Teaduskatsed näitavad, et inimene on valmis loobuma pakutud rahast, kui talle tundub, et jagamine polnud õiglane. (1) Õiglus on meile nii oluline väärtus. Indeksfondide looja Jack Bogle on öelnud, et ka investeerimisel tahab enamik meist lihtsalt õiglast osa maailmaturu kasvust. Viimased viis aastat on oluliselt suurendanud seda osa, mida me pensionifondides kogujatena maailmaturu kasvust saame. Seepärast panustamegi ise rohkem.
Viimase viie aastaga (2020–2024) on maailma aktsiaturud kasvanud keskmiselt 12% aastas. Ka sellest eelmisel viisaastakul (2015–2019) pakkus maailmaturg üsna sarnast tootlust, keskmiselt 10% aastas. Samas on eesti pensionifondides kogujate tootlus viimase viie aasta jooksul olnud kaks korda kõrgem kui varem.
2015–2019 kasvas kogujate vara Eesti teise samba pensionifondides keskmiselt napilt üle 3% aastas, jäädes maailmaturu kasvule kolmekordselt alla. Viimase viie aastaga on olukord paranenud – pensionifondides kasvas inimeste vara nüüd veidi alla 7% aastas. (2)
Madalamad tasud, suurem tootlike varade osakaal
Veelgi paremini on läinud neil kogujatel, kes valisid esimesel võimalusel mõne maailma aktsiatesse investeeriva indeksfondi. Nende fondide tootlus on viimase viie aastaga olnud maailmaturu tootlusele olnud väga lähedal. (3) Kuna indeksfondidesse on tänaseks kogunenud üle kahe miljardi euro Eesti inimeste vara, on see üks peamisi põhjuseid, miks Eesti pensionifondide keskmine tootlus on maailmaturu tootlusele palju lähemal kui varem.
Indeksfondid on mõjutanud ka pankade vanade pensionifondide tegevust. Esiteks, seaduse survel on enamik neist pidanud oluliselt langetama tasusid. Teiseks on pangad suurendanud oma aktiivselt juhitud fondide investeeringutes viimase viie aastaga aktsiate osakaalu. Veel viis aastat tagasi hoidsid Eesti teise samba fondid suure osa rahast laisalt pangadeposiitides ja madala riski ja tootlusega võlakirjades. Tänaseks on enamik suurematest pensionifondidest märkimisväärselt suurendanud tootlike varade (aktsiate ja erinevate aktsia-, erakapitali või kinnisvarafondide) osakaalu. (4)
Rohkem õiglust = suurem isiklik panus
Kui investeeritud summa on väike, ei aita ka kõrge tootlus tulevikuks piisavalt kapitali koguda. Aitab regulaarne kogumine madala kuluga indeksfondis. Viimase viie aastaga on inimesed oma panust sissemaksete näol oluliselt tõstnud. Kolmanda samba sissemaksed on kasvanud selle ajaga neljakordseks. Võrdluseks: kogu eelneva kümnendi (2010–2019) jooksul püsisid kolmanda samba sissemaksed sisuliselt samad.
Mis siis muutus? Kolmanda samba tulumaksutagastus on ju kogu aeg olnud sama. Usun, et õiglustundel on siin suur roll – see pole lihtsalt emotsionaalne reaktsioon, vaid mõjutab otseselt inimeste valmisolekut oma raha pikaajaliselt investeerida. Inimesed pigem loobuvad tulumaksuvõidust, kui tunnevad, et teenusepakkuja koorib ebaõiglaselt suure tüki nende kogutud säästudest. Manitsused ja ähvardused ei aita, kui usaldus õigluse suhtes puudub.
Pole juhus, et valdav osa kolmanda samba sissemaksetest läheb madala tasuga indeksfondidesse, kus kogujad saavad õiglase osa maailmaturu tootlusest. Mida rohkem me kapitali kõrvale paneme ja mida suurema tüki maailmaturu tootlusest endale saame, seda kindlam on meie finantsmaja vundament.
- Klassikalised uuringud selle kohta leiab nime alt “ultimatum game” (vt näiteks Richard Thaleri artiklit). Thaler nimetab seda nähtust sõbralikult: “Utility function has non-monetary arguments”.
- Kasutan maailmaturu kasvu võrdluseks MSCI ACWI eurodes mõõdetud netotootlust (allikas MSCI). Pensionifondide tootluseks kasutan EPI indeksit, millest olen välja võtnud konservatiivsete fondide tootluse (allikas Pensionikeskus ja Tuleva arvutused). Seepärast on Pensionikeskuses näidatud EPI indeksi tootlused veidi väiksemad.
- Siin pean ma silmas kolme suurima mahuga globaalsetesse aktsiatesse investeerivat teise samba (Tuleva Maailma Aktsiate, Swedbanki 1990–99 sündinutele, SEB indeks) ja kaht suuremat kolmanda samba indeksfondi (Tuleva III Samba ja Swedbank V100 indeksit), mille tootlused on viimase viie aasta jooksul olnud keskmiselt 11–12% vahel.
Ma ei ole arvesse võtnud kahte Swedbanki indeksifondi, mis ei ole veel viis aastat tegutsenud ning LHV indeksfonde, sest need ei järgi konkreetset indeksit, vaid määravad varade jaotuse selle järgi, kust fondijuht arvab paremat kasvu tulevat (allikas: LHV pensionifondi koduleht, 09.01.2024). - Rahandusministeeriumi pensioni statistikaülevaade 2023 (alajaotus: Investeeringud).
