Võidu lõugade vahelt rebitud kaotused

Inglise keeles on üks piltlik väljend: snatching defeat from the jaws of victory. See tuleb mulle tihti meelde, kui mõne panga pensionifondi reklaamjutt ette jääb.

Investeerimisraadiost tuttav Tauri Alas kirjutas hiljuti oma blogis, kuidas LHV ja Swedbank püüavad oma pensionifondide tulemusi paremas valguses esitleda.

Swedbank õnnitles ennast pensionifondide klientidele saadetud kirjas: “Targalt hajutatud investeeringud kaitsesid kogujaid turgude heitlikkuse eest.” Tõlge: fondijuht kaitses investoreid tõusu eest. Maailma ettevõtete turuväärtus kasvas, aga inimeste vara Swedbanki suurimas fondis tammus paigal.

Fondiosaku puhasväärtuse muutus ei näita suurt midagi selle kohta, kuidas sinu rahal tegelikult läheb.

Eile ilmus LHV kodulehele uus artikkelLHV Pensionifond L kümne aasta keskmine tootlus on +6%, kirjutab panga fondivalitsejat juhtiv Mihkel Oja. See on heaks illustratsiooniks meie eelmise blogiposti teemale: fondiosaku puhasväärtuse muutus ei näita suurt midagi selle kohta, kuidas sinu rahal tegelikult läheb. Seda näitaks rahavoogudega kaalutud tootlus.

6% või 1,5%?

Igaüks – ka LHV-s koguja – saab Tuleva liikmete tehtud tööriista kasutades vaadata, kui palju tema pensionivara tegelikult teeninud on.

Vahvat 6%list aastatootlust pole kellelgi. Keskmine inimene, kes alustas kogumist kümme aastat tagasi, on tänaseks tootlust teeninud mitte 6%, vaid 3,5 – 4% aastas. Kui inflatsioon maha võtta, jääb järgi umbes 1,5%. (1)

Me paneme ju igal aastal pensionifondi järjest raha juurde. Mida suuremaks kasvab aja jooksul sissemakstud summa, seda suurema mõjuga on fondijuhi otsused. LHV pensionifondide tootlus on läinud järjest pisemaks.

LHV fondi tootlus
Allikas: LHV Pensionifond L põhiteabe dokument
Mida osaku puhasväärtuse muutus siis näitab?

Numbrid, millest Mihkel Oja räägib, on õiged – nad lihtsalt mõõdavad muid asju. Investeerimisfondi osaku hinda on kasulik jälgida, kui tahad võrrelda fondijuhi tööd maailma keskmise investoriga.

LHV fondi graafik
LHV L osaku väärtuse muutus võrrelduna 50/50 Vanguard Global Stock Fundi ja Vanguard Euro Goverment Bond Fundi investeeriva indeksiga. Allikas: Pensionikeskus ja Vanguard.

 

Jälgides, kuidas osaku hind käitub suhtes võrdlusindeksi ehk maailma väärtpaberituru keskmisega, saad teada kahte asja.

Esiteks, kas fondijuht käib lihtsalt turuga kaasas või püüab turgu üle kavaldada? Kui osakuhind käib indeksiga käsikäes, on fondijuhi nägemus turust täpselt samasugune nagu keskmisel investoril. (Otse öeldes siis oma nägemust polegi – ta ostab lihtsalt vähehaaval juurde kõiki indeksi väärtpabereid. Kui selline fond reklaamib ennast aktiivselt juhituna ja võtab ausast indeksifondist kõrgemat teenustasu, on tegu pettusega.)

Graafikult näeme, et LHV L ei ole kapi-indeksifond. Fondijuhi nägemus erineb maailma keskmise investori omast – osaku väärtus ei kõigu korrelatsioonis maailmaturuga.

Teiseks, kas fondijuhi katsed turgu üle kavaldada on õnnestunud või untsu läinud? LHV pensionifondide tootlus on viimased kümme aastat turuindeksile järjest rohkem alla jäänud. Miks?

1. Kõrge tasu juures on ka tublil fondijuhil raske head tulemust saavutada.
2. Et vältida osaku hinna kõikumist majandustsüklites, on fondijuht jätnud suure osa investorite varast turgudele investeerimata.

Mihkel Oja räägib, et LHV on eelistanud investeerimist reaalmajandusse. Kummaline. Kuni viimase ajani hoidis LHV L ligi 70% investorite varast lihtsalt pangaarvel või lühiajalistes võlakirjades.

Millega pensionikoguja riskib?

Minu meelest näitab selline kartlikkus keskendumist valele riskile. Inimestele, kellel on pensionini aega veel 10, 20, 30 või 40 aastat, pole probleem, et nende pensionifondi osaku hind mõne aasta lõikes üles-alla kõigub.

Pikaajaline investeerimistulu ei tule turgude ülekavaldamisest, vaid ettevõtete kasumist makstud dividendidest. Risk, mis meid pensioniks kogudes ohustab, on see, kui jääme ilma võimalusest kasvatada oma vara koos maailma majandusega. Ettevõtted jagavad kasumit aktsionäridele, mitte nendele, kelle raha seisab pangaarvel.

Riske maandab võimalikult lai aktsiaportfell ja ostude järjekindel ajas hajutamine. Need asjad tagavad, et inimeste vara ei söö ära fondijuhi valearvestus ega mõne üksiku piirkonna või ärisektori ootamatud jamad.

Eestis ei paku täna keegi inimestele pensionifondi valikul erapooletut, tõenduspõhist nõu. Seda asendab pankade loominguline enesekiitus, mille varjatud sõnumiks on pahatihti: “Napsasime jälle kaotuse võidu lõugade vahelt!”



(1) Vaata Tuleva arvutust keskmise palgaga inimese kohta siin. Miks osaku puhasväärtus ei näita sinu teenitud tulu, saad lähemalt lugeda indeksifondide teemalise artikliseeria 3. peatükist.

 

Betterfinance.eu: Eesti pensionisüsteem on läbipaistmatu ja tasud kõrged

Hiljuti FinanceEstonia üritusel “Baltic Capital Markets Forum 2016” esinenud Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate föderatsiooni Betterfinance tegevdirektor Guillaume Prache tutvustas muuhulgas Betterfinance.eu iga-aastast ülevaadet Euroopa Liidu liikmesriikide pensionisüsteemide tulususe ning tegevuskulude kohta.

Eesti pensionisüsteem jääb raportist silma mitme negatiivse asjaoluga:

Kui II samba pensionifondide tulusust on omavahel väga lihtne võrrelda, siis erinevate pensionilahenduste kulutasemete võrdluse jaoks vajalik info ei ole avalik. Eriti halb on olukord III pensionikindlustustoodete puhul, kus kindlustusseltsid ei avalikusta ei toodete tulusust ega ka toodetega kaasnevaid kulusid.

Algselt otseinvesteeringuid teinud pensionifondid on üha rohkem kasutamas kolmandate osapoolte poolt struktureeritud tooteid ning nende toodete kasutamisega seotud lisakulud seavad kahtluse alla võime tulevikus investoritele tulu teenida.

Kuigi II samba pensionifondid avaldavad andmeid valitsemistasude (hetkel keskmiselt 1,4% aastas) järgse netotulususe kohta, on tegelike kogukulude (total expense ratio) tase teadmata. Betterfinance.eu analüüsi kohaselt on II samba pensionifondide kogukulud pigem 3% aastas, mis seab kahtluse alla fondide võime teenida võrdlusindeksitest kõrgemat tulu.

Vaatamata riigipoolsele täiendavale regulatsioonile ei ole keskmised valitsemistasud märkimisväärselt muutunud: kui 2002 aastal oli kõikide II samba pensionifondide keskmiseks valitsemistasuks 1,42% aastas, siis 14 aastat hiljem on keskmine valitsemistasu 1,36% aastas ehk vaid 0,06% vähem.

Kõrged tasud on ka üheks põhjuseks, miks II samba pensionifondide reaaltootlus perioodil 2002 – 2015 on 0,13% ulatuses negatiivne. Teisisõnu, vaatamata aktiivsele investeerimistegevusele on II samba pensionifondidesse kogunenud raha tänane ostujõud mõnevõrra madalam kui sinna algselt paigutatud rahal.

Täismahus raport.

Soovin küsida