Millised eelised on indeksifondil ja miks sinised sambad ei kasva eriti hästi

Möödunud nädalal nägime pensionireklaami, kus näidatakse siniseid sambaid ja öeldakse: “Uurida võib ju kõike, aga kui sul on pension Nordeas, pole selleks tegelikult põhjust!”

Tulevas arvame, et kui jutt käib pensionitest, on kindlasti põhjust uurida. Lugesime Nordea pensionide juhi Angelika Tageli hinnangut pensionifondide esimesele poolaastale. Süvenesime Nordea fondivalitseja aastaaruandesse.

Angelika Tagel kirjutab, et pensioniteemalises arutelus on jäänud seletamata, mida indeksipõhise pensionifondi loomine kaasa toob. Tal on vist õigus. Vaatame, miks indeksifondidesse investeerimine võiks olla parem mõte kui pensioni hoidmine Nordeas.

Fondijuhi risk

Tagel kirjutab, et indeksipõhise fondi klient ei saa loota fondijuhi tegutsemisele parema tulemuse nimel. Maailma ja Eesti fondide tulemuste põhjal oleks täpsem öelda, et indeksifondides ei pea klient kartma fondijuhi tegutsemist. Fondijuhid on inimesed ja inimesed teevad vigu. Inimesed on emotsionaalsed ja nende tegevust võib mõjutada ahnus või hirm, laiskus või liigne enesekindlus. Surve “võita indeksit” võib sundida fondijuhte võtma suuremaid riske kui pensionikogujal tarvis.

Targa fondijuhi analüüs võib näidata, et mõni turusektor on üle hinnatud. Aga turge mõjutavad lisaks fundamentaalnäitajatele inimmasside hoiakud, mille muutumist ennustada on õnnemäng. Fondijuhil võib tehniliselt õigus olla, aga kui turg temaga ei nõustu, jääb investor ikkagi tulust ilma.

See kõik võib seletada, miks Nordea fondid on seni indeksile oluliselt alla jäänud.

Uurisime koos Tuleva juhatuse liikme Priit Lepasepaga, kuidas on Vanguardi indeksifondiga võrreldes läinud Nordea pensionifondil 2010. aasta 1. aprillist tänaseni. Just sellest ajast saadik on Priidu II samba pensionimaksed läinud Nordea fondi.

^BBF62B8B88C1449757D2D72CBD519BBD95CD82AFE08B868510^pimgpsh_fullsize_distr
Indeksifondi tootlus ületab kaugelt Nordea tootlust. Nordea pole selles mõttes erand – maailmas on üldse vaid üksikuid aktiivselt juhitud fonde, mis indeksit pika aja jooksul võidavad.

Kui palju Priidu II sammas on tänaseks kasvanud ja mis oleks võinud olla teisiti indeksifondis?

^6481B8788CFDBE4D503D2A87583B620760A6370AF19BE38313^pimgpsh_fullsize_distr

Kui Priidul oleks olnud võimalus paigutada oma II samba maksed indeksifondi, oleks tema pensionivara tänaseks teeninud kolm korda rohkem. Teenustasusid oleks Priit maksnud peaaegu viis korda vähem.

Passiivne juhtimine

Indeksil baseeruva pensionifondi juht jaotab fondi raha proportsionaalselt kõigi indeksiaktsiate vahel. Ta ei vaeva oma pead sellega, kas parem on IT sektor või tervishoid või millised tuuled parajasti võlakirjaturul puhuvad. Ta ei spekuleeri lühiajaliste kõikumistega. Tulemus: väiksem risk ja madalamad kulud.

Madalad kulud

Nii Nordea kui teised pangad peaksid rääkima tasudest avatumalt ja ausamalt. Lisaks ametlike teenustasude alandamisele tuleks avaldada ka varjatud tasude suurus, mida ükski pank täna ei tee.

Uuringud on näidanud, et üks kindlamaid näitajaid, mis võimaldab investeerimisfondide pikaajalist potentsiaali hinnata, on teenustasud. Mida kõrgemad tasud, seda halvem tootlus. Mida pikaajalisem investeering, seda rohkem tasude suurus tulu teenimise võimalust mõjutab.

Ütleme, et Priit kogub raha II sambasse ülikooli lõpetamisest pensionieani (kokku 42 aastat). Eeldame, et turu tootlus enne teenustasusid jääb alla 5 protsendi.

Pealtnäha tühine erinevus teenustasudes – 1,5 või 0,55 protsenti – mõjutab oluliselt pensioniks kogunevat summat:

^E002BD9796C8EB4E0164B0B4A0F654F2BF6D59483245487664^pimgpsh_fullsize_distr
Kui Priit peab terve elu maksma Nordea fondis 1,5 protsenti teenustasu, on ta pensioniikka jõudes kaotanud 43,258 eurot. Kui teenustasu oleks olnud 0,55 protsenti, võiks ta säästetud raha eest maksta kinni lapselapse ülikoolihariduse või elu lõpuni vahvasti reisida. Pank teeniks selle võrra muidugi vähem.

Miks me Tulevat teeme?

Priit on üks paljudest inimestest, kes pole rahul sellega, et Eesti pangad teenivad võrreldes enamiku Euroopa riikidega kõrgemaid teenustasusid ja pakuvad klientidele madalamat tootlust. Priit teeb praegu tööd maailma aktsiate indeksil põhineva Tuleva pensionifondi käivitamiseks ja plaanib oma raha sinna üle tuua. Tema vastutada on fondivalitseja tegevusloa taotluse ette valmistamine.

Tulevaga ühinedes ühined inimestega, keda huvitab nii tulu teenimine kui ka õiglane süsteem. Tule liikmeks!

Jaak Roosaare: pensionisüsteem ei tohiks olla selline, et sahtlisse on targem koguda

Jaak Roosaare on üks Tuleva asutajatest ning Rikkaks saamise õpiku autor.  Foto: Carol Liis Metsla.

Kuidas sa Tuleva asutajate sekka sattusid?

Loit Linnupõld mainis, et selline asi toimub, aga ma olin ka ise juba samal lainel! Aasta tagasi näiteks väitlesin Äripäeva vahendusel ühe meie pensionisüsteemi autoriga. Mind ajas närvi, et inimesed teevad sellise näo, et nad ei saa aru sellest, et see süsteem täna siiski ei toimi.

Probleemid pensionifondidega on ammu teada, kuid miks sinu arvates varem midagi pole muudetud?

Niipalju kui ma olen aru saanud, on paljudel inimestel sellest kama kaks ning neil on selline suhtumine, et seda raha nagunii kunagi ei näe, see on sunniviisiline süsteem, millest lahkuda ei saa ja mis seal enam väga vahet on.

Ma ise ka vaatan, et haldustasud on üks suur argument aga aga kõige hullem on ikkagi see, mis toimub praegu, kui sa tahad raha välja saada. See on nagu absurd kuubis.

Sa mõtled, et kuidas raha teisest sambast kätte saada, kui pensionile lähed?

Põhiprobleem on see, et sa ei saa lihtsalt võtta igakuiselt oma pensionifondist raha, vaid sa pead ostma endale annuiteet-lepingu, mis sisuliselt tähendab seda, et sa justkui vahetad kogu oma pensioniraha kindlustusraha vastu. Näiteks oma isa puhul ma arvutasin välja, et tal oleks odavam panna raha kõik sahtlisse, sest siis ta saaks rohkem, kui ta ostaks selle lepingu.

Ma loodan, et me suudame väljamaksete süsteemi ära muuta nii, et sisuliselt nii nagu ma sinna investeerin – iga kuu panen natuke sisse – samamoodi hakkan pensioniks raha välja võtma iga kuu. Kõik, mis alles jääb, saan oma lastele pärandada. Nemad ei pea nullist alustama.

Seaduse järgi sul on ju võimalus pärandada?

Niipea, kui sa selle annuiteedilepingu sõlmid, nii ei saa enam. Mu isal ongi selline dilemma, et enamus pensionäre ei saa üldse mingit kasu sellest, nad ei võtagi välja seda ning pärandavad lihtsalt kõik oma osakud edasi, neid ise kasutamata.

Mida sa arvad Tulevast?

Minu jaoks on siin kolm plussi. Esiteks see, et Tuleva kuulub inimestele endale. Teiseks see, et kasutame passiivset investeerimist investeerimisfondidesse, millest tulenevad madalad tasud. Kolmandaks, koos ühistuga on meil paremad võimalused seadusemuudatusi toetada, näiteks kasvõi pensioniväljamaksete süsteemi osas.

Mis võiks 5 aasta pärast Eestis pensionikogujale parem olla?

Paljudel ongi selline suhtumine, et lammutame kõik ära. See ei ole ka õige. Aga ma usun, et meie lähenemine on hea – madalamad tasud, indeksfondid.

Lisaks võimalusi, et näiteks saaks valida ka 100% aktsiariski valida oma portfelli. Pension on üks väheseid pikaajalisi investeerimisvahendeid, kust sa järgmised 30 aastat teadlikult raha välja ei võta. Miks ma peaksin hoidma seda võlakirjades?

Lõppkokkuvõttes on teine sammas muidugi vaid väike osa. Peame tõstma teadlikkust sellest, mida sellega saab saavutada ja mida mitte. Pole mõtet võrrelda pensioniraha tootlust näiteks Omaraha või Bondora tootlusega.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.