Kogumispensionide seadust muutes tuleb selgemalt arvestada inimeste huve

Eesti esimene pensionikogujate ühistu Tuleva kutsub Rahandusministeeriumi kogumispensionide seaduse muutmist eesmärgistatult arutama. Hetkel töös olev seaduse muutmise eelnõu ei lahenda probleeme ega aita pensionikogujate huve paremini kaitsta.

Saatsime eile Rahandusministeeriumile Tuleva arvamuse kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu kohta. Kogumispensionide seadus mõjutab kõigi Eestis elavate inimeste varalist seisu, aga ministeeriumi algatatud eelnõu sündis peamiselt koostöös fondivalitsejate ning kindlustuspakkujatega ning arvestab lliiga vähe pensionikogujate endi arvamust ja vajadusi.

 

1. Eelnõu ei suurenda inimeste vabadust oma kogutud raha parimal viisil kasutada. Ka edaspidi sunnib seadus pensionile suundujat sõlmima kuluka kindlustuslepingu. Samas pole riik selgelt sõnastanud, millist mõõdetavat eesmärki selline sekkumine täitma peaks.

Tuleva ettepanek: Seada Eesti pensionisüsteemile mõõdetavad eesmärgid. Lubada inimestel ise otsustada, kuidas kasutada pensioniks kogunevat raha määratud miinimumi ületavas osas.

 

2. Eelnõu ei arvesta maailma- ega Eesti kogemusega. Järjest rohkem riike on mõistnud, et kindlustusseltsid ei suuda pakkuda inimestele mõistlikel tingimustel elu lõpuni tagatud kindlat sissetulekut. Eesti inimestele pakutavate pensionilepingute tingimused on veel kehvemad kui riikides, kus neid on madala tootluse tõttu kritiseeritud. Näiteks Kanadas ja Suur-Britannias annavad tüüpilised kindlustuslepingud sama kogutud summa eest 20 – 40% kõrgema eluaegse pensionimakse, ehkki neis riikides on oodatav eluiga kõrgem kui Eestis.

Tuleva ettepanek: Analüüsida teiste riikide, sealhulgas Rootsi kogemusi, kuidas saavutada võimalikult kõrge pensionimaksete tase. Kui riik soovib tagada pensionile jäävatele inimestele kindla sissetuleku elu lõpuni (annuiteet), tuleks kaaluda riikliku alternatiivi loomist kindlustusseltsidele konkurentsi elavdamiseks.

 

3. Eelnõu ei paranda Eesti pensionisüsteemi läbipaistvust, vaid suurendab veelgi keerukust. Lisatavad lepinguliigid teevad valiku tegemise inimesele veelgi keerulisemaks. Samas ei ole pensionikogujatel jätkuvalt võimalik saada sõltumatut informatsiooni isegi oma oodatava pensioni suuruse kohta. Keerukam süsteem tähendab seda, et pensionikogujad sõltuvad veelgi rohkem pankade ja kindlustusseltside müügiesindajate soovitustest.

Tuleva ettepanek: Võtta eesmärgiks pensionisüsteemi lihtsustamine. Esimene samm selleks on riikliku infoportaali loomine, kust pensionikoguja saaks selget ja erapooletut informatsiooni kõigi makstavate tasude, pensionivara kasvuprognooside ja tulevikus saadavate pensionimaksete kohta.

 

4. Eelnõu ette valmistamisel pole piisavalt arvesse võetud pensionikogujate huve. Rahandusministeerium on aruteludes konsulteerinud pankade, kindlustusseltside ja fondivalitsejatega, aga läbi on viidud ainult üks küsitlus vanemaealiste pensionikogujate seas. Nooremate pensionikogujate arvamust ei ole küsitud. Keerulise sõnastusega pealiskaudne küsimustik pole piisav, et inimesi sisuliselt kaasata. Ainsa läbi viidud küsimustikuga tutvudes jäid ka Tuleva tegevjuhid vastamisega hätta.

Tuleva ettepanek: Kutsume Rahandusministeeriumi alustama sisulist arutelu pensionikogujate esindajatega, et kokku leppida seadusemuudatuste eesmärgid ja lahendamist vajavad probleemid. Pakkusime Rahandusministeeriumile konkreetsed kuupäevad esimese arutelu korraldamiseks.

 

Loe Rahandusministeeriumile saadetud Tuleva arvamust siit.

Kui tekib mõtteid, küsimusi või ettepanekuid, kirjuta Tõnule, Kristile ja Annikale tuleva@tuleva.ee või osale vestluses facebook-is!

Jaak Roosaare: pensionisüsteem ei tohiks olla selline, et sahtlisse on targem koguda

Jaak Roosaare on üks Tuleva asutajatest ning Rikkaks saamise õpiku autor.  Foto: Carol Liis Metsla.

Kuidas sa Tuleva asutajate sekka sattusid?

Loit Linnupõld mainis, et selline asi toimub, aga ma olin ka ise juba samal lainel! Aasta tagasi näiteks väitlesin Äripäeva vahendusel ühe meie pensionisüsteemi autoriga. Mind ajas närvi, et inimesed teevad sellise näo, et nad ei saa aru sellest, et see süsteem täna siiski ei toimi.

Probleemid pensionifondidega on ammu teada, kuid miks sinu arvates varem midagi pole muudetud?

Niipalju kui ma olen aru saanud, on paljudel inimestel sellest kama kaks ning neil on selline suhtumine, et seda raha nagunii kunagi ei näe, see on sunniviisiline süsteem, millest lahkuda ei saa ja mis seal enam väga vahet on.

Ma ise ka vaatan, et haldustasud on üks suur argument aga aga kõige hullem on ikkagi see, mis toimub praegu, kui sa tahad raha välja saada. See on nagu absurd kuubis.

Sa mõtled, et kuidas raha teisest sambast kätte saada, kui pensionile lähed?

Põhiprobleem on see, et sa ei saa lihtsalt võtta igakuiselt oma pensionifondist raha, vaid sa pead ostma endale annuiteet-lepingu, mis sisuliselt tähendab seda, et sa justkui vahetad kogu oma pensioniraha kindlustusraha vastu. Näiteks oma isa puhul ma arvutasin välja, et tal oleks odavam panna raha kõik sahtlisse, sest siis ta saaks rohkem, kui ta ostaks selle lepingu.

Ma loodan, et me suudame väljamaksete süsteemi ära muuta nii, et sisuliselt nii nagu ma sinna investeerin – iga kuu panen natuke sisse – samamoodi hakkan pensioniks raha välja võtma iga kuu. Kõik, mis alles jääb, saan oma lastele pärandada. Nemad ei pea nullist alustama.

Seaduse järgi sul on ju võimalus pärandada?

Niipea, kui sa selle annuiteedilepingu sõlmid, nii ei saa enam. Mu isal ongi selline dilemma, et enamus pensionäre ei saa üldse mingit kasu sellest, nad ei võtagi välja seda ning pärandavad lihtsalt kõik oma osakud edasi, neid ise kasutamata.

Mida sa arvad Tulevast?

Minu jaoks on siin kolm plussi. Esiteks see, et Tuleva kuulub inimestele endale. Teiseks see, et kasutame passiivset investeerimist investeerimisfondidesse, millest tulenevad madalad tasud. Kolmandaks, koos ühistuga on meil paremad võimalused seadusemuudatusi toetada, näiteks kasvõi pensioniväljamaksete süsteemi osas.

Mis võiks 5 aasta pärast Eestis pensionikogujale parem olla?

Paljudel ongi selline suhtumine, et lammutame kõik ära. See ei ole ka õige. Aga ma usun, et meie lähenemine on hea – madalamad tasud, indeksfondid.

Lisaks võimalusi, et näiteks saaks valida ka 100% aktsiariski valida oma portfelli. Pension on üks väheseid pikaajalisi investeerimisvahendeid, kust sa järgmised 30 aastat teadlikult raha välja ei võta. Miks ma peaksin hoidma seda võlakirjades?

Lõppkokkuvõttes on teine sammas muidugi vaid väike osa. Peame tõstma teadlikkust sellest, mida sellega saab saavutada ja mida mitte. Pole mõtet võrrelda pensioniraha tootlust näiteks Omaraha või Bondora tootlusega.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.