Tuleva saatis eile Riigikogule lihtsasti rakendatavad ettepanekud, mille jõustumine koos juba kavas olevate investeerimisfondide seaduse muudatustega suurendaks inimeste keskmist pensioni tulevikus kuni 30%.

Riigikogus arutlusel olev eelnõu kohustab panku pensionifondide tasusid vähehaaval langetama. Fondid saavad võimaluse investeerida kogu vara kõrgema tootluse ootusega varaklassi – aktsiatesse. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks see suurendama pensionikoguja summaarset I ja II samba pensionit umbes 1,5%.

Need on küll vajalikud, aga kaugeltki mitte piisavad muudatused selleks, et viia Eesti pensionikogujate tulemus lähemale naaberriikide tulemustele, leiab Tuleva. Lisaks tuleb sisse viia järgmised lihtsad parendused, mis suurendaks tuleviku keskmist pensioni kuni 30%:

1. Pensionikoguja raha peab olema investeeritud võlakirjade asemel tulu toovatesse varadesse.

Kui pensionikoguja saaks oma II sambasse kogutavale rahale kogumisperioodi 40 aasta jooksul kasvõi 2% kõrgemat aastatootlust, lisaks see nende inimeste keskmisele pensionile 8-15%.

Kuidas? Riik suunab kõik uued II sambaga liitujad automaatselt madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga pensionifondi.

2. Võimaldada rahal tootlust teenida ka väljamaksete perioodil.

Kui inimesed teeniksid oma kogutud rahale tootlust kasvõi 3% aastas ka väljamaksete perioodil, tõstaks see keskmist pensionit 2050 aastal 8-15% võrreldes Rahandusministeeriumi prognoosituga.

Kuidas? Riik võimaldab II samba väljamakseid fondipensionina sõltumata sellest, kui palju on pensionikogujal II samba kontole vahendeid kogunenud.

3. Võimaldada teha täiendavaid sissemakseid II samba fondi.

Tööandjaid saavad pakkuda töötajale võimalust suurendada sissemakseid otse palgast. Iga täiendavalt säästetud 2% pensionikoguja brutopalgast lisab pensionikoguja keskmisele pensionile kuni 6-11%.

Kuidas? Riik võimaldab II samba liitujal, kas pensionikeskuse või tööandja vahendusel ise määrata, mitu % palgast soovib II sambaga liituja II samba pensionifondi suunata.

Lisaks:
Keelata võtta kõrgeid tasusid III samba fondidesse sisenemise ja väljumise eest

Tuleva teeb veel ettepaneku vähendada III samba pensionifondide väljalaskmise- ja tagasivõtmise tasusid sarnaselt II samba fondidega. III samba fondid on loodud olulise maksusoodustuse abil. Ei ole otstarbekas kasutada riiklikku subsiidiumi teenusepakkujatele tasude maksmiseks. Kõrged väljumistasud takistavad ka konkurentsi tekkimist turul.

Tuleva soovitab need parendused teoks teha koos juba kavas olevate investeerimisfondide seaduse muudatustega hiljemalt 1. juuliks 2019. Tutvu lähemalt Tuleva ettepanekute ja nende mõju analüüsiga.

Finantsinspektsioon seab kirjas Rahandusministeeriumile kahtluse alla pensionifondide valitsejatele edukustasu pakkumise asjakohasuse ning küsib ministeeriumilt analüüsi, millel edukustasu mudel põhineb.

Rahandusministeerium lisas kohustuslike pensionifondide tasusid reguleerivasse seaduseelnõusse täienduse, mis võimaldab fondivalitsejatel võtta heade tulemuste korral peale kindlaks määratud valitsemistasu veel edukustasu.

Seni on Eesti pensionifondid paistnud maailmas silma keskmisest oluliselt halvema tootlusega. Eelnõu ei näe ette valitsemistasu vähenemist kehvade tulemuste puhul.

“Edukustasu koos piisavalt madala baasvalitsemistasuga peaks eelduslikult suurendama fondivalitsejate motivatsiooni parema tootluse nimel rohkem pingutama,” seisab eelnõu seletuskirjas.

“Fondivalitseja peab parima tulemuse nimel pingutama sõltumata edukustasust,” kommenteerib eelnõud Finantsinspektsioon. “Juhime tähelepanu, et fondivalitsejad valitsevad pensionifonde usaldussuhte põhimõttel, mistõttu on osakuomanikel õigustatud ootus, et nende fondi valitseja tegutseb järjepidevalt osakuomanike ja fondi huvides ja neile lojaalselt ning seda maksimaalselt oma kutseoskust ja –võimekust rakendades, sh ka investeerimiseesmärkide (maksimaalne tootlus) täitmisel.”

Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole seega asjakohane põhjendada edukustasu lisamist fondivalitseja täiendava motiveerimisega.

Finantsinspektsioon toob välja, et edukustasu võib osakuomanikule tuua kasu, kuid ka kahju. Edukustasu võib innustada fondivalitsejaid võtma omakasu eesmärgil lühiajalisi investeerimisriske ning manipuleerima fondi varade puhasväärtusega. On üldteada raskus hinnata täpselt mittelikviidsete investeeringute väärtust, millelt omakorda arvestatakse edukustasu. Samuti on küsitav edukustasu rakendamine teatud turuolukordades: näiteks kui investeeringute väärtus kasvab käsikäes turgude üldise hinnatõusuga, mitte tänu fondivalitseja kutseoskustele.

Kokkuvõtvalt soovitab Finantsinspektsioon kaaluda edukustasu mudeli asjakohasust ning palub täiendada seletuskirja analüüsiga, mille tulemusena Rahandusministeerium selle kasuks otsustas.

Ka Tuleva on Rahandusministeeriumile edastanud põhjendatud seisukoha, et edukustasu kiirustav rakendamine oleks vale ja asjakohatu olukorras, kus fondivalitsejad kulutavad suurema osa valitsemistasust müügikuludeks ja emapankade tuluks, mitte pensionikogujate vara eest hoolitsemiseks.

Finantsinspektsiooni ja Tuleva seisukohad edukustasu osas on mingil põhjusel jäänud lisamata sel nädalal Riigikogus arutlusele tulevate seaduse muudatuste märkuste tabelisse. Välja on toodud ainult varasemad kommentaarid, mis olid kogutud enne edukustasu kava lisamist eelnõusse.

Täna toimunud kapitaliturgude teemalisel arutelul tulid jutuks pensionifondide kõrged tasud. Kas Eesti võiks kaaluda Rootsi eeskujul hästi madala kuluga riikliku indeksifondi loomist?

Arutelust ERR-i vahendusel:

• Eesti Panga asepresident Madis Müller nentis, et kulud on pensioniks investeerimisel väga tähtsad, aga inimesed ei teadvusta seda, sest kaubanduskeskuses rõhutavad fondide müügiagendid muud. 
• Kui tahame, et pensionifondide haldustasu oleks null, oleks kõige mõistlikum teha üks riiklik indeksifondidesse investeeriv fond, leidis Swedbanki fondijuht Kristjan Tamla. Tema arvates tähendaks see, et kõik investeeringud läheksid Eestist välja.
• Tuleva kaasasutaja Indrek Neivelti hinnangul oleks riiklik fond hea idee: kolmveerandi varast võiks suunata indeksifondi ja veerandi riigikassa kaudu näiteks kohaliku infrastruktuuri projektidesse.

Tulevas on riikliku pensionifondi loomise võimalus ka varem jutuks olnud. Lugedes ERR-st toimunud arutelust, küsisid kolleegid, mida arvab asjast Tuleva tegevjuht Tõnu Pekk.

Kas Eesti võiks kaaluda riikliku pensionifondi loomist?

Tõnu: Probleem on, et siis ei jätkuks ju kohti tänaste pensionifondide juhtidele. Kui see kõrvale jätta, siis minu meelest oleks Eestil muidugi tark Rootsist eeskuju võtta.

Rootsis kogub enamus inimesi pensionit just riiklikus AP7 fondis – sinna suunab riik ka nende vara, kes ise valikut pole teinud. AP7 investeerib valdavalt indeksisse, kogukulu on 0,13% aastas ja viimase kümne aasta jooksul on see fond oma investorite vara kolmekordistanud.

Sarnase kuluga maailma aktsiaturgudele investeerivat fondi oleks ka Eestil lihtne teha. Pensionikoguja jaoks oleks see selgelt parem kui tänane olukord. Keskmine inimene maksab meil elu jooksul kümneid tuhandeid eurosid pangale reklaamikuludeks. Vastu saame kehva tootluse ja igal pool kimbutavad müügiagendid.

Aga kuidas jääks siis Eesti investeeringutega?

Tõnu: Kui eeskujuks võtta meie pensionifondide tänased Eesti sildiga investeeringud, saaks riiklik pensionifond teha üsna sarnase portfelli väga madala kuluga.

Suur osa pensionifondide Eestisse paigutatud rahast on läinud laenudena riigiettevõtetele või omavalitsustele. Enamikul juhtudest on tegemist riigi otsese või kaudse kohustusega. Seda võiks riigikassa kaudu osaliselt rahastada riikliku pensionifondi vahenditest. Täna kogub riik inimestelt raha maksudena kokku, jagab selle pensionifondidele laiali ja siis võtab neilt laenu, raisates lisaks intressikulule igal aastal üle ühe protsendi inimeste varast vahendustasudele. See ei loo väärtust ega maanda riske.

Riik kulutas miljoneid, noteerides Tallinna Sadama aktsiad börsil, et pensionifondid neid osta saaksid ja suure osa aktsia tootlusest oma tasudeks võtaksid. Võiks ju suunata tüki Eesti Energiast, Eleringist, Tallinna Lennujaamast ja teistest olulisematest riigi infrastruktuuri ettevõtetest otse riiklikusse pensionifondi. Selleks pole neid börsile viia tarviski.

Miks peaks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müüma riigile kuuluvad hooned mõnele pensionifondide rahastatud kinnisvarafondile, et siis Politseiamet või Riigi Infosüsteemide Keskus need tagasi rendile saaks võtta? Efektiivsem oleks lihtsalt suunata osa Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiatest riiklikku pensionifondi – jääks mitu kihti vahendustasusid jälle olemata.

Kui 90ndatel sobis krooni kattevaraks ära märkida osa riigile kuuluvast metsamaast, siis miks ei võiks riiklik pensionifond tasahaaval ennast sisse osta RMK hallatavasse metsa?

Täna on suurim Eesti iduettevõtluse investor Eesti riigi rahaga toimetav Euroopa Investeerimisfond (EIF). Eesti pensionifondid investeerivad ilma suurema analüüsita kaasa sinna, kuhu EIF on juba oma raha pannud. Miks ei võiks Eesti riiklik pensionifond sedasama teha?

Tõenäoliselt ei oleks selline riiklik fond, mis suunab osa raha maailma aktsiatesse ning osa Eestisse, päris null-kuluga. Aga üsna kindel on, et kulu oleks kordades madalam kui see 50 miljonit eurot aastas, mida me täna fondivalitsejatele maksame. Valdav osa sellest rahast kulutavad pangad müügile ja reklaamile, mitte heade investeerimisvõimaluste otsimisele.

Maailma investeerimisfondide ajalugu näitab järjekindlalt, et mida madalam on fondi haldustasu, seda parem on reeglina pikaajaline tootlus. Ja kui meie inimeste pensionisäästude tootlus ei parane, elame tulevikus kõik kehvasti.

Töötame Tulevas selle nimel, et iga inimene saaks valida pensionifondi iseseisvalt ja informeeritult. Pärast esimest tegutsemisaastat vaatasime üle meie fondide tingimused ning leidsime, et parema arusaadavuse huvides oleks üht-teist mõistlik täpsustada.

Ametliku teate ning muudetud tingimuste, prospekti ja põhiteabe dokumentide uued sõnastused ja muudatuste mõju analüüsid (muuhulgas uue sõnastuse võrdluse vanaga) leiad siin.

Mis ja miks muutus?

1. Investeerimisstrateegia jääb samaks

Kõigepealt olgu öeldud, et nii meie fondide investeerimispoliitika kui ka mudelportfellid jäid samaks, seega sisuliselt ei muutu Tuleva pensionifondide investorite jaoks midagi. Tehtud muudatused on täpsustavad.

2. Täpsustasime võrdlusindeksi järgimise põhimõtteid

Tuleva pensionifondide eesmärk on saavutada oma võrdlusindeksi(te)ga võimalikult sarnane pikaajaline tootlus. See oleks kõige lihtsam, kui me ostaks fondi lihtsalt meie võrdlusindeksit järgivate indeksifondide osakuid. Kuid tihti hoiame kulud madalamal (ja seega loome eeldused paremaks tootluseks), jäljendades indeksit osade kaupa.

Näiteks on meie portfellis MSCI ACWI indeksit järgivate fondide asemel eraldi MSCI World ja MSCI Emerging Markets indeksit järgivad fondid. Lisaks, mõnikord jäljendab meile kättesaadav indeksifond meie võrdlusindeksi asemel mõnd peaaegu sarnast indeksit. Näiteks, MSCI ACWI asemel FTSE All-World indeksit, mille koosseis (ja seetõttu ka tootlus) on peaaegu indentsed. Indeksi järgimise saavutamiseks ei pea investeerima täpselt samadesse väärtpaberitesse, mida loetlevad võrdlusindeks(id), lisaks ei pea iga portfellis olev fond eraldivõetuna võrdlusindekseid järgima, vaid portfell tervikuna.

Muutsime tingimuste sõnastust, et see oleks üheselt mõistetav. Kuigi fondide mudelportfellides muudatusi ei tehtud, siis loeme antud muudatuse siiski oluliseks, sest täpsustatud sõnastus muudab fondide investeerimispiiranguid (sh lubatava vara loetelu).

3. Fondi vara viiakse edaspidi mudelportfelliga vastavusse üks kord aastas

Varem nägid meie tingimused ette, et fondide vara viiakse vastavusse neli korda aastas. Kuna me jälgime niigi iga päev fondi riskilimiitide vastavust seadusele, ei anna sagedane vara koosseisu vastavusse viimine mudelportfelliga tegelikult indeksi järgimise täpsusele midagi juurde, küll aga suurendab fondi administreerimisega seotud kulusid. Sellepärast teemegi seda edaspidi üks kord aastas (vahetult peale teise kvartali lõppu).

Tuletame meelde, et alates 1. aprillist 2018 langetas BlackRock meie aktsiafondi tasusid, tänu millele saime Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi jooksvad tasud langetada senise 0.5% pealt 0.47%-le.

Selgitav sõnastik:

Mis on võrdlusindeks?

Väärtpaberiindeks on lihtsalt üks kujuteldav väärtpaberiportfell ehk nimekiri, mis sisaldab väärtpaberite nimesid ja osakaale. Neid nimekirju on palju – kõige tuntumad indeksite koostajad on S&P, MSCI ja Financial Times.
Indeksi väärtused aitavad investoril võrrelda, kuidas on tema enda portfellil läinud võrreldes kas mingi konkreetse segmendi või üldise turu keskmise tootlusega (ehk indeksiga). Tuleva pensionifondid on välja valinud indeksid, mille tootlust püüame jäljendada, seega valitud indeksid on Tuleva pensionifondide võrdlusindeksid.

Mis on mudelportfell?

Mudelportfell on nimekiri väärtpaberitest, kuhu võib fondi vara investeerida. Lisaks väärtpaberi nimele ja koodile on mudelportfellis ära toodud ka nimekirjas olevate väärtpaberite osakute osakaal fondi varas. Seega investeerime Tuleva pensionifondide vara ainult mudelportfellis olevatesse väärtpaberitesse ja investeerimisel jälgime mudelportfellis toodud osakaalusid.

Mis on jooksvad tasud?

Jooksvad tasud ehk kogukulu näitab kõiki tasusid kokku, mis igal aastal pensionikoguja varast maha lähevad. Lisaks pensionifondi valitsemistasule (Tuleva fondides 0,34%) sisaldab kogukulu ka allfondide tasusid ja tehingukulusid.

Ehkki rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu, et fonditasude võrdlemisel on tähtis jälgida just jooksvaid tasusid, mitte ainuüksi valitsemistasu, peidab enamik fondivalitsejaid miskipärast täna selle olulise näitaja fondidokumentide tagumistele lehekülgedele. Samuti ei leia veel jooksvate tasude võrdlust pensionikeskuse lehelt. Kõigi Eesti pensionifondide jooksvate tasude võrdlust näitab kalkulaator Tuleva avalehel.

Loe lähemalt, miks pensionifondi kulud sinu vara nii palju mõjutavad.

Õpetajana töötav Kristi Saare peab investeerimisblogi, veab Naisinvestorite klubi, teeb koos Tauri Alasega Investeerimisraadiot ja juhib Tuleva liikmete kogukonda. Tema teine pensionisammas kasvab Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis. Kuidas ta pensionifondi valis?

Kristi Saare: “Fondi valimine oli minu jaoks lihtne. Kolm olulist asja, mille põhjal mina oma otsuse tegin:

Esiteks, olen veel päris noor (28), seega tasub mul võtta rohkem riski, sest see tähendab ka suuremat tootlusootust. Pensionifondide maailmas tähendab see seda, et valid fondi, kus on võimalikult suur aktsiate osakaal. Enne minu pensionile minekut jõuavad turud üles-alla päris palju käia aga, lühiajalised muutused ei ole mulle olulised, sest kogun pensioniks veel kümneid aastaid.

Teiseks, ei ole mõtet ühegi teenuse eest üle maksta, ka mitte pensioni kogumise eest! Investeerimisel on väga oluliseks komponendiks alati teenustasud, sest mida rohkem sa tasudeks ära maksad, seda vähem jääb sulle investeerimiseks raha alles, ning mida väiksem on algne investeering, seda väiksem on ka lõpptulemus. Lisaks näitab statistika, turuanalüüsid ja eksperdid, et madalate tasude mõju on väga suur, pikas plaanis säästan madalate tasudega tõenäoliselt lausa kümneid tuhandeid eurosid!

Kolmandaks, investeerimist tuleb võtta rahulikult ja hajutada riske ning lasta turgudel teha oma töö. Indeksfondis on minu pensioniraha jaotatud maailma parimate ja suurimate ettevõtete aktsiate ning võlakirjade vahel, ning ajutised kõikumised ühes või teises suunas ei ole põhjuseks, miks muret tunda. Ükski aktiivne fondijuht pole Eestis suutnud turgude keskmisest paremat tulemust saavutada. Kui turgudel on seis parajasti kehv, siis mulle kui investorile on see justkui allahindlus – saan sama raha eest rohkem osakuid.

Pikas plaanis usun, et mu raha kasvab Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis edukalt. Peamine on olla ise rahulik ja mitte turukõikumistele tähelepanu pöörata, müügipoistest mööda kõndida ja usaldada pikaajalist investeerimisteadmist.”