Aasta lõpus on kaval selle aasta sissetulekud üle vaadata ja välja arvutada, kas saaksid kolmandasse sambasse raha juurde paigutades veel rohkem tulumaksu tagasi.
Oluline:
- Kolmandasse sambasse saad igal aastal tulumaksuvabalt paigutada kuni 15% oma brutosissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000 eurot. Tark on maksusoodustus maksimaalselt ära kasutada. Veel rohkem kolmandasse sambasse panna pole mõtet.
- Maksuarvestus käib kalendriaasta põhiselt ja sissemakse kuupäeva järgi. Selleks, et maksed kajastuksid automaatselt tuludeklaratsioonil, peab raha jõudma sinu kolmanda samba kontole Pensionikeskuses hiljemalt 29. detsembril. Sissemakse tegemiseks logi sisse siit.
- Kui sa ei ole kindel, kui palju oled sel aastal kolmanda samba pensionifondidesse juba kandnud, saad sellest lihtsalt ülevaate Tuleva kontole sisenedes. Kui oled lisaks paigutanud raha ka mõnda kolmanda samba kindlustustootesse, pead infot küsima kindlustusfirma käest.
Maksuvabastus annab sinu rahale vahva võimenduse.
Kolmandasse sambasse saab maksuvabalt säästa maksimaalselt 15% brutosissetulekust. Kui teed sissemakseid netosissetulekust, saad sellelt summalt kevadel tulumaksu tagasi. Neile, kelle sissetulek on üle 40 000 euro bruto, on maksimaalne aastane sissemakse kolmandasse sambasse kuni 6000 eurot.
Kuigi ei ole ühtegi takistust, miks kolmandasse sambasse ei saaks kanda rohkem raha, siis ei ole seda mõistlik teha. Põhjuseks on kolmanda samba maksuarvestuse loogika – tulevikus võetakse väljamaksetelt automaatselt tulumaks maha, ehk kui oled sisse kandnud raha, mille pealt ei ole tulumaksu tagasi saanud, siis maksustatakse see raha välja makstes topelt. Ainus erisus on siis, kui hakkad raha välja võtma fondipensionina, mida maksustatakse 0% määraga.
Selleks, et maksimaalselt tulumaksusoodustust ära kasutada, on mõistlik üle vaadata, mis täpselt brutosissetuleku sisse kuulub ja kontrollida, kui palju erinevate sissetulekuallikate koguarvestuses kolmandasse sambasse panustada võid.
Palk
Peamiselt panustavad inimesed III sambasse raha oma palga arvelt. Kui su igakuine palk on kuust kuusse võrdne, siis on 15%-lise sissemaksu suuruse välja arvutamine lihtne. Võid selleks kasutada Tuleva kodulehel asuvat kalkulaatorit, mis võtab arvesse ka 654-eurose maksuvaba tulu mõju.
Kui sinu palga suurus on aasta vältel kõikunud, siis on mõistlik kontrollida üle oma sissetulekute info maksuameti lehelt (menüüst “Registrid ja päringud” vali “Minu sissetulekud”) või palu oma töökoha raamatupidajalt täpset infot selle kalendriaasta väljamaksete kohta.
Oluline on tähele panna, et palga juhul kehtib kassapõhine arvestus ehk sissetuleku laekumise kuupäev. Kui detsembrikuu palk makstakse sulle välja detsembrikuu sees, siis läheb see veel käesoleva aasta tulu arvestusse. Kui detsembrikuu palk makstakse välja jaanuaris, siis läheb see juba järgmise aasta tulu arvestusse.
Kui sa oled tööandjale teinud avalduse kolmanda samba sissemaksete tegemiseks otse brutopalgast, võid ka need üle vaadata. Võibolla on sul muid tulusid, mille arvelt saad teha veel kolmandasse sambasse lisasissemakse? Nagu ikka: maksimaalse maksuvõidu saad, kui sinu sissemaksed (nii tööandjalt otse laekunud kui sinu poolt tehtud kokku) moodustavad ei vähem ega rohkem kui 15% sinu aasta brutosissetulekust ja mitte üle 6000 euro.
Toetused
Kõige levinumad riigipoolsed toetused, mida kolmanda samba puhul arvesse võtta, on rasedus- ja sünnituspuhkusele minnes välja makstud toetus ning igakuine vanemahüvitis. Kuna mõlema toetuse puhul peetakse kinni tulumaks (näed seda infot ka maksuametis), siis lähevad nad kolmanda samba mõistes brutotulu arvestusse. Vastupidiselt eelnevale kahele ei lähe brutotulu arvestusse näiteks igakuine 80-eurone lapsetoetus, sest sealt ei ole tulumaksu kinni peetud.
Kõige olulisem ongi aru saada, kas laekunud rahalt on tulumaks kinni peetud. Näiteks kvalifitseeruvad brutosissetuleku alla ka honorarid või muud eraisiku tulumaksuga maksustatud toetused ja tulud. See, kas tulult on kinni peetud sotsiaalmaks või mitte, ei ole III samba tuluarvestuse mõttes oluline.
Investeerimis- ja üüritulu
Veidi keerulisemaks läheb investeerimistulu kokku lugemine. Erinevalt palgatulust ja toetustest ei ole suurt osa investeerimistulust maksuametis enne aasta lõppu näha ja pead oma sissetulekutest ise ülevaate tegema.
Kõige tavapärasem intressitulu, mida inimesed eraisikuna saavad, tuleb ühisrahastusse investeerimisest. Selleks, et välja arvutada, kui palju võid lisaks kolmandasse sambasse panustada, pead vastavast portaalist välja võtma aastaaruande või ülevaate teenitud intressitulust. Selle põhjal saad välja arvutada 15%-lise osa, mille võid kolmandasse sambasse kanda. Maksuameti sissetulekute tabelis võid näha ka pangahoiustelt saadud intressi – ka see läheb tulu arvestusse!
Kui annad eraisikuna kinnisvara üürile, siis üüritulu kokku arvutamine võiks olla lihtne eeldusel, et üüritulu on igakuiselt võrdne. Kui tegeled lühiajalise rendiga (nt AirBnB, Booking), siis tasub vastavatest portaalidest sissetuleku väljavõte võtta. Tasub ka tähele panna, et pikaajalise üüri ja lühiajalise üüri maksuloogika on erinev, ühe puhul (pikaajalisel) kokkuvõtlikult 16% ja teisel (lühiajalisel) ikka 20%.
Aktsiate puhul on olukord veidi keerulisem, sest maksunüansse on veidi rohkem. Kui oled väärtpabereid võõrandanud (aktsiaid müünud), siis brutotulu arvestusse läheb see ainult siis, kui sa investeerimiskonto süsteemi ei kasuta. Kui oled deklareerinud aktsiaid hoidva konto investeerimiskontona, siis ei saa seda tulu arvesse võtta.
Keerukam on lugu ka dividendidega – kui tegemist on dividendidega, mille puhul väljamaksja on täies mahus tulumaksu ise kinni pidanud, siis see brutotulu hulka ei lähe (kui näiteks omad ettevõtet ja oled omanikuna dividende maksnud).
Samuti ei lähe arvesse börsiaktsiatelt saadud dividendid, millelt kinni peetud 20% tulumaksu ettevõttelt väljamakse hetkel. Küll aga lähevad tuluarvestusse korduvdividendid, mille puhul 7% maksumääraga lisakinnipidamine tehtud. Kolmanda samba mõistes tuluallikate nimekirja leiad ka Maksuameti lehelt.
Uue dividendikorra puhul, kus on lubatud dividende erinevalt maksustada (osa 20%-lise ja osa 14%-lise määraga), siis 14%-lise määraga maksustatud dividendide puhul 7%-liselt eraisiku poolt maksustatud osa loetakse brutotulu hulka. Ka madalama maksumääraga dividendid võetakse maksusoodustuse piirmäära arvestamisel arvesse. Siin tuleb ka arvutamisel tähelepanu pöörata maksumäärade erinevusele. Kahjuks ei ole siinkohal ei maksuametilt ega Pensionikeskuselt selget juhist tulnud, kuidas täpselt seda tulu välja arvutada.
