Meil on taas mõned head uudised, kuid kõigepealt taustast – Tuleva sünniks olnuks raske leida paremat aega kui hetk, mil Rahandusministeerium valmistas ette uut investeerimisfondide seaduse eelnõud. See on eelnõu, mis otseselt reguleerib pensionivalitsejate tegevust, uute valitsejate turule lubamist ja tasusid.

Kogusimegi ühte koostöödokumenti kokku Tuleva liikmete ettepanekud ning saatsime need ministeeriumile. Tõnu Pekk osales seejärel võrdselt koos teiste turuosalistega Rahandusministeeriumi nõupidamistel ja ümarlaual, kaitses meie ettepanekuid ning andis sündmustest jooksvalt aru ka meie blogis.

Eelmisel nädalal saime Rahandusministeeriumist kirja mitme rõõmustava vastusega: Ministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõus oli arvestatud meie ettepanekutega ning näiteks fondivahetustasu alaneb eelnõu järgi vähemal 10 korda. Samuti alaneb pensionivalitseja loomiseks vajalikku algkapital eelnõu kohaselt kolmelt miljonilt eurolt ühe miljoni euroni. Lähemalt nende ja teiste ettepanekute arvestamise kohta saad lugeda siit.

Halvem uudis on see, et heakskiitu ei leidnud meie ettepanek muuta nii fondivalitsemise kui depooteenuse osutamine piiriüleseks, ehk avada turg suurtele rahvusvahelistele teenuseosutajatele. Tuleva hinnangul oleks võimalik avada Eesti turg rahvusvaheliselt tunnustatud teenusepakkujatele nii, et see ei seaks pensionikogujaid suurema riski alla, kuid aitaks lahendada kõige suuremat probleemi, mille pärast Eesti inimesed juba väga palju raha kaotanud on: konkurentsi puudumist.

Kui konkurentsi pole, tuleb leida võimalused, kuidas seda soodustada. Vajadusel ka kohustuslikke pensionifonde erinevalt käsitledes.

Kuidas muudab aga eelnõu Tuleva tegevusi lähikuudel?

Kuigi Tuleva hinnangul on eelnõus mitmed õiglased muudatused, on tegemist alles eelnõuga, mis läbib veel mitu otsustamisringi, mille käigus võib sellesse tekkida muudatusi. Kui tekkivad olulised muudatused, peavad nii Tuleva, kui laiem avalikkus tähelepanu pöörama nende muudatuste põhjendatusele. Anname sulle neist jooksvalt teada. Samuti sunnib ettevaatlikkusele, et me ei tea, millal eelnõu lõpuks Riigikogus vastu võetakse.

Tuleva algkapitali kogume ikkagi 3 miljoni graafikus ning panustajate jaoks tähendaks kapitalinõude vähendamine seda, et osa panustatud kapitali võib ühistu kiiremini kui plaanitud liikmetele tagasi anda. Millal ja kui palju sõltub sellest, millal seadusemuudatus jõustub ja kas on mingeid muid täiendavaid nõudeid kapitalile (näiteks sõltuvalt pensionifondide mahust). Kapitali tagastamise otsustab üldkoosolek.

Kui sa aga seni pole Tuleva liige, aga tahad enda ja teiste Eesti inimeste pensionikogumist paremaks muuta, siis liitu meiega siin!

Üleeile sai läbi enne 1. juulit Tulevaga liitunud inimeste võimalus panustada Tuleva pensionivalitseja loomise algkapitali. Kapitali panustamine aga jätkub nende jaoks, kes liitusid hiljem või alles otsustavad liituda.

Esmaspäeva südaööks olid Tuleva 603 liiget meie algkapitali panustatud 1,34 miljonit eurot. Eriti head meelt teeb meile, et enne 1. juulit liitunud inimestest olid panustanud enam kui pooled liikmed (52,39%).

Kõige rohkem panustati 1000 euro kaupa.

Paljud inimesed alustasid osade kaupa panustamist, plaanides edaspidi raha juurde kanda, nii et lõplikud panustatavad summad võivad pisut erineda. Kõige rohkem panustajaid olid 35-44 aasta vanused. Mehi oli 73 protsenti ning naisi 27 protsenti.

Vanuseandmed kinnitavad, et peame aitama ka noorematel inimestel mõista, et just neil on täna pensioniks säästmist alustades kõige rohkem võita. Mida pikem aeg pensionini, seda suuremat tulu jõuavad nii pensioni II sammas kui algkapitali panus teenida. Samuti, kuna naiste oodatav eluiga on pikem, peab Tuleva jätkama tööd selle nimel, et jõuda madalate kuludega läbipaistva pensionikogumise sõnumiga ka nendeni.

Kuidas edasi?

Eeldusel, et sarnane tempo jätkub, loodab Tuleva esitada tegevusloa taotluse inspektsioonile oktoobris – tänaseks on selleks suurem osa ettevalmistusi juba tehtud. Finantsinspektsioon menetleb luba omas tempos, kuid juhatus annab parima, et 2017 esimesel poolaastal saaksid inimesed oma II samba Tuleva madalate kuludega pensionifondi üle tuua.

Usume liikmeskonna jätkuvat kasvu, kuid siin saab igaüks meid aidata. Liikmed saavad kutsuda uusi liikmeid ja mitteliikmed tulla liikmeks. Seni parim materjal meie eesmärkidest on siin. Kui pole veel lugenud, siis tutvu sellega ja jaga edasi!

Mida kiiremini kasvab meie liikmeskond ja mida kiiremini kogume algkapitali, seda kiiremini saame esitada uue pensionivalitseja asutamise taotluse Finantsinspektsioonile.

Sugulase sünnipäeval. “Kuule, see Tuleva on küll lahe. Ma astusin juba liikmeks ja paneks algkapitali ka.” Küsija tõstab salatit juurde. “Ega ma eriti pole jõudnud su e-maile lugeda – ütle lihtsalt ise, kas ja kui palju võiks panna?”

Ei ütle. Sõpradele ei ütle, abikaasale ei ütle, ämmale ei ütle, tädi uue mehe pojanaisele ka ei ütle. Meile on oluline, et sa teeksid rahalisi otsuseid võimalikult teadlikult. Kuid ma võin jagada sinuga omi arutluskäike. Nii et, mõtleme koos.

Kus su säästud praegu on?

Pangahoiusel on plusse ja miinuseid. Pluss on see, et saad raha vajadusel lihtsasti kätte. Teine pluss on see, et põhiosa säilimine on tavaliselt tagatud. Kui panid arvele 1000 eurot, saad 1000 eurot ka välja võtta.

Kui plaanid varsti korteri osta, siis sissemakseks vajalikku summat on mõistlik hoida rahas. Ootamatusteks võiks pangaarvel ka midagi tagavaraks olla. Näiteks juhuks, kui pesumasin katki läheb.

Pangakontol raha hoidmise miinus on see, et peaaegu sama kindlalt kui on tagatud nominaalväärtuse säilimine, on tagatud ka sinu raha tegeliku väärtuse kaotus. Teenitav intressitulu jääb peaaegu kindlasti inflatsioonile alla. Tänaste intresside juures kehtib see reegel üldiselt ka igasuguste tähtajaliste, kogumis- ja investeerimishoiuste kohta.

Mida pikem aeg, seda rohkem inflatsioon sinu säästudest ära sööb. Selle pärast oleks tark otsida näiteks laste iseseisva elu alustamiseks või oma pensioniks kogutavate säästude paigutamiseks parema oodatava tootlusega võimalusi.

Millised on võimalused parema tootluse saamiseks?

Kui kogud pensioniks, siis lisaks kohustuslikule II sambale võiks kaaluda III sammast, millele riik on andnud tulumaksusoodustuse. Kahjuks on kolmanda sambaga täna Eestis sama jama, mis teisegagi: maksueelisest saadava võidu nullivad fondivalitsejate kõrged teenustasud. Samuti peab arvestama, et maksueelis kaob, kui mingil põhjusel on tarvis raha enne pensionile minekut välja võtta.

Kui kogud lapsele, siis kindlasti ei soovita ma igasuguseid pangas pakutavaid laste investeerimistooteid (koolifondid, lapse kasvukontod jne). Nende kulud on isegi pensionisammastega võrreldes kordades kõrgemad – tulu läheb pangale, mitte sinu lapsele.

Muide, kui kogumisarve on lapse nimel, läheb konto kasutusõigus lapse täisealiseks saades automaatselt talle üle. Tean näiteid elust, kus lapsevanema ettekujutus kogutud raha mõistlikust kasutamisest pole hilisteismelise lühinägeliku visiooniga kokku langenud. Kui näiteks korteri sissemakseks kogutud raha kulub kogemata suve jooksul meelelahutusele, on pärast kõigil kahju.

Olen uurinud, kuidas saaks Eestis alla 10 000 euro suurust summat investeerimisfondidesse paigutada (üksikute aktsiate ostmine oleks liiga riskantne). Erinevate pankade pakkumiste võrdlemine on aeganõudev, sest ühel juhul on haldustasud kõrged, teisel juhul ebaproportsionaalselt suur ostu- või müügikomisjon jne. Kõigi võimaluste puhul jällegi sama probleem: kõrged kulud näpistavad võimalikust tootlusest suurema osa ära.

Tuleva algkapitali slaidipakis võrdlesin algkapitali panuse kulusid ja oodatavat tootlust ühe panga kasvukontoga – see on minu teada täna kõige soodsam Eesti inimesele kättesaadav võimalus indeksifonde osta (1).

Selles näites on nii Tuleva algkapitalist kui ka kasvukontole pandud rahast kolmveerand investeeritud maailma aktsiaturgu ja veerand Euroopa valitsuste võlakirjaturgu järgivatesse indeksifondidesse.

Iga Tuleva algkapitali panustatud 1000 eurot teenib kümne aastaga juurde 629 eurot fonditootlust, millest läheb maha 98 eurot teenustasu. Lisaks teenid 431 eurot meie fondivalitseja tegevusest. Kümne aasta pärast on sul kokku 1966 eurot.

Investeerides 1000 eurot sarnase tootlusega indeksifondide aktsiatesse kasvukonto kaudu, maksad 629 euro suurusest fonditootlusest 199 eurot teenustasudeks. Kümne aasta pärast on sul kokku 1430 eurot.

Kas see võit on kindel?

Ei ole – garanteeritud tootlust ei anna kasvukonto ega paigutus Tuleva algkapitali. Vaatame, millest oodatav tulu sõltub. (Muide, kui pangas teile lapsefondi müües väidetakse, et on garanteeritud tootlus, siis küsige, kas see garantii on enne või pärast teenustasusid, ehk kas tootlus on garanteeritud teile või pangale?)

Meie näite eeldus on, et indeksifondide kaalutud keskmine tootlus enne kõiki teenustasusid on 5%. Tegelik maailmaturgude tootlus võib olla kõrgem või madalam – see ei sõltu meist ega teistest Eesti fondivalitsejatest. Tuleva tegevuskasumi ennustamisel on kõige olulisemaks eelduseks, et viie aastaga toob Tuleva fondidesse 10 000 inimest keskmiselt 80% oma kogutud pensionivarast. See on minu arvates konservatiivne prognoos. Samuti eeldame, et alates viiendast tegevusaastast langetame veelgi fondi haldustasu ja selle pärast on tegevuskasumi kasv piiratud. Viimaste eelduste täitumist saavad juhatus ja liikmed mõjutada, aga mitte tagada (2).

Kes peaks panustama Tuleva algkapitali?

Võimalus algkapitali panustada asutajatega samadel tingimustel on ainult esimesel 3000 Tuleva liikmel – see on lisaboonus neile, kes on varakult kokku tulles aidanud heal ideel teoks saada.

Seda võimalust tasub minu meelest kasutada, kui sul on juba kogunenud sääste või võimalus lähema kolme kuu jooksul raha kõrvale panna, nii et see ei ohustaks pere igapäevast toimetulekut ega lähiajal vajalikke oste. Panus algkapitali on pikaajaline investeering – sobiv pensionitulu võimenduseks või näiteks lapse ülikoolifondiks. Väikseim võimalik panus on 1000 eurot ja suurim 10 000 eurot. Soovi korral saab panustada kolme kuu jooksul kolmes osas.

Olen viimastel kuudel uurinud pensionifonde ja muid investeerimistooteid, mida pangad pakuvad. Olen teinud võrdlusi Excelis ja sodinud arvutusi ümbriku tagaküljele ja sugulaste sünnipäevadel salvrättidele.

Ikka ja jälle saan kinnitust oma veendumusele, et panus Tuleva algkapitali on hea oodatava tulu ja riski suhtega rahapaigutus. Lisaks veel selline rahapaigutus, mis aitab luua kuuesajale tuhandele Eesti inimesele võimaluse koguda pensioni õiglaste teenustasudega. Aga ärge võtke minu juttu objektiivse nõuandena. Kui ma Tulevasse ei usuks, siis ma seda koos sinuga ei ehitaks.

(1) Kui keegi leiab midagi paremat, palun parandage mind!

(2)  Siin on selle näite lihtsad alusandmed sulle mängimiseks. Soovitan võrdluseks proovida, milliseks sinu raha investeerimistootlus Tulevas ja kasvukontol võib kujuneda, kui turgude tootlus on näiteks madalam kui 5%. Samuti seda, kuidas Tuleva pensionifondiga liitujate arv, vanus ja sissetulekute tase võiks mõjutada tegevuskasumit.

Rohkem kui pooled Tuleva ühistu liikmetest on LHV pensionikliendid, näitas eelmisel nädalal Tuleva liikmete seas läbi viidud küsitlus. Üle viiendiku saabujaist on Swedbankist ning 10 protsenti SEB pensionifondidest, nagu on näha ka ülaltoodud graafikust.

Suur LHV-st liitunud inimeste osakaal on Tuleva jaoks meeldiv üllatus. Teame, et LHV näeb palju vaeva pensionifondide tutvustamisega ning ehk seetõttu on ka LHV kliendid teadlikumad pensioniturul toimuvast. Nende inimeste liitumine on kvaliteedimärk ka Tulevale. Vaadates aga pensionifondide tootlusi ja haldustasusid, oleks põhjust meiega liituda ka Swedbanki, SEB-i ja Nordea pensionifondide klientidel.

Olulisemate Tulevaga ühinemise põhjuse seas märkisid 73 protsenti ühinenutest ka, et nad pole rahul oma tänaste pensionivarade tootluse ning kõrgete haldustasudega. Pooled vastajad märkisid, et ühinevad selleks, et olla loodavate pensionifondide omanike seas ning teenida seejuures ka tulu.

Tuleva liikmeküsitlusele vastas 574 inimest.

Ühine meiega siin!

Möödunud nädalal nägime pensionireklaami, kus näidatakse siniseid sambaid ja öeldakse: “Uurida võib ju kõike, aga kui sul on pension Nordeas, pole selleks tegelikult põhjust!”

Tulevas arvame, et kui jutt käib pensionitest, on kindlasti põhjust uurida. Lugesime Nordea pensionide juhi Angelika Tageli hinnangut pensionifondide esimesele poolaastale. Süvenesime Nordea fondivalitseja aastaaruandesse.

Angelika Tagel kirjutab, et pensioniteemalises arutelus on jäänud seletamata, mida indeksipõhise pensionifondi loomine kaasa toob. Tal on vist õigus. Vaatame, miks indeksifondidesse investeerimine võiks olla parem mõte kui pensioni hoidmine Nordeas.

Fondijuhi risk

Tagel kirjutab, et indeksipõhise fondi klient ei saa loota fondijuhi tegutsemisele parema tulemuse nimel. Maailma ja Eesti fondide tulemuste põhjal oleks täpsem öelda, et indeksifondides ei pea klient kartma fondijuhi tegutsemist. Fondijuhid on inimesed ja inimesed teevad vigu. Inimesed on emotsionaalsed ja nende tegevust võib mõjutada ahnus või hirm, laiskus või liigne enesekindlus. Surve “võita indeksit” võib sundida fondijuhte võtma suuremaid riske kui pensionikogujal tarvis.

Targa fondijuhi analüüs võib näidata, et mõni turusektor on üle hinnatud. Aga turge mõjutavad lisaks fundamentaalnäitajatele inimmasside hoiakud, mille muutumist ennustada on õnnemäng. Fondijuhil võib tehniliselt õigus olla, aga kui turg temaga ei nõustu, jääb investor ikkagi tulust ilma.

See kõik võib seletada, miks Nordea fondid on seni indeksile oluliselt alla jäänud.

Uurisime koos Tuleva juhatuse liikme Priit Lepasepaga, kuidas on Vanguardi indeksifondiga võrreldes läinud Nordea pensionifondil 2010. aasta 1. aprillist tänaseni. Just sellest ajast saadik on Priidu II samba pensionimaksed läinud Nordea fondi.

Indeksifondi tootlus ületab kaugelt Nordea tootlust. Nordea pole selles mõttes erand – maailmas on üldse vaid üksikuid aktiivselt juhitud fonde, mis indeksit pika aja jooksul võidavad.

Kui palju Priidu II sammas on tänaseks kasvanud ja mis oleks võinud olla teisiti indeksifondis?

Kui Priidul oleks olnud võimalus paigutada oma II samba maksed indeksifondi, oleks tema pensionivara tänaseks teeninud kolm korda rohkem. Teenustasusid oleks Priit maksnud peaaegu viis korda vähem.

Passiivne juhtimine

Indeksil baseeruva pensionifondi juht jaotab fondi raha proportsionaalselt kõigi indeksiaktsiate vahel. Ta ei vaeva oma pead sellega, kas parem on IT sektor või tervishoid või millised tuuled parajasti võlakirjaturul puhuvad. Ta ei spekuleeri lühiajaliste kõikumistega. Tulemus: väiksem risk ja madalamad kulud.

Madalad kulud

Nii Nordea kui teised pangad peaksid rääkima tasudest avatumalt ja ausamalt. Lisaks ametlike teenustasude alandamisele tuleks avaldada ka varjatud tasude suurus, mida ükski pank täna ei tee.

Uuringud on näidanud, et üks kindlamaid näitajaid, mis võimaldab investeerimisfondide pikaajalist potentsiaali hinnata, on teenustasud. Mida kõrgemad tasud, seda halvem tootlus. Mida pikaajalisem investeering, seda rohkem tasude suurus tulu teenimise võimalust mõjutab.

Ütleme, et Priit kogub raha II sambasse ülikooli lõpetamisest pensionieani (kokku 42 aastat). Eeldame, et turu tootlus enne teenustasusid jääb alla 5 protsendi.

Pealtnäha tühine erinevus teenustasudes – 1,5 või 0,55 protsenti – mõjutab oluliselt pensioniks kogunevat summat:

Kui Priit peab terve elu maksma Nordea fondis 1,5 protsenti teenustasu, on ta pensioniikka jõudes kaotanud 43,258 eurot. Kui teenustasu oleks olnud 0,55 protsenti, võiks ta säästetud raha eest maksta kinni lapselapse ülikoolihariduse või elu lõpuni vahvasti reisida. Pank teeniks selle võrra muidugi vähem.

Miks me Tulevat teeme?

Priit on üks paljudest inimestest, kes pole rahul sellega, et Eesti pangad teenivad võrreldes enamiku Euroopa riikidega kõrgemaid teenustasusid ja pakuvad klientidele madalamat tootlust. Priit teeb praegu tööd maailma aktsiate indeksil põhineva Tuleva pensionifondi käivitamiseks ja plaanib oma raha sinna üle tuua. Tema vastutada on fondivalitseja tegevusloa taotluse ette valmistamine.

Tulevaga ühinedes ühined inimestega, keda huvitab nii tulu teenimine kui ka õiglane süsteem. Tule liikmeks!