Hea ühistukaaslane või Tuleva toetaja,
Rahandusministeerium ootab meie ettepanekuid investeerimisfondide seaduse eelnõusse. Koos asutajatega oleme kokku pannud oma ettepanekute mustandi, millele ootame ka sinu kommentaare. Meie ettepanekutega tutvumiseks vajuta (siia). Dokument on kommenteeritav.
Kui soovid meiega koos Eesti pensionisüsteemi paremaks muuta ja pole Tulevaga veel ühinenud, saad seda teha siin.
Tuleva tulek oli aja küsimus. Igaüks, kes vähegi hoolib oma tulevikust, näeb, et vanamoodi õnneliku pensionini lihtsalt ei jõua. Kuna riik oma 600 000 kodanikule appi pole tulnud, tuli kodanikuaktiivsuse korras teha oma start-up.
Tuletan meelde, et pensionisüsteem on Eesti kõige massilisemalt levinud finantstoode, kaugelt suurem kui krediitkaardid. Tuleva-laadsest asjast olid aastaid mõelnud paljud ja paljud inimesed. Lihtsalt üks hetk otsustasime, et teeme ära!
Ma olen ise üle kümne aasta juhtinud Baltikumi ühte suurimat investeerimisfondi, mille investorite hulgas on ka palju pensionifonde, seega olen ma teemas nii öelda käsipidi sees. Paljud enam ei mäleta, aga ma olin Tallinna Börsi direktorina II samba sünni juures – võin teile öelda, et sel ajal kavandati palju humaansemat süsteemi.
Süsteemi humaansemaks muutmise teema ei ole ainult Eesti asi, vaid areng samas suunas toimub ka mujal maailmas. Kuigi teadaolevalt oleks Tuleva näol tegemist maailma esimese ühisrahastatud pensionifondiga!
Paljud on küsinud, et mis nüüd juhtuma hakkab. Juhtuma hakkab see, et esimese hooga kogume kokku 3000 inimest, kes on ju ainult 0.5% praegustest pensionikogujatest. Tore oleks enne jaani see number kokku saada aga pole ka hullu, kui läheb kauem. Tänaseks on juba ligi 800 inimest ühistuga liitunud, tempo on päris hea.
Edasi, kui fond on loodud, siis soovitan neile, kes ei julge üle tuua kogu oma olemasolevat pensionikontot, lihtsalt suunata oma uued maksed Tulevasse ning jätta oma senise pensioni alles oma vanasse fondi. Aasta pärast on hea vaadata, mis siis toimus.
Tegelikult ma soovitakski inimestel jaotada oma pension ära mitme fondi vahel – see on turvalisem ja võib pakkud paremat tootlust pikas perioodis, sest alati on aastaid kui võlakirjad on paremad kui aktsiad, siis ei ole vaja pidevalt hüpata ühest fondist teise.
Me väga tahaks, et olemasolevad pensionifondid lõpetavad ära täiesti õigustamatu fondi vahetustasu võtmise. Siin võib taas vaadata Rahandusministeeriumi poole – fondi vahetamise lubamine nii mitu korda aastas oli vale lahendus olematule probleemile ning nüüd peavadki fondid hoidma kolm korda aastas mittevajalikku likviidsusvaru.
Omal ajal ei takistanuks keegi riiki vastu võtmast seadust, et pensionifondide tasu on 0 ja fondihaldurid saavad tasu ainult kasumilt. Ma usun, et tulevik liigubki sinna – miks pean ma maksma kellelegi selle eest kui ta minu raha kasumlikult ja turvaliselt ei investeeri. Mille eest ma maksan? Tulevastele liitujatel on mul lihtsalt üks soovitus – mõelge oma tuleviku peale ja tehke midagi! Kas te tõesti tahate, et veerand teie pensionist lihtsalt haihtub õhku?
Ma usun, et Tuleval võiks olla aasta pärast fondi asutamist 5% turuosa Eestis ja tulevikus võiks olla nii öelda madalate tasude fondide osakaal Eestis üldse üle 75%. Kindlasti tahame, et Tuleva mõjutusel, alustaksid ka kõik teised pensionifondid oma tegelike kulude raporteerimist. Paljud konkreetsed haldurid on oma ala professionaalid, kuid süsteem on täna nendest võimsam.
Tuleva on öelnud, et kogu kasum jagatakse ühistu omanike vahel. Mõned asjatundjad on öelnud, et kindlasti on Tuleva haldamine alguses kahjulik, kuna meie tasud on väikesed. See on fundamentaalselt vale arusaam sellest, mida me taotleme. Meil on vaja tasudest vaja ainult katta otsesed kulud, kasumit me ei taotle selles môttes, et kogu raha mis haldamisest üle jääb, jagatakse Tuleva liikmete vahel. Eks tavapärasel pankuril ongi raske aru saada, et kuidas siis rasvane kasum haldurile boonuseks ei lähe.
See oli täielik kokkusattumus, et ühe Tuleva asutaja pensionil olev ämm helistas eelmisel nädalal Swedbanki ning soovis maha müüa oma kolmanda ja teise samba pensioniosakud. Ämm on olnud eluaegne raamatupidaja, kuid pensionifondi osakute müümisega jäi ta kiiresti kimpu, sest ei leidnud internetipangas nuppu, mida vajutades oleks saanud osakuid müüma hakata.
Loobudes nupu otsimisest saatis ta internetipangas oma kliendihaldurile sõnumi “kuidas saaksin oma osakuid müüa?” Peagi helistas kliendihaldur, kes tegi ämmale ettepaneku pangakontorisse tulla, sest nagu vestlusest välja tuli – ämmal pole koodikaarti, millega ennast telefoni teel tuvastada.
Ämm ei soovinud linna sõita ning saatis uuesti internetipangas küsimuse, seekord palvega saata osakute müügiks lihtsalt link juhistega. Uuesti tuli kirjaliku vastuse asemel pangast telefonikõne, aga nõuandev hääl oli seekord nõus jätkama vestlust telefoni teel.
Hääl rääkis asjatundlikult, et osakute müügil läheb rahast maha tulumaks. “Miks te neid osakuid müüa soovite, kas on tekkinud rahavajadus? Kas teiega väikelaenu võimalusest on räägitud?” tundis hääl korraga huvi. “Või mõni krediitkaardilahendus võiks sobida?” pakkus ta pensionärile võimalusi siiski osakud alles jätta ning võtta toode, mille intress Swedbanki kodulehe kinnitusel algab 14-19 protsendist.
Alternatiive pensionärile? Kuvatõmmis Swedbanki lehelt.
Ämm keeldus.
“Ei ma mõtlen, et tahaks lihtsalt välja võtta… mul on vajadus.”
“Siis on niimoodi, et kui te tulete kontorisse ikkagi tehingut tegema, siis peate arvestama ka ajavaruga.”
“Aga internetipangas ei saa ikkagi osakuid müüa?”
“See võimalus täiesti puudub, kuna seal on tulumaksustamisel vaja tutvustada inimestele seadusi ja sellest tulenevalt … erinevaid võimalusi, tulumaksustamine on ju ka erinev noorel inimesel ja teil… see eeldab nõustamist!”
Tund aega hiljem istus ämm oma rohelises aias kuskil Tallinna lähistel ja mõtles selle üle, millist nõu ta nüüd pangast saanud oli. Ta vaatas uuesti internetilehele. Seal oli kirjas, et vajadusel tuleks konsulteerida asjatundjaga. Kuid millisega ometi?
Jaga meiega ka enda või oma sugulaste kogemusi pensionifondidega!
Ühine meiega, et aidata pensionikogumist Eestis läbipaistvamaks muuta: tuleva.ee.
Liitumistasusid kasutame meie ühise ettevõtte arenduseks ja liikmete huvide eest seismiseks. Esimeste liikmete tasudest tegime vajalikud kulutused, et koguda Tuleva algkapital, tutvustada Tulevat laiemale avalikkusele ning ette valmistada kõik vajalik meie ühise fondivalitseja käivitamiseks ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotluseks. Edasi katame liikmetasudest kulud järgmisteks tegevusteks:
Iga säästetud euro annab Rootsi inimestele umbes kolmandiku võrra rohkem pensionit kui sama raha meie inimestele. Eesti vajab targemat, mõõdetavate eesmärkidega pensionistrateegiat.
Laua taga, kus varem oli lisaks ametnikele ja poliitikutele kohta vaid pankade ja kindlustusseltside esindajatel, on Tuleva Eesti esimese pensionikogujate ühendusena tõsiseks partneriks nii Rahandusministeeriumile kui teistele riigiasutustele.
Aitame teha seadused paremaks, et need kaitseks eelkõige meie, inimeste huve. Et igast täna säästetud eurost saaksime tulevikus maksimaalse kasu meie ise, mitte pankade omanikud.
Esimesed võidud on käes. Näiteks:
Me ei korralda pikette ega loobi tühja kriitikat. Oleme otsekohesed, analüüsime probleeme ja pakume konstruktiivseid lahendusi.
Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ja jättes kõrvale nii palju vahemehi ning lisakulusid kui võimalik.
Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II ja/või III samba vara toonud Tuleva pensionifondi. Liikmeboonus on algul hästi tilluke, aga kasvab koos pensionivara kasvuga. Boonus kantakse sinu isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab sinu osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu.
Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud.
Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 125 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.
Aasta lõppedes
Igal ühistu liikmel on õigus hääletada üldkoosolekul ja valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida. See on ametlik osa ja väga tähtis.
Igapäevaselt jagame Tuleva liikmete vahel teadmisi ja vahetame mõtteid Tuleva liikmete facebook-i grupis, e-maili ja telefoni teel ning töögruppides. Meie kogukonnas on ühiskondliku närviga erinevate eluvaldkondade tippspetsialiste ja tavalisi inimesi, kes on valmis võtma vastutuse, et leida paremaid võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks.
Tuleva tiim kuulab liikmete tagasisidet ja ettepanekuid väga tõsiselt. Me oleme alles alguses ja usume, et mitme tuhande ärksa inimese tarkuses on jõud, mida me alles õpime meie ühise kasu ja Eesti arengu nimel rakendama.
Tulumaksusoodustus on lihtne: riik maksab sulle kolmandasse sambasse pandud rahalt varem kinnipeetud tulumaksu tagasi. Tulumaksutagastus kehtib sissemaksetele, mis ei ületa 15% sinu aastatulust või 6000 eurot, kumb iganes on väiksem number.
Sinu maksimaalne sissemakse kolmandasse sambasse on seega 15% x bruto aastapalk. Kui sinu palk on üle 3333 euro kuus (bruto), siis pead arvestama, et maksimaalselt saad kolmandasse sambasse panna aastas 6000 eurot.
Tulumaksutagastus võrdub 20% x sinu kolmandasse sambasse sissemakstud summa.
NB! Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 614 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse kuus: kuupalk*0,964 – 500.
Alla 519-eurose kuupalga pealt ei maksa sa tõenäoliselt tulumaksu ja seetõttu ei ole sul kolmandasse sambasse investeerimisel ka tulumaksusoodustust.
Kui sul on III samba valikuavaldus tehtud, siis logi sisse oma internetipanka ning tee makse järgmiste makserekvisiitidega:
NB! Kui maksad välispangast, siis viitenumbri väli jäta tühjaks ning kirjuta selgituse väljale: 30101119828,IK:sinu isikukood (Näiteks: 30101119828,IK:37012112333)
Vali vasakul menüüs Registrid ja päringud ➔ Minu sissetulekud. Näed sel aastal teenitud brutotulu nende andmete alusel, mida väljamaksjad tänaseks maksuametile esitanud on.
Kontrolli väljamakse tegija lõikes, kas väljamakse summalt on kinni peetud tulumaks või mitte. Selleks kliki väljamakse tegija nimel ning koondinfo viimases tulbas näed infot kinni peetud tulumaksu kohta.
Pane tähele, et aasta lõpus brutotulu arvutades ei pea pea jälgima oma töötasult igakuist tulumaksu kinni pidamist, vaid brutosummat aastas kokku ja seda, kas see jääb üle või alla tulumaksuvaba piiri. Küll aga on oluline jälgida tulumaksu kinni pidamist iga tulurea kohta eraldi näiteks dividendide jm tulude lõikes.
Võimalik, et aasta viimaste kuude palgaandmeid pole sinu tööandja veel deklareerinud. Seda saad kontrollida, klõpsates iga väljamaksja nimel. Liida puuduolevad andmed brutotulule juurde.
Kui tead, et sinu arvele on tänavu veel tulu laekumas, liida see ise juurde. Ise võid veel juurde liita tulud, mida sa plaanid selle aasta tuludeklaratsioonis lisaks deklareerida: dividendid, üüritulu, ühisrahastuse portaalide makstud intressid, tulu väärtpaberite või muu vara võõrandamisest. Loe arvestuse pidamise kohta Kristi Saare artiklit.
Pane tähele, et selle aasta arvestusse lähevad kõik tulud, mis jõuavad sinu kontole sel aastal (kui detsembripalk laekub jaanuaris, läheb see järgmise aasta tulude arvestusse).
Ära muretse, kui sa täna päris täpselt oma aasta brutotulu suurust ei teagi. Arvuta välja umbkaudne summa ja siis leia kalkulaatoriga optimaalne kolmanda samba rahapaigutus. Kui tegelik aasta sissetulek kujuneb oodatust suuremaks, jääb sinu sissemakse lihtsalt natuke alla tulumaksusoodustuse limiidi. Midagi hirmsat ei juhtu ka siis, kui paigutad kolmandasse sambasse natuke üle maksusoodustuse limiidi. Seadus seda ei keela – limiiti ületavalt summalt ei saa sa lihtsalt tulumaksu tagasi.
Kui kulutus on ühekordne, arvutab kalkulaator tuleviku väärtuse kasutades valemit:
FV=PV * (1+r)n, kus:
Kui kulutus on korduv, leitakse iga perioodi (päev, kuu, kvartal või aasta) tuleviku väärtus eraldi kasutades sama valemit. Kõigi perioodide tulevikuväärtused liidetakse kokku.
Kalkulaatoris kulutatav tootlus ei ole kindlalt tagatud ega põhine tegelikul turutootlusel, vaid kasutaja valikul. Investeerimisel tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega. Investeeringu väärtus võib ajas nii suureneda kui ka väheneda.
Tulumaksutagastuse arvutuse aluseks on tulumaksumäär 20%. Tulumaksu saab tagasi sissemaksetelt, mis on kuni 15% brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Tulumaksu saab tagasi juhul, kui oled tulumaksu maksnud. Eeldame, et suunad saadud tulumaksutagastuse tagasi III sambasse.