Head Tuleva liikmed ja kaasinvestorid!

Oli ärev aasta. Inflatsioon jõudis viimase paarikümne aasta kõrgeimale tasemele. Ukrainas algas sõda. Maailma aktsiaturud langesid ligi 15%.

Tulevas kogudes võtame teatavasti iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate börsiettevõtete aktsiaid juurde. Kui aktsiahinnad tõusevad, kasvab meie vara väärtus. Eelmisel aastal olid börsid languses ja nägime pärast mitut väga tulusat aastat oma kontol miinust. Meie vara väärtus ei liigu alati tõusujoones – see on strateegia osa.

Peamine oht, mis investoreid ärevatel aegadel ähvardab, pole aktsiahindade kõikumised, vaid muremõtete ajel tehtud halvad otsused. Halbu uudiseid lugedes kipuvad rumalaid liigutusi tegema isegi kogemustega fondijuhid. Samal ajal püüavad fondivalitsejate turundajad halbu uudiseid ära kasutada ja sind kõrgema tasuga fondi meelitada.

“Meie tõmbame õigel ajal pidurit!”

“Meil olid ainsad positiivse tootlusega fondid!”

Tegelikkus annab hea võimaluse meelde tuletada, miks ei ole tark fondijuhi maagia eest kõrget tasu maksta.

Swedbanki, SEB ja Luminori aktiivselt juhituna reklaamitud fondid põrusid eelmisel aastal just nii nagu ausad indeksifondid. Muster on sama, aga kõrgemate tasude tõttu on nende fondide tootlus olnud järjepidevalt kehvem.

Erandina jäid LHV kõrge tasuga XL ja L fondid eelmisel aastal väikesesse plussi. Paraku on need fondid aasta-aastalt teinud turgude keskmisega võrreldes palju nõrgema tulemuse. Tänu indeksifondis püsimisele on mul ja teistel algusest peale Tulevas kogujatel ka pärast eelmise aasta miinust rohkem pensionivara.

Parim retsept vabama tuleviku jaoks kapitali koguda on lihtne. Alusta varakult, investeeri aktsiatesse madala kuluga indeksifondi kaudu ja püsi sihikindlalt kursil nii headel kui halbadel aegadel.

Me Tulevas ei teeskle, et oskame tulevikku ennustada. Me lihtsalt ostame järgmisel kuul umbes kolme tuhande maailma juhtiva ettevõtte aktsiaid juurde. Ülejärgmisel kuul jälle. Ja nii kogu aeg. Ainult nii on kindel, et meie vara kasvab koos maailma majandusega ega sõltu mõne üksiku piirkonna või majandussektori käekäigust. Mida laiemalt hajutatud portfell, seda väiksem risk.

Mida sina, Tulevas koguja, enda heaks teha saad? Pea meeles, et üles-alla sööstud on turgudel tavalised. Kui tahad oma närve säästa, järgi rahamaailma terve mõistuse hääle, Jack Bogle’i kavalat soovitust: investeeri regulaarselt ja “ära piilu” oma kontoseisu.

Olen väga uhke, sest mulle tundub, et valdav enamus Tulevas kogujaid just nii käitubki. Meie fondides kogujad rapsivad palju vähem kui pangafondide kliendid. Soovin meile kõigile sihikindlust ka edaspidiseks!

Mida me 2022. aastal saavutasime?

Kui sul on ainult 1 minut:

• Tuleva fondides kogub juba 65 000 inimest ja varade maht on ületamas 500 miljoni euro piiri. Tuleva on ainus fondivalitseja, kelle varade maht eelmisel aastal kasvas;
• Tulevas kogujad tegid üle kolmandiku kõigist Eestis tehtud kolmanda samba sissemaksetest ja said sel kevadel riigilt tulumaksutagastust ligi 9 miljonit eurot;
• Tuleva tegutseb tõestuspõhiselt ja järjekindlalt. Me ei püüa ennustada, kuhu turud järgmisel aastal kõiguvad, vaid keskendume peamisele: kuidas madalate kuludega võimalikult palju inimesi koguma aidata;
• Et aidata Eesti elu paremaks teha, seadsime endale lähiaastateks järgmise, väga ambitsioonika sihi: tahame lähiaastatel jõuda 100 000 sihikindla kogujani.

Lähemalt:

Tuleva 100 000: meie järgmine suur eesmärk

Tuleva fondides on kogumist alustanud juba ligi 65 000 inimest. Meie varade maht on kohe ületamas 500 miljoni euro piiri. Seda on mitu korda rohkem, kui algne plaan ette nägi. Detailsem eelmise aasta kokkuvõte tuleb allpool. Kõigepealt tahan rääkida väljakutsest, mida me järgmisena vallutama tahame minna.

“Tarkade klubist” jõukamasse ühiskonda

Üle viiendiku Eesti teises sambas kogujatest on tänu Tuleva liikmete algatusele juba märganud valida madala tasuga indeksifondi. Aga 450 000 inimest maksab ikka veel vanades fondides kõrget tasu pankadele. Kolmandat sammast kasutab võimsa maksueelisega raha kogumiseks ainult 130 000 inimest (neist üle kolmandiku kogub muide Tulevas).

Tuleva on praegu justkui natuke elitaarne “tarkade klubi”. Meie tüüpiline koguja on keskmisest kõrgema haridustaseme, finantskirjaoskuse ja sissetulekuga. Olen veendunud, et Tuleva liikmed ei tulnud kokku, et teha paremad pensionifondid ainult endale. Me seadsime algusest peale eesmärgiks teha Eesti elu paremaks.

Eesti elu on parem, kui võimalikult paljud koos meiega sihikindlalt oma tuleviku heaks kapitali koguvad. Siis on vähem hädasolijaid, kelle toimetulek koormab meie kõigi lapsi. See ongi Tuleva missioon. Mida jõulisemalt suudame kasvada, seda mõjusamalt seda missiooni ellu viime.

Meie missioon on kogu Eesti jaoks

Oleme tõestanud, et meie mudel toimib. Nüüd on aeg seda skaleerida – aidata palju rohkem inimesi targalt raha koguma. Me oleme endale seadnud väga ambitsioonika sihi: tahaksime lähiaastatel jõuda 100 000 sihikindla kogujani.

Eesmärk pole mitte lihtsalt 100 000 inimest, kellel midagi Tuleva pensionifondis tiksub, vaid 100 000 inimest, kes tõesti järjekindlalt oma tulevikuks piisavalt kapitali koguvad. Et see eesmärk oleks mõõdetav, loeme Tulevas sihikindlaks kogujaks kõiki neid, kes madala tasuga teise ja kolmanda samba pensionifonde kasutades investeerivad regulaarselt oma tulevikku vähemalt 15% oma sissetulekust.

Võrdluseks: praegu on Tuleva pensionifondides kogujaid ligi 65 000. Vaid alla 4000 neist on sihikindlad kogujad. Teised on teinud hea alguse – nad on valinud madala tasuga teise samba fondi või alustanud kogumist kolmandas. Aga nendel saame aidata pensionisambad veel tõhusamalt tööle panna.

Kasv aitab meie missiooni täita mitmel viisil. Kui 100 000 inimest kogub sihikindlalt Tulevas, kasvab meie varade maht üle 2 miljardi euro. See toob Tulevale kaasa efektiivsuse, mis võimaldab meil tasusid veelgi langetada ja seejuures teenida kasumit Tuleva liikmetele, tänu kellele meie revolutsioon võimalikuks sai.

Kui Eestis on palju rohkem inimesi, kes oma tuleviku heaks targalt raha koguvad, on tulevikus vähem hädasolijaid, kelle toimetulek koormab meie kõigi lapsi.

Me ei hakka eesmärgini jõudmiseks kedagi kaubanduskeskuses käisest sikutama, vaid ehitame ikka juba loodud vundamendile. Mida täpsemalt on eesmärgini jõudmiseks vaja teha?

• Me tahame aktiveerida olemasolevad 65 000 kogujat, et nad kasutaksid Tulevas kogumise võimalusi maksimaalselt ja järjekindlalt oma eesmärkide poole liikumiseks.
• Me tahame leida järjest uusi kanaleid ja viise, kuidas aidata uutel kogujatel meieni tee leida.
• Me tahame teha täiendava kogumisfondi, et need, kes on pensionisammaste võimalused maksimaalselt ära kasutanud, saaksid soovi korral rohkem koguda. Tahame teha lihtsa ja läbipaistva fondi laste jaoks kogumiseks.
• Me tahame aidata riigil ka tulevikus seadusi paremaks teha, et kogujate teel seisvaid takistusi kõrvaldada.

Siinkohal on oluline meelde tuletada, kuidas Tuleva töötab. Meid eristab tavalistest fondivalitsejatest kaks olulist asja.

• Esiteks on meil ainult head fondid: meil ei ole head valikud halbade vahele ära peidetud.
• Teiseks on meil madalad tasud, mis langevad ka edaspidi, sest me teame, et kõrge tasuga fondide tootlus jääb pikas perspektiivis madala tasuga fondidele alla.

Me teame ka, et meie edu põhineb usaldusel. Erinevalt pankadest ei ehita me usaldust edevate peahoonete või kulukate mainekampaaniate abil. Meie usaldus on tekkinud ja püsib kolmel peamisel väärtusel.

• Teeme asju lihtsalt ja selgelt, sest me teame, et tarbetu keerukus (infomüra) takistab inimestel ise otsuseni jõudmast.
• Meie investeerimisstrateegia on järjekindel: me ei muuda seda turu kõikumistest sõltuvalt, sest me teame, et parimad eeldused igast eurost maksimaalselt kasu saada on neil, kes alustavad kogumist vara ja püsivad kursil nii turu tõusude kui ka languste ajal.
• Teeme õiget asja ka siis, kui keegi ei vaata. Meie huvid ei ole kogujate omadega vastuolus.

Et kiiremini kasvada, tahame tugevdada tiimi ja kaasata kapitali

Tuleva on täna kohas, kuhu jõudmisest iga start-up unistab. Me oleme edukalt kasvanud minimaalsete vahenditega. Meil on tugev missioon, selge strateegia ja motiveeritud inimesed. Oleme nõelterava fookuse ja oma liikmete aktiivse osalusega kasvatanud Tuleva palju suuremaks kui meie väike tiim. Nüüd on aeg aidata iseennast järgi, et suudaksime seniseid saavutusi hüppeliselt võimendada.

Et järgmisteks aastateks seatud ambitsioonikate eesmärkideni jõuda, peame kõigepealt üles ehitama skaleeritava organisatsiooni. Tahame julgemalt investeerida kasvu.

Algaval aastal ongi meie fookuses tiimi ehitamine ja kasvukapitali kaasamise võimaluste analüüs.

Neljaliikmeline juhatus: tugevad tegijad Tõnu kõrvale

2023. aasta algus on juba toonud olulised muutused Tuleva juhtimises. Esiteks, Tuleva juhatusse astub tehnoloogia- ja tootearenduse juhina Erko Risthein. Juhtides koos minuga arendussprinte, on Erko olnud meie laiendatud tiimi üks võtmeinimesi. On suurepärane uudis, et suutsime ta veenda nüüd päriselt Tulevale pühenduma!

Meie juhatuse liige Mari Kuhi on otsustanud pärast viit aastat kõrvale astuda. Mari liitus meiega kontrollerina, juhtis meie kolmanda samba fondi käivitamist, astus 2017. aastal minu kõrvale juhatusse ning hoidis operatsioonide juhina Tuleva tagatoa laitmatult korras. Samuti liigub edasi algusest peale meie kommunikatsiooni vedanud Kristel Raesaar. Tuleva edus on empaatiline suhtlus, selged sõnumid ja strateegiline agiilsus nende levitamisel olnud kriitiliselt tähtsad. Peame tagama, et teadliku ja toetava kogukonna kasvatamine, meie kogujate aktiivne kuulamine ja väikeste ning suurte võimaluste märkamine oleks ka tulevikus tiimi igapäevatöö prioriteedid.

Minu ja Erko kõrvale tahame nüüd leida juhatusse veel kaks tugevat tegijat, kes tooksid Tulevasse oma kogemused, oskused ja värsked ideed. Kas sina oled üks neist või tead kedagi, kes võiks olla hea kandidaat? Anna meile sellest kohe märku!

• Kasvule orienteeritud operatsioonide juht, kes peab tooma lauale oma varasemate edukate projektide õppetunnid ja on võimeline vedama protsesside optimeerimist ja tiimiarendust.
• Kommunikatsiooni- ja turunduse valdkonna juht, kes peab aitama sünteesida senised edukad põhimõtted aktiivse kogukonna kasvatamisel uute skaleeritavate initsiatiividega.

Loe lähemalt siin.

Valime koos kõige kasulikuma viisi kapitali kaasamiseks

Et kasvu kiirendada, tahame investeerida inimeste palkamisse, brändi tugevdamisesse ja meie kogukonna laiendamisse. Tuleva seni ehitatud usaldus, tõestatud kasvujõud, aktiivne kogukond ja kasvavad rahavood annavad meile kapitali kaasamiseks mitu väga head võimalust. Me ei kasuta kasvuinvesteeringuteks liikmekapitali, sest oleme andnud kapitali panustajatele selge lubaduse hoida see koos meie pensionivaraga investeerituna laiapõhjalisse indeksifondi. Me saame kasutada liikmetasusid ja ühistu põhikiri lubab luua veel eesmärgist lähtuvaid kapitale, kuhu liikmetel on võimalus kokku lepitud tingimustel panustada. Meil on ka võimalus müüa Tuleva fondivalitseja aktsiaid ühele strateegilisele või mitmele investorile. Pikas plaanis võime kaaluda ka oma ühise fondivalitseja aktsiate börsile viimist.

Kapitali kaasamine on edukas siis, kui see toetab meie missiooni elluviimist, suurendab liikmete rahulolu, sest nende vara väärtus kasvab ja võimaldab ka pakkuda headele töötajatele osalusoptsioone sisaldavat motivatsioonipaketti.

Idee, et Tuleva ühistu võiks kaaluda oma fondiäri börsile viimist, tekitab õigustatud küsimuse: kas see ei ole vastuolus meie algsete põhimõtetega? Tuleva ei tohi kunagi hakata mängima nullsummamängu meie fondides kogujatega. Kui kogujatel läheb hästi, läheb meil hästi. Kui unustame missiooni, kaotame oma eelise. Ja kui Tuleva on edukas, läheb Eesti elu paremaks.

Meie nõukogu esimees Kristi Saare sõnastas selle ühel töisel koosolekul möödaminnes kõige paremini: “Me tõestasime, et saab teha madala tasuga fonde. Võibolla on varsti aeg tõestada, et saab teha paremat börsiettevõtet.”

Tuleva uue juhatuse üks esimesi ülesandeid 2023. aastal ongi alternatiivide analüüs ning Tulevale kõige kasulikuma ettepaneku toomine liikmetele otsustamiseks.

2022: liikusime eesmärgi poole tugevast vastutuulest hoolimata

Meie varade maht kasvas eelmisel aastal 12%, samal ajal kui kõigi teiste fondivalitsejate mahud kahanesid. Varade juurdekasv uute kogujate lisandumisest ja sissemaksetest oli eelmisel aastal 23%.

Kolmanda samba sissemaksed suurenesid 20%

Tegime e-kirjade ja teiste kanalite kaudu regulaarset “nügimist” ja parandasime kasutajakogemust veebis. Nüüd saad sissemakse meie kolmanda samba fondi teha otse Tuleva lehel ning soovi korral algatada ka püsimakse sõlmimise. Jälle on üks takistus kõrvaldatud. Proovi ise siin.

Kolmanda samba sissemaksete suurendamisel teeb tublit tööd meie kasutajatoe vedaja Pirje, kes vastab väsimatult inimeste kõiksugustele küsimusele. Näiteks: kuidas ja kui palju siis ikkagi kolmandasse sambasse sisse maksta saab? Kindlasti saaks ka riik lihtsustamiseks palju ära teha. Väikese, kuid olulise saavutusena on meie abiga nüüd Maksuameti kodulehel lõpuks ühene ja arusaadav info sissemakse tähtaegade kohta.

Meie turuosa kolmanda samba sissemaksetes Eestis on 35% (1). Mul on väga hea meel, et just siin oleme kõige enam edu saavutanud. Oluline on ka see, et meie kogujad püsivad järjekindlalt kursil ja investeerivad nii headel kui halbadel aegadel. Just nii tagame endale hea tootluse pika aja vältel.

1676 kolmanda samba kogujat tõi ka teise samba meile

Kolmanda samba järjest kasvavad sissemaksed loovad hea aluse tulevikule. Selleks et varade maht kasvaks piisavalt kiiresti, et suudaksime veelgi enam kasvu panustada ja tasusid alandada, on jätkuvalt väga oluline, et kogujad tooksid ka oma teise samba vara meile.

1676 inimest on veidi alla 7% nendest 26 000 inimesest, kes kogusid veel 2022. aasta alguses meil ainult kolmandat sammast. Uurisime eelmisel aastal põhjalikult, mis ülejäänusid takistab. Saime teada, et peamine takistus on jätkuvalt üldine teadmatus ja usaldamatus teise samba vastu, mille tulemusena inimesed otsustamist edasi lükkavad ja endale muudatuste vältimiseks põhjendusi otsivad. Tüüpiline ettekääne on soov riske hajutada, millele raha hoidmine sarnase sisu, aga kõrgema tasuga fondis aga kuidagi kaasa ei aita.

Lisaks regulaarsetele meeldetuletustele täiendasime eelmisel aastal ka oma veebirakendust, kus nüüd tasude suurus ja mõju selgemalt välja paistab. Ma usun, et siin on meil teha veel palju tööd, millel on suur mõju meie varade mahu kasvule.

2022. aastal tõid kolmandas sambas kogujad meile 18 miljoni euro väärtuses teise samba vara. Kui kõik tänased ainult meie kolmandas sambas koguvad inimesed tooksid ka teise samba meile, lisaks see meie varade mahule kohe ligi 200 miljonit eurot ehk 40% ning suurendaks ka igakuiseid sissemakseid.

Lisasime aastaga 6900 uut kogujat

Uute kasutajate leidmine on iga kasvava ettevõtte peamine väljakutse ja ka kuluartikkel. Meie oleme kogukonda ja veebiplatvormi ehitades ning tekkinud strateegilisi võimalusi jõuliselt ära kasutades kasvanud mitu korda rohkem kui ükski teine fondivalitseja nii väikese tiimiga ja nii vähe kulutades suudaks. Raske on leida ühtegi teist fintech’i, kes oleks laienenud nii väikese kuluga uue kliendi kohta, iseäranis pikaajalise säästutoodete valdkonnas.

Üle 80% meie uutest kogujatest tuleb tänaste kogujate soovituse alusel. Meie peamine ülesanne on hoolitseda, et meie veeb ja sõnumid oleksid lihtsad ja arusaadavad. Kui meie, Tuleva praegused kogujad, saame hästi aru Tuleva investeerimispõhimõtetest, siis saame seda tulemuslikult ja enesekindlalt soovitada ka sõbrale.

Kasutame ära ka kõik tekkinud võimalused oma kõlapinda suurendada. Väga põhjalik vastamine meediapäringutele on üks viis seda teha. Aeg-ajalt tekib meile ka üldises ühiskondlikus arutelus võimalusi oma selgitustega sekkuda ja aidata uutel inimestel Tulevaga tutvust teha. Näiteks selle aasta jaanuaris lisasime oma veebi kiire võimaluse vaadata, kui palju riik sulle teise samba makseid kompenseeris. See tõi meile üle 3000 uue kasutaja, kes varem polnud Tuleva lehele sisse loginud.

Lahkujate hulk on mitu korda väiksem kui teistel

Tulevast lahkus aasta jooksul mõnda teise pensionifondi või pensioni investeerimiskontole 2,6% teise samba varade mahust. See on kolm korda väiksem kui teiste fondivalitsejate vastav näitaja. Tänu sellele oli Tuleva ainus fondivalitseja, kelle kogujate arv ja varade maht eelmisel aastal kasvasid (3).

Raske on leida ka ühtegi teist finantsvaldkonna kasvuettevõtet, millest lahkujate hulk oleks nii väike kui meil. See on oluline rahulolu näitaja – minu meelest palju olulisem, kui mõni küsitluse teel leitud indikaator.

Varade mahtu vähendasid ka inimesed, kes teisest (ja vähesel määral ka kolmandast) sambast raha välja võtsid. 2022. aastal viisid sellised lahkujad Tulevast välja ligi 11 miljonit eurot. Pensionifondidesse kogunenud raha on lõpuks ju mõeldudki kasutamiseks, kuigi kahjuks moodustab väljavõetud rahast enamuse nende inimeste vara, kes lõpetasid teises sambas kogumise enne eelpensioniea saabumist. Püüame selgitustööga aidata inimestel raha väljavõtmise otsus põhjalikult läbi kaaluda. Heameelt teeb see, et Tuleva kogujate seas on teisest sambast lahkujate osakaal kolm korda väiksem kui pankade pensionifondides (3).

Täiendava kogumise fondi jaoks on esialgne analüüs tehtud

Tegime ettevalmistusi ka täiendava kogumise toote loomiseks ja selgitasime välja oma juriidilised ja tehnilised võimalused. Esimese sammuna saame teha alternatiivfondi, mis ei nõua täiendavat tegevusluba. Alanud aastal tuleb lahendada operatsioonilised küsimused (rahapesu tõkestamise, sissemaksete kogumise, registripidamise jms küsimused). Seejärel tuleb leida viis, kuidas integreerida uued tooted meie kasutajateekonda nii, et meie veebileht keerulisemaks ei läheks.

Finantstulemused: väikesed kulud ja jätkusuutlik marginaal

Viimase viie aastaga on meie tulud kasvanud keskmiselt 40% aastas 1,1 miljoni euroni. Turulangus aeglustas meie eelmise aasta kasvu 12%ni. Suurema osa meie tuludest moodustab pensionifondide valitsemistasu, mille suurus on otseses seoses turgude kõikumisega. Me teenime tulu veel ka ühistuga liitumise tasudest.

Lisaks turulangusele avaldas tulude aeglasemale kasvule lühiajalist mõju ka sügisel rakendatud ettevõtte jätkusuutlikkuse (ESG) strateegia. Me oleme kindlad, et pikas perspektiivis ESG-strateegia rakendamine meie kulusid ei suurenda. Oleme lubanud ka kogujatele, et fondide jooksvad tasud ei tõuse. Lühiajaliselt pidime siiski katma täiendavaid kulusid ligi 30 000 euro ulatuses oma marginaali arvelt (2). Oleme lõpetamas BlackRockiga läbirääkimisi uue mudelportfelli üle, et taastada meie marginaal jälle endisele tasemele.

Madalad kulud on oluline eeldus hea pikaajalise tootluse saavutamisel. Meie madalad kulud ei ole trikk ühe väiksema mahuga fondi reklaamimiseks. Tulevas maksavad kõik kogujad madalat tasu, millega katame püsikulud ja tagame tootluse Tuleva liikmetele.

Meie püsikulud kasvasid aastaga 30% 0,7 miljoni euroni. Meil on kahte tüüpi püsikulusid: operatsioonilised kulud, mis tagavad, et meie äri toimiks, ja kasvuinvesteeringud. Kasvuinvesteeringud lähevad enamuses otse kuludesse, kuigi lisandunud kogujad ning nende toodud varade maht jäävad meile täiendavat tulu teenima aastateks (4).

Tuleva algusaegadest saadik oleme töötanud põhimõttel, et me ei kasuta kogutud kapitali jooksvate kulude katteks. Raamatupidamisterminites tähendab see, et meie jooksev rahavoog (enamasti kasutatakse selle kohta ingliskeelset lühendit EBITDA, st kasum enne finantskulusid, amortisatsiooni ja makse) peab olema positiivne.

Me jagame teenitud tulu vastavalt põhikirjale. Kõigepealt saavad kõik liikmed liikmeboonust vastavalt nende Tuleva pensionifondides hoitud varade mahule. 2022. aasta liikmeboonus oli kokku 82 756 eurot. Alates meie pensionifondide käivitamisest 2017. aastal on meie liikmed kokku teeninud 267 244 eurot liikmeboonust, mis on reinvesteeritud Tuleva liikmekapitali. Oma kogunenud liikmeboonuse suurust näed veebirakendusse sisse logides (NB! 2022. aasta liikmeboonus ilmub sinna pärast üldkoosoleku lõppu).

Tuleva puhaskasumit mõjutab otseselt ka meie liikmekapitali investeerimistulu. Meie liikmekapital on vastavalt tingimustele investeeritud suuremas osas meie oma pensionifondide osakutesse ja selle väärtus kõigub koos maailmaturuga. 2022. aastal oli investeerimistulu asemel meil 0,8 miljoni euro suurune investeerimiskahjum. Kokku oleme alates 2016. aastast investeerimistulu teeninud 1,2 miljonit eurot.

Oleme arvestanud sellega, et meie omakapitali väärtus kõigub koos maailmaturuga, ning me ei lase ennast nendest kõikumistest segada. Meie omakapital on piisava varuga, et tagada regulatiivsete nõuete täitmine ka siis, kui maailmaturud suurelt kukuvad.

Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht

Tuleva ühistu, Tuleva Fondid AS ja pensionifondide auditeeritud aruanded leiad siit.

(1) Pensionikeskuse andmed ja Tuleva hinnang kindlustusseltsidesse tehtud maksete kohta. Kolmanda samba varade mahust moodustavad Tuleva fondid täna ligikaudu 20%.

(2) Täpsemalt kasvas meie makstav depootasu, kuna ETFide osakaal tõusis ajutiselt üle 50% ning tõusis ka portfelli fondide kulu, kuna kõik plaanitud BlackRocki ESG-filtrit rakendavad fondid ei olnud meile ülemineku hetkeks veel kättesaadavad.

(3) Pensionikeskuse andmetel, Tuleva arvutused.

(4) Me kapitaliseerisime 2022. aastal 87 000 euro väärtuses peamiselt tarkvara arenduseks tehtud kulutusi. Täpsemalt näed kulusid meie fondivalitseja Tuleva Fondid ASi kasumiaruandest.

Finantsinspektsioon märkis veebruaris, et samal ajal kui pankade aktiivselt juhitud fondidest voolab raha välja, on teise samba indeksifondid järjest populaarsemad.

See on hea uudis. Soodsa tasuga indeksifond on raha kogujale tõestatult hea valik. Aga samal ajal kui järjest rohkem ärksaid inimesi on targa valiku teinud, tiksub ligi neli viiendikku (78%) teises sambas kogujatest ikka veel valdavalt kõrgete tasudega vanades pangafondides.

Üle kolme miljardi euro Eesti inimeste teise samba vara on ikka veel niinimetatud aktiivselt juhitud pensionifondides. Sellelt varalt hammustatakse liiga suur osa tasudena pankade turunduskuludeks ja kasumiks. See on halb uudis.

Miks valivad ärksamad inimesed indeksifondi?

Eesti aktiivselt juhitud pensionifondid on maailmas järjekindlalt silma paistnud kahe asjaga: keskmisest kehvem tootlus ja keskmisest kõrgemad tasud (1). See ei ole kokkusattumus. Juhus pole ka see, et sellest ajast saadik, kui indeksifondid Eestis kättesaadavaks tegime, on need saavutanud aktiivselt juhitud fondidest paremat tootlust (2).

Madala tasuga indeksifondid saavutavad reeglina parema tulemuse kui aktiivselt juhitud fondid. See pole Eesti eripära. Maailma juhtiv investeerimisfondide analüüsifirma Morningstar on jõudnud selgele järeldusele, et sama reegel kehtib igal pool nii headel kui ka halbadel aegadel (3).

See tähendab, et kui kogud sihikindlalt madala tasuga indeksifondis, on sul parimad eeldused igast kõrvale pandud eurost võimalikult palju kasu saada.

Muide, Tuleva eeskujul on ka pankade pakkumises indeksifondid nüüd olemas. Kui Tuleva millegipärast ei meeldi, on mõistlik valik ükskõik milline laiapõhjaliselt maailma aktsiatesse investeeriv indeksifond. Igal juhul pea meeles: täna ei ole ühtegi head põhjust maksta tasudeks üle 0,5% aastas.

Kui palju sinul teise samba varadest tasudeks kulub?

Vaata kohe järgi. Selleks pead lihtsalt ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga sisse logima.

Vaatan oma pensionivara seisu

(1) OECD, Pension Markets in Focus. Vahet pole, millise aasta ülevaadet vaadata, pilt on ikka sama.
(2) Vaata pensionikeskuse ülevaadet siin. Fondid reastatud kõige pikema ühise perioodi alusel.
(3) Morningstar, Fund Fees Predict Future Success or Failure

Graafik: Indeksifondides kogus 2022. aasta lõpu seisuga juba 22% kõigist Eesti II samba klientidest. (allikas: Finantsinspektsioon)

Tuleva missioon on aidata inimestel tõhusalt ja enesekindlalt kapitali koguda. Selle aasta esimesed kuus kuud panid paljude kogujate närvid proovile: langevad väärtpaberiturud, kasvav inflatsioon ja sõda Euroopas raputasid turvatunnet.

Samal ajal kui teiste pensionifondide mahud vähenesid, püsisime meie, kes me Tulevas ühiselt kapitali kogume, kindlalt kursil ja jätkasime kogumist. Tuleva pensionifondide maht kasvas kuue kuuga hoolimata väärtpaberiturgude langusest. Juulis ületas meie pensionifondide maht esimest korda 400 miljoni euro piiri.

Pensionifondide käekäik

Esimesel poolaastal langesid maailma aktsiaturud 14%. Meie pensionifondid jäljendavad maailmaturgu nii tõusudes kui langustes ja seepärast langesid ka meie pensionifondide osakute hinnad: nii Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond kui ka Tuleva III Samba Pensionifond langesid 13%. Tõusvate intressimäärade tõttu langesid ka maailma võlakirjaturud ning nendega koos vähenes Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind 11%.

Enne selle aruande valmimist jõudsid väärtpaberiturud enamuse langusest tagasi teha. Juulis ja augustis tõusis maailmaturu indeks 13% ning nii on meie aktsiafondide osaku hinnad jõudnud tagasi aasta alguse tasemele.

Viie aastaga on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind kasvanud keskmiselt 10% aastas. Tuleva III Samba Pensionifondil täitub oktoobris alles kolmas aasta: alates asutamisest 2019. aasta oktoobris on osaku hind kasvanud keskmiselt 11% aastas. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi hind on viimase viie aastaga langenud keskmiselt 0,6% aastas.

Lisasime sel aastal võrdlusesse ka inflatsiooni, mis on aasta algusest (jaanuarist juulini) kasvatanud tarbijahindu statistikaameti andmetel ligi 15% (aastane inflatsioon ületas juuli lõpus 20%). Viimase viie aastaga on inflatsioon vähendanud raha väärtust keskmiselt ligi 6% aastas. Muide, Tulevas kogujad saavad võrrelda oma pensionikonto tootlust nii maailmaturu keskmise kui ka inflatsiooniga – logi sisse ning klõpsa “Sinu pensionivara tootluse” rippmenüüs “Maailma keskmise” peal ja vali “Inflatsioon”.

Kuidas heitlikus maailmas investeerida?

Nii headel kui halbadel aegadel on tähtis meeles pidada, et riskivaba tootlust ei ole olemas. Tootlus ongi preemia, mida investorid saavad riski võtmise eest. Ka pealtnäha turvalisena näiv pangahoius, mis maksab üks või kaks protsenti intressi aastas, ei taga, et inflatsioon sinu vara tootlust miinusesse ei ajaks. Pigem võib öelda, et pangahoiusel pikas plaanis üsna kindlasti raha väärtus sulab.

Sellepärast oleme Tulevas valinud raha kogumiseks sisuliselt ainsa viisi, mis tagab, et meie vara väärtus kasvab pika kogumisperioodi jooksul käsikäes maailma majanduse kasvuga. Kuidas me seda teeme? Võtame järjekindlalt iga kuu tükikese oma palgast ja ostame selle eest maailma suurte ettevõtete aktsiaid juurde. Me püsime enesekindlalt kursil nii headel kui ka halbadel aegadel.

See ei tähenda, et meie vara väärtus kappaks alati otsejoones üles. Kui maailma majanduses on madalseis, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga tuleb meeles pidada, et aktsiahindade langusel on ka hea külg – nii saame uute sissemaksete eest aktsiaid osta odavamalt. Kui majandus kasvab ja hinnad jälle tõusevad, kallineb meie vara koos nendega.

Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse investoritele, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud, kogumist lõpetanud või raha fondist hoopis välja võtnud. Pensionisambaga on lihtne nii käituda: teise sambasse (ja paljudel ka kolmandasse) lähevad püsimaksed automaatselt. Tuleb vaid hoolitseda, et sinu pensionisambad koguneksid ikka madala tasuga indeksifondis.

Tulevas kogujad jätkavad kursil

Suurem osa Tulevas kogujaid nii teebki. Esimesel poolaastal liitus meiega 3380 uut kogujat, seda on paar protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Nüüd on meid, kes me Tuleva pensionifondides raha kogume, juba üle 61 tuhande. Järjest enam inimesi teeb sissemakseid meie kolmanda samba fondi. Esimese poolaastaga tegi sissemakseid üle 18 tuhande inimese, kokku 15 miljonit eurot. Seda on 30% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Seepärast kasvas meie pensionifondide maht vaatamata turulangusele. Kasvavad ka teiste, Tuleva eeskujul tehtud indeksifondide mahud. Vanade pangafondide mahud on seevastu üle 10% kahanenud.

Kas indeksifond sobib igal ajal?

Lühidalt – jah. Maailma investeerimisfondide ajalugu näitab, et aktiivselt juhitud fondid jäävad enamikus madala kuluga indeksifondidele alla – seda nii turu tõusu- kui ka langusfaasis.

Sellest hoolimata kasutab finantssektor ära ärevaid aegu ja inimeste soovi veidi kindlust leida. Kõrge tasuga aktiivselt juhitud fonde reklaamitakse, justkui oleksid need võrreldes indeksifondidega kuidagi “sõjakindlamad” või paremini kaitstud majanduslanguse eest.

Ükski Eesti fondijuht ei ole Eesti pensionifondide ajaloos pikema aja vältel turu keskmist võita suutnud ja tõenäoliselt ei suuda ka tulevikus. Ka viimane poolaasta ei ole seda reeglipära muutnud.

Alates selle aasta algusest on väidetavalt aktiivselt juhitud pangafondide osakuhinnad langenud üsna ühes taktis indeksifondidega. Betterfinance on märkinud, et enamik meie pankade pensionifonde on tõenäoliselt “kapi-indeksifondid”. Sellised fondid võtavad küll klientidelt kõrgemat tasu, aga järgivad aktiivse juhtimise sildi all ikkagi passiivselt aktsiaindeksit. Ehk siis mingit lisakaitset turu kõikumiste eest investor kõrgema tasu eest ei saa.

Erandina paistab silma LHV pensionifond L. Sellega on aga omamoodi probleem: enamik selle fondi varasid ei ole börsil kaubeldavad või on väga ebalikviidsed – nende hind fondi aruandes ja osaku hinna arvestuses ei pruugi olla see, millega neid tegelikult täna müüa õnnestuks (1). Seega jääb mulje, nagu oleks LHV L osak turu languses vähem väärtust kaotanud, aga tegelikult me ei tea seda – varad võivad olla üle- (või ka ala-) hinnatud.

Kui autode või veini puhul võib olla nii, et kallim on tihti parem, siis investeerimisfondide maailmas on väga selge, et kõrgemad tasud tähendavad kehvemat tootlust. Andmeanalüüs näitab järjekindlalt, et parimad eeldused hea pikaajalise tootluse saavutamiseks on fondidel, mis hoiavad kulud madalal ja investeerivad passiivselt kogu maailma suurimatesse ettevõtetesse. Just seda me Tulevas teemegi.

Samm jätkusuutlikkuse suurendamiseks

Aprillis kinnitas Finantsinspektsioon meie pensionifondide tingimuste muudatused ja me hakkame rakendama jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid alates 1. septembrist. Oleme seda muudatust pikalt ja põhjalikult ette valmistanud.

Me ei loo juurde ühte väikest “rohefondi”, vaid muudame jätkusuutlikumaks oma suurte fondide tegevuse. Täpselt samamoodi ei ole meil ju head pensionifondid peidetud vanade, kõrge tasuga fondide vahele. Madalad tasud ja teadlikkus meie investeeringute mõjust maailmale on väärtused, mida vaid valikuliselt rakendada oleks küüniline.

Mis meie fondides alates 1. septembrist muutub ja mis jääb samaks?

• Me vähendame oma investeeringute süsinikuintensiivsust 15–20% võrra ja jätame portfellist välja ligikaudu 200 ettevõtet, mis ekspertide hinnangul selgelt vastutustundliku juhtimise põhimõtete vastu eksivad.
• Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu ega muuda meie portfelli oodatava tootluse ja riski profiili. Tuleva keskne passiivne investeerimisstrateegia jääb püsima. Kasvatame ka edaspidi järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses, sest see loob tõestatult parimad eeldused pikas plaanis hea tootluse saavutamiseks.
• Kõik Tulevas kogujad teavad, milline on nende investeeringute süsinikuintensiivsus – see on levinuim kliimajalajälje mõõdik. Ükski teine pensionifondide valitseja Eestis seda oma kõigi fondide kohta veel avaldanud pole. Loodame, et Tuleva eeskuju aitab ka teistel oma tegevust läbipaistvamaks muuta, nagu see on juhtunud tasude puhul. Mõõtmine on oluline selleks, et inimesed saaksid valiku teha objektiivsete andmete, mitte roheliste loosungite põhjal.

Muudatused portfelli teeme nii, et see fondi kulusid ei suurendaks. Loe pikemalt ja vaata videost Tõnu ja Tuleva liikme Sten-Andreas Ehrlichi arutelu, miks ja mida me muudame.

Paremad seadused

Sel poolaastal tuli meie kogujatele väga hea uudis: nimelt plaanib riik lubada alates 2025. aastast sissemakseid teise sambasse suurendada. Vastav seaduseelnõu on saadetud valitsusele. Meie hulgas on väga palju neid, kes on teise ja kolmanda samba maksueelise täiel määral ära kasutanud. Nemad ootavad võimalust koguda veel rohkem kapitali, pannes raha kõrvale regulaarselt, automaatselt ja maksuefektiivselt. Just seda suuremad teise samba sissemaksed tähendavadki.

Plaanid tulevikuks

Võtsime endale eesmärgiks järgmise viie aastaga aidata 100 000 Eesti inimest vabama tuleviku jaoks kõrvale panema vähemalt 15% oma sissetulekust. Kui see meil õnnestub, kasvab meie ühiste fondide varade maht 2,5 miljardi euroni. Mida rohkem inimesi Tulevas kogub, seda paremaks lähevad kogumise tingimused meile kõigile.

Me teame, et ainult heade fondide olemasolust ei piisa, et inimesed seal koguma hakkaksid. Meil on suur hulk veel tegemata tööd, et inimesed, kes on juba Tulevas konto avanud, korralikult koguma saada. (Nii nagu Laura: hoolitsed, et ka teine sammas koguneks väikese kuluga indeksifondis, ning paneksid kolmandasse sambasse kõrvale vähemalt 10% või enam sissetulekust.) Nende jaoks, kes on pensionisambad juba maksimaalselt ära kasutanud või kes soovivad just lapse nimele koguda, tuleb tootevalikusse lisada täiendava kogumise fond.

Veelgi rohkem inimesi pole Tulevast veel kuulnudki. Peame jõudma ka nende inimesteni, kel pole juhtumisi finantskõrgharidust või kelle abikaasa või sõber pole endale pensionifondides kogumist põhjalikult selgeks teinud.

Paljude oluliste kogumist takistavate asjade eemaldamiseks on vaja ka riigi tuge seaduste ja süsteemi riiklike komponentide parandamisel. Eesti ainsa pensionikogujaid esindava organisatsioonina on Tuleva riigile partneriks targema pensionistrateegia arendamisel. Me ei piirdu kriitikaga, vaid pakume süsteemselt mõjusaid lahendusi. Aitame ka edaspidi kõrvaldada seadusandlikke takistusi, et iga kõrvale pandud euro tooks Eesti inimestele tulevikus rohkem kasu.

Otsime edasi võimalusi, kuidas meie liikmete jaoks Tuleva väärtus veelgi kasvaks. Tuleva liikmed otsustasid teha iseendale paremad pensionifondid. Sellega tegid nad algust revolutsiooniga, mis juba on ja toob ka edaspidi kasu kõigile Eesti inimestele. Ühtlasi panid Tuleva liikmed alguse kiiresti kasvavale ettevõtmisele, mille väärtus kasvab koos meie ühiste fondide mahuga. Miks me ei võiks viia mõne aasta pärast meie fondivalitseja vähemusosa börsile?

Me oleme väike tiim ja tegevuste valimisel peame väga otsusekindlalt prioritiseerima. Alanud poolaastal keskendume kahele asjale:

• Riigil on töös pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, mille soovitused peaksid sügisel valmima. Hoiame kätt pulsil, et kogujate päris mured ka analüüsi ja sealt tulenevate soovitusteni ning ka erakondade valimisprogrammidesse jõuaks.
• Meie äriplaan ja liikmekapitali tingimused vajavad täiendamist. Kaardistame alternatiivid, kaasame meie liikmetest eksperte, et jõuda sobiva struktuurini, mis Tuleva väärtusi ja eripära arvestades meie eesmärkide saavutamist toetaks.

Head rahulikku kogumist!

Tõnu Pekk
Tuleva juhatuse liige

2022.a I poolaasta finantsaruanded leiad siit.

(1) LHV Pensionifond L 2021. aasta aruanne, lk 22-23.

Kolm aastat tagasi uuendatud äriplaanis seadsime julgema kasvueesmärgi: 2026. aastaks 400 miljonit. Tegelikkuses jõudsime selle verstapostini ligi neli aastat varem! Tuleva fondide maht ületas juulis 400 miljonit eurot. 

See pole niisama number ego paitamiseks. See on hea uudis Tuleva liikmetele. See on hea uudis kõigile Tulevas raha koguvatele inimestele – meid on juba üle 61 000. See on hea uudis ka neile, kellel esimesed sammud Tuleva pensionifondide abil lihtsa ja targa investeerimisportfelli üles ehitamisel on alles ees. 

Tuleva missioon on aidata inimestel tõhusalt ja enesekindlalt kapitali koguda. Suurem varade maht annab meile selleks suuremad võimalused:

• Rohkem sihikindlaid kogujaid. Mida rohkem inimesi meiega koos investeerib, seda suurem maht, see on selge. Kasv omakorda toob meile rohkem vahendeid, et aidata Eesti inimestel infomüras ekslemise asemel tõhusalt ja enesekindlalt raha koguda.
• Tasud alla. Me võtame tasudeks kordades vähem kui pankade fondivalitsejad ja oleme kasvades tasusid pidevalt langetanud. Mida suurem maht, seda tillukesem osa meie fondide haldamise kuludest langeb iga üksiku inimese õlule. Seda tugevam on ka meie positsioon allfondide tasude läbirääkimistel. (1)
• Uued tooted. Tuleva teise samba fondide kiire kasv tegi võimalikuks kolmanda samba fondi käivitamise. Järgmise sammuna plaanime teha investeerimisfondi nende jaoks, kellele kolmandast sambast ei piisa. Plaanis on ka lahendus nendele, kes osa vara lapse nimele eelistavad koguda.
• Paremad seadused. Eesti ainsa pensionikogujaid esindava organisatsioonina on Tuleva riigile partneriks targema pensionistrateegia arendamisel. Me ei piirdu kriitikaga, vaid pakume süsteemselt mõjusaid lahendusi. Mida suuremaks kasvame, seda rohkem on meil ressursse ja seda suurem on meie kõlapind. Aitame ka edaspidi kõrvaldada seadusandlikke takistusi, et iga kõrvale pandud euro tooks Eesti inimestele tulevikus rohkem kasu.  
• Väärtus Tuleva liikmetele. Tuleva liikmed otsustasid teha iseendale paremad pensionifondid. Nad tegid võimalikuks revolutsiooni, mis on kasu toonud ja toob edaspidi kasu kõigile Eesti inimestele. Ühtlasi panid nad alguse kiiresti kasvavale ettevõtmisele, mille väärtus kasvab koos meie ühiste fondide mahuga. Miks me ei võiks kasvõi viia mõne aasta pärast meie fondivalitseja vähemusosa börsile?

Tuleva ei muutu kunagi “tavaliseks” fondivalitsejaks. Meil ei ole head investeerimistooted halbade vahele ära peidetud. Meie tasud langevad ka tulevikus. Tuleva fonde ei hakka kunagi müügimehed ostukeskuses pähe määrima. 

Siin on järgmine, nüüd juba päris ambitsioonikas verstapost, mille omale sihiks oleme võtnud:

Aitame järgmise viie aastaga 100 000 Eesti inimest vabama tuleviku jaoks kõrvale panema vähemalt 15% oma sissetulekust. Kui see meil õnnestub, kasvab meie ühiste fondide varade maht 2,5 miljardi euroni.

(1) Kõik pensionifondide andmed pärinevad Pensionikeskusest, kuigi häid võrdlusi on sealt ehk veidi keeruline leida. Vaata näiteks meie hiljuti tehtud võrdlust fondivalitsejate tasude kohta siit.

Jätkusuutlikkus on algusest peale üks Tuleva põhiväärtusi. Kas Eestis saab pakkuda pensionifondi, kus inimeste vara kasv kõrgete tasude tõttu maailma keskmisest kaugele maha ei jää? Pankade fondijuhid ütlesid, et ei. Tuleva liikmed uskusid, et jah.

Tänaseks oleme tõestanud, et saab küll. Meie ühised fondid on edukad. Tuleva ärimudel on jätkusuutlik. Aga millist mõju avaldavad meie investeeringud maailmale? See on küsimus, kus lihtsaid vastuseid pole.

Tuleva tiimiga oleme põhjalikult analüüsinud, mida ja miks meil on täna siin mõistlik teha. Rakendame jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid 1. septembrist.

Siin on kolm asja, mida seejuures tähtsaks peame:

• Astume väikese, aga kaugelt mitte tühise sammu. Me vähendame oma investeeringute süsinikuintensiivsust 15-20% võrra ja jätame portfellist välja ligikaudu 200 ettevõtet, mis ekspertide hinnangul selgelt vastutustundliku juhtimise põhimõtete vastu eksivad.
• Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu. Tuleva keskne, passiivne investeerimisstrateegia jääb püsima. Kasvatame ka edaspidi järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses, sest see loob tõestatult parimad eeldused pikas plaanis hea tootluse saavutamiseks.
• Kõik Tulevas kogujad teavad, milline on nende investeeringute süsinikuintensiivsus – see on levinuim kliimajalajälje mõõdik. Ükski teine pensionifondide valitseja Eestis seda oma kõigi fondide kohta veel avaldanud pole. Loodame, et Tuleva eeskuju aitab ka teistel oma tegevust siin läbipaistvamaks muuta nagu tasude puhulgi. (1)

Eelistad vaadata ja kuulata? Siin salvestuses räägib Tuleva juht Tõnu Pekk:

Mida jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine praktikas Tulevale tähendab?

Me ei teeskle, et oleme selles vallas eksperdid. Rakendame maailmas laialt tunnustatud standardit – ESG filtrit, mis arvestab ettevõtete tegevuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisaspekte (environmental, social, governance). See tähendab, et sõelume Tuleva pensionifondide aktsiaportfellist välja ettevõtted, mille käibest vähemalt 5% tuleb

• energeetilise söe või õliliiva kaevandamisest või sellel põhinevast energiatootmisest,
• tuumarelvade tootmisest,
• klaster-lõhkerelvade tootmisest,
• tubakatoodete tootmisest või
  lahingrelvade müügist tsiviilelanikkonnale.

Samuti jäävad välja ettevõtted, kes muul moel rikuvad UN Global Compact kokkuleppe tingimusi (näiteks tekitavad olulist keskkonnakahju, rikuvad inimõigusi või on seotud korruptsiooniga).

Mis muutub?

Meie portfellis on täna ligikaudu 3000 maailma suurema ettevõtte aktsiaid. Pärast ESG filtri rakendamist jäävad neist umbes 200 välja ja nende asemel suureneb ülejäänute osakaal.
Praktikas on see Tuleva jaoks väga lihtne. Me lihtsalt asendame BlackRocki indeksifondid, millest meie portfell täna koosneb, BlackRocki ESG filtriga indeksifondidega.

Mida me sellega saavutada tahame?

1. Meie pensionifondide tootlus on jätkuvalt väga lähedal maailmaturu keskmisele ja meie kulud on madalad.
2. Iga meie pensionifondis investeeritud euro kliimajalajälg (mõõdetuna süsinikuintensiivsuses) langeb 15-20%.
3. Tulevas kogujad saavad järjest paremini aru, mis on objektiivsed mõõdikud investeeringute jätkusuutlikkuse hindamiseks. Nad teevad otsuseid faktide põhjal ega liiguta oma vara ühest fondist teise sellepärast, et fondi nimes kõlab “roheline” või “jätkusuutlik”.

Kuidas mõjutab jätkutuutlikkuse põhimõtete rakendamine Tuleva fondide tootlust?

Väga vähe.

Miks me ütleme, et mõju (positiivne või negatiivne) on minimaalne? Nagu öeldud, ESG filtri rakendamine mõjutab vaid väikest osa meie portfellist: asendame paarsada ettevõtet oma portfellis teistega. Ülejäänud 2800 ettevõtet see ei puuduta.

Maailma aktsiaturgude viimase paarikümne aasta ajaloost näeme, et ESG filtri rakendamisest tulenev mõju indeksifondide tootlusele on seni jäänud +/- 0,5% piiresse aastas (2). Mõju on seejuures olnud kord kergelt negatiivne, siis jälle positiivne.

Kas see toob kaasa suuremaid kulusid?

Ei too.

See on muidugi põhjendatud küsimus, sest paljud finantsvahendajad armastavad tõesti vähimagi jätkusuutlikkuse maiguga fondide eest kõrgeid tasusid küsida – see oleks justkui mingi “südamerahu” maks.

Tuleva portfelli kulud ei muutu. Tänu kokkuleppele BlackRockiga ei lähe ESG filtriga fondid meile kallimaks maksma. Mahtude kasvades langetame tasusid järk-järgult ka edaspidi.

Kas ESG filtri rakendamine ei ole vastuolus Tuleva investeerimisstrateegia peamise lubadusega: investeerime passiivselt maailma kõigisse suurematesse ettevõtetesse ega tee aktiivseid valikuid?

Meie eesmärk on saavutada oma investeeringutele maailmaturu keskmisele väga lähedane tootlus. See eesmärk ei muutu.
Selleks ostame täna ja tulevikus enamiku maailma suurimate ettevõtete aktsiaid vastavalt nende osakaalule maailmaturu väärtusest. Ka see ei muutu.

Passiivne investeerimisstrateegia pole loodusseadus, mis toimib iseenesest. Kõik indeksifondid teevad teatud valikuid. Need valikud on selgelt ja üheselt fondi tingimustes kirjas. Tuleva tänased valikud lähtuvad seaduse piirangutest ja sellest, millised investeerimisfondid meile mõistliku kuluga kättesaadavad on. Need aitavad meil hoida operatsioonid lihtsana ja kulud madalal. Need ei takista meil koostamast madala kuluga maailmaturu portfelli.

Sama põhimõte kehtib nüüd: me oleme veendunud, et ESG kriteeriumi rakendamine ei takista laiapõhjalise maailmaturu portfelli koostamist ega maailmaturu keskmisele tootlusele väga lähedase tulemuse saavutamist.

Kas Tuleva ei võiks teha olemasolevate kõrvale üht või mitut uut fondi, mis arvestavad vastutustundliku investeerimise põhimõtteid?

Esiteks: me Tuleva tiimis oleme veendunud, et vastutustundlik investeerimine on väärtus, mida oleks küüniline rakendada valikuliselt.

Tundub ju kummaline osta seda ühte “fair trade” sildiga kohvi puhvetist, kus on müügil ka kümme “tavalist” sorti – kas need on siis orjatööga valmistatud? Sama kummaline oleks pakkuda suurte fondide kõrval väikest “rohefondi”. See, et suur osa fondivalitsejatest just niiviisi käitubki, pole meile õigustus.

Teiseks: Tuleva sündis leppest, millega tuhanded liikmed panid oma teise samba vara kokku selleks, et ühiselt lahendada oma isiklik raha kogumise probleem paremini kui iga inimene seda omaette teha saaks.

Meile kõigile läheb ühel või teisel moel korda, kuidas meie investeeringud maailma mõjutavad. Ja meil kõigil on kahtlemata rohkem või vähem erinev arusaam jätkusuutlikust ja vastutustundlikust investeerimisest. Me võiksime otsida vastuseid igaüks eraldi, aga kui tahame teha midagi mõistlikku, peame tegutsema koos. Iga uus pisike fondike tähendaks lisakulusid selles fondis kogujatele ja annaks pisikeste mahtude juures üsna olematu mõju.

Koos tegutsemine tähendab paraku seda, et mõnede liikmete jaoks on meie tänane samm liiga väike ja teiste jaoks liiga suur. Oluliste otsuste puhul on see minu meelest hea märk. Väärtus peitub ju Tulevas kogujate ühisosas – mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused saame me kõik.

Kas jätkusuutlikkuse kriteeriumide rakendamisest tegelikult üldse kasu on? Kas see pole üksnes moodne platseebo või rohepesu?

Ükski energiatootja ei pane oma söekaevandusi kinni sellepärast, et Tuleva aktsiad maha müüb. Kui meie saame müüa, on alati keegi, kes ostab.

Kui aga järjest suurem osa investoritest müüb, hakkab ettevõtte väärtus langema, uute investorite leidmiseks tuleb vastata järjest ebamugavamatele küsimustele jne. Ühel hetkel peab ettevõtte juhtkond kaaluma, kas söetööstuse laiendamine on ikka mõistlik või oleks kasulikum panna rohkem rõhku taastuva energia võimaluste uurimisele.

80. ja 90. aastatel domineeris finantsmaailmas Milton Friedmani sõnastatud põhimõte, et ettevõtte ainus eesmärk on aktsionäride kasumi maksimeerimine. Täna on maailm muutunud: ettevõtete turuväärtuse kujunemisel on rohkem tahke (3).

Ei tasu alahinnata sõna jõudu maailma muutvates protsessides. Juba see, et nii ettevõtted kui ka investeerimisfondid peavad nüüd avalikustama teatud jätkusuutlikkuse näitajaid, muudab vähehaaval käitumist.

Sellepärast oleme otsustanud siin eeskuju näidata. Meie kodulehel on nüüd regulaarselt uuendatud info iga fondi kliimajalajälje kohta. Enamlevinud mõõdik maailmas on selleks portfelli ettevõtete keskmine süsinikuintensiivsus. Ka on selgelt kirjas, millised ettevõtted meie portfelli kunagi ei satu.

Kutsume ka teisi fondivalitsejaid üles seda infot selgelt ja ausalt avaldama. Täna nad seda ei tee. Sellepärast saan väita ainult oma hinnangulise arvutuse põhjal, et juba täna on näiteks LHV Rohelise Pensionifondi süsinikuintensiivsus suurem kui Tuleva fondidel või ka mõnel teisel tavalisel indeksifondil. LHV, lükake see väide ümber kui saate!

Mida sina teha saad?

Kui sa hoolid sellest, mida sinu raha maailmas teeb, pead natuke vaeva nägema ja fondi nimest kaugemale vaatama. “Roheline” või “jätkusuutlik” või “progressiivne” fondi nimes või reklaamis ei taga veel seda, et sinu investeeringute kliimajalajälg oleks selles fondis väiksem kui mujal või et sinu raha ei jõuaks mõne keelatud relvade- või tubakatootja aktsiatesse.

Mina muidugi kutsun sind koos minu ja teiste Tuleva liikmetega Tulevas koguma. Me ei tee nägu, et päästame mõne lihtsa sammuga maailma. Me liigume mõistlike, ausate, mõõdetavate sammudega.

(1) Fondide info, sh CO2 intensiivsuse uuendatud näitaja, leiad siin: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond.

(2) MSCI on võrrelnud kahe indeksi: MSCI ACWI ESG Screened ja MSCI ACWI (ehk siis vastavalt filtriga ja ilma filtrita maailmaturu portfelli) tootlust viimase kümne aasta jooksul ja leidnud, et filtriga portfelli nn tracking error on 0,47% aastas. Allikas: MSCI ACWI ESG Screened Index Factsheet. Viimased viis aastat olnud filtriga portfelli tootlus seejuures olnud kõrgem kui ilma filtrita portfellil – erinevus võib olla mõlemas suunas.

(3) Vt näiteks Financial Timesi hiljutist artiklit, kus Euroopa relvatootjad kaebavad, et nende jaoks on kapital juba täna oluliselt kallim kuna enamus Euroopa investoreid välistab neid.