Meil on rõõm õnnitleda Kristi Saaret Tuleva liikmeks astumise puhul! Olles meie tegevuse kohta Tuleva live otseülekandes aru pärinud, avaldas Kristi 29. augustil soovi meiega ühineda. Liikmetunnistuse saab ta koos teiste uute liitujatega 5. septembril.

Miks me just Kristit isiklikult kutsusime? 

Tuleva ühistu on uut tüüpi investeerimisettevõte. Meiega saavad ühineda täisealised inimesed Eestis, kes koguvad või plaanivad tulevikus koguda raha oma pensioni jaoks. Koos loome päris oma fondivalitseja, kus pensionisambad enda, mitte panga jaoks tulu teenima panna.

Pensioni teine sammas on kõigile Eestis tööl käivatele inimestele kohustuslik. Tuleva pole seega kaugeltki ainult nende jaoks, kes investeerimisega igapäevaselt tegelevad. Teisest küljest, kõigile liikmetele on kasulik, et meie seas on neid, kes on raha kogumisega seotud küsimustesse süvenenud. Nemad saavad muuhulgas jälgida kriitilise pilguga Tuleva tegevjuhtide tööd.

Üks selline inimene on Naisinvestorite klubi eestvedaja, noor õpetaja Kristi Saare, kes peab ka investeerimisteemalist blogi ja on tuntud häälena Investeerimisraadiost. Et ta ei olnud veel meie liikmete seas, kutsusime ta kõigi huviliste silme all oma kahtlustest rääkima ja küsima selle kohta, mis segaseks oli jäänud. Vestlust Kristiga saab meie facebook-i lehel videona järelvaadata. Et oleks juttu lihtsam jälgida, panime teksti kirja ka.

Olles küsimustele vastused saanud, otsustas Kristi Tuleva liikmeks astuda.

Miks täpselt, kirjutas ta oma blogis ise pikemalt. On tore, et ta leidis nii ratsionaalseid kui ka maailmavaatelisi põhjuseid. Teha korraga head ning saada kasu – täpselt nii nagu ise oleme Tulevat arendades mõelnud. Siin näiteks mõned järeldused Kristi blogist:

– Tuleva turule tulek on palju selgemaks löönud selle, et kui palju teise samba tasudest on reaalselt vajalikud fondi igapäevaseks juhtimiseks ning kui suur osa tegelikult otse pankade kasumireale liigutatakse.

– Sellist win-win lahendust nagu Tuleva ei suuda ja ilmselt ka ei taha ükski pank pakkuda olukorras, kus turul sisulist konkurentsi on vähe ja turg ei sunni neid oluliselt pensionitoote sisu parandama.

– Kaudselt on Tulevaga liitumisel võimalus teha head ka kõikidele teistele, kes kohustuslikus korras pensionit peavad koguma, ent kelle jaoks ei ole hetkel II sammas niivõrd oluline teema olnud, et Tuleva oleks nende horisondile jõudnud.

– Tuleva on hetkel unikaalses positsioonis, kus Tulevasse panustamise puhul on võimalik reaalselt panustada ka ühiskondlikusse arengusse – eelkõige kodanikualgatuste tugevdamisse Eestis.

– Vähemalt osa Tulevasse panustamise põhjusest on lisaks nende praegusele väärtuspakkumisele ka vaade tulevikku, et mida ja kuidas nad edaspidi teevad (ja seda on loodetavasti palju!)

– Naisterahvana on ühelt poolt väga oluline pensionivarade juhtimisel mõelda sellele, et kuna summaarselt koguneb meile keskmiselt vähem raha kui meestele, siis on eriti oluline kuidas selle rahaga ümber käiakse, teisalt tuleb vaadata otsa ka demograafilistele faktidele, ehk sellele olukorrale, et naised elavad meestest keskmiselt kauem.

– Kui II sammas mõistlikuks tooteks saab, siis on potentsiaali, et tegemist on tulevikus ka asjaliku portfellilisaga.

Liitumisotsuse on juba teinud ligi 1800 inimest. Ühine sina ka!

Majanduslikult kasulik on liitumine kõigile, aga just 3000 esimest liitujat võivad uhkust tunda selle üle, et nad on aidanud Eesti pensionisüsteemi paremaks muuta nii enda, oma laste kui ka oma emade ja isade jaoks. Liitumisavalduse saad teha siin.

Kristiina Voolaid on Tuleva liige. Tema igapäevane töö on luua ruume, kus inimestel on hea olla. Kristiina on kujundanud näiteks Veskimöldre lasteaia, Tallinna lennujaama reisiterminali, IT kolledži õppehoone, Eesti Energia büroohoone, korteritest ja eramutest rääkimata. Temaga vestles Tuleva juhatuse liige Annika Uudelepp.

Kas sa oled jälginud oma pensionivara käekäiku?

Mitte eriti. Kunagi ammu, kui pensionisambad alguse said, siis olin noor, rumal ja lootusrikas. Üsna kiiresti sai selgeks, et isegi “see kõige ägedam” oli paras puru silma ajamine. Kaotasin igasuguse lootuse ja usu sellesse süsteemi. Ma muidugi alati loen artikleid, kus on toodud välja pankade hallatavate pensionide suured halduskulud ja ülimadalad tootlused. Selge on olnud see, et halvasti ei lähe minu valitud paketil, vaid kõikidel. Pole vahet, mis otsuse on keegi teinud – kõik otsused on olnud halvad.

Tõsi – vahetasin korra panka ja valisin uue paketi, kuid et ka see oli sama halb, siis olen huvi kaotanud. Leidsin lõpuks, et ennast peab vanaduses ikka ise aitama, mitte lootma mingite “sammaste” peale.

Kuidas sa ise oma pensionipõlve üldse ette kujutad?

Olen elukutse valikul lähtunud sobivusest ja meeldimisest. Mul on raske aru saada inimestest, kes unistavad pensionipõlvest. Üritan praegu elada optimaalselt ja tegeleda nende asjadega, mis mulle midagi pakuvad. Lisaks tööle on mul muidugi ka muid huvisid ja tegelen jõudumööda ka nendega. Miks peaksin sellest loobuma? Lillede istutamine ei ole minu jaoks. Vähemalt mitte 365 päeva aastas. Kui isegi oleks, leiaksin võimaluse lillede istutamisega igapäevaselt rohkem tegeleda või lausa tööks muuta.

Minu pensioniea saabudes on tõenäoliselt pensioniiga ka edasi nihkunud.
Võimalik, et 70- aastaselt töö osas niipalju rabeleda ei jõua, kui praegu. Eks ma võtan siis lihtsalt rahulikumalt.

Meediast võib lugeda, et loovinimesed tänapäeval peavad oma ettevõtet ja kel hästi läheb, võtavad pigem dividende ja hoiavad palgakulud madalamana…

Ettevõtjana olen ma muidugi “täielik idioot”. Olen endale alati palka maksnud ja kõvasti rohkem, kui miinimumi. Ma leian, et palgast peab mingid elementaarse püsikulud kaetud saama. Maksan ka oma töötajatele normaalset palka. Minu jaoks on mingid põhimõtted ja ideed olulisemad, kui kokku hoitud närused mõnisada eurot. Kui mina ei maksa sotsiaalmaksu, siis kuidas on mul üldse õigust midagi nõuda? Arsti juures ma käin, ka mu laps käib arsti juures. See on elementaarne, et makse tuleb maksta. Riik – see oleme ju meie. Samas ma arvan, et ettevõtjate maksukoormus on väga suur ja igapäevaselt on ikka raske küll. Täiega ajab närvi, kui näed, kuidas ametnikud laristavad või imetakse pastakast mingi uus maks või reegel välja.

Loovinimeste kohta kehtib stereotüüp, et nad ei mõtle väga rahale.

Minu töös on oluline eelarvest kinni pidamine. Ma ei saa kliendile teha kujundust, mis maksab poole rohkem, kui tal raha on. Kui on 400 eurot ruutmeetri ehitamiseks ette nähtud, siis üle selle minna ei saa. Pean sel juhul ise hiljem topelttööd tegema. Halvemal juhul otsustab ehitaja või tellija, mis ära jääb või kuidas asendatakse.

Ma arvan, et hakkamasaamine on oluline osa elust. Sissetulekud ja väljaminekud peavad olema tasakaalus. Ma arvan, et loovus ja planeerimine ei välista üksteist.

Sa otsustasid panustada raha ka Tuleva algkapitali. Mis pani sind seda otsust tegema?

Algkapitali panustasin seepärast, et see tundus väga mõistlik. Olen aastaid mõelnud ja planeerinud seda, et väikese ülejäägiga peaks vähemalt proovima midagi teha, mis tulu tooks. Samuti meeldib mulle Tuleva idee. Ma näiteks põhimõtteliselt ei taha osta kasiinode aktsiaid. Ma pean sellesse uskuma, mida teen ja ka kuhu raha panen.

Kuidas sa oma sõpradele ja tuttavatele Tulevast räägid ja kuidas nad on reageerinud?

Mõnele sõbrale olen rääkinud ja nad on olnud küll väga positiivsed. Üks sõbranna liitus juba. Mitmed on leidnud, et see on hea algatus.

Kuidas võiks inimesi rohkem Tuleva juurde tuua?

Ma leian, et inimesed, kes on liitunud ja kes sellesse usuvad, peavad lihtsalt sellest rääkima. Pean sellega ise ka rohkem tegelema. Ma tõesti tahan, et see algatus tööle hakkaks.

Vaata ka videot Kristiinaga, milles ta räägib pikemalt, miks ta Tuleva liikmeks astus ja algkapitali panustas. 

Sandor Liive vs Indrek Holst. Kuvatõmmis Postimehe ülekandest Arvamusfestivalilt. Otsi täispikk  video üles sellelt lehelt. 

600 miljonit eurot meie II samba varast on võrreldes indeksiga kaduma läinud, ütles Tuleva asutajaliige Sandor Liive Arvamusfestivalil. SEBi pensionikindlustuse juht Indrek Holst leidis, et selline võrdlus on demagoogia.

Demagoogia või mitte, otsustad sina. Vaatame aga enne, mida Sandor mõtles.

Kohustuslik II pensionisammas käivitus 2003. aastal. Sellest ajast saadik on üle 600 000 inimese teinud II samba fondidesse sissemakseid kokku ligikaudu 2,3 miljardit eurot. See raha on tänaseks teeninud tootlust 350 miljonit eurot (1).

Hea uudis on, et oleme midagi teeninud, ehkki hinnatõusu arvestades on enamik pensionikogujad siiski kaotanud. Halb uudis on, et oleme teeninud natuke üle kolmandiku maailma aktsia- ja võlakirjaturgude keskmisest tootlusest.

Mis oleks, kui oleksime oma sissemaksed suunanud Eesti pensionifondide asemel hoopis näiteks Vanguard-i indeksifondi (2) ? Meie raha oleks siis kasvanud umbes 1 miljardi euro võrra. Täpsemalt 970 miljoni euro võrra – 620 miljonit eurot rohkem kui tegelikult oleme saanud.

Siin tekkiski Sandoril küsimus: kus on ülejäänud raha? Räägin teile, mida me Sandorigagi oleme arutanud.

Üle 200 miljoni läks teenustasudeks

Iga investeeringuga kaasnevad kulud. Näites kasutatud Vanguardi fondid võtavad igal aastal inimeste vara haldamise eest teenustasuks 0,28% protsenti nende vara väärtusest. Eesti pensionifondid on võtnud inimeste varast teenustasuks keskmiselt 1,5% protsenti aastas. Võib vaielda, miks Eestis on arenenud riikide ühed kõrgemad teenustasud. Fakt on see, et Vanguardile oleksime oma pensionivara haldamise eest maksnud 13 aasta jooksul alla 50 miljoni euro, aga Eesti pensionifondidele maksime 210 miljonit eurot.

Mis ülejäänud rahast sai, me ei tea

Liidame 350 miljonile eurole, mida inimesed teenisid, 210 miljonit eurot, mida pangad teenisid. Saame Eesti pensionifondide 13 aasta tuluks enne teenustasusid 460 miljonit eurot. Vanguardi fondi tootlus enne tasusid oli samal ajal 1,02 miljardit eurot. Mul pole infot, mille põhjal öelda, miks indeksifond rohkem kui kaks korda edukam oli. Aga võimalusi on põhimõtteliselt ainult kaks (või nende kahe võimaluse kombinatsioon).

Esimene võimalus: varjatud kulud

Eestis pole fondidel kohustust avaldada kogukulumäära ja ükski pank seda vabatahtlikult ka ei tee. Selle pärast me ei tea, kui kõrgeid teenustasusid maksame näiteks nendele allfondidele, kelle osakuid meie pensionifondide haldurid oma portfellidesse on valinud. Või millised on tegelikud tehingukulud, mis kaasnevad väärtpaberite ostu ja müügiga.

Niisiis, lisaks teenustasudele maksame kinni varjatud kulud. Mulle isiklikult meeldiks, kui fondivalitseja töötaks läbipaistvalt ja ei varjaks minu eest suurt osa nendest kuludest, mille mina oma taskust kinni maksan. Hiljuti avaldatud uuring hindas, et Eesti pensionifondide tegelik kulumäär on ligi 3% (3).

Teine võimalus: fondihaldurite halvad valikud

Erinevad uuringud on näidanud, et seitsmel kuni üheksal juhul kümnest ei suuda ennustamisega tegelevad fondijuhid pika aja vältel indeksifondidest paremat tootlust teenida. Eesti pensionifondide juhid pole siin erandiks.

Kui õiglase tasumäära üle võib vaielda, siis tootlusega on asi lihtsam. See on kas indeksist parem, umbes sarnane või halvem. Kaks kuni kolm korda väiksem tootlus on palju halvem.

Mida siit järeldada?

Minu meelest ei ole Eesti pensionifondide võrdlus indeksiga kohatu, sest ikka ja jälle näen LHV, SEB-i, Nordea ja Swedbanki esindajaid rääkimas, et kõrgeid tasusid tasub Eesti pensionifondide klientidel maksta fondijuhtide tarkade valikute eest.

Selle põhjal, et indeksifondid on seni olnud aktiivselt juhitud fondidest edukamad, ei saa ennustada, kuidas tulevikus läheb. Mina isiklikult eelistaksin pensioni koguda igal juhul indeksifondis. Kui ma lisaks tänasele 1600 liikmele veel 1400 mõttekaaslast leian, on see varsti mul võimalik.

Sina pead ise otsustama. Keegi ei oska sulle öelda, milliseks turgude keskmine tootlus järgmise paarikümne aasta jooksul kujuneb. Hea meelega aitan mõne teema või mõiste lahti harutamisel. Saada mulle e-kiri, kui sul on ettepanek, millest ma edaspidi blogis kirjutada võiksin.

Kui sa aga veel pole Tuleva liige, siis ühine meiega siin!

Kui tahad lihtsalt pensioni Tulevasse tuua, kasuta selleks meie juhendit – siis ei pea sa internetipangas ekslema.

(1) Kõik arvutused siin põhinevad 2003. – 2015. aasta statistikal. Allikad: pensionikeskus, statistikaamet ja Vanguard

(2)  Vanguard Global Stock Index Fund Investor Shares (eur) + Vanguard Euro Government Bond Index Fund Investor Shares

(3) https://tuleva.ee//analuusid/betterfinance-eu-eesti-pensionisusteem-labipaistmatu-ja-tasud-korged/

Annika Uudelepp on üks Tuleva asutajatest ja juhatuse liige. Laiemalt on Annika tuntud kui mõttekeskus Praxis juht. Olles üles ehitanud Praxise, liitus ta sel kevadel Tuleva asutajatega.

Sul on kaks last, sa kasvatasid Praxise Eesti suurimaks mõttekeskuseks. Näib, et sul on alati miljon tegevust korraga käsil. Mis sind selleks kõigeks sunnib?

Minu arust on elu nii huvitav ja võimalusterohke, et oleks kahju seda raisata niisama tiksumisele. Mul on jätkuvalt isu ise aidata kaasa neile muutustele, mis Eestile on vajalikud. Mult on palju küsitud, et kas tegelikult on üldse võimalik midagi muuta. Olen töötanud mitmetes riikides ja mul on omajagu tuttavaid, kolleege ja sõpru välismaal. Üks asi, mida võin Eesti kohta öelda, ja mida paljud oma riigi kohta ei saa öelda, on see, et siin on võimalik midagi päriselt ära teha.

Vaatasin kurvalt, isegi kibeda tundega hinges, UK referendumi tulemusi ja lugesin, kuidas vanemaealised inimesed suuresti otsustasid oma lastelaste tuleviku selle referendumiga. Sellise, mille poolt need lapselapsed ise ei oleks hääletanud. Mu arust meie ise, tegusas eas aktiivsed ja hoolivad inimesed, kel veel elu ees ja kelle lapsed alles väikesed, peamegi rohkem kätt külge panema. Ma tahan, et Eestis ei koguneks sellist ebamäärast ängi ja frustratsiooni, mis võib välja lüüa selliste kahjulike tagajärgedena nagu oli näiteks Brexit.

Äkki me ei peaks kogu aeg Eestis midagi muutma? Võib olla oleks vaja rohkem stabiilsust?

Minu jaoks ei ole muutus ja stabiilsus vastandid. Teatud stabiilsus on hädavajalik, et olla võimeline teadlikult ja targalt muutusi juhtima. Vastanditeks on hoopis stagnatsioon ja areng. Need, kes peitudes stabiilsuse sildi taha, pidurdavad arendavaid muutusi, eelistavad tegelikult paigalseisu. Mis viibki stagnatsioonini.

Heiastused stiilis rohi oli rohelisem ja taevas sinisem, mis panevad meid klammerduma mineviku külge, ei anna tegelikult kindlustundele midagi juurde.

Reaalsus on, et palju sellest, mis on Euroopas olnud kindel ja toimiv aastakümneid, on murenemas. Me veel ei tea, milleks ja kuidas, aga tajume iga päev, et see Euroopa, kuhu Eesti end nn kartulikoori süües välja võitles, on minevik.

Parim, mida me selles keerulises maailmas teha saame, on ise algatada neid muutusi, mis aitavad meil areneda. Vähemalt kaasas käia selle maailmaga, mis meid ümbritseb, kuid soovitavalt käia mõnes asjas ka teistest ees. Hoida end ühiskonnana ja rahvana vormis ajaga kaasas käima.

Üks selline koht on seotud elanikkonna vananemise ja vanaduspõlves endaga toimetulekuga. Vaata kuidas vaatad, ikka on rehkendus miinusmärgiga. Neid, kes pensioniikka jõuavad, tuleb juurde rohkem võrreldes noortega, kes tööturule lisanduvad.

Miks sa just Tuleva asutajate sekka tulid?

Põhjused, miks me Tuleva lõime, ei puuduta mitte 100, 1000 või 10 tuhandet inimest, vaid sadu tuhandeid pensionikogujaid. Üle poole Eesti elanikest on täna pensionikogujad. Neid tuleb järjest juurde, sest II sammas on kohustuslik. Nii et juba see ühiskonna osa, keda paremate pensionikogumisvõimaluste loomine aidata võiks, on väga suur. Minu arvates tasub selle nimel julgeid samme astuda.

Kui tunnen, et mul on teadmisi ja oskusi, et aru saada, mida see tulevikus kõik meile tähendab, siis ma arvan, et mul mitte pole üksnes võimalus, vaid ka teatud kohustus leida uusi lahendusi. Nii seletades, et pudrumägesid ei ole kusagilt oodata, kui ka kätt külge pannes ise mingit osa paremaks tehes.

Meie võimuses ei ole küll reformida kogu pensionisüsteemi, aga me saame tegeleda sellega, et pensionikogujate huvid oleksid kaitstud ja nad teeniksid võimalikult head tulu. Väga konkreetne koht, mida muuta saab, on seotud kõrgete valitsemistasudega – oleme seda muutmas nii üles ehitades uut tüüpi pensionifondi kui ka tehes ettepanekuid seadusloomesse.

Nii olulisest teemast nagu pension on seni räägitud üllatavalt ühekülgselt…

Ongi üsna imestamapanev, et pensionikogujate näol on Eestis olnud sedavõrd suur ühiskonnagrupp, kelle huvid on siiani esindamata olnud. Tuua kokku neid inimesi ja ühiselt kaasa aidata süsteemi paremakstegemisele, lähebki korda ka mulle.

Tuleva abil saame teadvustada väga paljudele inimestele nende enda vastutust ja valikukohti oma tuleviku kindlustamisel. Mõelge, kui erakonnad näevad, et nende ees on 680 tuhat inimest, kellest olulisele osale see teema korda läheb, siis on võimalik mis iganes.
Tuleva on osa ühest laiemast ja järjest nähtavamast ühiskondlikust trendist. See trend seisneb inimeste koosloomes ja koos tegusemises, mis on omamoodi samm edasi praegu hoogsalt levivast jagamismajandusest.

Ühine tegutsemine on võimalik ka neis valdkondades, mida peetakse traditsiooniliselt kas suurkontsernide või riigi pärusmaaks. Mind väga innustab ja motiveerib see mõte, et me saame Tulevaga teha mitte üksnes meile endale ja Eestile kasulikke muutusi, vaid oleme ka eeskujuks majandusmudelite innovatsioonis.

Kui vaatan ümberringi, kasvõi oma tutvusringkonda, näen seal väga palju inimesi, kes siiralt tahavad sellistele asjadele kaasa aidata. Kes väärtustavad ennast, hoolivad tulevikust ja tunnevad, et tahaks olla küll selliste murranguliste loomiste juures. Aga ega selliseid algatusi väga palju polegi, kus nii suur ja pikaajaline asi on ette võetud nagu Tulevas pensionikogumine, ja tihti pole ka head formaati kaasaaitamiseks.

Tuleva asutajate seas on küll mitu naist, kuid mehi on siiski rohkem. Miks?

Tegelikult peaks olema meie liikmete seas naisi rohkem kui mehi, sest statistikat vaadates on näha, et naised elavad ju kauem. Naiste hulga suurendamine meie liikmete seas on üks minu südameasjadest ja kui keegi, kes praegu seda loeb, tahab mind näiteks esinema või arutama kutsuda, siis saatku aga kutse mulle edasi.

Just naised on need, kes pikemaid aastaid, seejuures üksikuna, pensionärina elavad. Ma tahaks siis endaga toime tulla ja oma sissetulekutest ära elada. Ilmselt töötame pensionieas samuti, kuid keegi meist ei tea ette, milline on meie tervis ja vaim 70-selt. Madalamad valitsemistasud tähendavad vähemalt ühte asja – võrreldes kõrgete tasudega jääb sulle igal juhul rohkem raha.

Aga Tulevas on võimalik liikmeks saamise kaudu saada osa sellest kõigest ja kui vahepeal tekib tahtmist ja aega ka ise ideid anda, on siin osalusvõimalusi. Ühistuna on Tuleva liikmetel kõigil üks hääl, ning mehe ja naise hääl on siin võrdsed. Samas pole kohustust iga kuu kuskil kohal käia ja midagi tingimata teha. Nii et väike samm, aga suur jälg. See võiks paljudele korda minna.

Ühine Tulevaga siin.

See oli täielik kokkusattumus, et ühe Tuleva asutaja pensionil olev ämm helistas eelmisel nädalal Swedbanki ning soovis maha müüa oma kolmanda ja teise samba pensioniosakud. Ämm on olnud eluaegne raamatupidaja, kuid pensionifondi osakute müümisega jäi ta kiiresti kimpu, sest ei leidnud internetipangas nuppu, mida vajutades oleks saanud osakuid müüma hakata.

Loobudes  nupu otsimisest saatis ta internetipangas oma kliendihaldurile sõnumi “kuidas saaksin oma osakuid müüa?” Peagi helistas kliendihaldur, kes tegi ämmale ettepaneku pangakontorisse tulla, sest nagu vestlusest välja tuli – ämmal pole koodikaarti, millega ennast telefoni teel tuvastada.

Ämm ei soovinud linna sõita ning saatis uuesti internetipangas küsimuse, seekord palvega saata osakute müügiks lihtsalt link juhistega. Uuesti tuli kirjaliku vastuse asemel pangast telefonikõne, aga nõuandev hääl oli seekord nõus jätkama vestlust telefoni teel.

Hääl rääkis asjatundlikult, et osakute müügil läheb rahast maha tulumaks. “Miks te neid osakuid müüa soovite, kas on tekkinud rahavajadus? Kas teiega väikelaenu võimalusest on räägitud?” tundis hääl korraga huvi. “Või mõni krediitkaardilahendus võiks sobida?” pakkus ta pensionärile võimalusi siiski osakud alles jätta ning võtta toode, mille intress Swedbanki kodulehe kinnitusel algab 14-19 protsendist.

Alternatiive pensionärile? Kuvatõmmis Swedbanki lehelt.

Ämm keeldus.

“Ei ma mõtlen, et tahaks lihtsalt välja võtta… mul on vajadus.”

“Siis on niimoodi, et kui te tulete kontorisse ikkagi tehingut tegema, siis peate arvestama ka ajavaruga.”

“Aga internetipangas ei saa ikkagi osakuid müüa?”

“See võimalus täiesti puudub, kuna seal on tulumaksustamisel vaja tutvustada inimestele seadusi ja sellest tulenevalt … erinevaid võimalusi, tulumaksustamine on ju ka erinev noorel inimesel ja teil… see eeldab nõustamist!”

Tund aega hiljem istus ämm oma rohelises aias kuskil Tallinna lähistel ja mõtles selle üle, millist nõu ta nüüd pangast saanud oli. Ta vaatas uuesti internetilehele. Seal oli kirjas, et vajadusel tuleks konsulteerida asjatundjaga. Kuid millisega ometi?

Jaga meiega ka enda või oma sugulaste kogemusi pensionifondidega!
Ühine meiega, et aidata pensionikogumist Eestis läbipaistvamaks muuta: tuleva.ee.