Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk juhtis täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil poliitikute tähelepanu ohule, et plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1983. aastat sündinud inimestele võib läbi kukkuda.
“See on hea plaan,” ütles Tõnu Pekk. “Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?”
Siin on Tõnu sõnavõtu täistekst:
Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed. Viimastel päevadel on juttu olnud sellest, et Eesti pensionisüsteemi tuleb raha juurde leida. Mina esindan 4000 inimest, kes täna pensioniks raha koguvad. Meie palume teilt, et kõigepealt lõppeks selle raha raiskamine, mida me juba säästame.
Kui meil oleks sama hea süsteem kui näiteks Rootsil, saaksid inimesed sama raha eest 30 – 60% rohkem pensionit. Rootslased säästavad tootlikumalt ja kasutavad kogutud vara efektiivsemalt.
See ei ole õunte võrdlemine apelsinidega. Raha on võrreldav mõõtühik. Teie ülesanne on luua eeldused selleks, et ka Eesti inimesed saaksid igast säästetud eurost rohkem kasu.
Teiste riikide kogemusest õppimine ja õpitu rakendamine Eestis võtab aega. Enamikul meist on aega.
Aga neil, kes varsti pensionile lähevad, ei ole aega. Jutt on kümnetest tuhandetest inimestest.
Teil on täna võimalus lahendada nende õigustatud mure lihtsa seadusemuudatusega. Õigus valida fondipension.
Mida see annab?
– Esiteks: vara, mida inimene veel ei kasuta, teenib tulu. Me ei ole nii rikkad, et tootlusest loobuda.
– Teiseks: surma korral pärivad ülejäänud vara lapsed.
– Kolmandaks: ära jäävad kindlustusseltsi kulud.
Eelmisel aastal kulutasid kindlustusseltsid iga teise samba pensionideks makstud 1000 euro kohta 430 eurot oma kuludeks.
Ükski mõistlik riik ei sunni inimesi sellisel viisil oma sääste raiskama.
Mis juhtub, kui lahendust jälle ei tule?
80 000 inimest kaotab suure osa oma pensioniks kogutud säästudest. Nad on seadusega sunnitud ostma kindlustuslepingu, mis neile elukestvat püsiva väärtusega sissetulekut ei taga.
Aga see pole ainus tagajärg.
Teil on plaan avada teine sammas uuesti vabatahtlikuks liitumiseks. See on hea plaan. Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?
Kui te tahate, et inimesed pensionisambaga liituks, tuleb anda jõuline signaal, et riik võimaldab kogutud raha tulevikus mõistlikult kasutada.
Alustada tuleb nendest, kes varsti pensionile jäävad.
On arusaadav, et kindlustusseltsid püüavad teid lahendustest eemale hirmutada. Teie asi on kolme ettevõtte ärihuvidest läbi vaadata.
Veelkord: praegune süsteem ei kindlusta püsiva väärtusega sissetulekut elu lõpuni. Sellele on viidanud ka Riigikontroll. Pidevalt kahanev pisike pensionilisa ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on seadusega kohustatud ostma halva kindlustustoote.
____
Kordan meeldetuletuseks üle ka, millist muudatust meie ettepaneku rakendamine vajab. Kogumispensionide seaduse § 42 lg 3 ütleb täna: osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr.
Meie ettepanek on lisaks anda võimalus valida fondipension ka neile, kellel tekib õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.
Nii lihtne see ongi. Üks lause.
Loe ka Tuleva avalikku pöördumist rahandusminister Toomas Tõnistele ja sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale.
Kui tahad ise Tuleva tegemistest kasu saada ja kaasa aidata, et Eesti saaks targa pensionistrateegia, ühine Tuleva liikmeskonnaga.
