Pensionipõlve elustandard
Kõik teavad, et Eestis on keskmine pension väike. Ometigi elavad pensionärid ära. Miks siis pensioniks koguda? Ja kui koguda, kui palju?
Keskealisel inimesel on neile küsimustele väga raske vastata, sest oma pensionipõlve ettekujutamine on raske. Emalt, isalt, vanaemalt või vanaisalt nende rahaasjade kohta küsimine on aga sageli piinlik.
Seetõttu kirjeldasime Ühendkuningriikide eeskujul Eesti pensionäride elustiili.
Uuri lähemalt kategooriaid ja proovi ette kujutada, milline võiks sinu enda pensionipõlv iga elustandardi puhul välja näha.
| Eesti keskmine | Mugav elu | Aktiivne pensionipõlv | |
|---|---|---|---|
| Kulud üksinda | 740 € kuus | 1130 € kuus | 1700 € kuus |
| Elustiil | Põhivajadused on kaetud. | Saad lubada endale mõningaid mugavusi. | Jätkad elamist aktiivselt. Sõidad autoga, tegeled hobidega ning reisid. |
| chair Majapidamine | 200 € kuus Summa katab väikese korteri kommunaalid. Remondiks raha ei jää. |
300 € kuus Elad pisut suuremas korteris või majas. Vajaduse korral ostad uut kodutehnikat või teed remonti. |
300 € kuus Elad pisut suuremas korteris või majas. Vajaduse korral ostad uut kodutehnikat või teed remonti. |
| skillet Toit | 50 € nädalas Valid poes toitu hinna järgi ja teed endale ise süüa. Käid korra-kaks kuus kohvikus sõpradega kohtumas. |
60 € nädalas Teed endale ise süüa, aga ei pea toitu hinna järgi valima. Kohvikus käid korra nädalas. |
80 € nädalas Teed enamasti endale ise süüa, aga ei pea toitu hinna järgi valima. 2-3 korda nädalas sööd väljas või tellid toitu. Sünnipäeval saad kutsuda perekonna restorani. |
| directions_bus Transport | 30 € kuus Kasutad ühistransporti. Häda korral sõidad taksoga. |
70 € kuus Kasutad ühistransporti. Käid vahel ka teistes linnades sugulastel külas. Vajaduse korral sõidad taksoga. |
250 € kuus Omad autot ning kasutad seda aktiivselt. See annab vabaduse minna, kuhu soovid, millal soovid. |
| pool Puhkus ja vaba aeg | 70 € kuus Käid sotsiaalkeskuses huviringis ja kui tervis lubab, ujumas. Käid korra-kaks kuus teatris või päevasel bussiekskursioonil. |
180 € kuus Käid huviringis ja kui tervis lubab, trennis. Korra nädalas käid teatris, kontserdil või bussiekskursioonil. Korra aastas puhkad nädalavahetusel mõnes Eesti spaas. |
300 € kuus Käid huviringis ja trennis. Käid igal nädalal teatris, kontserdil või ekskursioonil. Korra või kaks aastas sõidad välismaale reisile. |
| apparel Tervishoid ja riietus | 80 € kuus Raha kulub ravimitele ja hambaarstile. Riided ja jalatsid on olemas ajast, mil töötasid. |
100 € kuus Enamik rahast kulub ravimitele ja hambaarstile. Vahel käid juuksuris, ostad uusi riideid või jalatseid. |
130 € kuus Ostad ravimeid ja toidulisandeid. Käid regulaarselt juuksuris ja hambaarsti juures. Ostad uusi jalatseid ja riideid. |
| volunteer_activism Kingitused | 350 € aastas Teed lastele ja lastelastele sünnipäevadel kingitusi. |
500 € aastas Teed lastele, lastelastele ja sõpradele sünnipäevadel ja jõuludel kingitusi. |
1200 € aastas Teed lastele, lastelastele ja sõpradele sünnipäevadel kingitusi. |
| savings Ootamatud kulud | 130 € kuus Varud igal kuul raha ootamatuteks kuludeks: kui külmkapp läheb katki või küttearve on tavalisest suurem. |
200 € kuus Varud igal kuul raha ootamatuteks kuludeks. Vajaduse korral saaksid varu abil katta hooldekoduarve. Kui tervis on hea ja kodu putitamist ei vaja, lähed reisile. |
300 € kuus Varud igal kuul raha ootamatuteks kuludeks. Kasutad raha uue auto ostmiseks, kodu edasiarendamiseks või lähedaste aitamiseks. |
| Eesti keskmine | Mugav elu | Aktiivne pensionipõlv | |
|---|---|---|---|
| Kulud paarina | 1080 € kuus | 1600 € kuus | 2700 € kuus |
| Elustiil | Põhivajadused on kaetud. | Saate lubada endale mugavusi. | Jätkate elamist aktiivselt. Sõidate autoga, tegelete hobidega ning reisite. |
| chair Majapidamine | 240 € kuus Summa katab väikese korteri kommunaalid. Remondiks teil raha ei jää. |
340 € kuus Elate pisut suuremas korteris või majas. Vajaduse korral ostate uut kodutehnikat või teete remonti. |
340 € kuus Elate pisut suuremas korteris või majas. Vajaduse korral ostate uut kodutehnikat või teete remonti. |
| skillet Toit | 70 € nädalas Valite poes toitu hinna järgi ja teete endale ise süüa. Käite korra-kaks kuus kohvikus sõpradega kohtumas. |
100 € nädalas Teete endale ise süüa, aga ei pea toitu hinna järgi valima. Kohvikus käite korra nädalas. |
130 € nädalas Teete enamasti endale ise süüa, aga ei pea toitu hinna järgi valima. 2-3 korda nädalas sööte väljas või tellite toitu. Sünnipäevadel saate kutsuda perekonna restorani. |
| directions_bus Transport | 60 € kuus Kasutate ühistransporti. Häda korral sõidate taksoga. |
100 € kuus Kasutate ühistransporti. Käite vahel ka teistes linnades sugulastel külas. Vajaduse korral sõidate taksoga. |
400 € kuus Omate autot ning kasutate seda aktiivselt. See annab vabaduse minna, kuhu soovite, millal soovite. |
| pool Puhkus ja vaba aeg | 140 € kuus Käite sotsiaalkeskuses huviringis ja kui tervis lubab, ujumas. Käite korra-kaks kuus teatris või päevasel bussiekskursioonil. |
360 € kuus Käite huviringis ja kui tervis lubab, trennis. Korra nädalas käite teatris, kontserdil või bussiekskursioonil. Korra aastas puhkate nädalavahetusel mõnes Eesti spaas. |
600 € kuus Käite huviringis ja trennis. Käite igal nädalal teatris, kontserdil või ekskursioonil. Korra või kaks aastas sõidate välismaale reisile. |
| apparel Tervishoid ja riietus | 160 € kuus Raha kulub ravimitele ja hambaarstile. Riided ja jalatsid on olemas ajast, mil töötasite. |
200 € kuus Enamik rahast kulub ravimitele ja hambaarstile. Vahel käite juuksuris, ostate uusi riideid või jalatseid. |
260 € kuus Ostate ravimeid ja toidulisandeid. Käite regulaarselt juuksuris ja hambaarsti juures. Ostate uusi jalatseid ja riideid. |
| volunteer_activism Kingitused | 500 € aastas Teete lastele ja lastelastele sünnipäevadel kingitusi. |
800 € aastas Teete lastele, lastelastele ja sõpradele sünnipäevadel ja jõuludel kingitusi. |
2000 € aastas Teete lastele, lastelastele ja sõpradele sünnipäevadel kingitusi. |
| savings Ootamatud kulud | 200 € kuus Varute igal kuul raha ootamatuteks kuludeks: kui külmkapp läheb katki või küttearve on tavalisest suurem. |
300 € kuus Varute igal kuul raha ootamatuteks kuludeks. Vajaduse korral saaksid varu abil katta hooldekoduarve. Kui tervis on hea ja kodu putitamist ei vaja, lähete reisile. |
400 € kuus Varute igal kuul raha ootamatuteks kuludeks. Kasutate raha uue auto ostmiseks, kodu edasiarendamiseks või lähedaste aitamiseks. |
Eeldasime kulutusi kirjeldades, et 1) pensionär omab oma kodu, mitte ei maksa üüri ega kodulaenu; 2) pensionär ei viibi hoolekandeasutuses ega haiglas. Nendel juhtudel on inimeste kulud hoopis teistsugused.
Mida õppisime?
Andmeid uurides ja pensionäridega rääkides jäid kõlama mõned huvitavad mõtted.
- Tervis on palju tähtsam kui raha. Pensionipõlve nautimiseks peab tervis olema korras. Eestis on pensionäridel võimalik olla aktiivne, tegeleda oma hobidega ning käia lühikestel reisidel. Paljud ei tee seda, sest tervis ei luba. Intervjuudes selgitati, et seetõttu jäävad vanuse kasvades kulutused üldiselt väiksemaks.
- Pensionäride jaoks on kõige tähtsam iseseisvus ja meelekindlus. Nad ei taha olla oma lastele ja lapselastele koormaks. Pigem soovitakse pensionieas oma lapsi ja lapselapsi toetada. Seetõttu koguvad pea kõik pensionärid oma väikesest pensionist kirsturaha, hooldekodu raha, mustade päevade raha või lihtsalt varu. See ei tähenda, et raha jääks üle. Varu kogumiseks hoitakse kokku ja loobutakse paljust.
- Tänaste pensionäride elustiil erineb oluliselt tulevaste pensionäride omast. Suur osa tänastest pensionäridest ei ole kunagi võtnud laenu ning peavad laenuvõtmist halvaks. Seetõttu koguvad nad asjade ostmiseks raha. Suur osa tänastest pensionäridest ei ole kunagi reisinud, neil puudub selleks vajalik keeleoskus ja sageli ka huvi. Tõenäoliselt on tulevased pensionärid oma võimaluste osas vähem leplikud kui tänased pensionärid.
Kuidas standardi koostasime?
Esmalt tellisime Statistkaametist Eesti leibkonna eelarve uuringu väljavõtte, kus kirjeldatakse erinevate sissetulekute ja leibkonnatüüpidega pensionäride kulutusi. Eesti leibkonna eelarve uuring viidi viimati läbi aastatel 2019–2020. Kasutasime alusena 2019. aasta andmeid, sest koroona aastal olid võimalused raha kulutada hoopis piiratumad. Korrigeerisime kulutused 2024. aastasse, kasutades tarbijahinnaindeksit. Eeldasime, et aastast 2019 ei ole kulutuste profiil muutunud.
Statistikaamet väljastas andmed kvintiilidena. Kasutasime kolmanda kvintiili andmeid selleks, et kirjeldada Eesti keskmist pensionäri ning viienda kvintiili andmeid, et kirjeldada top 10% pensionäridest. Top 1 pensionäre kirjeldasime ainult intervjuude põhjal.
Seejärel intervjueerisime 19 pensionäri ning palusime neil kirjeldada enda ja oma sõprade-tuttavate kulutusi kategooriate kaupa. 10 pensionäriga rääkisime Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, 5 pensionäri Tallinna Mustamäe Sotsiaalkeskuses, 4 pensionäri leidsime lumepallimeetodil. Kõige noorem intervjueeritu oli 64-aastane, kõige vanem 90-aastane. Mehi ja naisi oli võrdselt.
Saadud tulemused koondasime tabelisse. Kuna Tuleva ei ole teadusasutus ja meist keegi ei ole sotsioloog, võib meie töös olla metoodilisi vigu, ent loodetavasti annab see kulutustest pildi.
Kas meie raha on Tulevas ikka sama hästi kaitstud kui panga pensionifondis?
JAH!
Finantsinspektsioon
andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.
Swedbank
on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.
Riiklik tagatisfond
kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.
Asutajaliikmed
Tõnu Pekk
Tõnu Pekk on 20-aastase kogemusega investor. Tõnu omab rahvusvahelist kogemust finantssektorist, on vedanud arendusprojekte ning juhtinud investeeringuid. Praegu on ta Tuleva fondijuht.
Priit Lepasepp
Priit Lepasepp tegeleb igapäevaselt sellega, et aidata suurendada taastuvenergia tootmist. Lisaks on ta ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Neivelt
Indrek Neivelt on Pocopay asutaja. Indrek on olnud juhtivrollis Hansapangas ja teistes suurtes finantsinstitutsioonides ning kasutab nüüd oma teadmisi paremate ja lihtsamate makselahenduste loomiseks.
Daniel Vaarik
Daniel on pühendanud oma karjääri sellele, et inimesteni jõuaksid paremad ja selgemad sõnumid, mille põhjal olulisi otsuseid teha. Täna tegutseb ta partnerina sõnumiagentuuris Akkadian.
Kristo Käärmann
Kristo Käärmann on Wise’i asutaja. Olles näinud ebaefektiivsust finantssektoris, aitab Kristo teha revolutsiooni raha liikumises, tehes valuutavahetust üle maailma lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks.
Mall Hellam
Mall Hellam juhib Avatud Eesti Fondi. Mall keskendub oma tegevuses sellele, et Eesti oleks rohkem avatud ja salliv, et ühiskonnas toimuks sisuline debatt oluliste küsimuste üle ning et meil oleks tõeliselt tugev kodanikuühiskond.
Kirsti Pent
Kirsti Pent on partner FORT advokaadibüroos. Kirsti on spetsialiseerunud finantsvaldkonna regulatsioonidele, aidates kliente selgete ja korrektsete lahendustega finantstehingutes ning on ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Kasela
Indrek Kasela on ettevõtja ja investor. Indrek omab pikaajalist ettevõtluskogemust suurettevõtetest ning on lisaks sellele tegus ka kultuurivaldkonna arendamises.
Annika Uudelepp
Annika Uudelepp on kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert Praxise mõttekojas. Ta on pikaajaliselt juhtinud tähelepanu murekohtadele Eesti ühiskonnas ning aidanud neile lahendusi leida.
Henrik Karmo
Henrik Karmo tegutseb igapäevaselt investorina. Henrikul on laiapõhjaline kogemus erinevate investeerimisettevõtete üles ehitamisel ja investeerimisstrateegiate loomisel.
Taavi Lepmets
Taavi Lepmets tegutseb investorina. Taavi on omandanud kogemusi varajases faasis tehnoloogia investeeringute tegemisel alates eelmisest sajandist, ning üritab selles vallas uusi elamusi otsida ka tänapäeval.
Taavet Hinrikus
Taavet Hinrikus on Wise’i asutaja. Taavet usub lihtsatesse, selgetesse ja läbipaistvatesse lahendustesse, ning aitab igapäevaselt muuta raha liikumist ja valuutavahetust kõikidele paremaks ja mugavamaks.
Loit Linnupõld
Loit Linnupõld on Crowdestate’i asutaja. Loit omab pikaajalist kogemust finantssektoris ning aitab läbi ühisrahastuse viia kokku investoreid ning kinnisvaraarendajaid, et selle läbi arendada eesti investorkultuuri ja arendada ligipääsu kapitalile.
Veljo Otsason
Veljo Otsason on Fortumo ja Mobi kaasasutaja ning ingelinvestor rohkem kui 15 ettevõttes. Veljo kireks on uued tehnoloogilised lahendused, ning tema ettevõtted aitavad luua paremaid mobiilseid teenuseid, nii maksesüsteeme kui autentimist.
Rain Rannu
Rain Rannu on tehnoloogiaettevõtja ja investor, Fortumo ja Mobi asutaja. Raini kireks on ettevõtlus ja uute ideede välja töötamine, talle meeldivad projektid, mida ilma temata ei oleks.
Sandor Liive
Sandor Liive kirg on energiasektoris. Sandor on pikaajaliselt juhtinud Eesti Energiat ning tegeleb uute lahenduste toomisega energiasektorisse.
Heikko Mäe
Heikko Mäe on audiitor. Tema kireks on, et asjad saaksid tehtud õigesti ja täpselt. Heikko jagas oma teadmisi ja kogemusi Tuleva fondide loomisel
Gerd Laub
Gerd Laub on Funderbeami juriidiline nõustaja. Gerdi taust on õiguse valdkonnas, ta on spetsialiseerunud finantsettevõtete nõustamisele ning aitab lahendada keerukaid probleeme finantstehnoloogia vallas.
Triinu Tombak
Triinu Tombak tegeleb finants- ja ärinõustamisega. Praegusel hetkel võib teda leida AS-i Harju Elekter nõukogust ning mõttekoja Praxis nõukogust.
Kadi Lambot
Kadi Lambot on arst, kes on olnud mitmete suurettevõtete juht. Kadi usub, et meditsiinisüsteem vajab terviklikke ning kliendisõbralikke lahendusi ning töötab selle nimel olles Vähiliidu, Terve Eesti SA, Tartu Ülikooli SA nõukogu liige.
Allan Kaldoja
Allan Kaldoja tegeleb ettevõtlusega. Allani kireks on kodanikuühenduste arendamine, olles aidanud käivitada nõukogu esimehena SA Vaba Lava.
Jaak Roosaare
Jaak Roosaare on investor ja Rikkaks Saamise Õpiku autor. Jaak pühendab oma aega sellele, et arendada eestlaste finantsteadlikkust, et inimesed teeksid paremaid finantsotsuseid ja läbi selle saaksid nautida paremat elu.
Mis on Tuleva liikmete põhikirjalised õigused ja kohustused?
Igal ühistu liikmel on õigus:
- tutvuda Tuleva põhikirja ja teiste oluliste dokumentidega ning saada teavet ühistu tegevuse tulemuste ja plaanide kohta
- osaleda üldkoosolekul ja muudel Tuleva üritustel
- valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida
- osaleda Tuleva kasumi jaotamisel vastavalt põhikirjas kokku lepitule
- kasutada Tuleva teenuseid ja osaleda liikmete infovahetuses (näiteks e-mailitsi ja Tuleva liikmete kinnises facebook-i grupis)
- astuda ühistust välja (5 aasta möödumisel liikmeks astumisest)
- pärandada surma korral ühistusse kogunenud vara
Tuleva liige kohustub:
- täitma seadusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke ja ühistu põhikirjaga kooskõlas olevaid otsuseid
- tasuma ühekordse liitumistasu
- hoidma Tuleva ärisaladust
- tasuma muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt üldkoosoleku otsustele.*
* Sellise otsuse võimalus on ette nähtud vähetõenäoliseks juhuks, kui ühistul peaks tekkima ootamatu lisakapitali vajadus. Kui liige sel juhul keeldub üldkoosoleku otsusega kokku lepitud sihtotstarbelise makse tegemisest, arvatakse ta lihtsalt ühistust välja.