Sten Andreas vs. Tõnu. Küsimused ja vastused.

Tulevaga ühinemist kaaluv Sten Andreas Ehrlich (pildil) ja Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk pidasid hiljuti Facebookis maha kaaluka küsimuste ja vastuste sessiooni, mille tulemusel Sten Andreas astus Tuleva liikmeks. Allpool avaldame mõned osad sellest vestlusest, mis võivad huvi pakkuda ka teistele inimestele, kes Tuleva liikmeks astumist kaaluvad.

Sten Andreas: Salvrätiarvutuste järgi jõuab Tuleva nullkasumisse, kui pensionifondi väärtus on ca 34 000 000 EUR. Keskmisel inimesel on pensioniosakuid umbes 4200 EUR väärtuses. Seega peaks umbes 8200 inimest paigutama oma osakud Tulevasse?

Tõnu: Tuleva idee algas sellisest loogikast: kui oma II samba varad paneksid kokku 3000 inimest, kelle palk on keskmiselt 1900 eurot ja kellel tänaseks on II samba osakuid keskmiselt 10 000 euro väärtuses, peaks saama teha fondi, mis tasuks ennast ära oluliselt parematel tingimustel kui ükski pank täna pakub. See oli meie salvrätiarvutus.

Meie esimese 1100 liikme seas tehtud küsitlus näitas, et Tuleva liikmeks astunutel on II sambasse kogunenud Eesti keskmisest rohkem – pigem vahemikus 10 – 25 000. Seega peaksime nullkasumisse jõudma hinnanguliselt 3000 liikmega.

Olen nõus, et tänaste liikmete profiil ei räägi meile eriti midagi tulevaste liitujate kohta. Ise olen veendunud, et tasuvuse piir jääb pigem 2000 ja 4000 vahele, aga oleme valmis ka selleks, et see on kaugemal.

Sten Andreas: Tulundusühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsuse alusel. Igal liikmel on üks hääl. Liikmeks on ka need, kes pole pensionikapitali paigutanud, vaid üksnes tasunud liitumistasu. Miks peaksid liikmed, kes pole pensionikapitali paigutanud, hääletama dividendide maksmise poolt? Kasumi jaotamine muudab ju ühistu vaesemaks.

Tõnu: Üldkoosolek võib küll otsustada jätta dividendi välja maksmata, aga ei saa muuta seda, kellele kasum kuulub. Iga liikme panuse kohta peetakse arvestust ühistu registris. Kui dividendi ei maksta, suureneb kapitali panustanud liikmete osalus pensionikapitalis (kuhu ühistu nende nimel kasumi kannab). Seeläbi väheneb pensioniboonust koguvate liikmete osalus. Selle pärast ei ole ühistu enamuse huvides dividendi kinni pidada.

Kui siiski üldkoosolek peaks otsustama dividendid maksmata jätta, aga on tarvis raha välja võtta, jääb võimalus ühistust lahkuda ja saada kätte oma kapitalipanus koos välja maksmata dividendiga.

Sten Andreas: Tulundusühistuseaduse § 30 lg 2 näeb ette, et dividend jaotatakse vastavalt osalusele ühistu tegevuses. Lg 3 järgi võib maksta ka vastavalt liikme osamaksu suurusele, aga selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress. Tegevuskasumi jaotamine proportsionaalselt pensionikapitali paigutusega on lg 3 juhtum, eks? Sellisel juhul, kas dividendi suurus pole mitte piiratud ning seejuures üsna väikese limiidiga?

Tõnu: Pensionikapitali sissemakse ja II samba kogumine Tuleva pensionifondis ongi liikme osalus ühistu tegevuses, mille alusel arvestatakse dividendi. Kui ühistu liige ei ole kapitali panustanud või ei ole II samba makseid ega osakuid Tuleva pensionifondi üle toonud, ei ole tal õigust dividendidele.

Meie jurist kommenteerib küsimust nii: “Tõesti ei ole tänaseks kogunenud väga palju kohtupraktikat, kuidas tulundusühistud dividende maksavad. Sama on ka muude äriühingutega ja ka nende puhul on sarnaselt tulundusühistuga dividendide maksmine seadusega sõnaselgelt lubatud.
Tulundusühistu seadus annab ulatusliku võimaluse reguleerida dividendi ja lahkumishüvitise maksmist ühistu põhikirjas ja seda toetab ka TÜS-i seletuskiri, mis pärineb 2000. aastast. Dividendi maksmise võimalust toetab ka tulumaksuseaduse § 18 lg 2, millega korratakse üle, et selline dividenditulu on maksustatud.”

Sten Andreas: Tuleva üritab saada kokku 3 000 000 EUR algakapitalina. Praegu on koos umbes 420 000 EUR , millest poole paistavad olevat paigutanud asutajad. Ma ei usu, et on realistlik leida veel umbes 2,5 miljonit eurot ehk 2500 inimest, kes oleksid nõus paigutama 1000 EUR. Kui algkapitali ei leita, üritatakse raha kaasata teistel viisidel. Mis need võivad olla? Kas selline investeering on piisavalt tulus, et pangad oleksid nõus laenama?

Tõnu: Asutajaliikmed panustasid kokku 170 tuhat eurot. Vähem kui kahe nädala jooksul on 140 ühistu liiget panustanud kokku 250 tuhat (28. juuli seisuga on kõik kokku panustanud rohkem kui 780 tuhat). Enne 2. juulit liikmeks vastu võetutel on aega otsustada 1. augustini. Hiljem ühinenud inimestel on aega 30 päeva liikmetunnistuse saamisest. Kapitali kogumine võtab aega, aga olen üsna optimistlik. Ennustusi teha pole mõtet, aga minu optimism põhineb igapäevastel vestlustel, liikmete tagasisidel ja liikmete küsitluse tulemustel.

Mis võivad olla teised viisid raha kaasamiseks? Laen ei ole selleks hea lahendus, sest tähtajaline tagasimaksekohustus oleks risk kapitali miinimumi tagatusele. Parem lahendus oleks näiteks grupp Tuleva eesmärke toetavaid ühistu liikmeid, kes oleksid valmis panustama suurema summa ja sõlmima kokkuleppe, mis võimaldaks teistel liikmetel nende üle 10 000 euro ulatuv osalus kapitalis tulevikus lunastada. Võimalusi on tõenäoliselt veel. Praegu keskendume siiski kõige paremale variandile – et kapital jaotuks algusest peale võimalikult laialt liikmete vahel.

Sten Andreas: Mäletan üht õppejõudu  finantsturgude õiguse loengus ütlevat, et enamasti ületab finantsinstitutsioonide algkapital oluliselt seadusega nõutavat miinimumi, sest vastasel korral võib olla raske läbida jätkusuutlikkuse teste ning saada tegevusluba. Kas keegi on midagi sarnast kuulnud või mäletan valesti?

Tõnu: Omavahendite ülejääk peab katma vähemalt kolme kuni nelja kuu püsikulud. Tõenäoliselt soovib FI näha suuremat puhvrit. See puhver on reserv, mille kogume liitumistasudest.

Sten Andreas: Kas puhver peab katma ka riski, et tootlus on negatiivne, mistõttu langeb omavahendite väärtus alla 3 MEUR? Ma ei tunne FI praktikat ega investeerimisfondide seadust piisavalt, et mingit arvamust omada, lihtsalt uurin.

Tõnu: Jaa, sul on õigus, peab küll. Esialgu läheb suurem osa kapitalist konservatiivsesse võlakirjafondi, kõikumine on väiksem, ehk siis ka väiksem vajalik reserv. Sedamööda, kuidas pensionikapital kasvab (ja sellega koos miinimumkapitali puhver), suuname järjest suurema osa aktsiafondi.

Küsin nüüd omalt poolt ka: kas sa oled juba meie liige? Kui jah, siis rõõm ja jätkaks hea meelega arutelu ühise asja üle. Kui ei, siis kutsun liituma ja oleksin tänulik tagasiside eest: mis sind seni on takistanud liikmeks tulemast?

Sten Andreas: Ma ei ole veel liitunud. Takistuseks on peamiselt olnud enda laiskus ja ajapuudus. Ma ei tahtnud astuda liikmeks ilma tingimusi ja plaani läbi lugemata, aga seni polnud jõudnud seda teha.

Samuti, kui jätta Tuleva ühiskondlik mõju kõrvale ning mõelda egoistlikult vaid enda heaolu peale, ei paista varakult liitumisel olevat mingit eelist, va võimalus, et ehk tulevikus midagi muutub. Samas seostub suur osa riske minu jaoks sellega, et liitujaid on liiga vähe.

Tõnu: Sisuliselt otsime täna mõttekaaslasi, kes tahaksid tulla kokku, et oma II sammas, mis on meil kõigil niikuinii kohustuslik ja mille jaoks täna head valikut pole, normaalsemalt tööle saada.

Kui me ise II samba klientidena oleme ka fondivalitseja omanikud, pole karta, et omaniku suhe kliendiga on selline nullsumma mäng nagu täna: mida rohkem saab üks, seda vähem jääb teisele. Ja kuna pank on iga üksiku kliendiga võrreldes ikkagi jõupositsioonis, pole raske arvata, kellele rohkem ja kellele vähem.

10 või 20 inimesega või üksi tehtav uus ettevõte seda konflikti vältida by definition ei saa, aga 3000 inimesega tehtav ettevõte saab. Selles mõttes on varakult ühinemise kasu see, et asi saab tehtud, muidu ei saa ja su pension jääbki kiduma sinna, kus ta praegu on. Üle 1300 inimese on sellest juba täna aru saanud ja iga päev tuleb liitujaid juurde.

Täna ühinedes riskid 100 euroga. Selle summa oleme kõik sisse maksnud ja see on summa, mille need liikmed, kes igapäevaselt ülesehitusega tegeleda ei saa, annavad asja ära tegemiseks neile, kes saavad. Kui sa alustad üksi oma ettevõtet, on sul samamoodi algul kulud, mis tekivad juba enne kui äri käima läheb. Enamasti suuremad.

Kui läheb käima, teenib see 100 eur tegelikult päris hea tulu nagu sa ise juba arvutasid. Kui millegipärast ei lähe, oleme kõik selle võrra vaesemad (no tegelikult maksame selle osa, mis alles on, loomulikult liikmetele tagasi).

Ehk siis minu meelest on see mõistlik kulutus eeldusel, et raha ei tule pere toidu ja korteriüüri arvelt. Alternatiivkulu on paar õhtusööki restoranis või mingi vidin, mille ostu sa koju jõudes juba kahetsed.

Nii et tule ikka – ilmselgelt on Tuleval sind vaja ja kui sa oled lugemisega siia jõudnud, siis oled niikuinii juba päris palju aega investeerinud, nii et võiksid samahästi juba omanikeringis olla.

Sten Andreas: Küsimuste-vastuste-vestluse kokkuvõtteks: esitasin liitumisavalduse ning maksin liitumistasu. Jään ootama, kas juhatus võtab mind vastu. :). Minu kahe õhtu mõttetöö tulemus on umbes selline:

1. Minu vanuses inimestel on mõistlik suunata oma pensionimaksed tulevikus Tuleva fondi. Mõne panga, nt LHV, indeksfond võib pakkuda esialgu pakkuda samasid tingimusi, aga on väiksem kontroll, kas nad tõstavad tulevikus teenustasusid. Tuleva ei pruugi olla hea valik nt neile, kelle pensioniiga on väga lähedal, sest tugineb aktsiatele.
2. Kui suunata oma pensionimaksed Tuleva fondi, on otstarbekas astuda ühtlasi Tuleva liikmeks. 100 EUR liitumistasu on enamiku inimeste jaoks kasulik investeering.

3. Pensionikapitali raha paigutamine ei ole mingi imeinvesteering, vaid on pisut riskantsem ning tulusam kui indeksfondi osakute ostmine. Samas on pensionikapitali raha paigutamisel ka tugev sotsiaalne mõõde – kahtlustan, et Tulevasse tehtud investeering arendab ühiskonda rohkem kui nii mõnigi annetus.

4. Egoistlikult mõeldes ei tasu rutata Tulevaga liitumisega – kasulikum on mitte võtta riske enne, kui liitujaid on rohkem ning plaanid on selgemad. Mõeldes ka üldisele hüvangule, on selge, et võimalusel tasub liituda kohe, sest see suurendab fondi toimima hakkamise tõenäosust. Seekord ei tasu olla freerider.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.