Hiljuti FinanceEstonia üritusel “Baltic Capital Markets Forum 2016” esinenud Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate föderatsiooni Betterfinance tegevdirektor Guillaume Prache tutvustas muuhulgas Betterfinance.eu iga-aastast ülevaadet Euroopa Liidu liikmesriikide pensionisüsteemide tulususe ning tegevuskulude kohta.
Eesti pensionisüsteem jääb raportist silma mitme negatiivse asjaoluga:
Kui II samba pensionifondide tulusust on omavahel väga lihtne võrrelda, siis erinevate pensionilahenduste kulutasemete võrdluse jaoks vajalik info ei ole avalik. Eriti halb on olukord III pensionikindlustustoodete puhul, kus kindlustusseltsid ei avalikusta ei toodete tulusust ega ka toodetega kaasnevaid kulusid.
Algselt otseinvesteeringuid teinud pensionifondid on üha rohkem kasutamas kolmandate osapoolte poolt struktureeritud tooteid ning nende toodete kasutamisega seotud lisakulud seavad kahtluse alla võime tulevikus investoritele tulu teenida.
Kuigi II samba pensionifondid avaldavad andmeid valitsemistasude (hetkel keskmiselt 1,4% aastas) järgse netotulususe kohta, on tegelike kogukulude (total expense ratio) tase teadmata. Betterfinance.eu analüüsi kohaselt on II samba pensionifondide kogukulud pigem 3% aastas, mis seab kahtluse alla fondide võime teenida võrdlusindeksitest kõrgemat tulu.
Vaatamata riigipoolsele täiendavale regulatsioonile ei ole keskmised valitsemistasud märkimisväärselt muutunud: kui 2002 aastal oli kõikide II samba pensionifondide keskmiseks valitsemistasuks 1,42% aastas, siis 14 aastat hiljem on keskmine valitsemistasu 1,36% aastas ehk vaid 0,06% vähem.
Kõrged tasud on ka üheks põhjuseks, miks II samba pensionifondide reaaltootlus perioodil 2002 – 2015 on 0,13% ulatuses negatiivne. Teisisõnu, vaatamata aktiivsele investeerimistegevusele on II samba pensionifondidesse kogunenud raha tänane ostujõud mõnevõrra madalam kui sinna algselt paigutatud rahal.
Täismahus raport.
Juba esimestel tundidel, mil Tuleva põhikiri oli avalik, saime liitujatelt ja huvilistelt palju ettepanekuid põhikirja selgemaks tegemiseks ning ettepanekuid lisandus mitme päeva jooksul juurde. Tegime kõigi ideedega põhjalikult tööd, kutsusime kokku asutajate üldkoosoleku ning muutsime Tulundusühistu Tuleva põhikirja.
Suurimad muudatused olid järgmised:
1. Muutsime paindlikumaks Tulundusühistuga Tuleva liitumise tingimusi. Nüüd on võimalik liikmeks saada ka III samba pensionikogujal, kellel ei ole II samba pensionikontot (punkt 4.2). Algselt seda võimalust ei olnud, kuid leidus mitmeid inimesi, kes soovisid toetada ühistu tegevust olemata II sambaga liitunud. Pidasime seda mõistlikuks, sest enne 1983.a sündinutel ei ole praegu enam võimalik II sambaga liituda.
2. Muutsime “lahkumiskapitali” mõiste “lahkumishüvitiseks” ja kirjeldasime ära lahkumishüvitise arvestamise alused ja tingimused, millal lahkumishüvitis makstakse (punkt 7.6). Asutajad leidsid, et lahkumishüvitise mõiste toob selgemalt välja mõiste sisu, sest tegemist on hüvitisega, mis makstakse endisele liikmele välja tema panuse eest pensionikapitali. Lisaks selgitati lahkumishüvitise arvutamise aluseid. Täpsustati, et lahkumishüvitist makstakse endisele liikmele või liikme surma korral tema pärijatele.
3. Muutsime osamaksu, liitumistasu ja pensionikapital punktid liikmete jaoks arusaadavamaks (punkt 8). Osamaks on asutajaliikmete panus ühistu osakapitali. Liikmeks astujad tasuvad ühekordse liitumistasu, millest kaetakse ühistu kulusid ja pensionikapitalilt arvestatakse panustanud liikmetele dividendi. Pensionikapitali alusel arvutatakse välja liikme lahkumishüvitis.
4. Loobusime selguse ja kõikide liikmete kaasamise eesmärgil volinike koosoleku institutsioonist.
Selguse mõttes tegime põhjalikult tööd kogu tekstiga ning täiendati muid põhikirja punkte. Kõik muutused on näha dokumendi võrdlusest siin.
Täname kõiki, kelle ühise töö tulemusel oluliselt parem dokument võimalikuks sai! Loe siit uut põhikirja
https://tuleva.ee/wp-content/uploads/2016/05/Tuleva_põhikiri_2016-05-09.pdf.
Alustame intervjuude sarja Tuleva asutajate ja liikmetega. Sel nädalal räägime Daniel Vaarikuga. Foto: Tõnu Tunnel.
Miks sa oled üks Tuleva asutajatest?
Ma nägin Tuleva sündi väga lähedalt, sest ma tunnen idee autoreid. Seejärel võtsin tabelid lahti ja nägin väga lähedalt ka seda, kuhu kaob suur tükk mu teise samba pensioniraha. Nüüd mind enam veenma ei pidanud.
Miks sellist asja Eestis varem pole tehtud?
Ilmselt sellepärast, et pensionifondide asutamine ongi keeruline. Ühel-kahel inimesel on uut pensionifondi raske luua, sest näiteks on tarvis kapitali kolm miljonit eurot. Võib olla pensionifondi loomine ei peakski liiga lihtne olema, kuid samas on see keerukus meie väikesel turul ära hoidnud korraliku konkurentsi tekkimise.
Villu Zirnask andis eelmisel nädalal Eesti Päevalehes mõista, et küllap hakkab ka Tuleva ennast kaubanduskeskustes müüma, mida sina sellest arvad?
Ma ei usu.
Miks ei usu?
Me ei ole endale palganud ei eraldi turundajaid ega PR mehi, kuid ometi on meil on vähem kui nädalaga ligi 500 liitumisavaldust 3000-st olemas. Seda ongi raske mõista neil, kes on alati pidanud sõnumeid ja esinejaid ostma.
Ma julgen isegi öelda, et just praegune vohav finantsturundus on usaldust pankade suhtes vähendanud. Näiteks mitmed pangad turundavad endid kui erapooletuid finantsnõustajaid ning räägivad vastutustundlikust rahakogumisest, kuid samas see inimene, kellega pangas kokku puutud, saab iga kord tulemustasu, kui müüb sulle pensionitoote, mida tutvustades esitleb sulle poolikut või ilustatud pilti. Lõpuks tekib tavalisel kliendil allergia!
Lõpuks hakkab inimene iga turundatava finantstoote puhul kahtlustama, et see on mingi trikiga asi, kuid kuna endal pole aega keerulistesse tingimustesse süveneda, siis … las ta jääb.
Tuleva usub, et saame sõnumite edastamisel hakkama oma jõududega. Meil on idee, mis meile meeldib ning meil on asutajate peale olemas vajalikud teadmised. Minul siis turunduse ja PR-i alal. Ühistu kasvades on selliseid inimesi loodetavasti veelgi, kes on nõus oma teadmisi jagama. Lisaks ka see, et me peame kulud madalal hoidma. Ühistu loeb raha väga hoolikalt ning see on üks meie lubadus liikmetele.
Kuidas sinu arvates läks Tuleva esimene nädal?
Väga hästi. Esiteks rõõmustas liitumisavalduste hulk. Teiseks see, et saime väga head tagasisidet oma põhikirjale, korduma kippuvatele küsimustele ja muudele dokumentidele. Tegime selle põhjal palju muutusi ning muudatusettepanekud on töös ka põhikirja osas.
Paljud inimesed, seejuures ka pankadest on meiega otse ühendust võtnud ning edu soovinud. Mõni on öelnud, et nende arvates oleks Tuleva sarnane asi ammu olemas võinud olla.
Kuna tegemist on väga keerulise teemaga, siis on muidugi meil väga palju selgitustööd veel ees. Näiteks on inimesi, kes on öelnud, et nagunii tahate Tulevaga tulu teenida. See nurk on üllatav, sest me teemegi ju kõik selleks, et tulu teenida! Kuid me tahame teenida seda tulu ühistule ning seega ka selle liikmetele.
Mida sa arvad sellest mõttest, et pangad peaksid ebaõiglased tasud tagasi maksma?
Kui me Tuleva ideed arutasime, siis käisid tõesti peast läbi igasugused mõtted. Näiteks juriidiliselt võttes ei ole võimatu, et pankade ebaõiglaselt kõrged tasud kvalifitseeruvad lubamatuks riigiabiks, kuna riik lisab ju süsteemi pidevalt raha juurde. Juhul kui ära tõestada, et riik on olnud teadlik ebaõiglastest tasudest, on kõik järgnev tõesti intellektuaalselt väga põnev küsimus.
Kuid me oleme otsustanud, et Tuleva on organisatsioon, mis ehitab üles, mitte ei ründa. Kuidas vastutada seni toimunu eest, jäägu asjaosalistele mõtisklemiseks.
Meie eesmärk on luua tulevikule mõtlev organisatsioon, toimiv ühistu, mis seisab pensionikogujate huvide eest. Me loome läbipaistvat ja madalate kuludega pensionifondi. Pühendume sellele.
