• Üha rohkem teadlikke inimesi kogub täna tuleviku heaks pensionisambaid mõnes indeksfondis ja on pannud II ja III samba maksuvõidu enda kasuks tööle.
• Kogumist toetavad paremad seadused ja üha madalamad tasud.
• Suurim kaubanduskeskustes pensionimüüja otsustas lõpetada inimeste tülitamise.

Kuidas me oleme ühise töö tulemusel need võidud saavutanud ja mis edasi, kirjutab Tuleva üks asutajatest ja ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Vanad pankade pensionifondid on tekitanud paljudes pettumust. Elu kallinemist arvesse võttes on enamik meist, kes me sellistes fondides kunagi kogusime, aastate jooksul raha kaotanud või teeninud maailmaturu keskmisest madalamat tootlust. Veel kaheksa aastat tagasi polnud meil aga ka paremat valikut.

2016. aastal sai hulgal meist kõrini. Uskusime, et saab paremini. Nii sündis kodanikualgatusena Tuleva, sest meie liikmed polnud enam nõus maksma pankadele kehvade tulemuste eest kõrget tasu.

Tegime madala tasuga fondid ja hakkasime rohkem koguma

Alustasime sellest, et lõime madala tasuga II ja III samba indeksfondid, kus tahame ka päriselt ise koguda. Ikka selleks, et meie säästud ei läheks lihtsalt müügimeeste tasudeks ja pankade kasumiks, vaid saaksid teenida meile õiglast osa maailma majanduse kasvust.

Tegelikult käisime alguses ka pankade jutul ideega luua madalama tasuga pensionifondid. Nad aga väitsid, et see pole võimalik (või siis tahtsid nii arvata, sest kasumimarginaal poleks ju sama magus kui kõrge tasuga aktiivselt juhitud fondidel).

Tasud saab hoida madalal, kui kulutada raha ainult neile tegevustele, mis loovad kogujatele väärtust – mitte müügimeeste armeede ülalpidamisele. Hea, et nüüd on pangad tulnud järgi ja nende kõrge tasuga fondide kõrval leiab koguja ka madala tasuga indeksfonde. Kahju ainult, et panga omanikele teenitakse magusat kasumit ikkagi kõrge tasuga fondis kogujate arvelt.

„Tuleva ühistu muutis tervet ühiskonda. Võitsid ka need, kes olid teistes fondides, sest tasud tulid alla”.
– ettevõtja ja investor Taavi Kotka

Kui koguda saab headel tingimustel, siis tahame ka rohkem koguda. Seda näitavad nii üha suurenevad III samba sissemaksed kui ka see, et Tuleva kogujatest otsustas sellest aastast II samba sissemakseid suurendada üle kolme korra rohkem kui pankade klientidest.

„Kaheksa aastat turul olnud pensioniindeksfondid on korraldanud revolutsiooni, mis peaks julgustama iga pensionikogujat sissemaksetest loobumise asemel hoopis neid suurendama. Oma saatus vanaduses on nüüd päriselt võimalik enda kätte võtta,” kirjutas Äripäev tabavalt ühes suvises juhtkirjas.

Tõime kogujate hääle laua taha

Enne Tuleva loomist oli märgata murettekitavat trendi – pensioniteemalised otsused ja seadusandlikud muudatused tehti ümarlaudades, kus ei istunud ühtki kogujate esindajat. Tulemus peegeldus selles, et seadused ei lähtunud kogujate huvidest. 

Nõudsime endale kohta laua taga ja oleme aidanud teha riigil pensionisüsteemi paremaks. Näiteks:

• Nüüd tuleb kogujale rääkida kõikidest pensionifondide tasudest läbipaistvalt, mitte jätta mõned neist mainimata;
• Enam ei tohi võtta kogujalt kõrget väljumistasu, kui ta soovib fondi vahetada.
• Noored loositakse automaatselt madala tasuga aktsiatesse investeerivasse indeksfondi.
• Enam pole sundust sõlmida pensionile jäädes lepingut kindlustusseltsiga, vaid koguja saab kasutada pensionivara enda soovi järgi ja paindlikult.

Näitasime, et kaubanduskeskustes ei tasu pensionifondi vahetada

„Millal ükskord saavad inimesed rahus poes käia, ilma et neid survestataks tegema – toidukotid näpu otsas ja mõtted õhtusel menüül – oma elus olulist pikaajalist rahalist otsust?” kirjutas meie üks asutajatest, Annika Uudelepp, veel eelmisel suvel EPL-is. 

Hea uudis: poes saab käia rahulikumalt juba aprillist, sest suurim kaubanduskeskustes müüja LHV otsustas lõpetada poes inimeste tülitamise. Kui varem tehti enamik otsuseid fondi vahetamiseks eelkõige müügimeeste mahitusel, siis täna on inimesed üha teadlikumad ja toetuvad otsustamisel avalikele materjalidele või lähedaste abile.

Halb uudis: Luminor välimüüki veel lõpetada ei plaani. Alles hiljuti tuli päevavalgele järjekordne lugu, kuidas nende müügimees tõstis kaubanduskeskuses koguja II samba vara ühest fondist teise nii, et koguja sellest ise arugi ei saanud. Paraku on probleem süstemaatiline ja sellele tuleb ka edaspidi tähelepanu juhtida.

Tuleva missioon pole veel täidetud

Kaheksa aastaga on muutunud Eesti inimeste jaoks pikaajaline kogumine palju lihtsamaks ja kasulikumaks. Ent pikk tee on veel minna, sest vanades pangafondides kogub veel umbes kaks kolmandikku inimestest. Nagu on öelnud indeksfondide looja John Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksfondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale.

Peame üheskoos pingutama, et indeksfondides koguks rohkem inimesi. Ühelt poolt aitame nii inimesi, kes on jäänud vanadesse pankade pensionikade pensionifondidesse. Teisalt on see ka meie, Tuleva kogujate huvides. Kui enamikku inimestest II sammas hästi ei teeni, võidakse süsteemi ka väljaspoolt muuta.

Pensioniks kogumine pole muutunud paremaks tänu Tulevale, vaid tänu meie kogukonnale ja kogujatele. Igaüks meist saab anda oma panuse. Kui sa ise oled juba teinud teadliku valiku, siis aita levitada seda sõnumit ka oma lähedastele ja laiemale ringile.

Tuleva roll on pakkuda kogujatele head nõu ja igakülgset tuge. Seetõttu on meil praegu aktiivselt töös kolm tegevust. 

Esiteks, müügipraktikad peavad muutuma selgemaks. Kuigi kaubanduskeskustes hakkab pensionimüügi ajastu läbi saama, kasutatakse kaheldava väärtusega müügipraktikaid ka teistes kanalites. Seisame edasi selle eest, et pensionifondidest räägitaks ausalt ja arusaadavalt. Ja seejuures peamine, et ise näitame head eeskuju.

Teiseks aitame kogujatel võtta pensionivara kasumlikult kasutusele. Kuigi nüüd saab pensionile jäädes võtta pensionivara kasutusele paindlikult ja maksusoodsalt, kasutab regulaarsete väljamaksete ehk fondipensioni võimalust alla 10% kogujatest. Enamik inimestest võtab pensionivara kasutusele enne töötamise lõpetamist ühekordse maksena, makstes nii asjatult tulumaksu. Regulaarsete väljamaksete kohta pole lihtsalt piisavalt selget informatsiooni. Seetõttu tuleb siin veel teha omajagu teavitustööd.

Ja kolmandaks loome uue lihtsa võimaluse investeerida ka väljaspool pensionisüsteemi, et rohkem Eesti inimesi saaks koguda tõhusalt kapitali. Kõigile ei piisa II ja III sambast: on neid, kes juba kasutavad maksusoodustusega pensionisambaid maksimaalselt ära ja tahaksid koguda rohkem; kui ka neid, kes otsivad mõistlikku võimalust investeerida indeksfondidesse oma ettevõtte kaudu või hoopis lapse nimel. Samas on praegune finantstoodete valik ülemäära keeruline, mis tekitab inimestes halvavat segadust ja takistab kogumist.

Seepärast hakkame laiendama tänast Tuleva ärimudelit, mis on ennast juba tõestanud – Tulevas kogutakse, sest see on lihtne ja selge. Nii saab ka meie uus fond olema sarnaselt Tuleva II ja III samba aktsiafondidele lihtsasti kättesaadav madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, ainult et pensionisüsteemi-väline.

Praegu tegeleme uue fondi tarbeks täiendava tegevusloa taotluse sisseandmisega Finantsinspektsioonile. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võiksime uue fondi avamiseni jõuda aasta lõpuks.

Päisepildis kasutatud foto: Liis Treimann

Kirjutasime hiljuti 60-aastasest Tiinast, kel õnnestub lihtsa vaevaga vaid kaheksa aastaga koguda töötamise lõpetamiseks 75 000 eurot. Tiina retsept erineb sellest, mida enamik on siiani pidanud normiks.

Üks probleem, miks ei paista II ja III samba positiivne mõju veel silma, on see, et vaid üksikutel on sammastesse midagi päris korralikku kogunenud. Finantsvabadusest on asi kaugel, enamikul pole isegi korraliku köögiremondi jagu koos. Selles mängib oma rolli ka ealine diskrimineerimine – 60. eluaastates inimestega ei räägita just üleliia rahatarkusest ning seepärast peavad paljud toetuma vananenud arusaamadele, mis tänapäeval kahjuks enam ei tööta.

1. Kui palju see 75 000 eurot ikka aastate pärast väärt on?

Täpselt ei tea. Me ei teeskle Tulevas, et oskame ennustada, missuguseks kujuneb inflatsioon või aktsiaturgude tootlus. Küll aga teame seaduspärasid, mis aitavad meil kindlusega koguda nii, et iga täna säästetud eurost oleks meile tulevikus kasu.

Esiteks on kahtlemata tulevikus jõukam inimene, kes on tasahaaval kogunud kapitali, kui see, kes midagi kõrvale pannud pole.

Teiseks, hoides oma kogutud vara laialt hajutatud aktsiafondis, lood parimad eeldused, et raha ostujõud kasvaks. Selleks annab lootust finantsturgude ajalugu – maailma aktsiaturu pikaajaline keskmine tootlus on viimase 100 aasta jooksul inflatsiooni tublisti ületanud.

Laialt hajutatud aktsiafondis on esindatud tuhanded suurimad ettevõtted, mille teenuseid ja tooteid kasutatakse maailmas enim. Kui ostad tükikese sellisest aktsiafondist, saad osaluse reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul.

2. Kas aktsiafond pole 60ndates kogumiseks liiga riskantne?

Aktsiaturud ei liigu kunagi sirgjoones üles. Muidugi võivad aktsiate hinnad ka langeda. Ent kui tahame, et kogutud vara toetaks meid ka aastate pärast, peame taluma turu kõikumist. Teadlikku riski võtmata pole lihtsalt võimalik tootlust teenida, mis aitaks meie vara ostujõudu säilitada.

Praegu on iseenesestmõistetav, et noored koguvad oma raha aktsiafondis. Samas unustame sageli, et ka 60-aastase inimese II ja III sambasse kogunenud vara jääb sinna tõenäoliselt veel pikkadeks aastateks või isegi aastakümneteks. Tootlusest loobumine on selles eas väga kallis viga.

Turu langused on vältimatud – kindlasti vaatab mõnel tulevasel aastal meie kontodelt ilusa rohelise plussi asemel vastu kole punane miinus. Kui käime veel tööl, võime rahuliku südamega edasi koguda ning saame fondiosakuid odavamalt juurde osta. Teame, et majanduse taastumisel turud jälle tõusevad.

Aga mis saab siis, kui Tiina otsustab 68-aastaselt töötamise lõpetada ja just siis kukuvad aktsiaturud lausa 30%? Kuna ta oli tänu sihikindlale kogumisele kasvatanud oma vara 75 000 euroni, millest üle 22 000 euro tuli maksuvõidu ja tootluse arvelt, ei kaota ta mõtteliselt enda säästetud rahast tegelikult veel midagi.

Lisaks ei oma selline langus Tiinale laastavat mõju, sest ta ei võta kogutud raha välja ühekorraga. Ta seadistab endale tulumaksuvabad fondipensioni väljamaksed. Need aitavad tal lubada endale mugavamat elu, kui üksnes I sammas talle võimaldaks. Kui 75 000-eurose portfelli puhul oleks tema igakuine väljamakse umbes 330 eurot kuus, siis 30% turulanguse korral kahaneks portfell ajutiselt 53 000 euroni ja igakuine väljamakse langeks umbes 230 eurole. 

See on ajutine kaotus, sest suurem osa varast jääb edasi aktsiafondi ning turgude taastudes tema portfell uuesti kasvab – ja koos sellega suureneb ka Tiina igakuine pensionilisa. Lisaks on Tiinal võimalus ka turu languse korral regulaarsed väljamaksed peatada ja nii kaotust mitte realiseerida.

3. Aga mis sai soovitusest hoida vanuse jagu varast võlakirjades?

Inimene on sotsiaalne olend ja sageli juhindume oma otsustes sellest, mida teised peavad õigeks. Rahaasjad pole erandiks. Kui isegi indeksfondide looja John Bogle soovitas hoida võlakirjades sama suure osa varast, kui on vanust, siis miks me arvame, et II ja III samba vara võiks ka 60ndates koguda aktsiafondis? Aga sellepärast, et Bogle rõhutas olulise nüansina, et n-ö võlakirja osa täidavad ka sotsiaalkindlustus- või riiklikud pensionimaksed. (1)

Seega, Eesti kogujate jaoks täidabki võlakirjade rolli I sammas. Riiklik vanaduspension tagab meile töötamise lõpetamisel baas-sissetuleku. Praegu on keskmine I samba makse 774 eurot kuus, aga see on palgakasvu ja inflatsiooniga indekseeritud ehk ajapikku summa vaikselt kasvab. Finantsmaailmas on vähesed asjad garanteeritud, kuid I samba suurendamine on sellele lähedal – seda tagab seadus.

Kuna I samba maksed turu kõikumistest ei sõltu, saame II ja III samba vara aktsiafondis edasi kasvatada, ilma et see seaks meie sissetuleku ülemäärase riski alla. I sammas tagab stabiilsuse.

Vaatame seda Tiina näitel. Töötamise lõpetamiseks oli Tiina kogunud II ja III sambasse kokku 75 000 eurot, millest sai teha endale 330-eurose regulaarse pensionilisa. See moodustas 30% tema kogutulust. Ülejäänud 70% sissetulekust põhineb I samba maksetel (täna 774 eurot). Kui aktsiaturg langeks 30%, väheneks Tiina sissetulek vaid 9% võrra – umbes 100 eurot kuus. Ühel hetkel, kui turud jälle taastuvad, kasvab ka tema igakuine pensionilisa.

4. Aga II sambasse kogudes saab I sammas olema väiksem

Jah, on pisut väiksem. Aga keskmise palgaga inimeste puhul on I samba vähenemine ei kaalu kuidagi üles maksuvõitu, mida saab II ja III sambasse kogumisel.

Kui Tiina võtaks 60-aastaselt oma II samba välja, kaotaks ta järgneva kaheksa tööaasta peale üle 10 000 euro maksuvõitu. Selle asemel saaks ta tulevikus umbes 15 eurot kuus kõrgemat I samba pensionit. (2) Väärib see variant kaalumist? Meie arust küll mitte.

Lisaks ei tasu unustada, et erinevalt I sambast on II ja III sambas inimese isiklik finantsvara, mida saab vajadusel ka pärandada.

Kuna I sammas on solidaarne, võib see olla kasulikum keskmisest oluliselt madalama palgaga inimestel. Mida kõrgem on palk, seda kasulikum on aga II sammas.

5. Aga kõik 60ndates inimesed ei teeni ju 2000 eurot

Ei teenigi. Tiina teenib palka, mida saab umbes 30% temavanuses inimestest. Keskmine palk on 55–64-aastaste seas umbes 1700 eurot. (3) Arvutus näitab, et 60-aastaselt alustades jõuaks sel juhul kaheksa aastaga koguda üle 66 000 euro. Ka see on korralik summa, millest saab teha tubli pensionilisa – fondipensioni väljamaksed algaksid 289-eurost.

Ei saa salata, et väiksema palgaga on raskem igakuiste kulutuste kõrvalt säästa. Kui meil oleks pakkuda salanippi, millega vähem säästes ka 60-aastaselt oma vara kasvata, siis me Tiinast ei räägiks. Tegeleme Tulevas sellega, et inimestel, kes täna oma tulevikule mõtlevad, oleksid head eeldused igast säästetud eurost minimaalse ajakuluga maksimaalne kasu saada. Mingit lollikindlat imetrikki meil selleks pole. Aga Tiina retsept 60ndates kogumiseks on päris hea.

Tõtt-öelda peitub siin ealise diskrimineerimise probleem, millel pole hoolsa kogumisega midagi pistmist. Mõned tööandjad suruvad vanemaealisi töötajaid nurka, öeldes, et kuna nad niigi saaksid juba kasutada I samba pensionit, siis pole vaja neile õiglast palka maksta. Töötaja kipub pahatihti sellega nõustuma, sest tahab edaspidigi olla kasulik ning kuklas kõlavad hirmujutud uudistest, kuidas eakamana on raske tööd leida.

Meil ei ole ka sellele probleemile taskust lahendusi võtta, aga oleme tänulikud, kui jagate meiega sarnaseid juhtumeid. Võimalik, et siin on peidus ka põhjuseid, miks paljud tööl käimist jätkvad inimesed 65-aastaseks saades oma I samba pensioni välja võtavad, kuigi see pole finantsilises mõttes mõistlik.

1. Loe Bogle’i soovitust lähemalt näiteks siit.
2. Kuna Tiina saab umbes Eesti keskmist palka 2000 eurot, siis teeniks ta igal aastal I sambasse ühe ühendosaku (50% staažist ja 50% kindlustusosast). II sambasse kogumisel vähendatakse seda 0,2 võrra. Seega kaotab Tiina aastas 0,2 osakut ja kaheksa aastaga 1,6 osakut. I samba suuruse määramisel korrutatakse osakud aastahindega, mis on praegu 9,5 eurot. Seega kaotab Tiina 1,6 osakut * 9,5 eurot = 15,2 eurot.
3. Kõige põnevamalt saab palgastatistikat uudistada Statistikaameti palgarakendusest.

Loe ka artikliseeria eelmist osa: Retsept 60ndates kogumiseks

Räägitakse, et kogumisega tuleks pihta hakata nii vara, kui võimalik. See aga ei tähenda, et 60ndatesse jõudnuna oleksid kogumisega lootusetult hiljaks jäänud.

Sageli polegi võimalik hakata koguma varem, sest suure tüki eelarvest võtavad näiteks kodulaen ja lapsed. Nüüd, 60-aastaselt on veel täiesti võimalik teha vajalikud sammud, et kindlustada endale piisav sissetulek ka pärast töötamise lõpetamist. Hea uudis on see, et see on lihtsam, kui arvad.

Tutvustame sulle Tiinat. Ta käib veel tööl ja ta on oma töökohaga rahul. Kui võimalik, käiks ta tööl edasi ka pärast oma 65. sünnipäeva. Sageli töötavad inimesed kuni 68. eluaastani. (1) Mida peab Tiina nüüd tegema, et 68. sünnipäevaks koguda korralik puhver töötamise lõpetamiseks?

1. Ära loobu riigi panusest II sambasse

II sammas on tänu riigi kaaspanusele võimas kogumise tööriist, millest ei tasu enneaegselt loobuda. Iga kuu läheb Tiina II sambasse 200 eurot ehk ta on maksimeerinud oma sissemaksed ja nii kogub koos riigi panusega 10% oma brutopalgast. Sellest summast 120 eurot (6%) tuleb tema brutopalgast ja 80 eurot (4%) sotsiaalmaksust.

Kui Tiina II sambasse ei koguks, saaks ta iga kuu ainult 94 eurot rohkem kätte, sest sellelt summalt tuleks ära anda tulumaksu osa (120 € – 26 € tulumaksu). Seega saab Tiina II sambasse kogudes iga kuu 106 eurot maksuvõitu. (2) 

Tiina ei võta II sammast välja, sest muidu lõpetaks riik igaveseks omapoolsed maksed tema II sambasse. Nii kaotaks ta järgneva kaheksa tööaasta peale üle 10 000 euro. (3) Ka Tiinal endal poleks peale II sambast väljamakseid võimalust sinna uusi sissemakseid suunata.

II sambas tasub koguda seni, kuni töötad. Muidu kaotad igaveseks riigi maksed.

2. Kasuta ära III samba tulumaksuvõit

III sammas on paindlik ja maksusoodne kogumisvõimalus – iga III sambasse paigutatud euro pealt maksab riik sulle kevadel 22% tulumaksu tagasi. (4) Tiina otsustab lisaks II sambale avada ka III samba ja kanda sinna nüüdsest iga kuu 300 eurot. Kuna riik maksab talle sellest 66 eurot tuludeklaratsiooniga tagasi, on Tiina tegelik panus oma III sambasse iga kuu 234 eurot ja ülejäänu panustab riik.

Nii toimides panustab Tiina järgneva kaheksa aastaga II sambasse üksnes enda rahast 19 000 eurot ja III sambasse 22 000 eurot. Arvestades summale juurde riigipoolse panuse, koguneb tema II ja III sambasse 68. eluaastaks 58 000 eurot. Aga see summa ei võta arvesse veel tootlust.

3. Ära loobu tootlusest

Üks õige valik tuleb Tiinal veel teha. Ta soovib, et kogutud vara toetaks teda veel pikalt, mistõttu peab see kasvama vähemalt sama kiiresti kui hinnad. Ajalooliselt on parimat kaitset inflatsiooni vastu pakkunud aktsiad. (5) Kuna Tiinal ei ole vajadust võtta kogutud raha kohe kasutusele ja häda korral saaks ta hakkama üksnes oma I samba pensioniga, tasub tal hoida II ja III samba vara edasi aktsiafondis. Kui ta hoiaks oma vara võlakirjades või pangakontol, kaotaks see ostujõudu. Tiina jaoks on väike sissetulek töötamise lõpetades märksa suurem risk, kui aktsiaturgude lühiajaline kõikumine. 

Kuigi mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus, on viimased 100 aastat maailmaturgu vedavate ettevõtete aktsiad pakkunud aastas keskmiselt 7% tootlust. Selle eeldusega lisab tootlus Tiina II ja III samba varale järgmise kaheksa aastaga juurde 18 000 eurot. Selleks, et tema pensionivara käiks käsikäes maailmaturu tootlusega, kogub Tiina madalate tasudega indeksfondis. 

Ja nii saigi Tiina 68. sünnipäevaks üle 75 000 euro kokku. Ta ei teinud vahepeal midagi ebainimlikku pingutust nõudvat – ta lihtsalt kasutas ära süsteemi võimalused.

Teame, et selles vanuses on kogumisega alustamisel hulk takistusi ja hirme. Neist kirjutame täpsemalt järgmises artiklis. Samuti lahkame eraldi loos, kuidas I, II ja III sammast kõige maksusoodsamalt ja sulle kasumlikumalt töötamise lõpetamisel kasutada. 

1. See pole sugugi haruldane. Statistikaameti korraldatud Eesti tööjõu-uuringu 2023. aasta andmetel jätkas 37% Eesti inimestest vanuses 65–69 veel töötamist, kusjuures kõrgharidusega samaealiste inimeste seas oli tööhõive määr lausa 58%.
2. Kui Tiina lõpetaks II sambas kogumise, oleks tema I sammas pisut suurem. Tema palga juures tähendaks see igal kuul vaid ainult umbes 15 eurot suuremat I samba pensionit.
3. 8 aastat * 12 kuud * 106 € kuus = 10 176 €
4. Tulumaksutagastust saad igal aastal tehtud III samba sissemaksetelt, mis on tehtud kuni 15% sinu brutotulust, aga mitte rohkem 6000 eurot.
5. Vaata näiteks Fama ja Frenchi teadusartiklit.

Loe ka artikliseeria järgmist osa: Kõhklused ja küsimused 60ndates kogumise retsepti kohta

Aasta viimastel päevadel tehtud sissemaksete kohta ei pruugi info Pensionikeskusest sinu 2025. aasta eeltäidetud tuludeklaratsiooni jõuda. Sellepärast soovitame alati segaduse vältimiseks oma III samba sissemaksed aegsasti ära teha.

29. detsembril 2025 enne kella 15.59 tehtud III samba sissemaksed jõuavad õigeks ajaks, hiljem tehtud ülekanded tõenäoliselt ei jõua.

Mida teha, kui sa siiski unustasid?

Kui soovid veel 30.–31. detsembril täiendava panuse oma III sambasse teha, pea silmas Maksu- ja Tolliameti juhiseid:

• Kontrolli kevadel, kas sinu 2025. aasta eeltäidetud eraisiku tuludeklaratsioonil kajastuvad kõik III samba sissemaksed. Kui ei kajastu, saad muuta sissemakse summat vastavalt käsitsi suuremaks. 2025. aastal tehtud III samba sissemaksete kohta näed väljavõtet ka oma pensionikontol Tuleva veebis või Pensionikeskuse lehel (vali menüüst “Minu päringud” ja “Investori laekumised”).
• Kui lisad makse käsitsi juurde tuleb hoolitseda, et seesama makse ei jääks topelt ka 2026. aasta tuludeklaratsiooni. Vajadusel pead oma eeltäidetud sissemakse summat vastavas osas vähendama.
• Maksuamet võib küsida sissemakse tegemise aja kohta tõendit – selleks sobib näiteks maksekorraldus või pangakonto väljavõte. Selle aasta arvestusse saad lisada kõik sissemaksed, mis on tehtud enne 31. detsembri keskööd (aasta viimasel päeval tehtud sissemakse eest saad oma pensionikontole fondiosakud jaanuari alguses.)

Vajadusel saad tuludeklaratsiooni andmeid parandada ka tagantjärele kuni kolme aasta jooksul.

Kuidas kohe täna maksudelt võita?

Tulumaksuvabalt saad III sambasse paigutada igal aastal kuni 15% oma brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui kokku 6000 eurot.

1. Vaata üle, kas oled oma 2025. aasta tulumaksuvaba III samba sissemaksete limiidi ära kasutanud või saaksid veel maksudelt võita.
2. Arvuta välja oma aasta brutosissetulek. Arvesta sisse kõik tulud, millelt maksad eraisiku tulumaksu – kindlasti igakuine palk, aga ka näiteks honorarid, üüritulu jne. Kristi Saare blogipostitus on sulle abiks.
3. Sisene Tulevas oma pensionikontole ja vaata järgi, kui palju oled juba sel aastal III samba pensionifondi(desse) raha paigutanud. (Kui oled aasta jooksul teinud sissemakseid ka mõnda kolmanda samba kindlustustootesse, liida need summad ise juurde – pensionikontol neid ei näe.)

Kui sa pole veel võimalikku maksuvõitu ära kasutanud, võid soovi korral teha veel ühe täiendava sissemakse – siin on ülekande tegemiseks vajalik info.

Artikkel on uuendatud 8.12.2025.

Sotsiaalministeeriumi blogis selgitas pensionitarkuse juht Kätlin Muru, miks on just nüüd õige aeg täita oma III sammast – et korjata üles III samba tulumaksutagastus. See on kasulik lugemine, mistõttu avaldame selle ka Tuleva blogis.

Jõulude eel otsime kingitusi teistele, kuid unustatakse kõige tähtsam – kingitus iseendale ja oma tulevikule. III samba maksimaalse ärakasutamisega võib teenida riigilt tagasi kuni 600 eurot aastas – vaata järgnevat näidet.

Üks suurimaid eeliseid on III samba tulumaksutagastus. Samuti on see üks parimaid viise raha kasvatamiseks, sest riik annab iga sissemakse pealt osa rahast tagasi. Lisaks on haldustasud mõistlikud ja raha kasvab maailmaturgudel.

Lihtne arvutus näitab võitu

Toon ühe lihtsa näite. Mari on 35-aastane, teenib 2000 eurot kuus ja otsustab hakata pensioniks koguma. Ta paneb iga kuu kõrvale 250 eurot, aastas kokku 3000 eurot. Mis juhtub? Riik maksab talle järgmisel aastal 600 eurot tagasi. See tähendab, et Mari maksab tegelikult 2400 eurot, aga tema investeerimiskontol on 3000 eurot.

Raha hakkab kohe kasvama – tavaliselt 5–7% aastas. Kui ta kogub nii 30 aastat, moodustub tema pensioniks korralik varu, mille loomisel aitas riik olulisel määral kaasa. Samal ajal kasvavad Mari investeeringud maailmaturgudel, andes pikaajalise tootluse võimaluse. Maksutagastus ja investeeringute kogutootlus koos moodustavad tugeva kombinatsiooni, mida mujalt turult ei leia.

III sammas pole lihtsalt pensionikogumise vahend, vaid üks nutikamaid ja soodsamaid viise pikaajalise investeerimisportfelli loomiseks, kus lisaks panustab tuleviku ehitamisse ka riik.

Aasta lõpus tasub üle vaadata oma selle aasta sissetulekud ja arvutada, kas on võimalus III sambasse veel raha lisada, et maksimeerida tulumaksutagastus. Selleks, et maksimaalselt tulumaksusoodustust ära kasutada, on mõistlik üle vaadata, mis täpselt brutosissetuleku sisse kuulub ja kontrollida, kui palju erinevate sissetulekuallikate koguarvestuses III sambasse panustada võiks.

Kui oled ära kasutanud oma aastase maksimaalse piiri – kas 15% brutotulust või 6000 eurot, kumb iganes on väiksem, on aeg hakata kaaluma muid investeerimisvõimalusi. III samba mõistes tuluallikate nimekirja leiab ka Maksuameti lehelt.

Oluline on meeles pidada, et raha peab jõudma III samba kontole hiljemalt 29. detsembril. Seepärast tuleks ülekanne teha hiljemalt 27. detsembril kell 15.59.

Kingiidee lähedasele

III samba abil on võimalik aidata ka oma lähedasi. See on suurepärane viis hoolitseda nende tuleviku ja pensionipõlve eest, kuid tähele tuleks panna, et lähedasel peab olema III samba konto, mida saab kontrollida Pensionikeskuse lehelt. Kui kontot veel pole, tuleb lähedasel endal see avada, logides sisse veebirakendusse ja esitades vastav avaldus. III sambasse sissemaksel pole alampiiri ega ülempiiri ning arvestada tuleb sellega, et tulumaksutagastust saab ainult III samba konto omanik ehk kingi saaja.

Vaata täpsemat juhendit, kuidas teha kingitust lähedase III sambasse.

Tee III samba sissemakse