Postimees ja Äripäev analüüsivad fondivalitsejate aruanded ja toovad välja, et pankade fondivalitsejate äri kahaneb ja Tuleva oma kasvab. Pangad kulutavad samas miljoneid eurosid kogujate raha aktiivsele müügile, mis paraku tulemust ei anna.(1)

Miks pankade fondiäri ei kasva?

Me näeme Finantsinspektsiooni turuülevaatest, et indeksfondide maht kogu aeg kasvab ja II fondide maht väheneb. Samas, kui vaadata II samba fondide müügistatistikat, siis müügiedetabeli eesotsas on ikka pankade vanad, kõrge tasuga fondid. Aga nende vanade pensionifondide maht ei kasva vaid kahaneb, sest nendest lahkub raha kordades rohkem kui indeksfondidest.(2)

See on ka näiteks põhjus, miks Tuleva on kõige kiiremini kasvav fondivalitseja kuigi müügiedetabelites oleme kaugel taga – meil lihtsalt pole neid vanu, kallite tasudega fonde, kust kliendid kümnete miljonite eurode eest raha välja viivad.

Müük, turundus ja emaettevõtte muud kulud moodustavad 60% teenustasust.

See kõik maksab palju raha, mille tasuvad kogujad oma tootluse arvelt. Swedbank Investeerimisfondid AS 2022. aasta aruanne näiteks kuvab II samba pensionifondide turundamise ja müügiga seotud kuludeks 5 miljonit eurot ja LHV Varahalduse aruannetest võib erinevatelt ridadelt kokku lugeda samuti ca 2 miljoni euro jagu kulusid aastas. Piltlikult öeldes kulutavad pangad igal aastal vähemalt 10 miljonit eurot kogujate raha selleks, et nende ärimaht paigal püsiks.

Kuhu kulub pensionifondide teenustasu?

Küsisime seda küsimust juba 5 aastat tagasi kui Tuleva alustas. Pangad väitsid, et madalama tasuga ei saa pensionifonde teha. Meie näitasime, et saame. Tuleb lihtsalt raha kulutada ainult neile tegevustele, mis kogujatele väärtust loovad, mitte inimeste tarbetule fondist-fondi jooksutamisele.

Paraku maksavad pensionifondides kogujad ka täna veel raha teenuse eest, mida nad ei vaja. Müük, turundus ja emaettevõtte muud kulud moodustavad 60% teenustasust. Need tegevused ei loo kogujale mingit väärtust.

Mida see kogujatele tähendab?

Fondivalitsemine on mahuäri – mida suurem on fondi maht, seda madalama tasuga saab seda fondi hallata. Indeksfondides kogujatele tähendab see, et nende tasud langevad pidevalt. Täna saab koguja valida lisaks Tulevale ka pankade valikust indeksfonde nii II kui III sambas, kus jooksvad tasud on alla 0,4% aastas.

Paraku töötab see reegel ka vastupidi. Pankade vanade pensionifondide tasud kerkivad järjest. Kui vahepeal jõudsid pensionifondide tasud riigi tugeva sekkumise tulemusena juba 0,8% peale alaneda, siis nüüd on keskmine jälle üle 1% ning jätkab tõusmist. 2023. aasta alguses teatasid nii LHV kui Swedbank oma suuremate fondide tasude tõstmisest. Swedbanki suurima fondi 70-79 tasud tõusid 10%, LHV L ja XL tasud lausa 20%. (3)

Täna ei ole kogujal mingit põhjust hoida oma teise või kolmanda samba vara fondis, mis võtab jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,5% aastas. Sellega toetad ainult müügimeeste armee ülalpidamist. Mida kõrgemad tasud, seda suurem tõenäosus, et fondi tulemused jäävad pika aja jooksul maailma keskmisele alla. (4)

Seda, kui palju sinu fond tasu võtab, näed Pensionikeskuse lehel või veelgi lihtsamalt Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides.

(1) Kaanepildil on Eesti pensionifondide valitsejate 2022. aasta aruannete põhjal tehtud analüüs. Detailse analüüsi koos viidetega aruannetele leiad siit.
(2) Pensionifondide müügistatistika leiad siit Pensionikeskuse lehelt (vaata viimast tabelit).
(3) Pensionifondide jooksvad tasud leiad Pensionikeskuse lehelt.
(4) Morningstar Inc. Fund fees predict future success of failure.

Eestis on väga hea loosi süsteem, mis suunab noored, kes ise pole endale teise samba fondi valinud, madala kuluga indeksifondi. Aga pankadele see süsteem ei meeldi, sest nemad tahaksid inimesi meelitada kõrge tasuga fondidesse.

Luminor heidab hiljutises pressiteates noortele ette, et need lasevad endale pensionifondi loosi teel valida. “(Noored).. saaksid sobiva pensionifondi valikul teha märksa paremaid otsuseid,” kirjutab pank.(1)

Veel neli aastat tagasi oleks see tõepoolest nii olnud. Loosi teel määratud fondid olid just noorematele kogujatele ebasobivad fondid. Tuleva ettepanekul riik muutis seda süsteemi. Nüüd jagab riik need noored, kes ise pole pensionifondi valinud, kolme madala kuluga indeksifondi vahel. Täna on need fondid SEB, Swedbanki ja LHV indeksifondid.

Muideks, Tuleva fondid ei ole nende loositavate fondide seas. See on meile täiesti ok. Meil on hea meel, sest me oleme aidanud süsteemi muuta paremaks inimestele mitte vahendajatele. Tuleva fondi saab iga inimene ise valida, kui ta seda soovib.

Milline on hea pensionifond?

Pensioniks kogumisel on olulised 3 asja:

• Alusta nii vara kui võimalik. Näiteks: kui alustad 18-aastaselt, pead pensioniks sama summa kogumiseks iga kuu kõrvale panema poole vähem kui siis, kui alustaksid 35-aastasena.
• Kogu maksimaalselt aktsiates, sest siis on kõige parem võimalus, et sinu vara kasvab aastate jooksul käsikäes inflatsiooni ja majanduskasvuga.
• Maksa võimalikult vähe fondi tasudeks, sest nii teenib sinu vara tootlust sulle, mitte kasumit pangale. Täna ei ole mingit põhjust maksta pensionifondi tasudeks üle 0.5% aastas.

Riigi teise samba loosi süsteem teebki just seda. Kohe kui noor on tööle asunud, suunab riik tema teise samba sissemakse madala tasuga indeksifondi. Rootsi riik teeb sama ja seal on need inimesed, kes koguvad riigi valitud fondis, teeninud 20 aasta jooksul kaks korda kõrgemat tootlust kui need, kes ise või panga müügimehe mahitusel fondi valisid. (2)

Võib öelda, et noored, kes lasevad riigil endale pensionifondi valida, käituvad täiesti finantstargalt.

(1) Luminori pressiteate leiad siit.
(2) Allikas: AP7 koduleht

Meie juhatuse liikmete otsing on läinud üliedukalt. Kolme nädalaga leidsime kuulutuste ja sihtotsingute abil 156 inimest, kes olid valmis oma senise töökoha edukas start-upis, suurpangas või riigiametis vahetama Tuleva töökoha vastu. Kuna tegu on Tuleva kasvu võtmefiguuridega suutsime aga üle mõelda. Ratsionaalne lähenemine ja põhjalik plaanimine on meie tugevused, aga seekord viisid need omadused meid mitmes kohas eksiteele. Kohe lähemalt.

Alustasime otsinguid operatsioonide juhi ja turundus- ja kommunikatsioonijuhi kohale märtsi algul. Vähem kui kuu ajaga oli meie kuulutustele blogis, Facebookis ja Linkedinis või otsekontaktile värbaja kaudu vastanud tervelt 156 inimest. Kandidaatide suur arv pole eesmärk omaette, aga hea eeldus selleks, et teha parim valik. (1)

Olime Erkoga üsna pinges: palju häid kandidaate, vähe aega ja nii vastutusrikas valik. Oleme mõlemad seda meelt, et kui nende inimestega täkkesse paneme, siis värbavad nemad edasi samuti Tuleva missiooni ja väärtustega sobivaid inimesi. Kui aga valik valeks osutub, siis võimendub see edasi ka nende valitute meeskondades. Ja lisaks me otsime ju juhatuse liikmeid enda kõrvale.

Meie Erkoga oleme numbritele orienteeritud ja süsteemsed. Mina olen oma loomult ennekõike finantsist ja Erko insener. Timmisime intervjuude struktuuri 100% eesmärgiga saada kandidaadi motivatsioonist täielik arusaam, sest Tulevasse tulemise tugev ja kestev motivatsioon on olulisem kui mõni tehniline oskus. Otsustasime teha intervjuu käigus põhjalikke märkmed, et hiljem otsuse tegemisel oleks põhineda faktidel, mitte ähmasel meenutusel esmamuljest. Võtsime eesmärgiks kui vähegi võimalik anda kandidaadile vastus kohe intervjuu lõpus selleks, et tema aega mitte raisata tarbetule ootamisele.

Nii juhtuski, et meie intervjuud kujunesid 2-tunnisteks maratonideks, kus me Erkoga tulistasime kandidaadile järjest teravaid küsimusi, sealjuures ise kogu aeg arvutisse märkmeid tehes. Andsime kogu aeg otsekohest tagasisidet, esitasime väljakutseid. Kandidaadi enda küsimuste jaoks olime jätnud lõppu 15 minutit, aga enamasti läks eelnevate osade aeg üle ja nii ei jäänudki kandidaadil mõnel korral võimalust meile küsimusi esitada.

Arvatavasti kisub sul nüüd juba nägu muigele. Tõepoolest, esimeseks kohtumiseks võõra inimesega ei ole see just kõige parem viis usaldusliku sideme loomiseks. Parimal juhul tundub ehk selline intervjuu eksamina, halvemal juhul mõne jõuorganisatsiooni ülekuulamisena. Tõenäoliselt on kandidaadil selles intervjuus ebamugav. Olime olnud põhjalikud. Ja kindlasti olid need intervjuud intellektuaalselt teravad, kuid inimesi ei saa ju valida nii nagu fondi. Olime oma ärevuses ja agaruses inimlikkuse sootuks ära unustanud.

Vigadest on võimalik õppida

Me oleme Tulevat tehes palju vigu teinud. Meil on väga vedanud, et inimesed on meile andnud mitu võimalust neid vigu parandada. See on julgustanud meid alates Tuleva esimestest ettevõtmisest kogu aeg lausa religioosselt tagasisidet küsima. Nii ka seekord – saime kõikidelt intervjueeritutelt TalentHUBi abil ja otse põhjaliku peegelduse. Muideks – mitu kandidaati olid siiralt üllatunud, et värbamisprotsessi kohta ka keegi tagasisidet otsib.

Huvitav, et kandidaatide peamine etteheide ei olnud see, et intervjuu on pingeline. Nad olid valmis enda proovilepanekuks. Aga nad tulid kohtumisele elevusega Tuleva kohta rohkem teada saada, aga selleks meil eriti aega ei olnudki. Nagu ütles meile kommentaariks Reet TalentHUBist: “Tööintervjuu on ikka selline two-way street. Mitte ainult teie ei vali endale parimat inimest, vaid parimad inimesed valivad endale ka parimat tööandjat.”

Oleme Erkoga omad järeldused, parandused ja mitmete kandidaatidega ka jätkukohtumisi teinud. Tegime ka intervjuu struktuuri ümber selleks, et esimene kohtumine ikka vestluseks kujuneks ja inimlikule kontaktile rohkem ruumi jääks.

Me jätkame kandidaatide nimekirjaga tööd ja ma väga loodan, et selle käigus kohtume veel paljude väga ägedate inimestega ja need kohtumised kujunevad asjalikuks vestluseks, mille käigus mõlemad pooled õpivad teineteist paremini tundma. Ja veelgi parem kui nende käigus leiame veel vähemalt ühe inimese endale tiimi.

Missioonist ja heast töötasust üksi ei piisa

Samas on selles protsessis olnud ka mitu väga insipireerivat aspekti. Esiteks, olime meeldivalt üllatunud (ärevil) selles huvi hulgast, mida meie kuulutused tekitasid. Ma usun, et aeg ja Tuleva arengukoht mängivad siin suurt rolli, aga oluline oli ka abi. Me ei kasutanud isegi CV Online’i või ajalehekuulutusi – peamiseks allikaks olid Tuleva aktiivsed liikmed ja muidugi TalentHUB tiim, kes tegi süstemaatilist tööd, et õigete kandidaatideni jõuda.

Teiseks oli innustav see, et kandidaate kõnetas just Tuleva missioon. Me ühendame sotsiaalse- ja kasvuettevõtte omadusi: lisaks missioonile on meil ka tugevad finantsid ja võimalus luua kasvuga ka rahalist väärtust. Me omandasime hübriid-töö vormi juba enne koroonat. Tänagi on pool meie tiimist Tulevas kas osalise ajaga ja kindlasti mitte kontoris. Me maksame korraliku töötasu ja pakume võimalust tööpanuse kaudu saada osalus Tuleva liikmekapitalis. Meil on päikeseküllane kontor Telliskivi südames ning vahvad inimesed.

Kuhu me siis jõudsime? Tundub, et ühe õige inimese me endale sellest protsessist leidsime, kuid operatsioonide juhi otsingutega tuleb meil uuele ringile minna. Hetkel on küll konkurss ajutiselt pausil, aga kui tead kedagi, kes võiks meile sobida ja kes oleks valmis ka meile Erkoga juba töövestlusel tagasisidet andma kui me taas liiga hoogsalt ratsionaalseks muutume, anna aga märku aadresill [email protected]  🙂

(1) Kui sa pole märganud siis meil on käsil mitu olulist muudatust tiimist. Loe sellest, mida räägivad lahkuvad tiimiliikmed Mari ja Kristel ning uus juhatuse liige Erko siin.

Üks kõige mõistlikumaid viise oma vara inflatsiooni vastu kaitsta on suunata igal kuul tükike oma palgast pensionifondi ning omandada sellega osalus maailma ettevõtetes. Aktsiainvesteeringud ei taga, et sinu vara tootlus ületab inflatsiooni igal aastal, aga maailma finantsturgude ajalugu annab head kindlust, et pika aja jooksul kasvab aktsiate väärtus käsikäes inflatsiooni ja majanduskasvuga.

Kuidas sina teada saad, kui palju inflatsioon sinu pensionivara väärtust on vähendanud?

Kas kõrge inflatsioon sööb pensionifondide vara, nagu räägitakse? Mõistan, kust see arvamus tuleb. Viimasel 22 aastal on Eesti pensionifondide keskmine tootlus olnud umbes 3,9%, mis ületab väga napilt inflatsiooni (1) ning jääb pea kaks korda alla maailma aktsiaturgude keskmisele tootlusele (7%) (2). Selle asemel, et uskuda keskmist, tasub ise vaadata üle, kuidas sinu pensionivaral läheb. Selleks logi Tuleva lehel sisse, et näha oma II ja III samba tootlust ning võrdlust inflatsiooniga (vali parempoolsest “Võrdluses” rippmenüüst “Eesti inflatsioon”).

Kirjutasin selle postituse 2023. aasta kevadel ning sellest hetkest arvestatuna on viimase 10 aasta jooksul minu II samba vara väärtus kasvanud keskmiselt 5,6% aastas. Inflatsioon on sellest ära söönud 4,9% aastas ehk minu II samba vara ostujõud on kerkinud keskmiselt 0,7% aastas. Enamiku sellest ajast olen ma kogunud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis.

Kui ma poleks II sammast esimesel võimalusel indeksifondi viinud, vaid kogunud edasi mõne vana panga pensionifondis, oleks selle väärtuse kasv tõepoolest inflatsioonile tublisti alla jäänud.

Logides Tuleva kaudu oma pensionikontole sisse, saad võrrelda, kuidas läheb sinu II ja III sambal võrreldes Eesti inflatsiooni, maailmaturu indeksi, aga ka Eesti keskmise pensionifondiga. Sisse saavad logida kõik, sa ei pea selleks Tulevas koguma. Kui sinu pensionifondi tootlus jääb pikemaajaliselt inflatsioonist ja maailmaturu indeksist maha, on viimane aeg valida kogumiseks parem fond. (3)

Vara väärtus ei kasva kunagi sirgjoones

Meie vara turuväärtus ei kasva indeksifondis sirgjoones ülespoole. Näiteks, kui kirjutasin seda blogiartiklit 2023. aastal, oli viimase aastaga ehk aastal 2022 minu II samba vara väärtus kahanenud 4% ja kui inflatsioon ka maha arvata, oli reaaltootlus olnud -15%. III sambas olin selleks hetkeks kogunud veidi alla nelja aasta ja minu keskmine tootlus 7,0% oli siis madalam kui selle perioodi keskmine inflatsioon 8,8%.

Aktsiad on osalus reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul koos inflatsiooni ja majanduskasvuga. Lühiajaliselt (tegelikult on isegi viis aastat on üsna lühike aeg) kõiguvad aktsiate hinnad vastavalt turu meeleolule ja ootustele. See pole garantii, aga maailma väärtpaberiturgude ajalugu annab head tõestust selle kohta, et hästi hajutatud aktsiaportfell on parim viis oma vara pikaajaliseks kasvatamiseks. (4)

Miks? Sisuliselt muutume me järjekindlalt palgast tüki kõrvale pannes ja aktsiaid ostes ise töötajast järjest enam omanikuks. Me võime sellega maailmavaateliselt nõustuda või mitte, aga senine ajalugu on näidanud, et kapitali tootlus kipub pika aja jooksul ületama töötasu kasvu.

Graafikul on maailma aktsiate, võlakirjade ja lühiajaliste deposiitide keskmine reaaltootlus viimase 122 aasta jooksul. Allikas: Credit Suisse Annual Investment Returns Yearbook 2023.

Fondijuhi katsed sind inflatsiooni eest kaitsta viivad kehva tootluseni

Pankade müügimehed räägivad sellest, kuidas nende fondijuhid kaitsevad sinu vara väärtust inflatsiooni vastu. Selleks tuuakse näiteid nii kulla- ja materjalitööstuse investeeringutest kui targast oskusest õigel ajal pidurit tõmmata või gaasi anda. Ometigi ei ole ükski aktiivselt juhitud pensionifond viimase viie aasta jooksul oma kogujate raha suutnud vähemalt inflatsiooni tempos kasvatada. (5). Nagu eespool kirjutasin, on Eesti  keskmise II samba fondi tootlus inflatsiooni vaid napilt ületanud.

See ei ole ka ime. Katsed turgu üle kavaldada lõpevad enamikele aktiivselt juhitud fondidele sellega, et tulemus jääb maailmaturu keskmisele tootlusele tugevasti alla. Seda nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui turud langevad. Kõrge inflatsiooni ajal ja madala inflatsiooni ajal. Nagu ütleb maailma suurima indeksifondide valitseja looja Jack Bogle: “Tootlus tuleb ja läheb, aga kõrged tasud jäävad.” (6)

Parim kaitse inflatsiooni vastu on pikaajaline kõrgem tootlus

Pangad rõhutavad oma oskust investori vara kõiksugu riskide vastu kaitsta. Enne, kui selle teenuse eest tasu maksta, tasub läbi mõelda, millise riski vastu sul kaitset on vaja.

Peamine risk pensioni kogumisel on see, kui madala tootluse tõttu koguneb pensioniks liiga vähe. Inflatsioon suurendab seda riski veelgi. Kui sinu vara tootlus jääb pikaajaliselt inflatsioonile alla, nagu ta seni Eesti pankade vanades pensionifondides on jäänud, koguneb sul pensioniks vähem raha, kui sa kõrvale panid.

Selle riski vastu ei aita ka see, et sinu pensionifondi tootlus on ilusasti stabiilne olnud. Piltlikult öeldes pakuvad pangad sulle kaitset millegi eest, mida sul vaja pole. Parim kaitse inflatsiooni vastu on kõrgem pikaajaline tootlus. Seda tagavad kaks tegurit: madalad kulud, sest iga tasudeks makstud euro läheb maha teenitud tootlusest ning maksimaalne aktsiate osakaal.

Mida toob tulevik?

Me ei teeskle Tulevas, et oskame tulevikku ette ennustada. Mina ei tea, milline saab olema inflatsioon tulevikus ja kui suureks kujuneb aktsiaturgude tootlus. Küll aga teame seaduspärasusi, mis aitavad meil kindlusega tuleviku jaoks raha koguda.

Need seaduspärasused on:

• Alusta varakult ja säästa regulaarselt nii headel kui halbadel aegadel
• Vali madala kuluga maksimaalselt aktsiatesse investeeriv fond ja ära pööra tähelepanu lühiajalistele kõikumistele

Sellisel viisil kogudes on kõige suurem tõenäosus, et saavutad pika aja jooksul hea tulemuse.

(1) Rahandusministeeriumi pensioni statistikaülevaade 2023, mille leiad siit.

(2) MSCI ACWI keskmine aastatootlus perioodil 01.01.2002–31.12.2023 on ligi 7%. Vaata näiteks siit.

(3) Muideks, kui sa avastad, et näiteks sinu tootlus erineb sellest, mida fondivalitseja fondi tootluseks kuvab. Kirjutasin sellest ka pikema blogiposti, aga kokkuvõtvalt sõltub sinu tootlus kahest asjast: millises fondis on sinu raha ja millal sa selle fondi osakuid ostsid või müüsid. Enamasti ostad sa osakuid iga kuu juurde, aga fondivalitseja kuvab tootlusena osakuhinna muutust investorile, kes ostis perioodi alguses osakud ära ja vahepeal juurde raha ei lisa.

(4) Vaata näiteks New York University professori Aswath Damadorani arvutusi siit.

(5) Kõikide pensionifondide tootlusi eri ajaperioodidel saad võrrelda Pensionikeskuse statistika lehel.

(6) Hea graafilise ülevaate maailma erinevate piirkondade investeerimisfondide tulemustest vs passiivne indeks saad maailma suurima analüüsfirma S&P ülevaatest.

Eelmisel nädalal pandi moratooriumi alla Silicon Valley Bank (SVB). Selle tagajärjel on järsult kukkunud ka paljude teiste pankade aktsiahinnad ja krediidireitingud.

Minu arvates on SVB juhtum erand. Niisugust algaja viga ei oleks ma osanud eesrindlikult pangalt oodata. Finantseerides lühiajaliste hoiustega pikaajalisi varasid, pead olema valmis varad iga hetk turuhinnaga maha müüma. SVB ei olnud selleks üldse valmis, sest tema varade turuväärtus oli oluliselt väiksem sellest, millega varad raamatupidamises arvel olid.

SVB kasutas kahjumi varjamiseks meetodit, mis on väga levinud pankade ja fondijuhtide seas, kes soovivad näidata oma varade väärtust stabiilsemana kui turuhind. Ma olen üsna kindel, et valdav enamus neist ei ole sarnast viga teinud kui SVB. Aga praegu peavad nad kõik kõvasti higistama, veenmaks investoreid, et nemad ei ole SVB.

Mis juhtus SVB-ga?

SVBd ei ajanud pankrotti närvilised hoiustajad, kes korraga raha välja võtta tahtisid. Hoiustajal ei ole vastutust panga püsimise eest ja on täiesti mõistlik, et vähimagi kahtluse korral võtad sa raha välja.

Süüdi pole ka kommentaatorid või venture capital fondid, kes oma ettevõtetel soovitasid raha pangast ära viia. Kõik inimesed ei jõua panga aruandeid detailideni lugeda ja need, kes loevad, peavadki sõnumit levitama.

SVB pankrotistus sellepärast, et pank oli ebaõnnestunud investeeringuga kogu omakapitali ära kaotanud. Pank oli ostnud ligi 100 miljardi dollari väärtuses väga kvaliteetseid pikaajalisi võlakirju, mille turuhind oli intressimäärade tõusu tõttu oluliselt langenud. Kellelgi ei ole kahtlust, et need võlakirjad oma 10 aasta pärast saabuval tähtajal tõepoolest 100 miljardi eest lunastatakse. Lihtsalt nende tänane turuhind on oluliselt madalam kui see, mida pank nende võlakirjade eest maksis, sest täna ei rahulda investoreid enam sarnane tootlusmäär kui aasta tagasi.

SVB juhatus kasutas raamatupidamises lubatud võtet, et investeeringut mitte turuhinnale ümber hinnata ja seeläbi pääsesid nad kahjumi tegeliku suuruse näitamisest. Kui pangal pole omakapitali, siis on ta pankrotis – ükskõik, kas hoiustajad seda juba teavad või veel ei tea.

Kui midagi on seadusega lubatud, ei tähenda, et ettevõte peaks seda kasutama. See ei ole vabandus, et “teised ju teevad ka nii”. Paljud pangad kasutavad tõepoolest SVB-ga sarnaselt võimalust kõiki varasid turuhinnale mitte ümber hinnata. Need, kes seda väga agaralt on teinud, higistavad nüüd investorite nõudlikele küsimustele vastates.

Ka pensionifondid (nii Eestis kui väljaspool) kasutavad võimalust turuhinna kõikumistest pääseda, suunates fondi raha instrumentidesse, mille väärtust ei määra börs, vaid fondijuht ise. Kindlasti on palju häid põhjuseid, miks fondijuht võiks eelistada väärtpabereid, mis pole börsil kaubeldavad. Börsihinna puudumise üks tagajärgedest on, et nende väärtpaberite hind fondi aruandes ei pruugi olla see, millega neid tegelikult täna müüa õnnestuks. Sellised varad fondides võivad seetõttu olla tegelikult üle- (või ka ala-) hinnatud (1). Kliendil pole võimalik seda kontrollida. Kindlasti peavad need fondijuhid pärast SVB pankrotti rohkem vaeva nägema, veenmaks investoreid, et nende varad on väärt seda, mis aruandes kirjas.

Finantsettevõtted püsivad oma klientide usaldusel. Haaravate mainekampaaniate ja kallite peahoonete abil ehitatud usaldus on kallis ja kiire kaduma, kui kliendil ei ole reaalset võimalust päriselt aru saada, mida ettevõte teeb ja mis seisus ta tegelikult on. Meie kogemus Tulevas näitab, et kui ehitada oma tegevus üles lihtsalt ja läbipaistvalt, siis on usaldust võita ja hoida oluliselt kergem.

(1) Mulle on Eesti pensionifonde vaadates kõige teravamalt silma jäänud näiteks Riigi Kinnisvara AS võlakirjad, mille turuhind täna on minu hinnangul 10-15% madalam kui see, millega nad fondide investeeringute aruannetes kirjas on. Investeeringute aruanded leiad Pensionikeskuse lehelt või pankade kodulehtedelt.