Möödunud nädalal nägime pensionireklaami, kus näidatakse siniseid sambaid ja öeldakse: “Uurida võib ju kõike, aga kui sul on pension Nordeas, pole selleks tegelikult põhjust!”

Tulevas arvame, et kui jutt käib pensionitest, on kindlasti põhjust uurida. Lugesime Nordea pensionide juhi Angelika Tageli hinnangut pensionifondide esimesele poolaastale. Süvenesime Nordea fondivalitseja aastaaruandesse.

Angelika Tagel kirjutab, et pensioniteemalises arutelus on jäänud seletamata, mida indeksipõhise pensionifondi loomine kaasa toob. Tal on vist õigus. Vaatame, miks indeksifondidesse investeerimine võiks olla parem mõte kui pensioni hoidmine Nordeas.

Fondijuhi risk

Tagel kirjutab, et indeksipõhise fondi klient ei saa loota fondijuhi tegutsemisele parema tulemuse nimel. Maailma ja Eesti fondide tulemuste põhjal oleks täpsem öelda, et indeksifondides ei pea klient kartma fondijuhi tegutsemist. Fondijuhid on inimesed ja inimesed teevad vigu. Inimesed on emotsionaalsed ja nende tegevust võib mõjutada ahnus või hirm, laiskus või liigne enesekindlus. Surve “võita indeksit” võib sundida fondijuhte võtma suuremaid riske kui pensionikogujal tarvis.

Targa fondijuhi analüüs võib näidata, et mõni turusektor on üle hinnatud. Aga turge mõjutavad lisaks fundamentaalnäitajatele inimmasside hoiakud, mille muutumist ennustada on õnnemäng. Fondijuhil võib tehniliselt õigus olla, aga kui turg temaga ei nõustu, jääb investor ikkagi tulust ilma.

See kõik võib seletada, miks Nordea fondid on seni indeksile oluliselt alla jäänud.

Uurisime koos Tuleva juhatuse liikme Priit Lepasepaga, kuidas on Vanguardi indeksifondiga võrreldes läinud Nordea pensionifondil 2010. aasta 1. aprillist tänaseni. Just sellest ajast saadik on Priidu II samba pensionimaksed läinud Nordea fondi.

Indeksifondi tootlus ületab kaugelt Nordea tootlust. Nordea pole selles mõttes erand – maailmas on üldse vaid üksikuid aktiivselt juhitud fonde, mis indeksit pika aja jooksul võidavad.

Kui palju Priidu II sammas on tänaseks kasvanud ja mis oleks võinud olla teisiti indeksifondis?

Kui Priidul oleks olnud võimalus paigutada oma II samba maksed indeksifondi, oleks tema pensionivara tänaseks teeninud kolm korda rohkem. Teenustasusid oleks Priit maksnud peaaegu viis korda vähem.

Passiivne juhtimine

Indeksil baseeruva pensionifondi juht jaotab fondi raha proportsionaalselt kõigi indeksiaktsiate vahel. Ta ei vaeva oma pead sellega, kas parem on IT sektor või tervishoid või millised tuuled parajasti võlakirjaturul puhuvad. Ta ei spekuleeri lühiajaliste kõikumistega. Tulemus: väiksem risk ja madalamad kulud.

Madalad kulud

Nii Nordea kui teised pangad peaksid rääkima tasudest avatumalt ja ausamalt. Lisaks ametlike teenustasude alandamisele tuleks avaldada ka varjatud tasude suurus, mida ükski pank täna ei tee.

Uuringud on näidanud, et üks kindlamaid näitajaid, mis võimaldab investeerimisfondide pikaajalist potentsiaali hinnata, on teenustasud. Mida kõrgemad tasud, seda halvem tootlus. Mida pikaajalisem investeering, seda rohkem tasude suurus tulu teenimise võimalust mõjutab.

Ütleme, et Priit kogub raha II sambasse ülikooli lõpetamisest pensionieani (kokku 42 aastat). Eeldame, et turu tootlus enne teenustasusid jääb alla 5 protsendi.

Pealtnäha tühine erinevus teenustasudes – 1,5 või 0,55 protsenti – mõjutab oluliselt pensioniks kogunevat summat:

Kui Priit peab terve elu maksma Nordea fondis 1,5 protsenti teenustasu, on ta pensioniikka jõudes kaotanud 43,258 eurot. Kui teenustasu oleks olnud 0,55 protsenti, võiks ta säästetud raha eest maksta kinni lapselapse ülikoolihariduse või elu lõpuni vahvasti reisida. Pank teeniks selle võrra muidugi vähem.

Miks me Tulevat teeme?

Priit on üks paljudest inimestest, kes pole rahul sellega, et Eesti pangad teenivad võrreldes enamiku Euroopa riikidega kõrgemaid teenustasusid ja pakuvad klientidele madalamat tootlust. Priit teeb praegu tööd maailma aktsiate indeksil põhineva Tuleva pensionifondi käivitamiseks ja plaanib oma raha sinna üle tuua. Tema vastutada on fondivalitseja tegevusloa taotluse ette valmistamine.

Tulevaga ühinedes ühined inimestega, keda huvitab nii tulu teenimine kui ka õiglane süsteem. Tule liikmeks!

Pensionifondi kliendina saad sa pidevalt infokirju. Kaubanduskeskustes pöörduvad sinu poole pensionifondide müügimehed. Viimatisest Swedbanki infokirjast inspireeritud Tuleva liige saatis meile edasi mõned küsimused, mida oleks hea küsida oma pensionifondi haldurilt või siis sellelt heatujuliselt müügimehelt Ülemiste keskuses. Lisasime ka mõned mõtted omalt poolt – kui sa saad neile küsimustele vastuse, siis on loodetavasti su pensionikogumine läbipaistvam:

1. Igaüks peaks lihtsasti saama võrrelda oma pensionfondi tootlust maailma kapitaliturgude keskmiste indeksitega. Küsi seda julgesti, sest vaid Eesti pensionifondide omavaheline võrdlemine on sama ülevaatlik kui EU välispoliitika üle arutlemine Eesti maakonnalehtede info põhjal.

2. Pensionifondi tootlustest rääkides tuleb avaldada ka võrdlus inflatsiooniga. Siis saame rääkida reaaltootlusest ehk sellest, kas pensionivara ostujõud on aastatega kasvanud või hoopis kahanenud. Küsi, kuidas sinu pensionifondi tulemused sobituvad inflatsiooni konteksti. See on oluline seepärast, et kui näiteks inflatsioon on olnud kõrgem kui tootlus, oled sa tegelikult kaotanud.

3. Haldustasude suurust omakorda on mõistlik võrrelda teiste riikidega – täna on Eesti pensionifondide haldustasud OECD riikide ühed kõrgemad. Tegemist on väga lihtsa tehtega, mida saaks hakata võrdlustesse tooma juba järgmisest esmaspäevast ning kindlasti on su pensionivalitsejal need andmed olemas.

4. Lisaks haldustasule maksab pensionikoguja vahel kinni ka fondide varjatud kulud: näiteks tehingutasud ja allfondide haldustasud. Kõik kulud kokku moodustavad kogukulu määra, mida meist täna keegi ei tea. Kogukulu määra avaldamise vastu on Eesti pensionifondide valitsejad seni kindlameelselt võidelnud, kuid mida rohkem küsida, seda rohkem on lootust ka vastustele!

Kogume selliseid küsimusi pidevalt ning saadame neid ka ise oma liikmete nimel edasi pensionivalitsejatele. Kui sul on huvitavaid mõtteid ka endal, saada meile edasi. Küsimused võib kirjutada siia postituse kommentaaridesse, saata aadressil: [email protected] või jagada neid Tuleva Facebooki leheküljel.

Ning muidugi: tule liitu Tulevaga siin!

Esmaspäevase seminari järel palusime inimestel saata meile neid küsimusi, mida ajapuudusel ei jõudnud Vabalava saalis vastatud, kuna järgmine üritus oli algamas. Siin Alar Ehandi küsimused ja Tõnu Peki vastused. Leiame, et need võiksid huvi pakkuda laiemalt ühistu liikmetele ning teistele huvilistele.

AE: Oleks hea, kui te investeerimisstrateegia kõrval tooksite välja ka fondi juhtimisstrateegia.

TP: Me näeme juhtimisstrateegiat sedavõrd olulise dokumendina, et tahamegi selle detaile arutada koos ühistu liikmetega. Suur mudel on meie poolt välja käidud, kuid täpsemad reeglid ja korrad oleks hea koos teha nende inimestega, kes osalemiseks soovi avaldavad. Sarnaselt investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõuga, mis on liikmetele arutlemiseks juba väljas. See on ka sümboolselt oluline, et selliseid asju arutataks koos ühistu liikmetega. Hetkel oleme tegelenud liikmeskonna kasvatamisega, kuid see on järgmine loogiline samm.

AE: Tuleva eesmärgiks on olla õhukese kuludega, kuid jällegi on võrdlusbaasi küsimus mida „õhuke“ tähendab. Esiteks peaksite tooma mitte vaid protsentuaalselt, vaid ka summaliselt välja kui suured on kõik igakuised seadusest tulenevad kohustused, sh.raporteerimine, audit jne.

Teiseks peaks võimalikult arusaadavalt selgitama, mida tehakse ülejäänud juhtimistasuga, mida praeguse plaani kohalset on 0,3% fondi mahust. Sest teoreetiliselt saab õhukeseks aetud kuludega indeksipensionifondi teha praktiliselt null täiendavate kuludega.

TP:Kahjuks on küll nii, et Eestis ei saa hetkel pensionifondi valitsejat teha nii, et täiendavad kulud oleksid null. Seadus nõuab, et fondivalitsejal peab olema kaks juhatuse liiget: meie puhul üks finantsspetsialist, kes valmistab ette fondi investeeringud ja teine jurist, kes hoolitseb selle eest, et fondivalitseja täidaks talle järelvalvest tulenevad nõuded. Need inimesed peavad vastama ka Alari küsimustele (ja neid Alareid saab olema tuhandeid).

Seletasime siin lihtsas vormis lahti kulude kujunemise absoluutväärtuses:

Tuleva teenustasud from Tuleva on Vimeo.

Aga siin ka diagrammina: Chart1

Finantsinspektsioon eeldab tavaliselt 20-30 protsendilise puhvri olemasolu (selle võrra peaksid tulud ületama kulusid nende stressitestides).

Muide, meie eesmärk ei ole olla ainult “õhuke”, vaid kasutada mõistust ja tehnoloogilisi vahendeid tarbetute kulude vältimiseks.

AE: Rõhutasite vajadust vältida huvide konflikte. See on kindlasti ka pensionikogujatele oluline koht. Enamasti asutab keegi uue fondi sooviga hakata ise kas füüsiliselt või oma ettevõttega fondivalitsejaks ja saada „soojale kohale“, kuigi 100% indeksifondis ei ole fondivalitsejal sisuliselt muud teha peale vastutamise. Kas seadusega nõutud fondivalitseja tuleb Tuleva palgale, või ostate teenust sisse (puuk)? Kuidas fondivalitseja leitakse/määratakse? Milline on eelarveline planeeritud igakuine kulu fondivalitsejale.

TP: Huvide konflite ei manageerita vaid need lihtsalt välistatakse. Fondivalitseja ei tule mitte Tuleva palgale vaid saab 100% kuuluma Tulevale. Fondivalitseja töökohad täidame avaliku konkursi korras.

AE: Minu isiklik eelistus oleks minna õhukese juhtimisega pensionifondiga võimaluse piires lõpuni. Mitte jääda pidma 0,55% peal, vaid hinnata reaalselt, kui õhukeseks oleks reaalselt võimalik minna.

TP: See on ka meie eelistus ning siin tuleb meile appi ka ühistuline vorm – olles ühistu liikmed, on meil siin sarnane huvi.

Tulevaga saad ühineda siin.
Asutajatele saad ka sina küsimusi saata meie Facebooki lehel või [email protected].