Facebook live’i käigus küsis kuulaja Tõnult ja Kristilt, miks Tuleva ei tee elutsüklifonde. Vastame küsimusele pikemalt.
Elutsüklifondid on osutunud Eestis väga populaarseks. Neljast investorite arvult suurimast pensionifondist kolm on elutsüklifondid. (1) Ometigi ei kavatse Tuleva teha oma elutsüklifondi. Veelgi enam – meie ei soovitaks kogujatele pea ühtegi Eestis tegutsevat elutsüklifondi. Miks nii?
One size does not fit all
Elutsüklifondide näiline eelis on mugavus. Nad on loodud selleks, et pakkuda kogujatele lihtsat ja automatiseeritud lahendust, mis kohandub nende elutsükli ja vajadustega ilma nende poolse tegevuseta.
Sellel mugavusel on aga ka varjukülg. Eestis koguvad ühes elutsüklifondis kõik samal kümnendil sündinud. Näiteks pensionifond 1960-69 sündinutele on nime järgi mõeldud tänaseks 54-63 aastastele inimestele. (2) Mõnel neist saabub pensioniiga alles 2035. aastal, teistel aga juba järgmisel aastal. Need inimesed on pensionikogumisel üsna erinevas olukorras, aga elutsüklifondis on neil täpselt samasugune strateegia.
Nagu Tõnu hiljuti kirjutas, tasub 50seks saades veel mõnda aega jätkata kõrge tootlusega aktsiafondides. Selleks ajaks on enamikul inimestest kogunenud II sambasse juba märkimisväärne hulk raha ning kõrge tootlus toob lõpuks märkimisväärset kasu. 10% tootlus 30 000 eurosest pensionisambast on 3000 eurot, aga vaid 200 eurot 2000 eurosest pensionisambast. Kui koguja soovib aga võtta pensionivara mõne kuu pärast kasutusele, võib olla mõistlik hoida osa varast mõnes konservatiivsemas fondis, mis väldib nii suuri tõuse kui ka languseid.
Samal kümnendil sündinud inimestele mõeldud elutsüklifondis on ilmselt mõlema eelistusega inimesi. Isegi kõik 63-aastased pole võrreldavas olukorras. Mõnel on plaanis jätkata tööturul veel aastaid, teine soovib kohe minna pensionile. Mõnel on lisaks pensionisambale veel kinnisvara ja aktsiaid, teisel on II sammas ainsaks varaks. Mõnel on õnn minna pensionile vastu perekonna toel, teine peab saama hakkama üksinda.
Kuidas nende vajadusi ühildada? Kas eelistada kogujaid, kelle pension saabub kohe ja kes vajavad konservatiivsemat strateegiat või neid, kellel on pensionini veel aega ja kes võivad tootluse nimel veel võtta riski? Kahjuks pole sellele küsimusele lihtsat vastust.
Fondivalitseja seisukohast paistab turvalisem eelistada konservatiivset strateegiat. Lihtsam on selgitada pahasele 56-aastasele, miks ta tootlus on madal, kui täpselt finantskriisis pensionile minejale, miks ta viimastel kuudel raha kaotas. Eriti kuna inimesed tajuvad kaotuseid palju teravamalt kui võite.
Võib-olla selgitab see, miks Eesti elutsüklifondid on pigem konservatiivsed. Swedbanki pensionifondis 1960-69 sündinutele on aktsiate osakaal 29.7% (3), pensionifondis 1970-79 sündinutele 76.2% (4) ja pensionifondis 1980-89 sündinutele 84.1% (5). Võrdluseks – Rootsi riiklikus pensionifondis AP7 Safa hoitakse varasid kuni 55. eluaastani 125% võimendusega aktsiates ning seejärel asutakse aktsiate osakaalu vähendama 3%-4% aastas. (6)
Konservatiivsetes fondides on risk madalam, aga samas on ka tootlus madalam. Nii võib konservatiivsete valikute tegemisel olla kogujale krõbe hind – saamata jäänud tootlus. Kuigi mineviku tootlus ei garanteeri tootlust tulevikus, saame tõdeda, et näiteks viimasel 20 aastal on maailmaturu tootlus oluliselt ületanud Eesti konservatiivsete pensionifondide oma.
* Maailmaturu keskmise tootluse arvutamisel kasutasime portfelli, mis arvestab Eestis kehtinud investeerimispiirangutega. Kuni aastani 2010 võisid pensionifondid investeerida 50% varast aktsiatesse ja 50% võlakirjadesse. Kuni aastani 2019 70% varast aktsiatesse ja 30% võlakirjadesse. Graafik ei arvesta fondide tingimustega. Maailma aktsiate tootluse arvutamisel kasutasime iShares MSCI ACWI Fund osakuhinna muutust, võlakirjade tootluse arvutamiseks kasutame Vanguard Euro Government Bond Index Fund-i osakuhinna ajalugu.
Eestis on üks suur elutsüklifond, mis investeerib pea 100% varadest aktsiatesse – Swedbanki pensionifond indeks 1990-99. See on minu meelest kogujale hea valik, nagu teisedki madalate kuludega indeksfondid. Samas peab koguja arvestama, et fond hakkab ühel hetkel vähendama aktsiate osakaalu ning suurendama võlakirjade oma. (7) See aga tähendab, et ühel hetkel tekib ka sellel fondil samasugune probleem nagu teistel elutsüklifondidel. 1990. aastal sündinud inimestel hakkab kätte jõudma pensioniiga, aga 1999. sündinud inimestel on see veel aastate taga. Nende inimeste ootused võivad aga olla väga erinevad.
Mida siis teha?
Kui kogud elutsüklifondis, arvesta, et investeerimisstrateegia valitakse kõigi samal kümnendil sündinud inimeste järgi. Mõtle hoolikalt läbi, millist strateegiat pensioniks kogumisel vajad ning kas oled kõrgema tootluse nimel võtma riski.
Kaalu valikuna ka maailmaturgusid jäljendavaid indeksfonde. Kutsu seda tegema ka oma ema, isa ning vanemaid sõpru.
Tutvu valitud pensionifondi tingimustega ja kui vaja, küsi nõu [email protected] või 644 5100.
- Pensionikeskuse statistika. (31.08.2023)
- Vaata prospekti
- Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele faktileht 31.07.2023 seisuga
- Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele faktileht 31.07.2023 seisuga
- Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele faktileht 31.07.2023 seisuga
- AP 7 Safa tutvustus (31.08.2023)
- Swedbanki pensionifond 1990-99 sündinutele prospekt 26.10.2023 seisuga
