Pensionifondi osakute pärimise juhend

Pension kui pärandvara

Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandvaraga. Pensionifondide osakute pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi ning pärijate ringi kohta mingeid piirangud ega erisusi pole.

See tähendab, et kui inimest enam siin ilmas ei ole, saavad pärijad pensionifondi osakud oma pensionikontole või soovi korral rahas välja võtta ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. See annab kindlustunde, et kasutamata jäänud pensionisammastesse kogu­tud raha saab pärandada ja sel­lest tõuseb kasu lähedastele (1).

Oleme lihtsustatult kirja pannud oluliseima, mida pensionivara omanikuna silmas pidada. Pärimisõigust puudutavate küsimuste puhul soovitame pöörduda notari või notaribüroo pärimisõiguse konsultandi poole või tutvuda asjassepuutuva teabega Notarite Koja lehel: kes pärib ja pärandamine – erinevad võimalused.  

1. Pärimine seaduse järgi

Nii II kui ka III samba osakute näol on tegemist pärandvaraga sõltumata sellest, kas pensionikoguja sureb kogumise või juba pensioni väljamaksete tegemise ajal. Kui pensionikoguja sureb ega ole määranud endale pärijat, siis päritakse pensioniosakud seaduse alusel. 

Testamendi või pärimislepingu puudumisel pärivad  pensioniosakud lahkunu järglased ja abikaasa¹. Kui abikaasat ei ole, siis üksnes lapsed, järglaste puudumisel aga tema vanemad ja abikaasa. Kui abikaasat ei ole, siis üksnes vanemad ja vanemate puudumisel õed-vennad ja abikaasa. Kui pärandajal puuduvad seadusjärgsed pärijad, pärib kohalik omavalitsus.

2. Pärimine testamendi või pärimislepingu järgi

Soovi korral on aga testamendi või pärimislepinguga võimalik määrata oma pärijaks, sh pensionivara pärijaks keegi teine kui seadusjärgsed pärijad ja selleks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Pärandaja saab määrata mida, kui palju ja kellele soovib jätta. Oma kogutud pensionivara saab soovi korral osaliselt või täies ulatuses jätta ka heategevuseks.

• Testament
  Testamenti ehk ühepoolset korraldust oma surma puhuks saab pärimisseaduse alusel teha kas notari juures või kodus (omakäeline testament ja tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament). Kui notariaalne testament kehtib tähtajatult kuni seda ei muudeta või ei tühistata testamendi või pärimislepinguga, siis kodune testament kehtib üksnes kuus kuud. Koduse testamendi tegemisel on väga oluline märkida testamendile testamendi allkirjastamise kuupäev ning seejuures tuleb järgida kuue kuu möödumist ning soovi korral aegsasti uus kodune testament teha.
• Pärimisleping
  Pärimisleping on pärandja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle konkreetse vara või õiguse oma pärandvarast, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Pärimisleping sõlmitakse üksnes notariaalselt tõestatud vormis ning seda saab tühistada või muuta üksnes samas vormis. Pärimisseadus näeb ette võimalused pärimislepingust taganemise kohta ning pärimislepingu tühistamise kohtusse pöördumisega.

3. Pärijad

II ja/või III samba pensioniosakute pärimiseks tuleb pärija(te)l pöörduda enda valitud notari poole², kes algatab ja viib läbi pärimismenetluse. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist. Kui pärijaid on mitu, märgib notar pärimistunnistuses iga pärija pärandiosa suuruse. Pärimismenetlus kestab enamasti 1-3 kuud alates pärimisavalduse esitamisest notarile, kui ei teki takistusi või ei täiendavataid selgitamist vajavaid asjaolusid.

Notar tõestab  pärimistunnistuse ning pärija(te)l on õigus saada pärimistunnistuse ärakiri nii paberkandjal kui digitaalselt. Sõltuvalt pärandvarast ja pärijate hulgast võivad pärijad sõlmida ka pärandvara jagamise lepingu. Selleks, et kanda pensionifondi osakud üle oma pensionikontole või lunastada need rahas, peavad pärijad esitama kontohalduri vahendusel vastava pärimisavalduse. Soovitame eelnevalt uurida kontohaldurilt, millised on nõutavad dokumendid ning kuidas toimub pensionifondi osakute pärimise või nende rahas lunastamise protseduur.

4. Millised on toimingud pärijate jaoks?

Füüsilisest isikust pärija saab esitada avalduse kanda päritud osakud üle oma pensionikontole või need rahas välja võtta. Osakute üle kandmisel pensionikontole saab pärija ise otsustada, millisesse fondi päritud osakud soovib kanda. Päritud osakute lunastamine rahas maksustatakse kehtiva tulumaksumääraga. Võimalik on ka päritud osakutest ühe osa kandmine oma pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas.

Kui pärija(te)l on mõnes pangas ka näiteks muud päritavat vara peale pensionifondide osakute, on kõige mugavam esitada pärimisavaldus pensioniosakute pärimiseks selles samas pangas.

• Üks pärija
  Ühe pärija puhul on toimingud lihtsad ja pärast pärimistunnistuse notariaalset tõestamist saab pärija pöörduda avalduse esitamiseks kontohalduri poole.  
• Mitu pärijat
  Kuna pensionifondi osak ei või kuuluda samaaegselt mitmele isikule, siis mitme pärija puhul peavad pärijad sõlmima kokkuleppe pensionifondi osakute jagamiseks, kui osakuid soovitakse jagada teises proportsioonis kui on märgitud pärimistunnistusel. Kokkuleppega peavad nõus olema kõik pärijad (kui pärijate hulka kuulub piiratud teovõimega isik, on kokkuleppe sõlmimiseks vaja kohtu eelnevat nõusolekut)). Pensionifondi osakute pärimisavalduse esitamiseks peavad pärijad pöörduma kontohalduri poole.
• Piiratud teovõimega isik, sh alaealine pärijana Piiratud teovõimega isikule, sh alaealisele võib avada pensionikonto ja lasta päritud osakud kanda pensionikontole ilma kohtu nõusolekuta (perekonnaseaduse § 188), samas pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ehk rahas välja maksmiseks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut.
  Kui pensionikonto puudub, siis saab seaduslik esindaja II samba avada sobiva kontohalduri juures. III samba pensionifondi valikuavaldust saab teha kuni 18 aastasele alaealisele ainult koos esindajaga, samas II samba puhul saab seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik ise. Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega isik, esitab pärimisavalduse tema seaduslik esindaja.

• Juriidilisest isikust pärija
  Juriidiline isik saab päritud osakud üksnes tagasi võtta ehk taotleda välja maksmist rahas. Väljamakselt automaatselt tulumaksu kinni ei peeta. Juriidiline isik peab ise maksudeklaratsiooni esitama ning tulumaksu tasuma.
  Juriidilisest isikust pärijal tuleb esitada kontohaldurile vastav pärimisavaldus ning toimida vastavalt saadud juhistele. 

5. Maksustamine

Pensionifondi osakute pärimise hetkel pärijal maksukohustust ei teki – päritud  pensionifondi osakute ülekandmine pärija pensionikontole on tulumaksuvaba. Kui pärija otsustab päritud osakud kanda oma II või III samba kontole, saavad need tema II ja III samba osaks. Väljamaksed maksustatakse samamoodi kui n-ö enda kogutud II või III samba osakud. Kui pärija otsustab osakud tagasi võtta ehk lunastada rahas, tehakse talle osakute eest rahaline väljamakse, millelt peetakse kinni tulumaks vastavalt II ja III samba väljamaksetele kehtiva tulumaksu määrale. Tulumaks peetakse automaatselt väljamakselt kinni väljamakse tegemise hetkel.

Pensionikeskus teeb pärijale väljamakse või kannab osakud pärija pensionikontole peale kontohalduri esitatud dokumentide jõudmist Pensionikeskusesse, mis võib aega võtta kuni 10 päeva.

5. Olulised tähelepanekud

• • Pensionivara omaniku pankroti korral saab kohtutäitur nõuda ka pärast võlgnikust osakuomaniku surma täitemenetluse korras tema pärandvara hulka kuuluva II samba osakute tagasivõtmist ehk nõuda, et pensionifondi osakuid kasutatakse pärandajalt üles jäänud kohustuste katmiseks.
  • Kui pärandajal oli tehtud volikiri oma pensioni- või finantsvaraga tehingute tegemiseks, siis pärandaja surmaga kaotab see kehtivuse.

Kuidas toimida, kui on päritud Tuleva pensionifondi osakuid või Tulundusühistu Tuleva liikmekapital?

Kui Tuleva pensionifondide osakute pärimise kõrval päritakse ka pangas olevat finantsvara (nt raha, hoiused, aktsiad, võlakirjad jms), siis on pärijale kõige mugavam teha vajalikud toimingud selles pangas, kus asub ka päritud muu finantsvara.

Tulevas saab pensionifondi osakute pärimiseks vajaliku avalduse esitada digitaalselt (vt täpsemalt protsessi kirjeldust allpool) või Tuleva kontoris kohapeal, eelnevalt kokkulepitud ajal. 

Tuleva liikmekapitali pärimisel saab pärimistoimingud teha ainult Tulevas ja vastavalt Tulundusühistu Tuleva põhikirjale. Pankade kaudu päritud Tuleva liikmekapitaliga toiminguid teha ei saa.  

Pärimistoimingute tegemiseks võta meiega ühendust [email protected] või +372 644 5100.

1. Tuleva pensionifondi osakute pärimistoimingud

1.1 Pärimistoimingud veebi teel 

Tuleva kontorisse tulemata on pärijal(tel)l vaja teha järgnevad toimingud ja esitada digitaalselt järgmised dokumendid:

• • Esitada notari poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse ärakiri. 
  • Pärija, kes ei ole Tuleva klient, peab end tuvastama Tuleva veebirakenduses .
  • Esitada digitaalselt allkirjastatud pensioniosakute pärimisavaldus, mille edastab ja vajadusel juhendab täitmisega Tuleva esindaja. Kui pärijaid on mitu, esitab pärimisavalduse iga pärija eraldi.
  • Kui pärijaid on mitu ja päritud osakud soovitakse jagada teistes proportsioonides kui on märgitud pärimistunnistusel, tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud pensionifondi osakute jagamise kokkulepe (see võib, kuid ei pea olema notariaalselt tõestatud, millest viimase puhul võib lepingus olla jagatud ka muud vara). Pea meeles, et piiratud teovõimega isiku puhul on vajalik kohtu eelnev nõusolek, kui päritud osakuid soovitakse jagada. Samuti on vajalik kohtu eelnev nõusolek, kui piiratud teovõimega isiku päritud pensionifondi osakuid soovitakse lunastada ehk välja maksta rahas.
  • Kui pärandaja oli või on varem olnud abielus, siis asjassepuutuv info abielu kestvuse ning abieluvara režiimi kohta (selgitame, et II sammas on isiku lahusvara, III sammas võib olla ühisvara)

Tuleva poolt tehtavad toimingud:

• • Tuvastab pärija(te) isikusamasuse Tuleva veebirakenduse kaudu.
  • Kontrollib vastavalt asjaoludele esitatud dokumente ja tõendeid. Vajadusel juhendab pärimisavalduse täitmisel ning mitme pärija korral pensionifondi osakute pärimise jagamise lepinguga. 
  • Edastab pärimisavalduse ja esitatud dokumendid Pensionikeskusele. 

1.2 Pärimistoimingud Tuleva kontoris

Pärija(te)l on vaja kaasa võtta järgmised dokumendid:

• Notari poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse ärakiri (võimalik esitada digitaalsel kujul või paberkandjal).
• Kõikide pärijate isikut tõendav dokument.
• Kui pärijaid on mitu ja päritud osakud soovitakse jagada teistes proportsioonides kui on märgitud pärimistunnistusel, tuleb esitada allkirjastatud pensionifondi osakute jagamise kokkulepe (see võib, kuid ei pea olema notariaalselt tõestatud, millest viimase puhul võib lepingus olla jagatud ka muud vara). Pea meeles, et piiratud teovõimega isiku puhul on vajalik kohtu eelnev nõusolek, kui päritud osakuid soovitakse jagada. Samuti on vajalik kohtu eelnev nõusolek, kui piiratud teovõimega isiku päritud pensionifondi osakuid soovitakse lunastada ehk välja maksta rahas.
• Kui pärandaja oli või on varem olnud abielus, siis asjassepuutuv info abielu kestvuse ning abieluvara režiimi kohta (selgitame, et II sammas on isiku lahusvara, III sammas võib olla ühisvara).
• Piiratud teovõimega isiku puhul kohtu eelnev nõusolek, kui päritud osakute väljamaksmist soovitakse rahas.

Tuleva esindaja poolt tehtavad toimingud:

• Kutsub kõik pärimistunnistuses märgitud isikud Tuleva kontorisse samaaegselt.
• Tuvastab kõikide pärijate isikusamasuse nende isikut tõendava dokumendi abil viibides isikutega samas ruumis. 
• Teeb koopiad isikut tõendavatest dokumentidest.
• Kontrollib vastavalt asjaoludele esitatud dokumente ja tõendeid.
• Vajadusel juhendab pärimisavalduse täitmisel ning mitme pärija korral pensionifondi osakute pärimise jagamise lepinguga.
• Edastab pärimisavalduse ja esitatud dokumendid Pensionikeskusele.

2. Tuleva Liikmekapitali pärimistoimingud

Tuleva Liikmekapitali pärimine toimub vastavalt kehtivale ühistu põhikirjale:

• Ühistu liikmelisus lõpeb liikme surma päeval.
• Liikmelisuse lõppemisel ei tagasta liikme liitumistasu ega sissemakseid, vaid Ühistu maksab liikmelisuse lõppemisel liikme surma korral liikme pärija(te)le, rahalise hüvitisena selle osa varast, mille liige oleks saanud, kui Ühistu oleks lõpetatud liikmelisuse lõppemisel päeval (edaspidi Lahkumishüvitis).
• Lahkumishüvitise saamiseks tuleb pärijal saata e-mailile [email protected] järgmised dokumendid:
  • Digiallkirjastatud avaldus liikmekapitali väljamakseks pärija(te)le.
  • Notari poolt tõestatud pärimistunnistuse ärakiri.
  • Juhul, kui pärijaid on mitu, tuleb saata ka pärandvara jagamise kokkulepe, mis peab olema kas notariaalselt kinnitatud või kõikide pärijate poolt digiallkirjastatud, v.a juhul, kui kokkuleppega jagatava pärandvara hulka kuulub mh kinnisasi või kui kasvõi üks pärijatest on piiratud teovõimega (nt alla 18-aastane), millisel juhul peab kokkulepe olema notariaalselt tõestatud.
  • Juhul, kui pärijaks on alaealine, siis esitada ka panga tõend kinnitamaks alaealise arvelduskonto numbri õigsust.

Ühistu maksab Lahkumishüvitise välja ühe aasta jooksul, arvates liikmelisuse lõppemisest.

Tekkis küsimusi?

Helista 644 5100 või saada oma küsimus [email protected]
Pensionikeskusest saab II ja III samba ja nendega  seotud tehinguid puudutavate  küsimustega infot telefonil  640 8886 või e-kirja teel [email protected]. 

(1) Erandiks on siinkohal väljamaksed kindlustuslepingust. Kui lahkunu oli pensioni väljamaksete saamiseks sõlminud tähtajalise kindlustuslepingu, siis sõltub pensionivara pärimine sellest, kas oli määratud soodustatud isik või mitte. Pensioni väljamaksete puhul läbi kindlustuslepingu on võimalik täiendava tasu eest lisada tingimus, millega surma korral makstakse pensioni edasi lepingus nimetatud soodustatud isikule. Kui soodustatud isikut pole lepingus määratud, jääb väljamaksmata vara kindlustusseltsile. Kui pärandaja oli sõlminud kindlustuslepingu, tuleb garantiiperioodi ja soodustatud isiku kohta info saamiseks pöörduda kindlustusseltsi poole.

¹ Selguse huvides märgime, et tegelikkuses on seadusjärgne pärimine nüansirikkam (nt sõltub alanejate arvust, kas vanem on elus, kui mitte, siis mitu järglast temal oli) ning on täpselt kirjas pärimisseaduse §-des 10-16.

²  Ei ole oluline, et menetluse viiks läbi notar, kes tõestas testamendi või kelle tööpiirkonnas pärandaja elas.

³ Täpsemalt, notar avaldab hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ühekuuline tähtaeg hakkab jooksma siis.

Ametlik loetelu kontohalduritest on kättesaadav Pensionikeskuse lehel: https://www.pensionikeskus.ee/meist/kontohaldurite-nimekiri/ 

­