega indeksifondi. Kui teed selleks avalduse hiljemalt 31. juulil, vahetab pensioniregister sinu vana fondi osakud uute vastu septembri algul. Kui teed hiljem, aga enne 30. novembrit, siis vahetatakse sinu vana fondi osakud uute vastu alles tuleva aasta jaanuaris. See tähendaks, et peaksid neli kuud kauem kõrgemat valitsemistasu maksma. Otsustamisel arvesta järgmisega:

1. Tuleva ettepanekul on vanal fondivalitsejal nüüd keelatud võtta fondist väljumisel veel protsent sinu rahast viimaseks lõivuks. Fondivahetus ei lähe sulle midagi maksma.

2. Pensioniks kogumine on pikk mäng. Mitte keegi ei tea, milline Eesti pensionifondidest teenib lähikuudel või kogu sinu tööelu jooksul parimat ja milline halvimat tootlust. Tänu kordades väiksemale teenustasule on indeksifondidel teiste fondide ees siiski korralik edumaa. Näiteks Nordea A Pluss peab saavutama enne tasusid tervelt 1,2% kõrgema tootluse, et Tulevaga sammu pidada. LHV L ja XL peavad saama enne tasusid 1% kõrgema tootluse, et konkurentsis püsida.

3. Uuendasin ka kodukootud kalkulaatorit, mis keskendub just 4 kuu – ühe vahetusperioodi – kokkuhoiule. Sellega mängides saavad Eesti aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete fondide kliendid lihtsasti arvutada, kui suur oleks sääst, vahetades kalli panga fondi Tuleva vastu. Lisaks arvutab kalkulaator, kui palju see sääst sinu pensioniks kasvab.

Siin on teenustasu säästu kalkulaator aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete pensionifondide klientidele.

Graafikul pensionifondide 10 aasta keskmine reaaltootlus, 2015. aasta lõpu seisuga. Allikas: OECD

Loe ka: Kuhu sinult võetav valitsemistasu kulub?

OECD raport kinnitab, et Eesti teise samba pensionifondide keskmine kümne aasta tootlus on arenenud riikide viletsaim, vahendavad Eesti ajalehed 31. oktoobril 2016.

Elu kallinemist arvesse võttes oleme pensionifondides aastate jooksul raha hoopis kaotanud, mitte juurde teeninud. Meie pensionifondid on põletanud kümne aastaga investorite raha keskmiselt 2,2 protsenti aastas, kirjutab Postimees.

Lisaks kehvale tootlusele on meie pensionifondid ka kõige konservatiivsemad, et mitte öelda kõige aremad, lisab Postimees. Hoiuste osakaal meie pensionifondide portfellides on järjest kasvanud. Suur osa investorite rahast seisab lihtsalt intressita pangakontol.

Sama päeva pärastlõunal avaldab Postimees pankade esindajate selgitused. Neid on pehmelt öeldes kurioosne lugeda.

LHV: fondi edu ei saa mõõta investorite tulus  

LHV joonistab ühe lõiguga välja probleemi, millele olen pühendanud käsil oleva artikliseeria kolm esimest peatükki.

LHV fondivalitseja juhi Mihkel Oja sõnul ei põhine OECD arvutused osaku väärtuse muutumisel, vaid lähtuvad pensionifondidesse tehtud sisse- ja väljamaksetest. Rahavoogudega kaalutud tootlus pole aga LHV hinnangul parim vahend fondide edukuse hindamiseks.

Mida Mihkel Oja siin ütleb? Tema arvates ei näita fondi edukust see, mitu protsenti investor keskmiselt oma raha kasvatanud (või kaotanud) on.

LHV on šokeerivalt aus, öeldes otse, et investorite tulu ei ole panga jaoks fondi edukuse mõõdupuu. See otsekohesus räägib pankurite ja klientide möödapääsmatust huvide konfliktist. Miks pangale on muud näitajad kliendi tulust olulisemad, loe artikliseeria teisest peatükist: Kolm asja, mida pead teadma fondijuhtide motivatsioonist. 

Miks osaku puhasväärtuse kasv fondide tootlust üle hindab ja sinu tegelikku tulu ei näita, loe omakorda kolmandast peatükist: Kas LHV on ikka indeksist parem?

Swedbank ja SEB räägivad erinevatest reaalsustest

Swedbanki fondivalitseja juht Kristjan Tamla leiab, et Eesti pensionifondide tulemus ainult näib kehv. Seda sellepärast, et OECD arvutusmetoodika paneb suurema kaalu viimastele aastatele, mil pensionivarade kogumaht on oluliselt kasvanud.

Tamla põhjendus viitab sellele, et varasematel aastel, kui Eesti pensionisüsteem oli väike, olid tulemused head. Viimastel aastatel, kui fondide käes on rohkem raha, on tulemused kehvemad.

SEB-i fondijuht Endriko Võrklaev kinnitab ka, et tegelikult pole Eesti fondid nii viletsad nagu OECD väidab. Tema põhjendus käib siiski Swedile risti vastu.

Võrklaeva arvates paistab pensionifondide tulemus kehv sellepärast, et OECD võtab liiga palju arvesse 2008. finantskriisi eel tehtud vigu. Tema sõnul on fondide tulemused viimastel aastatel oluliselt paranenud, aga paraku mõjutab just varasem minevik keskmisi tootlusi negatiivselt.

Swedbank ja SEB räägiks justkui kahest erinevast pensionisüsteemist: esimesel läks hästi just varem ja nüüd mitte eriti, teisega on vastupidi.

Eesti inimeste rahal on läinud kehvemini kui teistel, sest kulud on kõrgemad ja ennustamise katsed ei anna tulemusi 

Kõik kolm fondijuhti räägivad ju siiski samast asjast: meie rahast. 2008. aasta alguses oli Eesti pensionifondides 700 miljonit eurot Eesti inimeste raha. Täna on fondivalitsejate hoole all ligi kolm miljardit eurot. Seega mõjutab 2008. aasta tulemus loomulikult keskmist neli korda vähem kui 2016. aasta tulemus.

Pensionikogujate rahal on Eestis aastate vältel läinud halvemini kui enamikus arenenud riikides. Isiklikult arvan, et põhjused on lihtsad: suured kulud (sealhulgas agressiivne müük ja fondivalitseja emapangalt ostetud teenused) ning ebaõnnestunud katsed turu käitumist ennustada. Loe artikliseeria esimesest peatükist, kuidas asja parandada võiks: Miks superinvestor Buffett soovitab paigutada raha indeksifondi?

Loe ka: Kuhu sinult võetav valitsemistasu kulub?

Täna, 31. oktoobril 2016 on viimane aeg Tuleva liikmeks astuda neil, kes soovivad koos asutajatega meie ühise fondivalitseja algkapitali panustada. Meilt on küsitud, kas Tuleva liikmeks astuda oleks mõistlik üle 55-aastastel inimestel, kellel pensioniiga juba suhteliselt lähedal.

Iga inimese eesmärgid ja vajadused säästmisel ning investeerimisel on erinevad. Vanus on pikemalt süvenemata tõesti üks asi, mis sinu investeerimisotsuseid võiks mõjutada. Kirjutasin hiljuti ka blogis sellest, millele erinevatel eluperioodidel raha kogudes peaks tähelepanu pöörama.

Tuleva liikmeks astumisele mõeldes on paar asja, mida pensionieale lähenev inimene silmas võiks pidada.

Kui kaalud algkapitali panustamist, siis arvesta, et see on pikaajaline rahapaigutus

Algkapitalist saab Tuleva fondivalitseja reserv, millest suurem osa läheb indeksifondide kaudu maailma aktsiaturgudele. Ajalooliselt on aktsiad tootnud kõrgemat tulu kui peaaegu riskivabad deposiidid või võlakirjad, aga on olnud ka perioode, kus aktsiad on mitu aastat järjest negatiivse tootlusega.

Ka fondivalitseja tegevuskasum, mis võimaldab algkapitali panustanutel saada dividende, tekib alles mõne aasta pärast Tuleva fondide mahu kasvades.

Isiklikult arvan, et kui sul on kindel soov raha lähema viie kuni kümne aasta jooksul kasutada, võib Tuleva algkapital olla liiga riskantne rahapaigutus. Kui turud kasvavad kenasti ja Tuleva fondid kasvavad nagu äriplaan ette näeb, on sinu raha selleks võibolla vahvat tootlust teeninud. Aga kui just järgmised aastad peaksid kujunema turgudele raskeks, läheb kauem aega.

Samas on sinu vanus siin ainult tinglik näitaja. Sama põhimõte, et algkapitali võiks olla mõistlik paigutada raha, millelt oodatakse pikaajalist tulu, kehtib ka noortele inimestele. Ja teisest küljest, kui sa oled näiteks 60-aastane hea tervisega inimene, läheb sul võibolla täna investeeritud raha tarvis alles paarikümne aasta pärast. Kui paned hoopis raha kasvama, et see lastele või lastelastele pärandada, ei mängi sinu vanus investeerimisel jällegi olulist rolli.

Pensioniboonus koguneb aastate jooksul

Kui sa algkapitali ei panusta, siis sinu otsene rahaline kasu Tuleva liikmeks astumisest tuleb pensioniboonusest. Hakkad teenima 0,05 protsenti nende teise samba pensioniosakute väärtusest, mille oled suunanud Tuleva fondi. Sinu rahaline kasu tekib vähehaaval aasta-aastalt: viis eurot iga 10 000 euro kohta aastas. Kui sa plaanid veel näiteks kümme aastat teise sambasse sissemakseid teha ja ei plaani kohe pensioniea saabudes kogu summat kindlustuslepingusse suunata, on sul ka 55- kuni 60-aastasena piisavalt aega pensioniboonust koguda, et liitumistasu tasa teenida.

Tuleva plaanib esimese sammuna luua ühe konservatiivse ja ühe agressiivse investeerimisstrateegiaga teise samba pensionifondi. Jällegi: vanus ei ole kindel määraja, kumma kasuks sina peaksid otsustama. Küsimus on eelkõige selles, kui pika aja pärast sa kavatsed tööl käimise lõpetada ja pensionivara kasutama hakata. Minu isa käib täna veel 81-aastasena tööl, samas minu abikaasa 64-aastane ema jäi juba pensionile.

Seega: otsides vastust küsimusele, millal peaksid oma teise samba ja muud pensionivarad suunama riskantsematest ja tulusamatest varaklassidest võlakirjadesse ja/ või pangadeposiiti, arvesta pigem oma vajaduste ja plaanide, mitte niivõrd numbriga passis.

Kui sul on pensionieani jäänud viis aastat, tahad kindlasti kohe esimesel võimalusel pensionile jääda, sul pole eriti muid sääste ja teine sammas saab oluliseks osaks sinu pensionist, tasub kindlasti täna suunata pensionikontole kogunenud vara konservatiivse investeerimisstrateegiaga fondi.

Kui sul on tervis korras, naudid oma eriala ning plaanid kuni kõrge eani tööl käia, pole tegelikult mingit reeglit, mis ütleks, et peaksid oma raha suunama konservatiivsesse fondi. Muidugi võiks olla midagi pangahoiusel hinge taga hädajuhtumiteks, aga jällegi: see kehtib igas vanuses inimeste kohta.

Mis veel võib sinu otsust mõjutada?

Tuleva liikmeks on astunud kümned inimesed, kes peavad isiklikust kasust olulisemaks aidata Tuleva idee teoks teha ja seeläbi teha Eesti pensionisüsteemi paremaks. Kui see ei ole sulle piisavalt hea põhjus liitumiseks, on sul tegelikult võimalik Tulevast kasu saada isegi ilma liikmeks astumata.

Esiteks saavad loodavates Tuleva fondides pensioni koguda ka inimesed, kes Tuleva liikmed pole – lihtsalt nemad ei teeni pensioniboonust. Teiseks aitab Tuleva riigil paremaid seadusi tehes pensionikogujate huve paremini kaitsta, samuti on Tuleva survel lubanud ka pangad oma fondide tasusid alandada. Tuleva liige Indrek Seppo arvestas välja, et tema säästab tänu Tuleva tuleku uudisele vähemalt 10 tuhat eurot madalamate teenustasude arvelt.

Niisiis, kui sa algkapitali panustamisest huvitatud pole ja sulle ei ole tähtis olla üks 3000-st inimesest, kes aitab Tuleva idee teoks teha, võid rahulikult oodata. Tuleva liikmeks saab astuda ka hiljem.

ehk kas LHV pensionifond on ikka indeksist parem?

Statistika olla maailma kõige suurem vale. Kas sa teadsid, et esimene teadaolev kirjalik allikas, kust selline ütlus pärineb, rääkis pensionidest?

Juuni, 1891, Suurbritannia ajaleht The National Observer:

Eesti, juuli 2016, LHV finantsportaal:

Joel Kukemelk LHV-st kirjutab klientidele, et et LHV pensionifond L on löönud indeksit. Pensionireformist saadik on fondi keskmine aastatootlus olnud rohkem kui seitse protsenti!

“Hmm, kas tõesti?” mõtles Tuleva liige Aivar*, vaadates oma pensionikonto seisu. Ta võttis pensionikeskusest oma pensionikonto andmed ja arvutas välja, et tema raha on just selles fondis teeninud vähem, kui fondivalitseja kuulutas. Samuti vähem, kui ta indeksifondis tulu oleks saanud. Milles asi?

Asi on sellest, et kõnealune graafik ei näita Aivari ega sinu teenitud tulu, vaid LHV L fondi osaku puhasväärtuse kasvu 2003. aastast tänaseni.

Mida see tähendab?

See graafik näitab, kui palju on kasvanud ühe 2003. aasta ühel jaanuaripäeval tehtud investeeringu väärtus. Kui sa oled alla 30-aastane, ei käinud sa tõenäoliselt sel ajal veel töölgi: järelikult ei investeerinud sa siis pensionifondi üldse midagi.

Kui sa juba käisid tööl, ühinesid pensioni teise sambaga ja valisid LHV L fondi, läks sel päeval sinna fondi kuus protsenti sinu tollasest brutopalgast. Kui sa teenisid sel ajal Eesti keskmist palka, läks pensionifondi napilt alla 25 euro. No vot, see 25 eurot ongi teeninud tulu keskmiselt seitse protsenti aastas. Rohkem kui indeks. Statistiliselt on kõik õige.

Aga kõik sinu järgmised teise samba maksed – olgu siis 25 või 250 eurot korraga, räägivad juba igaüks oma lugu. Nende kohta sa siit graafikust midagi välja ei loe. Sellepärast ei saa sa oma pensionivara kasvu osaku puhasväärtuse kasvu järgi hinnata.

Millal saaks sinu investeeringu tulusust osaku puhasväärtuse kasvuga mõõta?

Oletame, et sa said 2003. aasta alguses vanatädilt päranduse ja investeerisid selle raha korraga LHV fondi. Siis oleks sinu raha teeninud aastate vältel tulu just nii palju nagu see graafik näitab.

Nagu öeldud, pensioniks kogumine käib teisiti: teise sambasse ei saa keegi korraga suunata suurt summat, vaid me kõik paneme oma palgast tillukese osa kõrvale iga kuu. (1) Aga oletame siiski korraks, et sa said tädilt sellise ühekordse päranduse. Vaatame, mida sa sellest graafikust siis saaksid välja lugeda?

Keskmine tootlus oleks olnud täitsa korralik. Esimestel aastatel on fondijuht teinud julgeid otsuseid ja teeninud maailmaturgude indeksist suuremat tulu. Seesama julgus oli ilmselt põhjuseks, miks 2008. aasta globaalse kriisi ajal põrus LHV indeksist rohkem. Samas kasvasid LHV investeeringud pärast kriisi lõppu jälle paari aasta vältel indeksist kiiremini.

Üks asi jääb veel silma. 2007. aasta algul asus LHV pensionifonde juhtima tänane fondijuht Andres Viisemann. Tema juhtimise all on siiski LHV L fondi osaku puhasväärtuse kasv jäänud indeksile alla. Mispärast, ei oska öelda.

Tädi pärandus võinuks 2007. aastast saadik Andrese käe all teenida 4,2 protsenti tootlust aastas, indeksifondis aga 5,1 protsenti aastas.

Kuid see on puhas mõttemäng. Isegi kui tädi oleks sulle helde päranduse jätnud, poleks sa saanud seda ei 2002. ega 2007. aastal teise samba pensionifondi paigutada. Seadus lubab ja käsib sinna suunata väikese osa sinu palgast igal kalendrikuul.

Miks see erinevus tähtis on? 

Sa alustad investeerimist tillukeste summadega ja raha koguneb fondi ajapikku. Mida suurem summa on sinu pensionikontole kogunenud, seda rohkem mõjutab fondi osaku väärtuse kasv sinu teenistust. Lihtne – viis protsenti 25 eurost on hoopis midagi muud kui viis protsenti 2500 eurost, eks?

Vaatame uuesti seda osaku puhasväärtuse graafikut. 2006. aasta lõpuni kasvas L fondi osaku puhasväärtus indeksist selgelt kiiremini. 2007 – 2011 näeb graafik välja nagu Ameerika mäed – maailma väärtpaberiturgudel oli keeruline aeg. 2011. aasta algusest tänaseni on osaku puhasväärtuse kasv indeksile püsivalt alla jäänud. Aga sellegipoolest on L fondi osaku puhasväärtus indeksifondiga võrreldes kõrgemal, ütled sa?

Jah, aga siin tulevadki mängu rahavood ehk siis kui palju ja millal investorid raha fondi on suunanud. 2006. aasta lõpuks olid investorid LHV L fondi paigutanud 10 miljonit eurot. 2011. aasta alguseks olid pensionikogujad sisse maksnud 57 miljonit eurot. Tänaseks on investorid fondi paigutanud kokku 360 miljonit eurot.

See tähendab, et just viimaste aastate investeerimisotsused mõjutavad investorite tulu kordades rohkem kui fondi osakute väärtuse käekäik esimestel aastatel.

Seega: osaku puhasväärtuse kasv ei näita, kui hästi sinu investeeritud rahal läinud on. Et teada saada, kui palju keskmine investor on pensionifondis tulu teeninud, tuleb välja arvutada fondi rahavoogudega kaalutud tootlusmäär. Selleks on vaja natuke kannatust – tegin arvutused sinu eest ära. Pensionikeskusest saadud andmete põhjal on LHV L fondi investorid fondi loomisest saadik teeninud keskmiselt 4,5% tulu aastas. Võrdluses toodud Vanguardi fondides oleks sama investeering teeninud keskmiselt 7,8% aastas.

Aga kui palju siis just sinu teise samba raha teeninud on?

Viimane võrdlus näitab, kui palju keskmine LHV L fondi investor on teeninud ja kui palju ta oleks võinud indeksifondis rohkem teenida. Kui sa tahad teada oma pensionikonto tootlust, on tarvis välja arvutada, milline on kõigi sinu igakuiste sissemaksete tootluste kaalutud keskmine tänaseni. See ongi rahavoogudega kaalutud tootlusmäär.

Just see arvutus näitaks kõige paremini, kui head tööd on fondivalitseja just sinu heaks teinud. Vean kihla, et kõik Eesti pensionikogujad tahaksid oma pensionikonto keskmist tootlusmäära teada. Paraku ei näita seda täna sulle pensionikeskus ega ükski fondivalitseja.

Kui sul on aega ja numbrid meeldivad, saad oma teenitud tulu muidugi pensionikeskuse andmete põhjal välja arvutada. Aivar just seda tegigi. Vaatame, millist tulu tema raha LHV L fondis on teeninud.

Aivari teise samba pensionivara on LHV L fondis on teeninud keskmiselt 5,2 protsenti aastas. Vanguardi indeksifondile jääb see tulemus alla: kui Aivar oleks saanud raha indeksifondi paigutada, oleks ta teeninud keskmiselt 6,5 protsenti aastas.

Kui keskmine tootlus jääb nii LHV-l kui Vangardil samaks ja Aivari sissetulek samuti, saaks ta 34 aasta pärast pensionile minnes Vanguardi fondist kokku 34% protsendi võrra suurema pensioni kui LHV-st. See tähendab, et vanaduspõlves oleks Aivaril indeksifondi investeerides kolmandiku võrra rohkem raha kui LHV fondi investeerides.

Aivar muide on 31-aastane ja läks tööle 2002. aastal. Kui sa oled umbes sama vana, on sinu pensionivara käekäik tõenäoliselt üsna sarnane.

LHV L pensionifond on Eesti parimate seas, aga jääb maailma keskmisele alla. Valdav osa pensionikogujatest on kõigis LHV fondides saanud vähem tulu kui nad indeksifondides oleksid võinud teenida.

Muide, ma tahtsin tegelikult selle peatüki ilmumise ajaks inseneride abiga teha lihtsa kalkulaatori, mis võimaldaks sul ilma suurema vaevata arvutada välja oma pensionivara tootluse ja ühtlasi võrrelda seda nii maailmaturgude keskmise (indeksiga) kui ka inflatsiooniga.

Mul on abiks olnud programmeerijad Eesti parimatest IT-firmadest. Oleme kulutanud päris palju tunde õhtutest ja nädalavahetustest.

Pensionikeskusel, mis peab arvestust kõigi Eesti inimeste pensionivara üle, oleks väga lihtne selline kalkulaator valmis programmeerida. Meile kättesaadavate andmete abil on see osutunud seni raskemaks ülesandeks kui lootsime. Lihtsalt pensionikeskus lubab sinul oma pensionikonto väljavõtet alla laadida ainult .pdf failina, mis on arvude töötlemiseks sobimatu formaat.

Küsi kindlasti oma pensionifondivalitsejalt ja pensionikeskusest, milline on sinu pensionikonto keskmine aastatootlus.

Küsi ka võrdlust indeksi ja inflatsiooniga. Ära rahuldu puhasväärtuse graafikuga, mis sinu tulu kohta midagi ei ütle.Kui inimesed huvi tunnevad, loob pensionikeskus kindlasti võimaluse igaühel oma pensionivara tootlust vaadata ja võrrelda.

Vaatame, kes meie pensionivara tootlust arvutava ja indeksi ning inflatsiooniga võrdleva pensionikalkulaatori enne valmis saab: Tuleva, maksumaksja raha toel registriandmeid hoidev pensionikeskus, mõni tänane fondivalitseja või keegi teine!

Juhend fondivahetuseks:

4. peatükk algab siin.

* Aivari nimi on tema soovil muudetud.

** Graafik näitab osaku puhasväärtuse muutust võrreldes alguspunktiga (alguspunkt = 100). Vanguardi indeksifond koosneb 50% ulatuses Vanguard Global Stock Index Fund Investor Share-ist (VANGLVI) ja 50% ulatuses Vanguard Euro Government Bond Index Fund Investor Share-ist (VANEGBX). Mõlemad fondid on kättesaadavad Euroopa jaeinvestorile.

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.