Minu meelest pole pensioni investeerimiskontol erilist jumet ühel lihtsal põhjusel: teise sambasse läheb nii väike osa meie sissetulekust, et tark on paigutada see maailma aktsiaturgudele võimalikult väikese aja- ja energiakuluga. (NB! Uuri 2024. aastast loodud teise samba sissemakse suuruse tõstmise võimaluse kohta.)
Selleks on lihtsaim ja tõestatult tõhus viis koguda madala tasuga indeksifondis, mis kasvatab iga kuu järjepidevalt minu osalust maailma suurimates ettevõtetes. Nii kasvab mu vara koos maailmamajandusega. Mina saan keskenduda teistele asjadele, millel on mu elurõõmule kordades suurem mõju.
Pensioni investeerimiskonto on ju esmapilgul vahva võimalus neile, kes tahaks ise investeerimisotsuste tegemises kätt proovida. Aga siis tuleb meelde, et teise sambasse läheb iga kuu ainult 6% suurune summa brutopalgast. Ma pigem suhtuksin sellesse rahasse kui oma investeerimisportfelli väikesesse, aga tugevasse vundamenti. Teise samba varaga PIK-is uitamise asemel tegeleksin sellega, kuidas vundamendi peale maja ehitada.
Teisisõnu: alustaksin lisaks teisele sambale maksueelisega kogumist kolmandas sambas ja otsiksin võimalusi, kuidas oma sissetulekut suurendada, et tulevikus oleks rohkem, mida investeerida.
Teine sammas on sinu investeerimisportfelli vundament. PIK-is uitamise asemel tegeleksin sellega, kuidas vundamendi peale maja ehitada.
Mis see pensioni investeerimiskonto (PIK) üldse on?
See on uus võimalus neile, kes soovivad oma teise samba raha ise investeerida. Pangas avatud pensioni investeerimiskontole saad teise samba säästude eest osta aktsiaid, võlakirju, investeerimisfonde. Kui tahad, võid sellel kontol oma vara ka lihtsalt rahas hoida. Igakuised sissemaksed ja raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt käib täpselt samade reeglite järgi nagu teise samba pensionifondistki.
Kolm asja, millega pensioni investeerimiskontot kaaludes arvestama peab:
1. Raha on vähe.
Teise sambasse läheb kokku ainult 6% sinu palgast. See pole tähtsusetu summa, aga rikkaks sellega ka ei saa. Nagu ütleb Tuleva asutaja Jaak Roosaare: kui sinu peamine sääst ongi teine sammas, siis tasub selle keerutamise asemel hoopis fookus panna uute sissetulekute tekitamiseks.
2. Head tooted on kehvade vahel peidus.
Investori probleem ei ole täna enam see, et madala tasuga häid investeerimisvõimalusi poleks. Ka PIK-i kaudu saab kindlasti leida mõne investeerimisvõimaluse, kus sinu kogukulu laiapõhjalises aktsiafondis on isegi mõni sajandik protsendipunkti (0,01%) madalam kui teise samba indeksifondides (1).
Lihtsalt need tooted on sadade kõrge tasu või ebamõistlikult kõrge riskiga toodete vahel peidus. Ostu-, haldus-, tehingu- jm tasude kokku arvutamine ning võrdlemine on ütlemata keeruline. Võibolla on sinu hobi investeerimistoodete tingimuste põhjalik analüüs? No miks mitte. Ma ise kahtlustan küll, et sel juhul leiad targemaid ja tulusamaid viise oma aja sisustamiseks kui PIK-i hinnakirjades sobramine.
3. Enamikule tähendab PIK kõrgemat riski.
Teine sammas on sinu finantsmaja vundament, seega tasub mõelda ka riskile. Seadus nõuab teise samba pensionifondidelt portfelli väga head hajutamist. Finantsinspektsioon ja riiklik tagatisfond tagavad, et koguja ei pea muretsema fondivalitseja äririskide pärast.
Pensioni investeerimiskontole need riski maandamise nõuded ei laiene. Esialgsest statistikast paistab, et PIK-i suunatud raha ei lähe enamasti laiapõhjalistesse indeksifondidesse, vaid üksikute ettevõtete aktsiatesse või kitsa ärisektori/ piirkonna fondidesse (2). See ei ole enamiku kogujate jaoks mõistlik risk.
Kui sul siiski on PIK-i vastu suur huvi, loe Tuleva liige Taavi Pertmanni analüüsi LHV pensioni investeerimiskontost tema RahaFoorumi blogis. Taavi ise küll on samuti nentinud: “kui su eesmärk on teenida võimalikult suurt tootlust, siis ei. Vigu teha on väga lihtne ja üsna kerge on sattuda ebamõistlikult kallite toodete otsa, mille tulemused jätavad tublisti soovida.”
Endine Danske fondijuht Märten Kress seevastu on otsustanud oma raha PIK-i kaudu investeerida – tema valikutest saad lähemalt lugeda Dividend Investori blogis.
Mida mina oma teise sambaga teen ja mida sina võiksid teha?
Mina kogun ikka rahulikult Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis edasi. Lisaks panen muidugi iga kuu nii palju kui võimalik Tuleva III Samba Pensionifondi.
Kui sa juba kogud madalate kuludega indeksifondis, polegi tarvis midagi teha. Aga kui su teine sammas tiksub ikka veel mõnes vanas kõrge tasuga pangafondis, tegutse kohe. Pensionifondi vahetus on tasuta ja võtab ainult mõne minuti.
Kui tahad midagi oma finantstuleviku jaoks veel teha, pane enne aasta lõppu käima ka kolmas sammas. Kui sa juba kogud kolmandas sambas, vaata üle, kas saad sissemakset suurendada. Sel aastal tehtud sissemaksetelt kingib Maksuamet sulle juba kevadel tulumaksu tagasi.
Tee need sammud kohe ära – selleks logi oma pensionikontole.
Kuidas PIK-i suunatud raha pensionifondi tagasi tuua?
Ootel oleva seni kogutud II samba vara PIK-ile kandmise avalduse saad oma pensionikontole logides tühistada. NB! Seejärel veendu ka, et sinu edaspidised maksed laekuksid ikka pensionifondi, mitte PIK-ile. Selleks vaata sealsamas oma pensionikonto üle ja kui Tuleva pensionifond juba pole valitud, tee valik ära.
Kui oled oma raha juba jõudnud PIK-i kontole suunata ja seal investeeringuidki teinud, siis tagasi pensionifondi vahetamiseks pead kõigepealt panga kaudu oma PIKi investeeringud maha müüma ja seejärel sealsamas pangas tegema avalduse PIKil oleva raha ja tulevaste maksete pensionifondi suunamiseks.
(1) Ma tegin proovi ja leidsin artikli kirjutamise hetkel pankade lehekülgedelt kaks võrreldavat viisi kuidas PIKi abil oma teise samba raha regulaarsete maksetega globaalsesse indeksifondi suunata: Swedbanki kaudu 85% Robur Global Access fondi ja 15% Robur Emerging Markets Index fondi (kogukulu investorile 0,33% aastas) ja LHV kaudu Vanguard FTSE All-World ETF-i (kogukulu investorile minu arvutuste järgi 0,37% aastas).
(2) Selle järelduse tegin LHV PIK-i september 2021 populaarsemate investeeringute ülevaadet lugedes.
