Mitu Eesti pensionifondi pidi hiljuti alla hindama oma investeeringu BaltCap Infrastructure Fund-i kui tuli välja, et fondijuht oli aastaid fondi raha kuritarvitanud. Sarnased juhtumid on harvad, aga suure mõjuga. Investoril oleks targem sellist riski vältida. Aga kuidas? 

Lühidalt: novembris teatas Eesti pensionifondide, EIB ja teiste suurinvestorite raha haldav varahaldusfirma BaltCap, et on vallandanud BaltCap Infrastructure Fund-i fondijuhi “väärtegude” pärast. BaltCapi lubas kõik kaotused fondile kompenseerida.

Jaanuaris avastas Äripäev, et Eesti pensionifondid on oma investeeringu pettuse ohvriks langenud fondis ligi veerandi võrra alla hinnanud. Äripäeva hinnangul on Swedbanki kolm pensionifondi kaotanud 1,9 miljonit eurot, LHV fondid 1 miljoni ja SEB fondid veidi alla poole miljoni euro. Pensionifondid ise täiendavat infot juhtunu kohta pole avaldanud.

Vahepeal on hinnang tehtud varguse suurusele muutunud ja Äripäeva hinnangul kahtlustatakse fondijuhti juba 40 miljoni euro varguses. Esitatud on mitmeid kohtuhagisid, kahtlusalune fondijuht on kinnipidamisasutuses, aga selgus puudub, kes kahju kinni maksab.

Millist riski tasub võtta ja millist mitte?

Finantsteooria ütleb, et investor ei peaks võtma oma rahaga riski, mida on võimalik vältida nii, et oodatav tootlus ei vähene. Näiteks ei ole mõistlik panna kogu oma raha ainult Apple-i aktsiatesse või suunata kogu raha ainult Tallinna börsil kaubeldud ettevõtete aktsiatesse. Sellise investeeringu oodatav tootlus on sama, mis laialt hajutatud portfellil (näiteks globaalsel indeksifondil), aga risk on kordades kõrgem.

On veel riske, mida investor ei peaks võtma, sest see ei anna midagi tootlusele juurde. Mõnede eest kaitseb meid seadus. Näiteks hoolitseb seadus selle eest, et pensionifondi investor ei peaks kandma fondivalitseja äririski. Pensionifondi varad peab hoidma depoopangas, lahus fondivalitseja varadest ning kui fondivalitsejal äri välja ei tule ja ta pankrotti läheb, siis fondi investorite vara sellest ei kannata.

Aga mida teha riskiga, et fondijuht kuritarvitab investorite usaldust ja “kandib” fondi raha kõrvale? Just nagu Baltcapi fondis juhtus. Sellised vargused on harvad, aga kui nad juhtuvad, on mõju väga suur.(1)

Mis võib juhtuda, see juhtub

Kreeka filosoof Diodorusele omistatakse väljendit “see, mis võib juhtuda, juhtub”. Ehk teisisõnu, kui mingi sündmuse tõenäosus on positiivne, siis piisavalt pika aja jooksul see sündmus ka juhtub. Pensioniks kogumine kestab aastakümneid ja on väga tõenäoline, et selle aja jooksul kohtub sinu vara nii börsikrahhide kui kurikaelast fondijuhiga.

Erinevalt börsikrahhist on “kurikaela risk” ühepoolne ehk asümmeetriline. Kui aktsiahinnad võivad turu ootamatust masendusest väga suurelt kukkuda, siis sama hästi võivad nad ka ootamatult palju tõusta. Samas ei ole mina küll kuulnud juhtumitest, kus mõni fondijuht oma vara ja fondi oma segi ajades kogemata oma kontolt raha fondi kannab. Ikka ainult vastupidi.

Investor võib püüda kurikaela riski hallata. Palgata auditiitoreid, analüütikuid, teha põhjalikke taustakontrolle, kirjutada pikki lepinguid. Üks põhjus, miks aktiivselt juhitud fondide kulud kõrged on, peitub just sellistes tegevustes. 

Kahjuks on nende kaitsetegevuste efektiivsus kaheldav: kurikael mõtleb ju raha kättesaamisele 100% oma ajast. Investor jõuab kaitsmisele pühendada võibolla 1% ajast. Varem või hiljem leiab kurikael ikka nõrga koha. Seega, mis võib juhtuda, juhtub.

Ära võta inimlikku riski

Parem võimalus on risk välistada. Seda järjest suurem osa maailma investoritest teebki. Selle asemel, et hinnata fondijuhi sobivust ja tema tegevust pidevalt kontrollida, suunavad nad raha fondidesse, kus inimesel ei olegi võimalik oma näppe investori rahale taha saada. 

Sellised fondid on näiteks indeksfondid, mille tingimused näevad täpselt ette, kuhu fondijuht investorite raha panema peab. Fondi vara hoidev depoopank kinnitab ainult tehingud, mis vastavad fondi tingimustele ja mudelportfellile. Seetõttu ei saa fondijuht ka parima tahtmise juures raha kuhugi “kõrvale” liigutada.(2)

Mida teha: laseme päevavalgust probleemi peale

Investeerimismaailm eelistab kontrollida seda, mis infot investorid saavad. Seepärast loeme fondide aruannetest ikka ainult uudiseid investeeringutest, mis on õnnestunud. Siiani pole ükski Eesti pensionifond pidanud veel vajalikuks kuuülevaadetes osakuomanikke Baltcapi pettusest tingitud kahjust teavitada.(3)

See on väga inimlik – kellele meist meeldiks oma ebaõnnestumistest rääkida. Seepärast ei tasu lootma jääda fondijuhi heale tahtele oma investeeringuid robotliku aususega lahti kirjutada. Parem oleks, kui saaksid neid sõltumatust allikast kontrollida.

Pensionifondide aruanded ongi juba avalikud – tänu sellele ju Äripäev üldse saigi teada Baltcapi juhtumi suurusest. Paraku pole nende lugemine pole just kõige lihtsam tegevus. Aruanded on pdf faili kujul ning arusaadava pildi joonistamiseks tuleks võrrelda mitme perioodi aruandeid.

Oluline osa pensionifondide varast on pimeduses

Paraku ei ole Baltcapi fondide aruanded avalikud. Seda ei ole ka enamiku riskikapitali ja private equity fondide aruandeid. Aga nendes koguneb oluline osa Eesti pensionifondide varast. 

Nii ei saa keegi kõrvalt vigu avastada ja häirekella lüüa. Seepärast võivad sarnased pettusejuhtumid aastaid saladuse all püsida. Ka Baltcapi fondijuht oli juba kaks aastat tagasi uurimisorganite tähelepanu all, ometi ei saanud raha omanikud (pensionifondide investorid) sellest midagi teada.

Enamus neid fonde haldab avalikku raha ja seetõttu on nende fondide investeeringud avalik huvi. (4) Avaliku huvi seisukohast oleks väga mõistlik, et sellised fondid avaldaksid regulaarselt oma veebilehel portfelli sisu. Nii saaksid ka raha päris omanikud (maksumaksjad ja pensionifondide osakuomanikud) soovi korral näha, kuhu nende vara on paigutatud.

…

Me oleme juba näinud, kuidas avalikustamine aitas kaasa pensionifondide tasude alanemisele. Kui Tulevat asutasime, ei tahtnud üksi fondivalitseja fondi kogukuludest (jooksvatest tasudest) rääkida. Tänaseks on nii seaduse kui avalikkuse jõul täiesti loomulik, et fondi tasud on kõigil silme ees ja lihtsasti võrreldavad. Aeg on ka fondide investeeringutele rohkem valgust heita.

(1) Viimase paarikümne aasta suurimaks varguse juhtumiks on kindlasti Madoffi fond, mille tõttu investorid kaotasid pettuse tõttu ligikaudu 18 miljardit dollarit. Vähem tähelepanu on saanud Abraaj Capitali juhtum, kus fondijuht suunas erinevates arengumaades tegutsevatest erakapitali (private equity) fondidest kõrvale ligikaudu 500 miljonit dollarit.

(2) Täpselt nii toimivad ka Tuleva pensionifondid. Näiteks meie III samba fondi mudelportfelli leiad siit. Seetõttu on Tulevas välistatud inimlik risk, et fondijuht kandib raha kõrvale.

See ei tähenda, et indeksfondi investeerides ei oleks riske. Maailma aktsiate hinnad kõiguvad suurelt ja võib juhtuda (ning ongi juhtunud), et mõne kuuga väheneb fondi vara väärtus 20-30%. Peamine reegel on ikka see, et ära investeeri aktsiatesse või aktsiafondidesse raha, mida plaanid lähiajal kasutusele võtta. Loe siit, mida näiteks Tuleva pensionifondid teevad tootluse teenimiseks.

(3) Vaatasin LHV L, Swedbank 1970-79 sündinutele ja SEB 55+ veebilehti seisuga 28.02.2024 ja ei leidnud sealt ühtegi uudist ega ülevaadet, mis oleks maininud Baltcapi fondi allahindlust.

(4) Enamiku Eestis registreeritud riskikapitali ja erakapitali fondide investorite seas on nii Eesti riik EstFundi kaudu kui ka mitmed teise samba pensionifondid.

Tuleva sai teavitustegevuste reeglite rikkumise eest 100 000 eurot trahvi. Trahvi määranud Finantsinspektsioon heitis meile ette kahe lause kasutamist meie juulikuu Facebooki reklaamides: “Säilita oma pensionivara tootlikkus” ja “Ainsana aus statistika”. Lisaks leidis FI, et olime mõnedele reklaamidele jätnud lisamata kohustusliku üleskutse ehk disclaimeri. (1)

“Säilita oma pensionivara tootlikkus” kujundit pidas FI lubaduseks justkui oleks tootlus Tulevas garanteeritud. Seda me kindlasti ei mõelnud. Räägime ju Tulevas asjadest otse ja keerutamata ning kui me oleks tahtnud öelda, et Tulevas on tootlus garanteeritud, oleks me seda lihtsalt otse öelnud.

Oleme Tuleva algusest peale rääkinud, et kõige kindlam viis head tootlust saada on, kui jätad võimalikult suure osa vara tootlusest endale, mitte ei maksa tasudena pangale. Nii säilitadki endale hea tootluse. Näilise tootluse garanteerimise asemel räägime hoopis sellest, et üsna kindlasti sinu tootlus ei liigu sirgjoones ülespoole.

Aga meie tekstidest arusaamine toimub ikka lugeja silmade, mitte rääkija suu juures. Peame oma tekste ja kujundeid paremini testima, et kellelegi ei tekiks valesti arusaamist.

“Ainsana aus statistika” reklaami pidas FI eksitavaks. Küsimus ei olnud reklaami sisus – minu arvates ei näita ükski teine fondivalitseja kogujatele täna arusaadaval viisil aasta baasil tootlust, mida inimene pensionifondis kogudes teeninud on. Meile heideti ette, et reklaam pole eraldiseisvana mõistetav ning et “ainsana aus statistika” põhjendust ei toodud ära juba reklaamis. 

Peame tootluse näitamise metoodikaga edasi töötama. Tulevaga alustades olime ainsad, kes ausalt tasudest rääkisid ja fondi tasudesse kõik kulud sisse arvestasid. Teised ei teinud seda hetkeni, mil seadus ja Finantsinspektsioon neid selleks kohustasid. Sama tuleb nüüd tootluse näitamisega saavutada: et iga koguja näeks kõigepealt ikka oma personaalset tootlust aasta baasil, mitte mingi juhusliku perioodi osakuhinna muutust või tootlusnumbrit, mis ei võta arvesse kui palju aastaid inimene on kogunud.

Meie eesmärk on teha pensioniks kogumine Eestis paremaks

See eesmärk on meil lausa põhikirjas: aidata teavitustegevusega kaasa, et kogumine oleks kõigile Eestis lihtsam ja arusaadavam tegevus. Aga me ei tegutse vaakumis. Finantssektor paiskab igal hetkel välja suurel hulgal infomüra, mis halvab otsustamise.

Finantsinspektsiooni mahukas otsus on oluline stardikoht oma tegevuse sihtide seadmiseks. Kirjutan järgmise kahe nädala jooksul blogiseerias ükshaaval lahti, mis probleeme me püüame oma teavitusega adresseerida, milliste reeglite vastu me FI hinnangul eksisime, mida saame ise parandada ja milliseid regulatsioone või tavasid tuleks muuta selleks, et kogumine tõesti inimestele paremaks ja lihtsamaks muutuks.

Olen väga tänulik paljudele Tuleva liikmetele, kes on juba jõudnud oma nõu ja jõudu appi pakkuda. Küsimuste puhul võta julgesti ühendust [email protected] või helista meile 644 5100.

(1) Finantsinspektsiooni teate otsuse kohta leiad siit. Trahv on fondivalitseja kulu ega mõjuta pensionifondides kogujaid. Oleme tänaseks juba nii palju kasvanud, et see kopsakas 100 000-eurone trahvisumma ei ei takista ega aeglusta meie tegevust. Sellegipoolest kaalume otsuse edasikaebamist ja teeme otsuse lähinädalal.

Meil, kes me Tulevas kogume, on jälle põhjust rõõmustada: Tuleva III Samba Pensionifondi maht ületas 200 miljoni euro piiri. Napilt nelja aastaga oleme kasvanud kordades suuremaks kui turul juba paarkümmend aastat tegutsenud fondid.

Kui me 2019. aasta sügisel kolmanda samba fondi avasime, ei osanud me oodata, et esimese kahe aastaga saab meist turu suurim fond ja neljanda tegevusaasta lõpuks oleme juba kolmandik kogu kolmanda samba fondide mahust. (1)

Infomüra ja halvad tooted takistavad kogumise alustamist

Tagantjärele tundub selline areng loogiline ja vältimatu. Kolmas sammas on suurepärase maksuvõimendusega kogumistoode, aga enne Tuleva tulekut tegid fondide kõrged tasud ja tarbetu infomüra nende kasutamise raskeks. Seepärast kasutas kolmandat sammast kogumiseks vaid väike osa Eesti inimestest. 2018. aastal maksid inimesed kolmandasse sambasse napilt 38 miljonit eurot.

Me uskusime, et kui teha kogumine tõhusaks ja lihtsaks, koguvad inimesed sihikindlalt ka ilma poliitikute manitsuste või müügimeeste meelituseta. Kõik Tulevas kogujad on teinud valiku iseseisvalt. Keegi pole neid pangakontoris või ostukeskuses käisest sikutanud. Tänu sellele on kolmanda samba sissemaksed Eestis mitmekordistunud: 2022. aastal olid sissemaksed ligi 130 miljonit eurot ja sel aastal ületavad tõenäoselt juba 150 miljonit eurot ehk neli korda enam kui vaid viis aastat tagasi.

Mida suuremaks kasvame, seda paremini oma missiooni täidame

Esimene põhjus on lihtne: mida rohkem raha on fondis, seda rohkem raha on inimestel. Tuleva missioon on aidata järjest rohkematel Eesti inimestel sihikindlalt endale elu teiseks pooleks kapitali koguda. Fondi varade maht on väga aus mõõdik selle kohta, kuidas me oma missiooni täidame.

Ja teiseks, mida suuremaks meie fondid kasvavad, seda väiksemad on kulud meie kõigi jaoks. Oleme oma lühikese tegevusaja jooksul tasusid langetanud juba mitu korda. Novembris tegime seda jälle: nüüd on fondi tasud 0,33% aastas. Tuleva liikmetele on tegelikult kogumine veel soodsam. Meie maksame osa tasust iseendale – igaüks meist saab igal aastal liikmeboonusena tagasi 0,05% Tulevas teise ja kolmandasse sambasse kogutud vara väärtusest. 

(1) Kolmanda samba fondide mahud pärinevad Pensionikeskuse statistikast seisuga 21.12.2023.

Olen suunanud viimased paar aastat oma säästud, mida teise ja kolmandasse sambasse panna ei saa, Swedbank Roburi indeksfondidesse. Avastasin nüüd ootamatult, et nende fondide tasud olid põhiteabe dokumendi järgi ligi kaks korda tõusnud ilma, et pank mulle sellest teatanud oleks.

Ma järgin oma isikliku vara investeerimisel lihtsat põhimõtet: suunan regulaarselt nii palju kui võimalik oma sissetulekust madala kuluga indeksfondi. Ja siis rohkem ei teegi midagi. Ma tean, et tihe investeeringutega sebimine ei suurenda minu pikaajalist tootlust.

Kasutan selleks pensionisammaste abi – 15 minutiga saab enamus meist lihtsa vaevaga panna kokku portfelli kogu eluks. Kui sa teenid rohkem kui 3333 eurot kuus või teenid osa sissetulekust oma osaühingusse, ei pruugi sulle ainult pensionifondidest piisata ja sa tahaksid indeksfonde ETF-ide kujul juurde osta. See on kahjuks keeruline ja mõne pisidetaili tähelepanuta jätmine võib su kulud ootamatult suureks viia.

Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kui Swedbank paar aastat tagasi lisas pakutavate fondide valikusse oma Rootsist juhitud Roburi indeksfondid. Robur Access Edge Global ja Emerging Markets fondid olid tollal madala tasuga (jooksvad tasud 0,3% ja 0,51% aastas). Nende ostmine, ükskõik kui väikese summa eest oli lihtne ja odav.

Pangad ei vaevu kogujaid tasude tõusust teavitama

Eelmisel nädalal avastasin, et nende fondide tasud on ootamatult tõusnud: ühel 66% ja teisel 115%! Robur Access Edge Global jooksvad tasud on nüüd 0.5% ning Robur Access Edge Emerging Markets jooksvad tasud 1.08%. See on eriti arusaamatu arvestades, et mõlema fondi mahud on viimase aasta jooksul tublisti kasvanud. Olen nendes fondides juba rohkem kui aasta kogunud, aga mingit teavitust tasude tõusu kohta saanud ei ole. Ka panga veebileht kuvas veel novembri alguses varem kehtinud tasusid. (1)

Tasudest tuleb ausalt rääkida

Sain Swedbankilt oma küsimuse peale vastuse, et nende fondide tasud polegi tõusnud, vaid on kogu aeg nii kõrged olnud. Lihtsalt varem pole pangal olnud kohustust neid kõiki jooksvate tasude arvestusse lisada. Küsimuse peale, miks nende veebilehel on ikka veel vanad tasumäärad, koristas pank tasude info üldse veebilehelt ära (2).

Oma fonde käivitades avaldasime Tulevas algusest peale ausalt kõik tasud. Riik kohustas meie ettepanekul ka teisi fondivalitsejaid tasudest ausalt rääkima. Finantsinspektsioon on turuosalistele andnud selged juhised, et tasudest rääkides ei tohi inimesi eksitada ning hoiatava näitena trahvinud Luminori 170 000 euroga pensionifondi tasude kohta valeinfo avaldamise eest.

Ma usun, et Swedbank on oma pakutud fondide tasusid arvutanud nii, nagu seadus seda hetkel on lubanud. Paraku ei ole pank vaeva näinud, et uuendada tasude infot oma fondide avalehel, rääkimata sellest, et teavitada mind selgelt ja arusaadavalt tasude arvestamise muutustest, näiteks eraldi e-kirjaga või muul lihtsasti kättesaadaval moel.

Sarnast võtet kipuvad pangad kasutama ka pensionifondide puhul. Näiteks on viimase paari aastaga kahe suurima II samba fondi (LHV L ja Swedbank Pensionifond 1970-79) tasud tõusnud vastavalt 71% ja 18% ilma, et selle kohta mingit pressiteadet oleks ilmunud või kogujatele seda muul viisil teavitatud.

Tuleva tasud langevad mahu kasvades

Me tegime Tulevat asutades ühe olulise eelduse: mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused me endale kogumiseks saame. Fondihaldus on äri, kus püsikulude osakaal väheneb mahu kasvades. Meie tasud on mahu kasvades pidevalt langenud. Me ei pruugi olla igal ajahetkel kõige odavam fond, aga meiega koos kogudes võid kindel olla kahes asjas:

• Sa ei satu kogemata kõrge tasuga fondi, sest meil lihtsalt pole neid,
• Mida suuremaks kasvab meie maht, seda madalamaks lähevad tasud.

Meil on lihtne neid põhimõtteid järgida, sest erinevalt pankadest kuulub Tuleva inimestele, kes ise meie fondides koguvad. Meie huvid ei ole kogujate omadega risti.

Aga üks asi on meil küll tagaplaanile jäänud. Võtsime eelmisel aastal plaani teha Tulevasse täiendava kogumise fond, kus saaksid koguda need, kellele teisest ja kolmandast sambast ei piisa. Kuhu saaks lihtsalt ka näiteks lapse jaoks koguda, kui sulle on väga oluline, et kogumiskonto oleks kindlasti lapse nimel.

Meil on analüüs tehtud, kuidas seda fondi teha, aga alustamist oleme mitu korda edasi lükanud. Üheks põhjuseks on see, et väikese tiimiga peame kogu aeg väga rangelt prioritiseerima, kuhu oma aega kõige paremini kulutada. Seni on meil teise samba kasvatamise ja kolmanda samba sissemaksete suurendamisele läinud kogu aur. Teiseks tundus vahepeal, et tegelikult on täiesti mõistlikke pakkumisi justkui turule tekkimas.

Tänaseks olen veendunud, et see teine põhjus enam paika ei pea. See, et mõni odavam fond kuskil olemas on, ei tähenda, et inimesed seal koguda saaksid. Swedbanki käik kinnitab vaid inimeste hirmusid, et ükskõik kui põhjalikult nad tingimusi ei loeks, pank saab nad ikka “kätte”. Hirmu tagajärg on enamasti see, et inimesed lükkavad kogumise alustamise edasi. See on paraku kõige halvem asi, mida hea tulemuse saavutamiseks teha.

PS. Kui sa imestad, et miks me nendest tasudest kogu aeg räägime, siis vaata näiteks saadet, kus arutleme Kristi Saarega teemal: “Kumb on olulisem: tootlus või tasud?”

(1) Vaatasin (31.10.2023) Swedbanki lehekülge “Investeerimine fondidesse”, mis näitas iga pakutava fondi juures ka selle jooksvate tasude määra.

(2) Vastus saadud pangateatena 31.10.2023. Täpsemalt oli põhjendus selline: “Alates 1. jaanuarist 2023 hakkasid kõikidele fondivalitsejatele kehtima uued nõuded põhiteabedokumendis avaldatud andmete avaldamise osas, millest tulenevalt on nüüd dokumendis välja toodud ka jooksvad tehingukulud. Samaliigilised kulud olid fondivalitsejatel ka enne 2023. aastat, kuid tulenevalt sellest, et avaldamisele kuuluva teabe osas kohaldus teistsugune regulatsioon, ei kajastunud need sellisel kujul varasemalt põhiteabedokumendis.”

Mida rohkem on meid, Tulevas kogujaid, seda vähem maksame kõik tasudeks. See ongi Tuleva mudel. Meie varade maht on aasta algusest kasvanud 160 miljoni euro võrra ja seepärast saame jälle langetada fondide tasusid.

Tasud langesid alates 1. oktoobrist veel 0,02 protsendipunkti võrra kõikides meie fondides. Tuleva III Samba Pensionifondi tasud on nüüd 0.33%. 

Teises sambas kogujad maksavad tänasest Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis tasudeks 0,35% ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondis 0,39%. 

Tuleva liikmetele on kogumine veelgi kasulikum kui tasud näitavad. Meie maksame osa oma tasust iseendale – igaüks meist saab igal aastal liikmeboonusena tagasi 0,05% Tulevas teise ja kolmandasse sambasse kogutud vara väärtusest.

Tuleva on ülekaalukalt Eesti soodsaima keskmise tasuga fondivalitseja (1). Sellel on lihtne põhjus – meil on ainult head fondid. Konkurentidel on soodsate valikute kõrval valikus ka väga kõrge tasuga fondid.

Oluline on ka see, et Tulevas langevad tasud pidevalt. Nagu kevadel kirjutasime, on Eestis pensionifondide keskmised jooksvad tasud kahjuks tõusmas. Suurima mõjuga on kahe suurima II samba fondi jooksvate tasude kasv. LHV L tasude kasv on kahe aastaga 1,14 protsendilt 1,95 protsendini ning Swedbank 1970-79 fondi tasude kasv 0,65 protsendilt 0,77 protsendini. 

Miks tasud nii palju loevad?

Investeerimisfondide puhul kehtib lihtne seaduspärasus: mida vähem sa tasu maksad, seda rohkem tulust, mida su vara teenib, jääb sulle (1). Sellepärast on tasude langetamine sisuliselt ainus asi, mis kindlasti sinu vara tootlust parandab. Pensionifondide tasud on väljendatud esmapilgul tibatillukesena näivate protsentidena. Aga pika aja jooksul võivad kõrgemad tasud süüa sinu teisest ja kolmandast sambast kümneid tuhandeid eurosid – uuri lähemalt, kuidas.  

Eesti teise samba fondide võrdlemiseks kasuta meie tasude kalkulaatorit.

Miks me just nüüd tasusid langetame?

Tuleva tegutseb lihtsal põhimõttel – mida rohkem inimesi meiega koos kogub, seda väiksemad on vara investeerimisega seotud kulud. Me vaatame oma tasud regulaarselt üle. 

Samal ajal kui pankade fondivalitsejate mahud on teisest sambast lahkujate tõttu kukkunud, kasvab Tuleva võimsalt! Meie fondide maht on tänaseks üle 550 miljoni euro. Tuleva teise ja kolmanda samba fondides kogub juba üle 65 000 inimese. 

Seekord langevad kulud depootasude arvelt. Pensionifondid peavad hoidma varasid depositooriumis – pangas, mis hoiab fondi väärtpabereid ning teeb fondi eest tehinguid. See tähendab, et kogujate varad on alati eraldi hoitud fondivalitseja varadest. Sissemaksed lähevad alati otse depoopanka ja sealt edasi maailma väärtpaberiturgudele See aitab tagada varade turvalisust, aga samas küsivad depoopangad oma teenuste eest tasu. Kuna meie mahud on nii palju kasvanud, õnnestus meil leppida depositooriumiga kokku tasu alandamises. 

Töötame selle nimel, et tasusid edaspidi veelgi langetada. Ei riik ega konkurendid ei pea Tulevat tasusid langetama survestama. Meid sunnib seda tegema hoopis see, et Tuleva omanikud on samad inimesed, kes oma vara meie pensionifondides kasvatavad. Meie liikmetele on kasulik hoida kulud kontrolli all – tänu sellele saavad ka teised Tuleva kliendid kindlad olla, et meie fondides kogumine läheb ka tulevikus odavamaks. 

Mis Tulevat eristab?

Tuleva missioon on aidata inimestel oma tuleviku tarbeks tõhusalt ja enesekindlalt kapitali koguda, pannes regulaarselt raha kõrvale ja kasvatades sellega järjepidevalt osalust maailma suurimates ettevõtetes. Siin on põhimõtted, millest me lähtume, et seda saavutada: 

Ainult head fondid. Tulevas ei ole head tooted halbade vahele ära peidetud. On vahva, et tänaseks on ka pangad Tuleva eeskujul lisanud oma tootevalikusse mõistlikke, madala tasuga indeksfonde – paraku on nende huvides, et valdav osa klientidest maksaks vanades fondides kõrget tasu edasi. Ükski Tuleva klient ei maksa tasudeks rohkem kui 0,39%. 

Meie suurim fond on 0,35% tasuga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond. Võrdluseks: Eesti suurimas pensionifondis LHV L maksvad kliendid fonditasudeks 1,95% ehk ligi 5 korda rohkem.

Kasv on tähtis. Mida suurem on meie fondide maht, seda väiksemad on kulud meie kõigi jaoks. 

Me oleme esimeste tegevusaastatega õppinud, et heade fondide Eestisse toomisest ei piisa. Selleks et järjest rohkem kogujaid kaasaegsed, madala tasuga indeksifondid üles leiaksid, peame aitama infomürast ja reklaamidest läbi vaadata. Eestile on Tulevast seda rohkem kasu, mida rohkem inimesi meie abiga targalt ja järjekindlalt raha kogub. 

Madalad tasud. Nagu öeldud, Tulevas kogumine läheb järjest soodsamaks ka edaspidi. See ei tähenda, et teiste fondivalitsejate valikust ei võiks ühelgi ajahetkel leida veel madalama tasuga fonde. Me Tulevas ei pea õigeks turunduse eesmärgil väiksemate fondide kulusid teiste klientide arvelt subsideerida. 

Miks me ise Tulevas kogume ja seda ka lähedastele soovime? Meiega kogudes võib lihtsalt iga inimene kindel olla, et tema fondid on Eesti soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus. Võib kindel olla, et vara tootlus ei jää kunagi maailmamajanduse kasvust kaugele maha. Ja võib kindel olla, et Tuleva töötajad ei püüa kliendile kunagi maha müüa mõnda kallist ja kehva investeerimistoodet. 

Mida sina kohe täna teha saad, et pensionisammastest rohkem kasu saada?  

• Vaata oma pensionifondid üle ja hoolitse, et kogud ikka nii teise kui ka kolmandasse sambasse madala tasuga indeksifondis, mille jooksvad tasud on alla 0,5% aastas. Liikmena teenid liikmeboonust pensionisammastelt siis, kui need on Tulevas.
• Enne aasta lõppu vaata üle kolmanda samba sissemaksed. Kui need jäävad alla 15% sinu aastasest brutotulust (ja ühtlasi alla 6000 euro), paiguta võimalusel raha juurde, et maksimaalselt maksusoodustust kasutada ja kevadel rohkem tulumaksu tagasi saada. 

Kui need asjad on korras, on sul väga head eeldused teise ja kolmanda sambaga tulevikuks korralik kapital koguda.

Sisene oma pensionikontole

1. Rahandusministeeriumi pensioni statistikaülevaade 2022, https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/rahandusministeeriumi-statistika/