* See artikkel on neile, kellel on sügavam huvi väärtpaberiturgude teooria vastu. Kui sa tahad lihtsalt otsustada, milline pensionifond sulle sobib, võid kohe lõppu hüpata.
Sobiv helitaust lugemiseks on siin.
Tänapäeva masinapurustajad pole käsitöölised, vaid valgekraedest investeerimispankurid, kelle magusa leiva targad arvutid ära võtavad.
Maailma ja viimasel ajal ka Eesti meediast saab regulaarselt lugeda mõtteavaldusi, et indeksifondide kasvav populaarsus ohustab väärtpaberiturgude tervist. Nende mõtteavalduste toon ulatub ettevaatlikust skepsisest tundmatu asja vastu apokalüptilise hüsteeriani. Eesti Päevalehe ärileht nimetas eilses tõlkeartiklis börsil kaubeldavaid indeksifonde “massihävitusrelvadeks”.
Mida need indeksifondid siis massiliselt hävitavad?
Indeksifond investeerib passiivselt. See tähendab, et fondijuht jaotab sinu raha proportsionaalselt maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel. Nii on riskid hästi hajutatud ja sulle on tagatud turu keskmise lähedane tulemus.
Arvutid võtavad kehvematelt fondijuhtidelt töö
Aktiivse investeerimisstrateegiaga fondis püüab fondijuht valida väärtpabereid ning osta odavalt ja müüa kallilt.
Statistika näitab, et enamik aktiivselt tegutsevaid fondijuhte ei suuda saavutada indeksifondidega võrdväärset tulemust ja ammugi mitte võita turu keskmist. Päevalehe artiklis esinenud FPA Capitali fondijuhtidel pole see seni õnnestunud. Turu keskmisele on järjekindlalt alla jäänud ka Eesti aktiivselt juhitud pensionifondide ja teiste pankadele kuuluvate investeerimisfondide tulemused.
Muide, maailma üks suurimaid analüüsimaju Morningstar on hinnanud ka Eesti investeerimisfonde. Mõni fond on Morningstari tähekestega kaunistanud ka oma kodulehe. Kaks tärni tundub uhke – niimoodi Michelini poolt pärjatud restoranis saab ju väga hästi süüa. Aga fondide reitingute süsteemis tähendab kaks tähekest paraku alla keskmise tulemust. (Uuendus juuli 2018: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fondi Morningstari reiting langenud madalaimaks võimalikuks ja fondi kodulehelt on viide reitingule eemaldatud. Uuendus märts 2021: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fond likvideeritud.)
Kõrgepalgalistel fondijuhtidel on kõva hääl ja suur soov passiivse investeerimise populaarsuse kasvu vastu sõdida. Mida selgemaks saab, et enamik neist ei suuda ise investoritele väärtust pakkuda, seda suurem on hirm sissetuleku ja töökoha kaotuse ees.
Maailma investeerimispangad on juba suure osa väärtpaberimaakleritest ja analüütikutest lahti lasknud, sest nende töö teevad paremini ära arvutid. Näiteks Goldman Sachsi New Yorgi peakontoris töötas 2000. aastal 600 USA väärtpaberituru kauplejat, täna on neid alles ei rohkem ega vähem kui kaks. Maailma ühe suurima investeerimispanga kogemus on, et keskmiselt neli trader’it saab asendada ühe IT-inseneriga, kes siis töötab välja ostu- ja müügiotsuste tegemiseks vajalikud algoritmid.
Automaatselt juhitud fondid ei erine isesõitvatest autodest
Me seisame järjekordse tööstusrevolutsiooni lävepakul. Seekord ei asenda masinad ainult madalapalgalisi füüsilise töö tegijaid – tööst jäävad ilma ka paljud valgekraed.
Aga pange tähele: paljud on valmis kuulutama kriitikavabalt progressiks tõsiasja, et miljoneid autojuhte ähvardab ameti kaotus, sest tulevikuautod juhivad ennast ise. Sageli näevad just needsamad tehnooptimistid lähenemas maailmalõppu, kui ohtu satub nende enda finantsmaagiaga vürtsitatud töökoht pangas.
Muutuste üle, mida tehnoloogiline areng kaasa toob, saab ja tuleb arutada. Ka seoses väärtpaberiturgudega. Kartus, et indeksifondide populaarsuse kasv võib kaasa tulla probleeme, sisaldab mitut eeldust, mille paikapidavuse üle tasub juurelda. Mina ei tea, milliseks kujuneb maailma väärtpaberiturgude tulevik. Ja ma ei ole kohanud kedagi, kes teaks.
Aktiivne investor pole tingimata tark investor
Ma ei ole seni leidnud veenvaid argumente, mis annaks alust pidada tõenäoliseks, et näiteks Tuleva pensionifondide investoritele võiks mõni muu strateegia olla parem kui passiivne, indeksit järgiv strateegia. Aga neid argumente tuleb pidevalt otsida, sest indeksistrateegia puhul on sümpaatne selle lähenemise tagasihoidlikkus. Passiivset investeerimist ei ümbritse uljas bravuur ega kogenud geeniuse müüt. Indeksifondi juhina ei saa ma investoritele kahju teha sel moel, nagu saab liiga enesekindel või liiga kartlik aktiivse fondi juht, aga oma teadmisi tuleb sellegipoolest pidevalt küsimuse alla seada.
Tänaste teadmiste põhjal usun, et indeksifondide levik võiks turge muuta pigem rohkem kui vähem efektiivseks. Miks?
Mõned arvavad, et mida populaarsemaks saavad fondid, mille juhid ei püüa ennustamisega tegeleda, seda ebaefektiivsemaks muutub turg. Sest keegi turul peaks ju ennast kursis hoidma ja hindama, kuidas ettevõtetel läheb. Teiste hinnangul piisab täiesti, kui vaid kümnendik rahast on “informeeritud” investorite käes.
Seda küsimust, kas investorid on ikka nii ratsionaalsed kalkulaatorid, nagu eeldab efektiivse turu hüpotees, on finantsakadeemikud arutanud juba aastakümneid. Näib, et investorid – sealhulgas fondijuhid – on pahatihti pigem lühinägelikud, emotsionaalsed, kipuvad karjas jooksma jne. Ometi on turud seni hakkama saanud. Kas indeksifondid muudavad midagi selles plaanis?
Küsides, kas indeksifondid ohustavad turgude tervist või mitte, tasub meelde tuletada, miks indeksifondid nii kiiresti populaarsust koguvad. Tõenäoliselt ikka sellepärast, et aktiivselt juhitud fondide juhtidel pole enamasti oskusi, mis investoritele tulu tooks.
Aga üksikud fondijuhid on edukad. Kas on alust uskuda, et nende edu pole puhas juhus, vaid neil on tõesti olemas erakordne asjatundlikkus? Kui jah, siis peaks ju olema hea uudis, kui halvemad aktiivselt juhitud fondid – need, mis turule pidevalt jalgu jäävad – indeksifondidega asendatakse. Tänu sellele kasvab järele jäävate fondijuhtide oskuste keskmine tase. Vulgaarselt väljendudes: turgu soperdavad käpardid jäävad lihtsalt tööst ja investorite rahast ilma. Turg muutub efektiivsemaks.
Mida efektiivsem turg, seda väiksem on tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab parema tulemuse
Mida efektiivsem turg, seda raskem on aktiivsetel investoritel „turgu võita” ehk keskmisest paremaid tulemusi saavutada. Turu võitmine on nn nullsummamäng. Et sina oleksid keskmisest parem, peaks keegi teine olema keskmisest halvem. Mida populaarsem on aktiivne investeerimine, seda suurem on tõenäosus, et vähemalt pooled investorid on rumalamad kui sina. Kui enamik investoritest valib indeksifondi ja järele jäävad ainult üksikud kõrgelt kvalifitseeritud aktiivsed investorid (sest enamik teisi on juba töö kaotanud), siis toimub võistlus hoopis kõrgemal tasemel.
Teisisõnu: indeksi järgimine annab enamikule investoritest järjest suurema tõenäosusega parema tulemuse kui aktiivne juhtimine.
Kes peaks valima aktiivse, kes passiivse fondi?
Tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab turu keskmisest parema tulemuse, kahaneb, aga ei kao muidugi kunagi. Et valida aktiivse ja passiivse fondi vahel, tasub endalt küsida mõned küsimused. Kui saad kõigile jaatavalt vastata, vali aktiivne fond. Kui vastus kasvõi ühele nendest küsimustest on “ei”, vali passiivne fond.
- Kas sul on alust arvata, et sinu kogemused ja teadmised võimaldavad sul õigesti otsustada, milline fondijuht on parem kui teised?
- Kas sul on alust arvata, et just nende fondijuhtide seas, kelle hulgast sinul on valida, on mõni selline, kes on targem kui ülejäänud maailmaturg? Eesti keskmisest parem siin sind paraku ei aita, seda kinnitab meie pensionifondide säratu ajalugu…
- Kui sul on alust arvata, et sinu fondijuht on targem kui ülejäänud turg, siis kas lisatootlus, mida tema tarkus võiks tuua, õigustab kõrgemaid tasusid? Täna on Eesti kalleimate ja soodsaimate pensionifondide kogukulu vahe hinnanguliselt ligi kaks protsenti. Turu keskmisest natuke kõrgema tootluse saavutamine on raske, aga aasta-aastalt keskmisest üle kahe protsendipunkti võrra parema tootluse saavutamine on juba väga, väga raske.
Ühte asja tasub veel meeles pidada: väga suur osa maailma fondidest käitub ja on käitunud juba aastakümneid üsna sarnaselt indeksifondidega. Fondid püüvad erineda oma turu keskmisest võimalikult vähe. Lihtsalt sellepärast, et kaotus ei näe nii halb välja, kui kõik teised ka parajasti kaotavad. See nähtus – nn kapi-indeksifond – on tänu selgelt välja öeldud strateegiaga indeksifondide tulekule saanud ka finantsinspektsioonide tähelepanu objektiks. Paljud „aktiivselt” juhitud fondid ei erine tegelikult turuindeksist kuigi palju, kuid võtavad teenuse eest kõrget hinda. Ka Eestis on see probleem liiga vähe tähelepanu pälvinud.
Juhtivad majandusteadlased leiavad, et kõige targem on koguda pensioniks just madalate kuludega indeksifondis. Järjest rohkem USA investoreid on seda nõuannet kuulda võtnud – 2017. aasta lõpuks peaks juba pool nende investeeringutest olema indeksifondides.
Kas meie siin Eestis valime indeksifondi või suurte kuludega käsitsi juhitud fondi, mõjutab ainult meie pensionide suurust ja võib-olla kohalike fondivalitsejate kasumite suurust. Maailma väärtpaberiturgude arenguid meie tillukese riigi inimeste otsused ei mõjuta. Seega võib otsuse aktiivse ja passiivse strateegiaga fondi vahel julgesti teha üsna egoistlikel kaalutlustel.
See artikkel kuulub sarja “Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Indeksifondid ja pikaajalise investeerimise ABC“
