Rahandusminister, toetage II samba väljamakseid otse fondist ja lõpetage vastutustundlike inimeste valikuvabaduse piiramine!

Tuleva tuletas eile Rahandusminister Toomas Tõnistele saadetud kirjas meelde, et inimeste vara kahjustavad jäigad piirangud II samba väljamaksetele on valus probleem, mida saab ja tuleb lahendada veel enne valimisi.

Lugupeetud Rahandusminister Toomas Tõniste.

Täname, et pöörate tähelepanu kogumispensioni süsteemi probleemidele, mis on tõsiseks ohuks Eesti eelarvepoliitika jätkusuutlikkusele.

Pikaajalist rahanduspoliitikat on mõistlik kujundada tõenduspõhiselt, mitte isiklikust arvamusest lähtudes. Arvamused võivad lühikese aja jooksul muutuda.

30. juunil Tulevale saadetud kirjas märkisite, et on tähtis, et II pensionisambasse kogutud raha ka elukestva pensionina välja makstakse.

31. oktoobril ütlesite aga intervjuus portaalile ERR, et kui inimestele anda rohkem vabadust oma pensionivara kasvatada ja kasutada, siis on neil kokkuvõttes pensionile minnes rohkem vara ja sääste: “Riik ei pea mõnede inimeste vastutustundetuse tõttu hakkama kõigile inimestele lapsehoidjaks.”

Teadlased on fakte analüüsides ikka ja jälle järeldanud üht: kui pole kohustust või tugevat suunamist alustada säästmist juba noores täiskasvanueas, jääb eesmärk koguda pensioniks piisavalt vara enamusele kättesaamatuks. Teisest küljest ei anna andmete analüüs põhjust muretseda, et enamus inimesi kipuks elu jooksul kogutud sääste pensioniikka jõudes vastutustundetult kulutama. Suurbritannia finantsjärelvalve on uurinud kogumispensioni väljamaksete paindlikumaks muutmise mõju ja teinud järelduse: “Me ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et inimesed oma pensioniraha ära raiskaksid.

Eestis kehtiv II pensionisamba jäik väljamaksete süsteem kahjustab märkimisväärselt pensionile suunduvate inimeste varalist seisu, võttes võimaluse teenida kasutamata varalt tootlust ka pensionieas. Oleme teie tähelepanu sellele probleemile korduvalt juhtinud.

Lahenduse edasilükkamine tekitab pöördumatut kahju tuhandetele inimestele, kes lähiajal pensioniealiseks saavad. Tänaseks on ka selge, et katse muuta väljamakseid paindlikumaks, võimaldades kindlustusseltsidel pakkuda investeerimisriskiga lepinguid, pole vilja kandnud – selliseid tooteid seltside valikus jätkuvalt pole.

Esitasime 31. oktoobril Riigikogule ettepaneku võimaldada kõigile pensioniikka jõudjaile II samba väljamakseid fondipensionina. Seda ettepanekut toetades näitate, et teie kavatsus suurendada inimeste valikuvabadust II sambas on tõsine.

Tulundusühistu Tuleva juhatuse liikmed
Priit Lepasepp ja Tõnu Pekk

Kiri saadetud 5. novembril 2018.

Minister Toomas Tõniste ei paku lahendust pensioniikka jõudvate inimeste vara kaitseks

Tulundusühistu Tuleva avalik palve lahendada varsti pensioniikka jõudvate inimeste vara kahjustav olukord sai täna vastuse rahandusminister Toomas Tõnistelt. Kahjuks ei paku minister inimestele pensionisambasse kogutud raha mõistlikuks kasutamiseks ühtki konkreetset lahendust.

Tuleva kaasasutaja Tõnu Pekk kommenteerib ministri kirja.

Miks Tuleva avaliku pöördumise tegi?

Elu jooksul pensionisambasse kogutud vara kasutamisele seatud ebamõistlikud piirangud on Eesti pensionisüsteemi üks valusamaid puudusi – need muudavad paljude silmis raha kogumise mõttetuks. Kehtiv seadus ei jäta ühtegi head võimalust elu jooksul kogutud vara mõistlikult kasutada.

Probleemile on tähelepanu juhtinud lisaks Tulevale nii Riigikontroll, Õiguskantsler kui ka Uue eakuse rahvakogu. Aga riigikogu rahanduskomisjon on ikkagi küsimuse lahendamist korduvalt edasi lükanud.

Mida kauem poliitikud viivitavad, seda rohkem on inimesi, kes on sunnitud pensioniikka jõudes sõlmima halva kindlustuslepingu ja saavad seeläbi pöördumatu kahju. Neil kaob võimalus teenida ka väljamaksete faasis oma varalt tootlust, samuti ei saa nad kasutamata jäänud vara pärandada. Juba tehtud lepingut pole võimalik tagasi pöörata ka siis, kui seadus tulevikus muutub.

Seepärast pöördusimegi rahandusminister Toomas Tõniste ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva poole palvega leida lähiaastatel pensionile jäävatele inimestele minimaalse riskiga efektiivsem üleminekulahendus: võimaldada igakuiseid pensionimakseid otse pensionifondist, ilma kuluka kindlustuslepingu sõlmimise kohustuseta.

Kas ministri vastus annab lootust, et olukord paraneb?

On suur pettumus, et Toomas Tõniste keeldub pakkumast konkreetset lahendust neile, kes juba lähiaastatel pensionile jõuavad. Ma pole nõus, et see oleks teatud “vanusegruppidele erandi loomine”, nagu kirjas seisab. Tuleva vanematel liikmetel ning nooremate liikmete emadel ja isadel pole lihtsalt aega oodata, kuni poliitikud ükskord sõnadelt tegudeni jõuavad.

Kirjast on ka näha, et kindlustuslepingute kulude arvestamise osas on ministril päris suur segadus – riigil oleks mõistlik lähitulevikus pensionisamba kulude arvestamine tõsiselt luubi alla võtta. Tasub vältida illusiooni, et kindlustusfirmade pensionilepingute haldamiseks kulutatud raha tuleb kusagilt mujalt kui klientide taskust. Ehk teisisõnu – kui seltside välja öeldud lepingutasud ei kata lepingute haldamisega seotud kulusid, võib kahtlustada, et kulude katmiseks võetakse raha varjatult. Näiteks selle kaudu, et näidatav tootlusmäär on oluliselt madalam kui see tootlus, mida kindlustusfirma ise klientide vara edasi investeerimisest teenib.

Leian siiski vastusest kaks positiivset nooti:

1. Minister toob välja, et esimesest ja teisest pensionisambast saadavat pensionimakset tuleb vaadata koos. Nõus. Kui ebamõistlikud piirangud teise sambasse kogutud raha kasutamisele kaoksid, saaksidki inimesed esimesest ja teisest sambast kokku märkimisväärselt parema pensioni – sellele on tähelepanu juhtinud nii Tuleva kui ka Tallinna Ülikooli ekspert Lauri Leppik. Kas riik kavatseb pakutud lahenduse töösse võtta?

2. Minister näib mõistvat, et inimeste vara peab hakkama tootlust teenima ka väljamaksete faasis. Ta lubab, et kui kindlustusseltsid ei hakka lähiajal pakkuma võimalust sõlmida investeerimisriskiga lepinguid, peab riik olukorra teisiti lahendama. Aga millal on “lähiajal”?

Rahandusministrilt oleksin eeldanud vähemalt selget eesmärki ja tähtajastatud tegevusplaani. Ebamäärasus ei kahjusta ainult lähiajal pensionile suundujaid, vaid Eesti pensionistrateegiat tervikuna. Valitsusel on plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1982. aastat sündinutele. See on tähtis, sest jätkusuutliku pensionisüsteemi aluseks on järjepidev säästmine. Aga kui kogutud raha mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud, pole lootust, et inimesed seda võimalust kasutaks.

Loe Tuleva avalikku pöördumist ja minister Toomas Tõniste vastust.

Spikker: kuidas teha II samba väljamaksed paremaks?

Uuringud näitavad, et inimesed ei usalda Eesti pensionisüsteemi. Üks põhjus on, et seadus keelab pensionile jäädes II sambasse kogutud raha mõistlikult kasutada.

Mis on täna pensioni väljamaksetes valesti?

Valdav osa pensionile suundujatest peab andma kogu II sambasse kogutud raha üle kindlustusseltsile. Vastu saab värske pensionär igakuise väikese pensionilisa, mille väärtus aga iga aastaga inflatsiooni tõttu järjest kahaneb. Kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlmides kaotab pensionär ka võimaluse oma vara lähedastele pärandada.

Praegu kehtivast kogumispensionide seadusest võiks järeldada, et Eesti pensionärid elavad halvasti sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama – kui neile anda võimalus oma raha üle ise otsustada, kulutaksid nad selle esimesel võimalusel ära. See ei ole tegelikult Eesti probleem. Valus tõsiasi on, et pensionärid on täna ja tulevikus vaesed, sest me lihtsalt säästame pensioniks liiga vähe.

Ometi, selle asemel et soodustada säästmist, piirab seadus hoopis säästetud raha kasutamist. II sambast pensioni kätte saamisele on seatud ebamõistlikult karmid piirangud, mis mitte ainult ei piira meie vabadust oma vara kasutada, vaid lähevad ka meile kalliks maksma. Kui kalliks, seda on läbipaistmatus süsteemis võimatu välja arvestada.

Millisest rahast jutt käib?

Kui sa käid tööl ja maksad makse, koguneb sulle pensionisammastesse raha. Pensionile suundudes vajad sa tõenäoliselt kahte asja.

1. Tagatis halvima vastu: toimetulekupension

Esiteks, sa tahad olla kindel, et tuled elu lõpuni toime. Kui saad kogu elu keskmist või suuremat palka, teenid tõenäoliselt pensionieaks juba välja igakuise sissetuleku I samba ehk riikliku pensionina, mis võimaldab sul ka kõige halvemal juhul elu lõpuni oma baasvajadused katta.

Kui I sambast jääb surmani tagatud toimetuleku jaoks väheks, oleks mõistlik II sambast veel natuke raha kõrvale panna. Selleks on üks võimalus, et seadus kohustab sind ostma kindlustuslepingu, mis tagaks sulle elu lõpuni just nii palju lisasissetulekut kui I sambast toimetulekuks puudu jääb. Kas sa peaksid ostma kindlustuslepingu erakindlustusseltsilt või hoopis riigilt – nagu näiteks Rootsis, on koht aruteluks.

Aga kui palju on toimetulekuks vaja? Valitsus peakski kokku leppima selged toimetulekupensioni arvutamise alused – need võivad näiteks lähtuda elatusmiinimumi või miinimumpalga suurusest.

2. Samm edasi: heaks eluks vajalik pension

On selge, et enamik inimesi tahaks endale vanaduspõlves lubada rohkemat kui toit ja peavari.

Katteta lubadused
Mäletate pensionisammaste reklaame, mis lubasid luksuslikke reise troopilistele randadele? Mõnekümne euro eest kuus sellist reisi ei osta.

 

Võibolla oled veel lisaks II sambasse kogumisele teinud muid investeeringuid – näiteks kinnisvarasse, pensioni III sambasse või oma ettevõttesse. Võibolla on II sambas sinu ainsad säästud.

Sa hindad oma varalist seisu ja arvutad välja, kui suure osa oma varast sa igal aastal ära kulutada tohid, et surmani mõistlikult elada. Sa pead arvestama ka sellega, et kui raha pangaarvel seisab, sööb inflatsioon selle väärtust. Sama probleem on kindlustuslepinguga tagatud pensionilisaga – 50 eurot paarikümne aasta pärast on tõenäoliselt peaaegu poole vähem väärt kui 50 eurot täna.

Seega oleks kõige mõistlikum kasvatada II sambasse kogutud vara pensionifondis edasi – igal aastal teenitav tootlus peaks vähemalt inflatsiooni katma. Pensionifond maksab sulle iga kuu kokkulepitud summas pensionilisa. Välja maksmata raha teenib samal ajal sulle tulu edasi. Sinu surma korral läheb ülejäänud raha sinu pärijatele. Seda lahendust nimetatakse fondipensioniks.

Mida me mõtleme, kui ütleme, et piirangud on ebamõistlikud?

Täna enamikul meist ja meie vanematest fondipensioni võimalust pole. Selle asemel sunnib riik kõiki pensionäre andma oma raha üle kindlustusseltsile, kes vastu annab lubaduse maksta igakuist väikest pensionilisa kuni pensionäri elupäevade lõpuni. Seda nimetatakse pensionilepinguks.

Kui sa elad sama kaua või vähem kui sinuvanused inimesed keskmiselt, saad kindlustusseltsilt tagasi palju vähem raha kui sa lepingut sõlmides ära andsid. Kui sa elad oodatust kauem, tagab kindlustus küll sulle kindla väljamakse kuni surmani, aga paraku on inflatsiooni tõttu selle väljamakse ostujõud aasta aastalt järjest väiksem. Seega, pensionileping ei taga sulle elustandardi säilimist elu lõpuni.

Pensionilepingut sõlmides saab sinu vara kindlustusseltsi omaks – sina loobud võimalusest seda vara pärandada. (Ehkki sa võid maksta veel lisatasu lepingu eest, mis sinu varase surma korral siiski teatud perioodi vältel sinu pärijatele igakuiseid väljamakseid teeb).

Kas Tuleva arvab, et kõik piirangud II samba väljamaksetele tuleks kaotada?

Ei. Tuleva seisukoht on, et seadus peab pensionivara kasutamist piirama just nii palju, et tagada igale inimesele elu lõpuni toimetulekuks vajalik pension I ja II samba koosmõjul.

See on nö tagatis halvima vastu ja annab kindluse, et kui ka osa pensionäre teevad oma rahaga ümber käies valearvestuse, ei pea tulevikus nende ülalpidamist enda kanda võtma nende lähedased ega maksumaksjad. Kui see risk on kaetud, siis on igal inimesel, noorel ja vanal, õigus ise otsustada, kas ja milliseid täiendavaid kindlustustooteid ta soovib osta.

Kas Tuleva arvab, et inimestel peaks olema õigus osa II samba varast korraga välja võtta?

Meie seisukoht on, et see küsimus väärib analüüsi. Ühest küljest, kui sa oled kogu elu kohusetundlikult makse makstes II sambasse arvestatava summa säästnud, on veider keelata sul kogutud rahaga ümber käia oma äranägemise järgi.

Võimalik, et sul oleks arukas pensioniea algusaastatel teha remont, et kodu oleks vanaduspõlves turvalisem ja soojaarved väiksemad. Samuti võiks olla tark teha kulutusi tõsisemaid haigusi ennetavale taastusravile või tervisespordile. Isegi puhkusereis ei pruugi olla ebamõistlik kulu. Kui sul on mõni unistus, ei pruugi olla halb idee teha see teoks siis, kui oled veel nooruslik ja hea tervise juures.

Teisest küljest: inimesed kipuvad väidetavalt oma oodatavat eluiga alahindama. Seadus, mis ei lase sul liiga suurt valearvestust teha, võib olla mõistlikkuse piires õigustatav. Mõistlikkus on ühiskondliku kokkuleppe küsimus – rahandusministeerium peab arutama inimeste endiga, millistel tingimustel ja millise osa pensionivarast võiksime soovi korral tulevikus välja võtta ühekordse maksena. Sisuliselt on küsimus selles, kui palju riik oma kodanikke usaldab.

Kindlasti pole õigustatud seadus, mis sunnib meid kõiki loobuma kogu oma kogutud pensionivarast mõne-protsendilise pensionilisa kasuks ja kindlustusseltsile garanteeritud tulu kasuks.

Kas suurem paindlikkus on kasulik eelkõige jõukamatele või vähem jõukatele inimestele?

Toimetulekupensioni määra arvutamise aluste kokkuleppimine ja suurem paindlikkus väljamaksetes on kasulik kõigile Eesti inimestele. Vaatame lähemalt.

Täna jälgib riik ühte numbrit: keskmise pensioni ja keskmise palga suhet. See on pealiskaudne suhtarv, mis juhib tähelepanu kõrvale faktilt, et Eestis on täna ja ka tulevikus inimesi, kelle sissetulek on nii väike, et pensioni I ja II sambasse lihtsalt ei kogune toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele peab riik paratamatult maksma toimetulekutoetusi täna ja tulevikus. Teiste pensionäride vabaduste piiramine ei tee neid kuidagi jõukamaks.

Exceli tabelis rahvastiku lõikes keskmistega mängimine peab lõppema. Lepime kokku toimetulekuks vajaliku pensioni arvutamise alustes – siis saab riik eesmärgistatult otsida lahendusi, kuidas tagada see kõigile Eesti inimestele. Ka neile, kes on elu vältel teeninud miinimumpalka.

Teistele inimestele tuleb tagasi anda õigus kasutada oma isiklikku raha targalt ja lõpetada sund anda kogu pensionivara kindlustusseltsile.

Kas paindlikum väljamaksete süsteem oleks risk tulevastele maksumaksjatele?

Ei. Tulevastele maksumaksjatele on kõige suurem risk, et riik jätkab paberil keskmise pensioni ja palga suhtarvu järgimist – ignoreerides fakti, et väikesepalgalised inimesed ei säästa pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele maksavad riik ja omavalitsused toimetulekutoetusi täna ja ka tulevikus.

Kõigile pensionäridele piirangute seadmine ei tee seda tõsiasja olematuks ega paranda mingilgi määral vaesemate elustandardit. Küll aga kahjustab see enamiku pensionäride heaolu, sundides loobuma oma pensionivarast kohustusliku kindlustuslepingu vastu, keelates raha pärandamise lastele ja vähendades tervikuna inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu.

Kas II sambasse kogunenud raha peaks ikka käsitlema inimese isikliku varana?

Uue eakuse rahvakogust käis läbi alarmeeriv väide: on erinevaid arusaamu, kas II samba vara on isiklik või peaks tõmbama võrdusmärgi I ja II samba vahele. Tuleva seisukoht on, et kui siin on täna veel ekspertide seas eriarvamusi, peab valitsus andma kiiresti selge vastuse.

Kui II sambasse kogunev raha on riigi, mitte inimese vara, siis ei tohi valitsus lükata investeerimise vastutust ja riske inimeste peale. On selge, et riigi raha investeerimine pensionifondidesse sadade tuhandete üksiklepingutega on vastutustundetult kulukas. Kui II sammas on eelfinantseeritud riiklik pensionikindlustus, peab riik ise seda juhtima või korraldama selleks rahvusvahelise hanke. Samuti peab väljamaksed niisuguses süsteemis korraldama riik. Täpselt nagu I samba puhul.

Kui II sammast on kohustuslik kogumistoode, mille iga inimene ise ostab omal valikul eraettevõttelt, tuleb II sambasse kogunenud summat samuti käsitleda kui iga inimese isiklikku vara.

Kas väljamaksete süsteem vajab põhjalikumat analüüsi?

Jah, kindlasti. Aga ei tohi unustada, et igal aastal satuvad pensionile suundudes sundolukorda tuhanded inimesed, kes vajavad lahendust kohe. Sellepärast on Tuleva teinud riigikogu rahanduskomisjonile kolm ettepanekut:

1. Paluda rahandusministeeriumil alustada inimeste huvidest lähtuvat väljamaksete analüüsi, aga

2. üleminekulahendusena lubada fondipensioni kõigile, kes suunduvad pensionile enne 2025. aastat, ja

3. kõigile teistele lubada algatuseks fondipensionina välja võtta oma II sambasse kogunenud vara selles osas, mis ületab 200 rahvapensionimäära (tänases seaduses tuleb kindlustusele üle anda 700rpm). See on piisav lävend toimetulekupensioni tagamiseks elu lõpuni.

Mida põnevat leidus rahandusministeeriumi vastuses Tuleva kirjale?

Eelmisel nädalal sai Tuleva rahandusministeeriumi poolt vastuse meie kirjale, milles juhtisime tähelepanu olulistele mõttekohtadele kogumispensionide seaduses. Meil on hea meel, et rahandusministeerium meiega diskussioonis osaleb, ning nendepoolset vastust saab lugeda SIIT, ent sooviksime omalt poolt mõnda mõttekohta veelgi pensionikogujate vaatenurgast rõhutada.

Milline on pensioni eesmärk?

Iga idee või projekti puhul on kõige olulisem panna paika eesmärk, miks me midagi teeme. Eesti pensionisüsteemis on see eesmärk Tuleva meelest selgelt sõnastamata. Meie meelest on oluline, et eesmärk oleks kõikidele üheselt mõistetav ning veelgi parem kui ka numbriliselt mõõdetav.

Eesmärkidest rääkides keskendutakse pensionisüsteemi puhul peamiselt numbritele – eelkõige keskmisele asendusmäärale (mõõdab pensioni suurust protsendina viimasest netopalgast). Ideaaliks on igal pool kõlanud läbi 40% suurune asendusmäär, aga selgitamata on jäänud, miks just selline number ja kust see tuli? Kui kahekordset keskmist palka teeniv inimene võib oodata tulevikus 1000-eurost pensionit, siis väiksema sissetulekuga inimese puhul ei ole sama asendusprotsendi puhul tulevik sugugi sama roosiline.

Pensionisüsteemi pikaajaline eesmärk on inimestele elamisväärse elu tagamine vanaduses. Selleks, et mõõta kuidas meil eesmärgi täitmine läheb, peaks olema selge, milline elamisväärne elu tegelikult on. Hetkel keskendutakse numbriliste, mitte sisuliste eesmärkide täitmisele. Enne kui hakata aga pensioniraha kasutamist üldse piirama, tuleks paika panna, miks meil pensionisüsteemi vaja on.

Kust leiame õiged numbrid?

Üks teemadest, mida oma kirjas rõhutasime, oli keeruline valikute tegemine ja analüüsimise raskused parima lepingu valimisel. Naljakal kombel illustreeris rahandusministeeriumi vastus meie kirjale probleemi tõsidust. Nimelt kasutasime meie oma kirjas numbrilisi näiteid, mis olid pärit Pensionikeskuse lehe väljamaksete kalkulaatorist, ent rahandusministeeriumil olid väljamaksete kohta teistsugused andmed. Kuidas peaks üks tavaline pensionikoguja aga teadma, millised on siis õiged numbrid?

Lihtsa ja selgelt võrreldava info leidmine pensionide kohta ongi üks hetkesüsteemi võtmeküsimusi, sest on keeruline arutleda erinevate lahenduste plusside ja miinuste üle, kui kasutajal on vähe võrdlusinfot. Ilma selle võrdlusinfota on raske teha selgeks, kas pakutav leping on ikka hea tehing, või äkki oleks võimalik saada paremat lahendust. Veelgi keerulisem on üldse ühest kohast info leidmine. Näiteks teise samba kohta saab infot kas panga või pensionikeskuse kaudu, ent oma staaži- ja kindlustusosakute kohta tuleb infot leida eesti.ee portaalist, mida vast enamik pensionikogujaid teinud pole.

Nüüd, kui kahest kohast info oled kokku kogunud, siis sealt edasi välja nuputamine, kui palju sa päriselt hakkad tulevikus pensionit saama on päris keeruline – ühe prognoosi leiad siit ja teise sealt, ent erinevate teenuspakkujate kohta läbipaistvat infot ühes kohas ei ole. Julgustame jätkuvalt võtma arvesse teiste riikide häid kogemusi, näiteks Rootsi näidet, kus pensionikoguja saab iga-aastaselt info selle kohta, milline on tema pensioniprognoos ja tuleviku väljamakse(l)ootused.

Mis saab edasi?

Kogumispensionide seaduse arendamine on pikaajaline protsess ja hoiame oma sõrme protsessil pulsil. Omalt poolt oleme andnud õiguskantslerile edasi palve uurida teise samba väljamaksete reguleerimise põhiseaduspärasust, ning loodame lähiajal saada nendepoolset vastust selle kohta, kas meie avaldus võetakse menetlusse.

Sellele lisaks oleme jätkuvalt kontaktis erinevate pensionisüsteemi arendavate osapooltega ning edastame enda liikmete head ideed võimalusel nii riigipoolsete eelnõude arendusse kui ka igapäevaselt pensionisüsteemiga seotud osapooltele.

Liikmetel soovitame, aga külastada nii Pensionikeskust kui eesti.ee portaali, et vaadata üle oma pensionikontode seis ja prognoosid ning mõtiskleda hetk selle üle, kas hetkel tundub pensionisüsteem hea tehing. Kui tunned, et tegelikult võiks parem olla, siis tule liitu Tulevaga ja kutsu sõbrad ka – koos on meil rohkem jõudu suunata positiivseid muudatusi.

Kogumispensionide seadust muutes tuleb selgemalt arvestada inimeste huve

Eesti esimene pensionikogujate ühistu Tuleva kutsub Rahandusministeeriumi kogumispensionide seaduse muutmist eesmärgistatult arutama. Hetkel töös olev seaduse muutmise eelnõu ei lahenda probleeme ega aita pensionikogujate huve paremini kaitsta.

Saatsime eile Rahandusministeeriumile Tuleva arvamuse kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu kohta. Kogumispensionide seadus mõjutab kõigi Eestis elavate inimeste varalist seisu, aga ministeeriumi algatatud eelnõu sündis peamiselt koostöös fondivalitsejate ning kindlustuspakkujatega ning arvestab lliiga vähe pensionikogujate endi arvamust ja vajadusi.

 

1. Eelnõu ei suurenda inimeste vabadust oma kogutud raha parimal viisil kasutada. Ka edaspidi sunnib seadus pensionile suundujat sõlmima kuluka kindlustuslepingu. Samas pole riik selgelt sõnastanud, millist mõõdetavat eesmärki selline sekkumine täitma peaks.

Tuleva ettepanek: Seada Eesti pensionisüsteemile mõõdetavad eesmärgid. Lubada inimestel ise otsustada, kuidas kasutada pensioniks kogunevat raha määratud miinimumi ületavas osas.

 

2. Eelnõu ei arvesta maailma- ega Eesti kogemusega. Järjest rohkem riike on mõistnud, et kindlustusseltsid ei suuda pakkuda inimestele mõistlikel tingimustel elu lõpuni tagatud kindlat sissetulekut. Eesti inimestele pakutavate pensionilepingute tingimused on veel kehvemad kui riikides, kus neid on madala tootluse tõttu kritiseeritud. Näiteks Kanadas ja Suur-Britannias annavad tüüpilised kindlustuslepingud sama kogutud summa eest 20 – 40% kõrgema eluaegse pensionimakse, ehkki neis riikides on oodatav eluiga kõrgem kui Eestis.

Tuleva ettepanek: Analüüsida teiste riikide, sealhulgas Rootsi kogemusi, kuidas saavutada võimalikult kõrge pensionimaksete tase. Kui riik soovib tagada pensionile jäävatele inimestele kindla sissetuleku elu lõpuni (annuiteet), tuleks kaaluda riikliku alternatiivi loomist kindlustusseltsidele konkurentsi elavdamiseks.

 

3. Eelnõu ei paranda Eesti pensionisüsteemi läbipaistvust, vaid suurendab veelgi keerukust. Lisatavad lepinguliigid teevad valiku tegemise inimesele veelgi keerulisemaks. Samas ei ole pensionikogujatel jätkuvalt võimalik saada sõltumatut informatsiooni isegi oma oodatava pensioni suuruse kohta. Keerukam süsteem tähendab seda, et pensionikogujad sõltuvad veelgi rohkem pankade ja kindlustusseltside müügiesindajate soovitustest.

Tuleva ettepanek: Võtta eesmärgiks pensionisüsteemi lihtsustamine. Esimene samm selleks on riikliku infoportaali loomine, kust pensionikoguja saaks selget ja erapooletut informatsiooni kõigi makstavate tasude, pensionivara kasvuprognooside ja tulevikus saadavate pensionimaksete kohta.

 

4. Eelnõu ette valmistamisel pole piisavalt arvesse võetud pensionikogujate huve. Rahandusministeerium on aruteludes konsulteerinud pankade, kindlustusseltside ja fondivalitsejatega, aga läbi on viidud ainult üks küsitlus vanemaealiste pensionikogujate seas. Nooremate pensionikogujate arvamust ei ole küsitud. Keerulise sõnastusega pealiskaudne küsimustik pole piisav, et inimesi sisuliselt kaasata. Ainsa läbi viidud küsimustikuga tutvudes jäid ka Tuleva tegevjuhid vastamisega hätta.

Tuleva ettepanek: Kutsume Rahandusministeeriumi alustama sisulist arutelu pensionikogujate esindajatega, et kokku leppida seadusemuudatuste eesmärgid ja lahendamist vajavad probleemid. Pakkusime Rahandusministeeriumile konkreetsed kuupäevad esimese arutelu korraldamiseks.

 

Loe Rahandusministeeriumile saadetud Tuleva arvamust siit.

Kui tekib mõtteid, küsimusi või ettepanekuid, kirjuta Tõnule, Kristile ja Annikale tuleva@tuleva.ee või osale vestluses facebook-is!

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.