Sandor Liive vs Indrek Holst. Kuvatõmmis Postimehe ülekandest Arvamusfestivalilt. Otsi täispikk  video üles sellelt lehelt. 

600 miljonit eurot meie II samba varast on võrreldes indeksiga kaduma läinud, ütles Tuleva asutajaliige Sandor Liive Arvamusfestivalil. SEBi pensionikindlustuse juht Indrek Holst leidis, et selline võrdlus on demagoogia.

Demagoogia või mitte, otsustad sina. Vaatame aga enne, mida Sandor mõtles.

Kohustuslik II pensionisammas käivitus 2003. aastal. Sellest ajast saadik on üle 600 000 inimese teinud II samba fondidesse sissemakseid kokku ligikaudu 2,3 miljardit eurot. See raha on tänaseks teeninud tootlust 350 miljonit eurot (1).

Hea uudis on, et oleme midagi teeninud, ehkki hinnatõusu arvestades on enamik pensionikogujad siiski kaotanud. Halb uudis on, et oleme teeninud natuke üle kolmandiku maailma aktsia- ja võlakirjaturgude keskmisest tootlusest.

Mis oleks, kui oleksime oma sissemaksed suunanud Eesti pensionifondide asemel hoopis näiteks Vanguard-i indeksifondi (2) ? Meie raha oleks siis kasvanud umbes 1 miljardi euro võrra. Täpsemalt 970 miljoni euro võrra – 620 miljonit eurot rohkem kui tegelikult oleme saanud.

Siin tekkiski Sandoril küsimus: kus on ülejäänud raha? Räägin teile, mida me Sandorigagi oleme arutanud.

Üle 200 miljoni läks teenustasudeks

Iga investeeringuga kaasnevad kulud. Näites kasutatud Vanguardi fondid võtavad igal aastal inimeste vara haldamise eest teenustasuks 0,28% protsenti nende vara väärtusest. Eesti pensionifondid on võtnud inimeste varast teenustasuks keskmiselt 1,5% protsenti aastas. Võib vaielda, miks Eestis on arenenud riikide ühed kõrgemad teenustasud. Fakt on see, et Vanguardile oleksime oma pensionivara haldamise eest maksnud 13 aasta jooksul alla 50 miljoni euro, aga Eesti pensionifondidele maksime 210 miljonit eurot.

Mis ülejäänud rahast sai, me ei tea

Liidame 350 miljonile eurole, mida inimesed teenisid, 210 miljonit eurot, mida pangad teenisid. Saame Eesti pensionifondide 13 aasta tuluks enne teenustasusid 460 miljonit eurot. Vanguardi fondi tootlus enne tasusid oli samal ajal 1,02 miljardit eurot. Mul pole infot, mille põhjal öelda, miks indeksifond rohkem kui kaks korda edukam oli. Aga võimalusi on põhimõtteliselt ainult kaks (või nende kahe võimaluse kombinatsioon).

Esimene võimalus: varjatud kulud

Eestis pole fondidel kohustust avaldada kogukulumäära ja ükski pank seda vabatahtlikult ka ei tee. Selle pärast me ei tea, kui kõrgeid teenustasusid maksame näiteks nendele allfondidele, kelle osakuid meie pensionifondide haldurid oma portfellidesse on valinud. Või millised on tegelikud tehingukulud, mis kaasnevad väärtpaberite ostu ja müügiga.

Niisiis, lisaks teenustasudele maksame kinni varjatud kulud. Mulle isiklikult meeldiks, kui fondivalitseja töötaks läbipaistvalt ja ei varjaks minu eest suurt osa nendest kuludest, mille mina oma taskust kinni maksan. Hiljuti avaldatud uuring hindas, et Eesti pensionifondide tegelik kulumäär on ligi 3% (3).

Teine võimalus: fondihaldurite halvad valikud

Erinevad uuringud on näidanud, et seitsmel kuni üheksal juhul kümnest ei suuda ennustamisega tegelevad fondijuhid pika aja vältel indeksifondidest paremat tootlust teenida. Eesti pensionifondide juhid pole siin erandiks.

Kui õiglase tasumäära üle võib vaielda, siis tootlusega on asi lihtsam. See on kas indeksist parem, umbes sarnane või halvem. Kaks kuni kolm korda väiksem tootlus on palju halvem.

Mida siit järeldada?

Minu meelest ei ole Eesti pensionifondide võrdlus indeksiga kohatu, sest ikka ja jälle näen LHV, SEB-i, Nordea ja Swedbanki esindajaid rääkimas, et kõrgeid tasusid tasub Eesti pensionifondide klientidel maksta fondijuhtide tarkade valikute eest.

Selle põhjal, et indeksifondid on seni olnud aktiivselt juhitud fondidest edukamad, ei saa ennustada, kuidas tulevikus läheb. Mina isiklikult eelistaksin pensioni koguda igal juhul indeksifondis. Kui ma lisaks tänasele 1600 liikmele veel 1400 mõttekaaslast leian, on see varsti mul võimalik.

Sina pead ise otsustama. Keegi ei oska sulle öelda, milliseks turgude keskmine tootlus järgmise paarikümne aasta jooksul kujuneb. Hea meelega aitan mõne teema või mõiste lahti harutamisel. Saada mulle e-kiri, kui sul on ettepanek, millest ma edaspidi blogis kirjutada võiksin.

Kui sa aga veel pole Tuleva liige, siis ühine meiega siin!

Kui tahad lihtsalt pensioni Tulevasse tuua, kasuta selleks meie juhendit – siis ei pea sa internetipangas ekslema.

(1) Kõik arvutused siin põhinevad 2003. – 2015. aasta statistikal. Allikad: pensionikeskus, statistikaamet ja Vanguard

(2)  Vanguard Global Stock Index Fund Investor Shares (eur) + Vanguard Euro Government Bond Index Fund Investor Shares

(3) https://tuleva.ee//analuusid/betterfinance-eu-eesti-pensionisusteem-labipaistmatu-ja-tasud-korged/

LHV lubadus sügisel ka ise madalate tasudega pensionifond teha tuli kuidagi kiiresti. Kuid kas see võit oleks saabunud, kui me oleksime ükshaaval nõudnud odavaid pensionifonde? Ei. Sest odavaid pensionifonde on juba aastaid tulutult nõutud. Üks Äripäeva artikkel korraga.

Muutuseks oli tarvis tuhandet inimest, kes selleks hetkeks Tulevaga ühinenud olid. Inglise keeles öeldakse selle kohta “proof of concept”. Me teame nüüd, et meie koostöö annab meile jõu. Kuid see on siiski alles algus. Esimese panga murdumine ja odava fondi loomine ei anna põhjust puhata.

Miski ei garanteeri, et pangad tõesti langetavad tasusid või jätavad need pikaks ajaks madalaks. Ainus garantii on Tuleva koos oma üha kasvava liikmeskonnaga. Lubadusi on lihtne pihustada keerulisteks sõnadeks nagu “marginaalne teenustasu” või mõttekohtadeks nagu “Teeme sügisel, kui jõuame”, “see asi on keeruline”, “vahepeal on majanduses toimunud palju muutusi”. Õigustuse leiab alati.

Kuid Tuleva pole loodud pelgalt teenustasude alandamiseks. Tuleva on mudel muutusteks. Alates vormist, mis erineb teistest. Alates sellest, et me jagame liikmete vahel kasumit ja lõpetades sellega, et me kuulame pensionikogujaid ja esindame nende huve. Muuta on meeletult. Ja seda, mis muudetud, tuleb hoida. Kui meie esimene võit tuli vaid 1000 inimesega, mida suudame teha  3000 või 10 000 inimesega?

Ühine meiega siin!

Fotol teksti autor üritamas sulanduda gruppi.

Küsisin eile rahandusministri juures pensioniteemalisele ümarlauale tulnud 32 inimese käest, kes neist esindab pensionikogujate huve. Tõusis kaks kätt – Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi esindajate omad. Teise küsimuse peale, kes nendest on hiljuti küsinud pensionikogujate arvamust, ei tõusnud enam ükski käsi.

Peame loomulikuks, et kui jutuks on näiteks haridustöötajate palgad, kutsutakse kohale õpetajate esindajad. Pensionikogumise esimesed viisteist aastat on aga möödunud ilma kogujate osaluseta aruteludes. Pärast kohtumist tänas minister Sven Sester Tulevat selle eest, et oleme aidanud olulise hääle laua taha tuua. See on tänaste liikmete võit. Täname omalt poolt ministrit, et ta esmakordselt pensionikogujad laua taha kutsus.

Mõnes mõttes on arusaadav, et inimeste arvamust pole eriti küsitud. Kuidas sa ikka küsid, kas me oleme rahul sellega, et meie pensionikontode keskmine tootlus on jäänud alla inflatsioonile, aga selle eest on meie rahast võetud rasvane protsent teenustasudeks? Et aastatega kogunenud pensionikontole jääb vähem raha kui pensionikoguja sisse maksnud on?

Aimates vastuseid, ei saa minister rahulduda pankade esindajate väitega, et tasude langetamisega pole mõtet kiirustada, sest suurimate turuosaliste fondidel on väidetavalt “marginaalne valitsemistasu langenud 0,5%ni”*.

Eesti võiks meie peaministri sõnul olla Uus Põhjamaa. Ometi võrdleb Rootsi panga Eesti filiaal pensionifondide tasumäärasid mitte Põhjamaade, vaid Bulgaaria ja Rumeeniaga. Fondivalitsejatelt on vaja küsida, miks Eesti inimese valikus on Rootsiga võrreldes viis korda kallimad pensionitooted?

Kuidas saab rääkida läbipaistvusest, kui lisaks kõrgele valitsemistasule ja väljumistasule peab pensionikoguja varjatult kinni maksma ka allfondide valitsemistasud ning tehingukulud, mis näiteks Suurbritannias tehtud uuringu põhjal on sama suured kui “ametlikud” tasud? Eesti pensionikogujad ei tea täna, kui suured need peidetud kulud on.

Eilsel kohtumisel üks finantssektori esindaja viskas nalja, et kui riik hakkaks fondide tasusid seadusega piirama, võiks lihtsalt teha ühe suure madalate kuludega riikliku indeksifondi. Nagu üks teine, ettevõtjast osaleja hiljem oma sõnavõtus märkis, oleks selle variandiga pensionikogujad täna oluliselt rikkamad. Enamikus riikides, kus see võimalus on, valib kõige rohkem inimesi muide just madalate kuludega riikliku fondi.

Inimeste arvamust võiks seega siiski küsida. Võiks uurida, kas inimesed tunnevad, et neil on piisavalt infot kohustusliku pensionisamba valikute kohta. Võiks küsida, kas poeskäigul pealetükkiva müügimehe veenmisel fondi vahetades oli inimesel võimalus näiteks arvutada, kui palju raha ta kaotas väljumistasuna senisest fondist oma säästusid üle tuues? Ja kas inimesed tahavad, et nii olulist finantstoodet määriks neile käigu pealt pähe tegelased, kes müüvad ühel päeval pensionifonde ja teisel päeval elektripakette ning saavad iga “netokliendi” pealt tulemustasu?

Tasuks veel küsida, kuidas on inimesed rahul nõustajatega, kes pangakontorites peaksid aitama pensioniga seotud valikuid teha, aga kelle teadmised pahatihti piirduvad vaid põgusa koolitusega ja kes püüavad nõustamise vahele müüa “krediitkaardi-lahendusi”? Kuna nende “nõustajate” töötasu maksab nagunii kinni pensionikoguja, siis võibolla eelistaks ta, et nad oleksid tõeliselt sõltumatud? Need pole lihtsalt huvitavad mõtteharjutused, vaid küsimused, millest sõltuvad meie säästud.

Tuleva on laua taga ja seisab pensionikogujate huvide eest. Seda tänu rohkem kui tuhandele inimesele, kes julgesid ühistu liikmeks astuda veel enne, kui olime jõudnud ennast tõestada. Täna on meil esimesed väikesed võidud juba ette näidata – mida rohkem liikmeid, seda suurem on meie võimalus olla igale liikmele kasulik.

Kui tahad pensionikogujate nimel kaasa rääkida või olla toeks neile, kes sinu eest räägivad, ühine Tulevaga täna.

*Ma ei ole päris kindel, et ma aru sain, mida “marginaalne valitsemistasu” tähendab. Küsi oma pensionifondi valitsejalt, mida see tähendab ja mis on sellel pistmist teenustasuga, mida sina maksad.

Rohkem kui tuhandet Eesti pensionikogujat esindav Tuleva saatis rahandusministrile kirja ettepanekutega, mis suurendaksid konkurentsi pensionivalitsejate seas ning võiksid säästa Eesti pensionikogujatele kuni 20 miljonit eurot juba järgmisel aastal.

Tuleva ettepanekute kohaselt võiks kaotada pensionifondi vahetamistasu, milleks täna on 1 protsent kogutud pensionist. Ühistu hinnangul on ebaõiglane küsida pensionikogujalt lisatasu, kui ta soovib lahkuda halva tootlusega fondist, seda enam, et sisuliselt ei kaasne lahkumisega eraldi kulusid.

Tuleva hinnangul tuleks kaotada ka piirangud, mis keelavad teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud pensionivalitsejatel teenuse osutamise Eestis.

Tuleva hinnangul on praegune tasude vähenemise tempo ebapiisav. Näiteks väheneb pensionivalitsejate tasu praeguse tempo korral keskmiselt 0.8 protsendini alles 10 aastaga, kuid Tuleva hinnangul oleks selline langus võimalik juba 2017. aastal.

Tuleva juhatuse liikme Tõnu Peki sõnul on pensionikogujad mitmele Eesti pangale suurimaks tuluallikaks ning seetõttu ei ole konkurentsi suurendamine olnud nende huvides. “Pensionikogumise maailm on viimaste aastatega palju muutunud ning ka Eesti pensionikogujatele saaks täna pakkuda soodsamaid ja läbipaistvamaid valikuid,” ütles ta.

Tuleva on Eesti pensionikogujate ühistu, mis koondab oma liikmeid pensionivara kogumiseks parimatel tingimustel ning seisab pensionikogujate õiguste eest laiemalt. Mai alguses asutatud ühistuga on ühinenud tänaseks rohkem kui tuhat inimest. Ühistu eesmärgiks on jõuda lähikuudel 3000 liikmeni.

Loe kirja täisteksti siit.

Ühine Tulevaga siin.

Foto: Riigikogu veebileht.

Jaak Roosaare on üks Tuleva asutajatest ning Rikkaks saamise õpiku autor.  Foto: Carol Liis Metsla.

Kuidas sa Tuleva asutajate sekka sattusid?

Loit Linnupõld mainis, et selline asi toimub, aga ma olin ka ise juba samal lainel! Aasta tagasi näiteks väitlesin Äripäeva vahendusel ühe meie pensionisüsteemi autoriga. Mind ajas närvi, et inimesed teevad sellise näo, et nad ei saa aru sellest, et see süsteem täna siiski ei toimi.

Probleemid pensionifondidega on ammu teada, kuid miks sinu arvates varem midagi pole muudetud?

Niipalju kui ma olen aru saanud, on paljudel inimestel sellest kama kaks ning neil on selline suhtumine, et seda raha nagunii kunagi ei näe, see on sunniviisiline süsteem, millest lahkuda ei saa ja mis seal enam väga vahet on.

Ma ise ka vaatan, et haldustasud on üks suur argument aga aga kõige hullem on ikkagi see, mis toimub praegu, kui sa tahad raha välja saada. See on nagu absurd kuubis.

Sa mõtled, et kuidas raha teisest sambast kätte saada, kui pensionile lähed?

Põhiprobleem on see, et sa ei saa lihtsalt võtta igakuiselt oma pensionifondist raha, vaid sa pead ostma endale annuiteet-lepingu, mis sisuliselt tähendab seda, et sa justkui vahetad kogu oma pensioniraha kindlustusraha vastu. Näiteks oma isa puhul ma arvutasin välja, et tal oleks odavam panna raha kõik sahtlisse, sest siis ta saaks rohkem, kui ta ostaks selle lepingu.

Ma loodan, et me suudame väljamaksete süsteemi ära muuta nii, et sisuliselt nii nagu ma sinna investeerin – iga kuu panen natuke sisse – samamoodi hakkan pensioniks raha välja võtma iga kuu. Kõik, mis alles jääb, saan oma lastele pärandada. Nemad ei pea nullist alustama.

Seaduse järgi sul on ju võimalus pärandada?

Niipea, kui sa selle annuiteedilepingu sõlmid, nii ei saa enam. Mu isal ongi selline dilemma, et enamus pensionäre ei saa üldse mingit kasu sellest, nad ei võtagi välja seda ning pärandavad lihtsalt kõik oma osakud edasi, neid ise kasutamata.

Mida sa arvad Tulevast?

Minu jaoks on siin kolm plussi. Esiteks see, et Tuleva kuulub inimestele endale. Teiseks see, et kasutame passiivset investeerimist investeerimisfondidesse, millest tulenevad madalad tasud. Kolmandaks, koos ühistuga on meil paremad võimalused seadusemuudatusi toetada, näiteks kasvõi pensioniväljamaksete süsteemi osas.

Mis võiks 5 aasta pärast Eestis pensionikogujale parem olla?

Paljudel ongi selline suhtumine, et lammutame kõik ära. See ei ole ka õige. Aga ma usun, et meie lähenemine on hea – madalamad tasud, indeksfondid.

Lisaks võimalusi, et näiteks saaks valida ka 100% aktsiariski valida oma portfelli. Pension on üks väheseid pikaajalisi investeerimisvahendeid, kust sa järgmised 30 aastat teadlikult raha välja ei võta. Miks ma peaksin hoidma seda võlakirjades?

Lõppkokkuvõttes on teine sammas muidugi vaid väike osa. (1) Peame tõstma teadlikkust sellest, mida sellega saab saavutada ja mida mitte. Pole mõtet võrrelda pensioniraha tootlust näiteks Omaraha või Bondora tootlusega.

_____________

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.