PRESSITEADE, 28.03.2017

Tuleva käivitab II samba pensionifondid valitsemistasuga 0,34% 

Tuleva käivitab tõenäoliselt* madalaimate kuludega pensionifondid Eestis. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi valitsemistasu on 0,34% ja kogukulumäär kuni 0,5% aastas. 

Tuleva pensionifondides saavad alates homsest hakata pensioni koguma nii Tuleva liikmed kui ka kõik teised Eesti inimesed, kes teevad kohustusliku kogumispensioni ehk II samba sissemakseid. 

Valida on kahe Tuleva indeksifondi vahel: agressiivse strateegiaga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond ja konservatiivne Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Aktsiafond pakub kõrgema tootluse võimalust inimestele, kes ei muretse aktsiaturu lühiajaliste kõikumiste pärast. Võlakirjafond on mõeldud eelkõige inimestele, kes plaanivad pensionile jääda juba lähiaastatel. 

Tuleva aktsia- ja ka võlakirjafondi valitsemistasu on 0,34% aastas. Mõlema fondi kogukulumäär on kuni 0,5% aastas. Teiste Eesti pensionifondide keskmine valitsemistasu on üle 1% ning kogukulumäär veel oluliselt kõrgem. 

“Oleme teinud palju tööd selle nimel, et alustada veel madalama valitsemistasuga kui algul lubada julgesime,” ütles Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk. “Kulud on ainus pensionifondi tulemusi mõjutav asi, mis on täielikult fondivalitseja teha ja mida iga pensionikoguja saab fondi valides ise kontrollida,” märkis ta.  

Lisaks madalatele kuludele on Tuleva fondide eeliseks hästi hajutatud riskidega passiivne indeksit järgiv investeerimisstrateegia. “Kuna puudub tõestus, et aktiivne juhtimine investoritele väärtust looks, siis Tuleva sellele pensionikogujate raha ei kuluta,” ütles Tõnu Pekk. 

Kuni üheksal juhul kümnest on aktiivselt juhitud fondid on jäänud indeksile alla**. Ka enamiku Eesti pensionifondide tulemused on seni olnud kehvemad kui maailmaturu keskmine. 

Tuleva fondid on Eesti esimesed ja ainsad pensionikogujate endi algatusel loodud pensionifondid. Enam kui 3000 inimest ühendavale Tuleva ühistule kuuluv fondivalitseja Tuleva Fondid AS sai Finantsinspektsioonilt loa kohustuslike pensionifondide käivitamiseks täna. Tegevusloa taotlemise protsessi juhtisid Tulundusühistu Tuleva juhatuse liige Priit Lepasepp ning asutaja ja nõukogu liige Kirsti Pent advokaadibüroo Fort abiga.

Veel kasulikku infot ajakirjanikele: 

• * Oleme tegelikult üsna veendunud, et Tuleva fondide kulumäär on madalaim. Aga kuna pangad veel ei avalda kogukulu, siis on võimalik, et Swedbanki K1 konservatiivne fond võib olla sama madala või isegi veidi madalama kulumääraga. Usume, et teised pensionifondid on kindlasti kallimad. Kui keegi teab vastupidist, andke meile kohe märku.  
• ** S&P andmetel on näiteks 91% USA aktsiafondidest viimase viie aasta jooksul alla jäänud indeksile. Vaata ka detailsemat raportit võrdlusaandmetega eurodes denomineeritud fondide kohta.
• Tõnu Peki artikliseeria Tuleva blogis avab olulisemaid küsimusi pensionifondide, aktiivse ja passiivse fondijuhtimise ning nende investeerimisstrateegiatega kaasnevate riskide kohta. 
• Tuleva fondide info tuleb kohe aadressile tuleva.ee/fondid ja fondide portfellide sisust saab lähemalt lugeda Tuleva blogis siin. (Mõlemad lingid lähevad aktiivseks lähema poole tunni jooksul). 

Pressiteade, 22.03.2017

Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.

Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!

Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.

Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.

“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.

“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.

Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.

“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”

Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.

Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. Peatselt käivitab Tuleva Eesti esimesed inimeste endi algatusel loodud teise samba pensionifondid.

Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:

Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale

19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem:

Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.

Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!

Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.

Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.

“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.

“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.

Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.

“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”

Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.

Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. (1)

Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:

Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale

19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem:

_________________

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

Teeme fondid, mis teenivad tulu inimestele, mitte pankadele!

KES: Esimese sprindi tiim + kaks uut arendajat
MILLAL: 6. – 11. märtsil
KUS: Tuleva kontoris Tallinnas: Telliskivi tn 60
TASU TÖÖ EEST: 2880€ (koos kõigi maksudega – arve, töövõtuleping või Tuleva pensionikapital)

Tuleva esimesel sprindil ehitasime nädalaga esimese töötava veebirakenduse. Kõik osalejad on juba muud töökohustused ja reisid ümber seadnud, et jätkata ka teisel sprindil. Ambitsioon on suur: alustame esmaspäeva, 6. märtsi hommikul ja samal õhtul läheme live´i. Edasi jätkub arendus continuous delivery põhimõttel: kõik, mida ehitame, läheb kohe tootmisse.

Vajame veel kahte tootearendajat, kes tahaksid koos meiega ehitada valmis veebirakenduse, mis võimaldab Tuleva liikmetel tuua raha üle päris oma pensionifondi.

Kuidas kandideerida? 

1. Vaata, kas sinu oskused lähevad kokku meie tech stack-iga.

2. Vali üks ülesanne ja tee see valmis kas osaliselt või täielikult. Ülesanne tuleb teha pull requestina. Küsimusi võib küsida [email protected].

3. Anna meile siin teada, et tahad kampa tulla.

Tähtaeg on  22. veebruari südaööl.
Tõnu ja Jordan räägivad kandidaatidega 23. veebruaril.
Hiljemalt 27. veebruaril anname sulle vastuse.

Miks just sprint?

Kõik vajalikud inimesed on kogu nädala vältel ühe laua taga. Meil on ainult üks ülesanne. Iga takistus saab kohe kõrvaldatud. Kui tööplaanis on vaja midagi muuta, otsustame kohe. Ei mingeid e-kirju ega koosolekuid. Puhas fookus ja elevus.

Kellega sa koos hakkad töötama?

Need inimesed tõmbavad toolid kokku ja teevad sulle laua ümber ruumi:

Jordan, Uku ja Erko on igapäevaselt tööl legendaarses Transferwise’is. Siim on ehitanud enamiku suuremate pankade ja Eesti väärtpaberite keskregistri süsteeme ja oskab üle saada igasugustest takistustest ühenduste loomisel. Sander on algusest peale Pipedrive’i UXi disaininud ja oskab teha nii esialgseid flow sketch’e kui ka parandada front-end koodi. Tõnu, Kristi ja Kristel kõrvaldavad takistusi, kirjutavad, joonistavad ja testivad.

Me kõik oleme Tuleva liikmed.

Create your own user feedback survey

Teade

Tuleva algkapitali kogumisest kujunes Eesti suurim ühisrahastusprojekt. 1726 tulundusühistu Tuleva liiget panustas kokku 3,513 miljonit eurot pensionikogujatele endile kuuluva fondivalitseja loomiseks.

“Meie suur idee on panna alus uudsele varahaldusettevõttele, mille omanikud on tavalised inimesed, kes regulaarselt väikeseid summasid investeerides koguvad raha iseenda tuleviku jaoks,” ütles Tõnu Pekk. “Panus algkapitali annab võimaluse teenida lisatulu. See oli boonus neile, kes varakult liikmeks astudes ideed toetasid ja Tuleva sünni võimalikuks tegid.”

Algkapitali said soovi korral panustada esimesed 3000 Tuleva liiget. Tuleva algkapitali sai panustada 1000 kuni 10 000 eurot, et kapitaliosalus jaotuks liikmete vahel võimalikult ühtlaselt. Keskmine kapitalipanus oli 2035 eurot.

Tuleva soovis koguda teise samba pensionifondide valitseja aktsiakapitaliks kolm miljonit eurot. Kuna panustati 513 tuhat eurot rohkem, tagastab Tuleva vastavalt algkapitali tingimustele 3 miljonit ületava osa liikmetele proportsionaalselt veebruarikuu jooksul.

Tuleva loodab käivitada uued, madalate kuludega indeksipõhised pensionifondid tänavu kevadsuve. Vastavalt plaanile on selleks vaja vähemalt 3000 liiget, 3 miljonit eurot algkapitali ning tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Esimesed kaks tingimust on praeguseks täidetud ja loa menetlus Finantsinspektsioonis on käimas eelmise aasta sügisest.

Kõik, kes soovivad tulevikus hakata pensioni koguma oma pensionifondis, saavad juba täna astuda Tuleva ühistu liikmeks. Praegu on ühistul kokku 3230 liiget.

Tuleva ühistu asutasid 2016. aasta kevadel 22 oma aladel tunnustatud inimest, kes polnud rahul sellega, et Eesti pankadele kuuluvate pensionifondide teenustasud on Euroopa kõrgeimate, kuid inimestele teenitav tulu aga Euroopa madalaimate seas.

Tuleva eesmärk on kasvatada liikmete vara, luues paremaid pensioni- ja muid pikaajalise investeerimise tooteid. Lisaks on Tuleva pensionikogujate huve kaitstes riigi koostööpartner poliitika kujundamisel.

Panustasid algkapitali rohkem kui 1000 eurot? Arvuta, kui palju kuulub tagastamisele: